EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R1013

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1013, 17. juuli 2018, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes

C/2018/4555

ELT L 181, 18.7.2018, p. 39–83 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 15/11/2018

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/1013/oj

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/39


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1013,

17. juuli 2018,

millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478, (1) eriti selle artikleid 5 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/755, (2) eriti selle artikleid 3 ja 4,

olles konsulteerinud vastavalt määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komiteega

ning arvestades järgmist:

I.   TAUST

(1)

26. märtsil 2018 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta 26 terastoodete kategooria impordi suhtes (2018/C 111/10) (3). Komisjon otsustas uurimise algatada, kuna oli piisavalt tõendeid, et nende toodete import võib või ähvardab põhjustada liidu asjaomastele tootjatele suurt kahju.

(2)

28. juunil avaldas komisjon ka teate, et uurimist laiendatakse veel kahele tootekategooriale (4).

(3)

Teave, mis oli komisjonile kättesaadav terasele kehtestatud eelneva järelevalve mehhanismi kaudu (5) ja liidu tööstusvaldkonna allikatest, näitas, et nende tootekategooriate impordi kasvusuundumus ning valdavalt ohtlikud majanduslikud ja kaubanduslikud tingimused, sealhulgas liidu terasetööstuse olukord, põhjendavad põhjalikku uurimist.

(4)

Peale selle oli meetmete tõttu, mille Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“) kehtestasid kaubanduse laiendamise 1962. aasta seaduse (Trade Expansion Act) paragrahvi 232 kohaselt (edaspidi „paragrahv 232“) terase impordi suhtes, suur risk, et import suureneb kaubanduse ümbersuunamise tagajärjel veelgi.

(5)

Püsiva üleilmse tootmise ülevõimsuse taustal võivad need asjaolud ohustada liidu terasetööstust, mis on impordi tõenäoliselt kiire kasvu suhtes endiselt haavatav ja taastumas ebaausate kaubandustavade põhjustatud kahjust, nagu viimasel ajal kogu maailmas terastoodete suhtes võetud arvukad kaubanduse kaitsemeetmed tõestavad.

(6)

11. aprillil 2018 avaldas komisjon „toimikusse lisatud märkuse“, mis sisaldab peamisi olulisi statistilisi andmeid ja kättesaadavaid kahjunäitajaid. Komisjon sai selle märkuse kohta 41 esildist kolmandatelt riikidelt, riiklikelt ühendustelt ja üksikutelt teraseettevõtetelt.

(7)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et komisjon ei avalikustanud tõendeid, millel kaitsemeetmeid käsitlev uurimine põhines, asjakohaselt ja õigeaegselt. Väideti, et selle tõttu ei olnud huvitatud isikutel võimalik oma kaitseõigust täies ulatuses teostada. Täpsemalt väitis mitu huvitatud isikut, et 11. aprillil 2018 avaldatud toimikusse lisatud märkus ei sisaldanud andmeid liidu müügi, liidu ekspordi, liidu tarbimise ega liidu kogutoodangu kohta.

(8)

Vastupidiselt nendele väidetele sisaldas toimikusse lisatud märkus andmeid liidu müügi, liidu tarbimise ja liidu kogutoodangu kohta. Lisaks leiab komisjon, et peamistest elementidest ja kättesaadavatest tõenditest tehti piisav kokkuvõte nii Euroopa Liidu Teatajas avaldatud menetluse algatamise teates kui ka WTO-le WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 12 lõike 1 punkti a kohaselt saadetud uurimise algatamise teates.

(9)

Seepärast leiab komisjon, et ta on täitnud oma õiguslikud kohustused kaitsta piisavalt huvitatud isikute kaitseõigusi. Igal juhul on huvitatud isikutel endiselt võimalus oma õigusi ülejäänud uurimisperioodi jooksul teostada.

(10)

Põhjaliku hindamise tegemiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud teadaolevatele ELi tootjatele ning kõigile uurimisaluseid tooteid eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele, kes seda menetluse algatamise teates määratud tähtaja jooksul palusid. Neil isikutel, näiteks kolmandatel riikidel, paluti esitada mis tahes asjakohased esildised. Komisjon on saanud 222 vastust küsimustikule ja 74 esildist.

II.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE VÕI OTSESELT KONKUREERIV TOODE

(11)

Komisjon algatas kaitsemeetmete uurimise ELi imporditavate 26 terastoodete kategooria suhtes ja 28. juunil laiendati menetluse algatamise teate muutmise teatega selle ulatust kahele täiendavale tootekategooriale (6). Kõik 28 tootekategooriat (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „vaatlusalused tootekategooriad“) on hõlmatud terastoodete järelevalve mehhanismiga, mille komisjon 2016. aasta mais kasutusele võttis. Nende suhtes kohaldatakse ka paragrahvi 232 kohaseid USA tariifseid meetmeid. Vaatlusalused tootekategooriad koos CN-koodidega, mille all need tooted on praegu klassifitseeritud, on loetletud I lisas.

(12)

Selles esialgses hinnangus leiab komisjon, et liidu tootjate toodetavad 28 tootekategooriat (edaspidi „samasugune toode“ või „samasugused tootekategooriad“) on samasugused tooted nagu vaatlusalused tootekategooriad või konkureerivad nendega otseselt. Nii liidus toodetud kui ka imporditud vaatlusalustel toodetel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused; neil on samad kasutusalad ning nende hinna- ja kvaliteediteave on kergesti kättesaadav; neid ka müüakse sarnaste või samasuguste müügikanalite kaudu klientidele, kes ostavad või võivad neid osta nii omamaisel turul kui ka teise võimalusena välismaistelt eksportijatelt. Seega on vaatlusaluste tootekategooriate ja nende vahel, mida toodavad vastavate kategooriate all liidu tootjad, tugev konkurents.

(13)

Samuti leidis komisjon kõnealuses esialgses analüüsis, et eri tootekategooriate all klassifitseeritud toodete vahel ja ka teatavate kategooriate erinevas tootmisetapis toodete vahel on oluline vastastikune seos ja tugev konkurents, sest mõni kategooria sisaldab peamist toorainet või sisendmaterjali teiste tootekategooriate toodete tootmiseks.

(14)

Seda vastastikust seost ning konkurentsi tootekategooriate sees ja nende vahel ilmestavad mõned näited. Näiteks toodetakse kuumvaltsitud lairibasid tahvlitest ja rullitakse poolideks või toodetakse neid kvartovaltspingil. Plekklehti toodetakse, lõigates ribad pikuti. Kitsaid ribasid toodetakse kas vahetult või lõigates kuuma teraslinti. Kuumvaltsitud lehttooteid kasutatakse ka naftakeemiatööstuse torude tootmiseks ja külmvaltsitud lehttooteid kasutavad keevitatud torude tootjad. Suurt osa toodetud kuumvaltsitud lairibast töödeldakse edasi, et saada külmvaltsitud riba, mis on õhem ja mille pinnaviimistlus on parem. Märkimisväärne osa külmvaltsitud toodetest on kaetud metallkattega, tina või kroomiga konservitööstuse puhul, või tsingiga (7).

(15)

Paljud liidu tootjad tegelevad enamiku eespool nimetatud toodete tootmisega. Näiteks Arcelor Mittal mitte üksnes ei tooda kuumvaltsitud ja külmvaltsitud lehti ja ribasid, vaid ka katab mitmesuguseid terastooteid ning toodab plaate. Samamoodi toodavad sellised ettevõtted nagu Voest Alpine ja Tata Steel kuumvaltsitud ja külmvaltsitud lehti ja ribasid ning ka nendest toodetest valmistatud kaetud terastooteid.

(16)

Pealegi saab seetõttu, arvestades vastastikuse seotuse sellist taset, konkurentsisurvet lihtsalt ühelt tootelt teisele nihutada. Näiteks kui ühele tootele, nt teraspoolidele, kehtestatakse kaubanduse kaitsemeetmed, võib seda toodet samas riigis edasi töödelda ja eksportida teistsuguses vormis, et lisameetmeid vältida ja ikkagi kohalike toodetega konkureerida. Samuti ei ole välistatud, et kolmandad riigid impordivad mõnda neist toodetest väikeste kuludega ja töötlevad need enne liitu reeksportimist ümber.

(17)

Nende vastastikuste seoste ja ühenduste tõttu ning võttes arvesse asjaolu, et – nagu on selgitatud allpool – USA paragrahvi 232 meetmetest tulenev võimalik kaubavahetuse ümbersuunamine kehtib kõikidele tootekategooriatele, sest neid meetmeid kohaldatakse vahet tegemata horisontaalselt kõigi terastoodete suhtes, tegemata vahet nende kuju ja koostise alusel, analüüsiti esialgse kindlaksmääramise eesmärgil üldiselt kõiki 28 tootekategooriat ja ka vaatlusalust toodet (st eri kuju ja vormi omav teras) ning samuti tehti analüüs eraldi iga tootekategooria tasandil (8).

III.   LIIDU TOOTJAD

(18)

Enamik liidu tootjaid on Euroopa Teraseühenduse (Eurofer) liikmed või kui tegemist on torutootjatega, siis Euroopa terastorude liidu (ESTA) liikmed. Need kaks tööstusliitu esindavad enam kui 95 % liidu terasetootmisest. Nende liikmed asuvad peaaegu kõigis liikmesriikides.

(19)

Need tööstusliidud on oma liikmete nimel komisjoni teavitanud, et nad toetavad kaitsemeetmete uurimise algatamist, samuti meetmete võtmist, et lahendada paragrahvi 232 meetmetest tulenev kaubavahetuse ümbersuunamine, mis häirib tugevalt teraseturgu, mis ei ole veel terasekriisist täielikult taastunud.

IV.   IMPORDI KASV

(20)

Komisjon tegi Eurostati andmete, terastoodete eelneva järelevalve mehhanismi ja liidu tootmisharu esitatud teabe alusel esialgse analüüsi vaatlusaluste toodete impordi suurenemise kohta ajavahemikul 2013–2017. Komisjon uuris ka impordi arengut 2018. aasta esimeses kvartalis, et impordi hiljutise kasvu kohta kinnitust saada.

(21)

Asjaomaste toodete koguimport on arenenud järgmiselt:

 

2013

2014

2015

2016

2017

import (tuh t)

18 861

22 437

27 164

29 778

30 573

indeks 2013 = 100

100

119

144

158

162

turuosad

12,7 %

14,4 %

16,9 %

17,9 %

18,0 %

Allikas: Eurostat

(22)

Üldiselt suurenes kõnealuste 28 tootekategooria impordi kogumaht ajavahemikul 2013–2017 absoluutarvudes 62 %. Impordi kasv oli eriti märgatav kuni 2016. aastani. Pärast seda impordi kasv jätkus ning jäi väga kõrgele tasemele püsima.

(23)

Suurema osa uurimisega hõlmatud üksikute tootekategooriate import suurenes viimase viie aasta jooksul ka absoluutarvudes. Näiteks kõige enam imporditavate kategooriate sissevedu (tootekategooriad 1, 4 ja 7) on kasvanud vastavalt 45 %, 168 % ja 78 %.

(24)

5 tootekategooria, nimelt toodete 10, 11, 19, 24 ja 27 puhul kasvu aga ei olnud. Seepärast leiab komisjon, et need tootekategooriad tuleks praeguses etapis ajutiste meetmete kohaldamisalast välja jätta. Komisjon jätab endale siiski õiguse lisada need 5 tootekategooriat lõplike meetmete kohaldamisalasse ja jätkab selleks nende kategooriate impordi jälgimist. Iga tootekategooria impordi areng on esitatud II lisas.

(25)

Lisaks eespool nimetatud tootekategooriate väljajätmisele praeguses etapis on komisjon kaalunud ka teatavate riikide meetmete kohaldamisalast väljajätmist kooskõlas põhjenduses 121 esitatud järeldustega. Seega jättis komisjon nende tootekategooriate eespool nimetatud riikidest pärit impordi ülejäänud esialgsest analüüsist välja ja vaatas impordi arengu läbi.

(26)

Sellest lähtuvalt on esialgu kindlaks tehtud, et hõlmatud toodete import on arenenud järgmiselt:

 

2013

2014

2015

2016

2017

import (tuh t)

17 367

20 764

25 556

28 174

29 122

indeks 2013 = 100

100

120

147

162

168

turuosad

12,1 %

13,8 %

16,5 %

17,5 %

17,8 %

Allikas: Eurostat

(27)

Ajavahemikul 2013–2017 suurenes import absoluutarvudes 68 %, samas kui turuosad suurenesid 12,1 %-lt 17,80 %ni. Kõige olulisem kasv toimus aastatel 2013–2016, kuid impordi kasv jätkus ja see püsis kõrgel tasemel 2017. aastal.

(28)

2018. aastal impordi kasvu suundumus jätkub. Kui võrrelda 2018. aasta esimest kvartalit 2017. aasta esimese kvartaliga, on impordi üldine kasv 10 %. 9 tootekategooria puhul on kasv suurem kui 20 % ja ühe tootekategooria puhul (kategooria 13) on kasv suurem kui 100 %. Lisaks toimus see suurenemine isegi veel enne paragrahvi 232 meetmete jõustumist.

(29)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et 23 tootekategoorias on toimunud absoluutarvudes impordi äkiline, järsk ja oluline kasv. Lisaks jätkab import 2018. aasta esimeses kvartalis kasvamist ja kasv on eeldatavasti veelgi suurem, arvestades kaubavahetuse ümbersuunamist, mis paragrahvi 232 meetmetest arvatavasti tuleneb.

V.   ETTENÄGEMATU ARENG

(30)

Komisjon on esialgu kindlaks teinud, et eespool nimetatud terastoodete impordi kasv liidus tuleneb ettenägematutest arengutendentsidest, mille allikaks on mitu tegurit, mis tekitavad ja süvendavad vaatlusaluste toodete rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustamatust.

(31)

Esiteks on terasetootmise üleilmne nimivõimsus alates 2000. aastast rohkem kui kahekordistunud: 1,05 miljardilt tonnilt 2000. aastal 2,29 miljardi tonnini 2016. aastal, ning püsinud 2017. aastal väga kõrgel tasemel (2,27 miljardit tonni) (9). Lisaks oli 2016. aastal tegelik ülemaailmne terasetoodang (1,6 miljardit tonni) endiselt 100 miljonit tonni suurem kui üleilmne nõudlus terase järele (1,5 miljardit tonni). Sellest tulenevalt on viimastel aastatel olnud suur erinevus üleilmse nimivõimsuse ja tootmise vahel ning toodangu ja nõudluse vahel, mis on tekitanud ülemaailmsel teraseturul enneolematu ülevõimsuse, mis on püsinud vaatamata selle kitsendamiseks võetud meetmetele. Kui tulevikku vaadata, siis arvestades, et 2017. aastal suurenes üleilmne tootmine majandusliku elavnemise tulemusel enam kui 5 %, kasvab üleilmne nõudlus terase järele 2018. aastal vaid mõõdukalt ja 2019. aastaks prognoositakse edasist aeglustumist. 2017. aastal oli märke elavnemisest, kuid suured riskid püsivad.

(32)

Teraseettevõtted on majanduslikult jätkuvalt haavatavad, sest, nagu eespool osutati, püsib terasesektori struktuurne tasakaalustamatus. Tasakaalustamatust süvendavad moonutavad subsiidiumid ja valitsuse toetusmeetmed (10). Arvestades terasesektori suuri püsikulusid, hoidsid paljud terasetootjad, eelkõige riikides, kus riik moonutab turujõudude tavapärast toimimist, tootmisvõimsuse rakendamist kõrgel tasemel ja ujutasid kolmandate riikide turud oma madala hinnaga toodetega üle, kui sisetarbimine ei suutnud toodangut ära kasutada. Selle tulemus on impordi suurenemine ELis ja üldine hinnalangus. Iga tootekategooria keskmise hinna võrdluse alusel lõid impordihinnad liidu tootmisharu hindu 2017. aastal üldiselt alla. Selline keskmise hinna võrdlus ei kajasta tingimata kõiki erijooni, mis võivad võrreldavust mõjutada, kuid annab sellegipoolest hea ülevaate üldisest hinnatasemest võrreldes liidu hindadega. Hinna allalöömine 1,2–23 % tehti kindlaks 17 tootekategoorias.

(33)

Teiseks suurendasid seda mõju veelgi kolmandate riikide turgudel kehtivad kaubandust piiravad tavad. On tõsi, et aastatel 2014-2015 hakkas mitu riiki vastukaaluks eespool nimetatud terase ülepakkumisele ja turgu moonutavatele tavadele kasutama terasesektoris rohkem kaubanduspoliitika ja kaubanduse kaitsevahendeid, et omamaiseid tootjaid kaitsta. Mehhiko, Lõuna-Aafrika, India ja Türgi on kohaldanud suuremaid imporditariife, mis ulatuvad 2,5 %st 40 %ni, mitme terastoote, sealhulgas järgmiste suhtes: kuumvaltsitud ja külmvaltsitud teras, lehtterasest tooted, nagu ribad, ja ka sarrusvardad. Üldiselt imporditi neid tooteid uurimisperioodil suuremates kogustes. Lisaks kehtestasid kolmandad riigid kogu 2017. aasta vältel jätkuvalt kaubandust piiravaid meetmeid: mõned riigid kehtestasid impordihinnad (India), mõned kehtestasid terasele kohustuslikud riiklikud standardid (Indoneesia) ja teised kehtestasid kohaliku tootmissisendi nõuded, sealhulgas valitsuse hangete kaudu (USA).

(34)

Lisaks on pidevalt kasvanud kaubanduse kaitsemeetmete kasutamine. Kui WTO statistika kohaselt algatati ajavahemikul 2011–2013 aastas keskmiselt umbes 77 terasega seotud uurimist, suurenes see keskmine 2015.–2016. aastal 117ni. 2018. aasta veebruaris kehtis USAs terasele 169 dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimeedet, ning pooleli oli 25 uurimist, mis võivad muuta pildi USAsse imporditavast terasest veelgi piiratumaks (11). Kuna USA on üks maailma suurimaid teraseimportijaid – selle riigi arvele jääb umbes 13,1 % maailma teraseimpordist (2016. aastal) –, on sellised arvukad kaubandusmeetmed kogu maailmas tugevat mõju avaldanud.

(35)

Kolmandaks põhjustavad USA paragrahvi 232 kohased ebaseaduslikud ja piiravad meetmed valitseva püsiva ülemaailmse ülevõimsuse taustal, arvestades nende taset ja ulatust, terastoodete kaubanduse ulatuslikku ümbersuunamist liitu. USA on arvutanud, et kõigile toodetele paragrahvi 232 alusel ühtse tariifi kehtestamine, jätmata välja peaaegu ühtegi riiki, peaks vähendama importi umbes 13 miljoni tonni võrra, mis vastab 7 %-le liidu tarbimisest (12). Liidu turg on terastoodete jaoks üldiselt nii nõudluse kui ka hindade poolest väga huvipakkuv. Mõned peamised USAsse eksportijad on ka tavapärased terase liitu tarnijad ja ei ole kahtlust, et need riigid, samuti teised, kelle eksporti ja tootmist USA meetmed ning prognoositav kaubavahetuse ümbersuunamine kumulatiivselt mõjutavad, suunavad oma ekspordi liitu ümber. Isegi eespool nimetatud kaubavoogude osaline ümbersuunamine liitu tekitab ELi turul vältimatult uue hinnalanguse ja hindade allalöömise, mis viib hinnad alla 2016. aasta tasemega võrreldava tasemeni, tekitades liidu terasetööstuse kasumlikkusele märkimisväärselt kahjulikke tagajärgi. Lõpuks tuleks märkida, et impordi täiendav kasv, mis halvendab liidu terasetööstuse majanduslikku olukorda tõenäoliselt veelgi, võib eelkõige pärineda riikidest, kelle suhtes dumpinguvastaseid/tasakaalustavaid tollimakse praegu ei kohaldata.

(36)

Seega on eespool nimetatud ettenägematu areng terase importi liitu suurendanud ja suurendab veelgi.

VI.   SUURE KAHJU OHT

1.   Liidu terasetööstuse üldine olukord

(37)

Selleks et kindlaks teha, kas hinnatava vaatlusaluse toote puhul on olemas tõendid liidu tootmisharule tekitatava kahju või suure kahju tekkimise ohu kohta, uuris komisjon kooskõlas määruse (EÜ) 2015/478 artikliga 9 ja määruse 2015/755 artikliga 6 vaatlusaluse toote tarbimise, tootmise, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, turuosa, hindade, kasumlikkuse, varude, kasutatud kapitali tasuvuse (ROCE), rahakäibe ja tööhõive suundumusi aastatel 2013–2017 (2018. aasta andmeid kogutakse).

(38)

Analüüs teostati üldiselt ning ka 23 tootekategooria kohta eraldi ning see näitas impordimahtude kasvu (edaspidi „hindamisalused tooted/tootekategooriad“). Nagu II jaos on selgitatud, peab komisjon sellist üldist ja terviklikku analüüsi käesolevas uurimises asjakohaseks, arvestades eri toodete vastastikust seotust, ühendatust ja nendevahelist konkurentsi nõudluse ja pakkumise seisukohast.

(39)

Kui vaadelda üldist olukorda, siis arenesid liidu tarbimine, liidu tootjate müük ja vastav turuosa järgmiselt:

(tuh t)

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine

144 908

152 146

157 236

163 100

166 244

indeks 2013 = 100

100

105

109

113

115

Riigisisene müük

125 808

129 261

129 542

132 717

134 542

indeks 2013 = 100

100

103

103

105

107

turuosad (%)

86,8 %

85,0 %

82,4 %

81,4 %

80,9 %

Allikas: Eurostat ja tootmisharu andmed

(40)

Hindamisaluse toote tarbimine suurenes ajavahemikul 2013–2017 igal aastal järjepidevalt, kokku 15 %. Ka liidu tootjate müük suurenes, kuid palju vähem kui liidu tarbimine, st üksnes 7 %. Järelikult ei saanud liidu tootjad liidu suuremast nõudlusest kasu ja kaotasid turuosa, mis vähenes 86,8 %-lt 80,9 %ni. Tuleb meenutada, et import suurenes samal ajavahemikul 68 %.

(41)

Liidu tootjate küsimustikule antud vastuste alusel arenesid tootmine ja tootmisvõimsus järgmiselt:

tuh t

2013

2014

2015

2016

2017

ELi toodang

184 912

190 687

192 493

194 369

200 650

indeks 2013 = 100

100

103

104

105

109

tootmisvõimsus

257 331

257 138

258 056

260 171

265 353

indeks 2013 = 100

100

100

100

101

103

tootmisvõimsuse rakendamine (%)

71,9 %

74,2 %

74,6 %

74,7 %

75,6 %

Allikas: tootmisharu andmed

(42)

Ajavahemikul 2013–2017 suurenes tootmisvõimsus 3 %, kuid vähem kui tootmine, mis kasvas 9 %. Selle tulemusena kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste 72 %-lt 76 %ni.

(43)

Koostööd tegevate ettevõtjate laovarud suurenesid ajavahemikul 2013–2017 kokku 20 %.

tuh t

2013

2014

2015

2016

2017

Varud

11 006

11 896

12 391

12 117

13 222

indeks 2013 = 100

100

108

113

110

120

Allikas: küsimustiku vastused

(44)

Liidu tootjate ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavoog arenesid järgmiselt:

 

2013

2014

2015

2016

2017

Ühiku müügihinnad (eurot/tonn)

673,5

652,8

616,9

572,9

681,5

indeks 2013 = 100

100

97

92

85

101

Kasumlikkus

– 1,0 %

0,9 %

0,9 %

2,2 %

6,2 %

Rahavoog (mln eurot)

3 133

4 975

6 519

5 386

6 141

indeks 2013 = 100

100

159

208

172

196

Allikas: küsimustiku vastused

(45)

Ajavahemikul 2013–2016 oli liidu turul suur hinnalangus. Ühiku müügihinnad langesid 15 %. Tuleb meenutada, et ka import suurenes sellel ajavahemikul märkimisväärselt. 2017. aastal ühiku keskmine müügihind siiski taastus ja saavutas 2013. aasta hindadega võrreldava taseme. Ajavahemikul 2013–2016 jäi kasumlikkus üldiselt väga väikeseks. Hoolimata olulisest hinnalangusest suutis liidu tootmisharu oma tootmiskulusid 2016. aastal siiski nii palju vähendada, et teenida väikest 2,2 % kasumit. 2017. aastal olukord ajutiselt paranes. Aastatel 2016–2017 tõusid müügihinnad peaaegu 20 % ja jõudsid 2013. aasta tasemele. Liidu tootmisharu saavutas 6,2 % kasumlikkuse taseme, sest tootmiskulud (tooraine) püsisid suurenemisest hoolimata väiksemad kui 2013. aastal. Liidu tootmisharu üldine rahavoog suurenes umbes 60 %.

(46)

Mis puudutab tööhõivet, siis hindamisaluste tootekategooriate liidu tootjad kaotasid 5 aasta jooksul peaaegu 10 000 töökohta.

 

2013

2014

2015

2016

2017

tööhõive (täistööaja ekvivalent)

189 265

183 470

182 136

182 162

181 303

indeks 2013 = 100

100

97

96

96

96

Allikas: küsimustiku vastused

2.   Olukord üksikute tootekategooriate tasandil

(47)

Lisaks vaatlusaluse toote olukorra üldisele analüüsile, mida komisjon peab käesolevas uurimises kaitsemeetmete vajalikkuse hindamise asjakohaseks lähtepunktiks, hindas komisjon ka olukorda üksikute tootekategooriate tasandil, et eespool nimetatud suundumustele üksikasjalikumal tasandil kinnitust saada.

(48)

Kui vaadelda üksikuid tootekategooriaid, on olukord eriilmelisem, kuid suundumused on üldiselt samad. III lisas on esitatud majandusnäitajad eraldi ja toote kaupa.

(49)

Kui kaks kategooriat välja arvata, suurenes liidu tarbimine viimase viie aasta jooksul kõigis kategooriates. Kuigi mõne üksiktoote puhul jäi kasv mõõdukaks, suurenedes minimaalselt, nimelt 2 %, oli see teiste puhul palju märgatavam – maksimaalne suurenemine oli 169 %.

(50)

Ajavahemikul 2013–2017 olid müügimahud üldiselt stabiilsed või suurenesid mõnel juhul veidi, kuid mitte nii palju kui ELi tarbimine (v.a kolm tootekategooriat). Kui kolm toodet välja arvata, vähenes selle tõttu viie viimase aasta jooksul kõigi toodete turuosa.

(51)

23 üksiktootest 18 puhul tootmise tasemed üldiselt tõusid, samuti kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste.

(52)

Mis puudutab hindu, siis langes kõigi toodete hind ajavahemikul 2013–2016 märgatavalt (välja arvatud ühel tootel, mille suhtes kohaldati minimaalse impordihinna vormis dumpinguvastaseid tollimakse). 2017. aastal hinnad taastusid, kuna teraseturg üldiselt taastus, aga ka ebaõiglase hinnakujunduse ja subsideeritud impordi suhtes võetud erinevate kaubanduse kaitsemeetmete tulemusel. 16 toote hinnatase jäi 2017. aastal 2013. aasta tasemest allapoole. Tuleb märkida, et keskmised impordihinnad olid peaaegu alati madalamad kui liidu hinnad kõigil aastatel ja kõigis tootekategooriates.

(53)

Mis puudutab kasumlikkust, siis müüdi kõiki tootekategooriaid kuni 2016. aastani kahjumiga või väga väikese kasumiga. 2017. aastal taastus vaid 7 toote kasumlikkus 6 % tasemest kõrgemal. Need tooted on ELi tootmismahu seisukohast olulised ja nendest kuue suhtes kohaldatakse praegu (hiljutisi) dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu meetmeid. NB! Need meetmed puudutavad ainult mõnda päritoluriiki. Kõik teised tooted jäid aga kahjumisse (3 toodet) või jõudsid üksnes tasuvuspiiri lähedale (13 toodet). Väiksemat kasumit kui 6 % peetakse tegevuse toetamiseks vajalike investeeringute katmiseks ebapiisavaks, seega on komisjon enamikus hiljutistest uuringutest kasutanud selles sektoris investeeringute katmiseks piisava kasumi tasemena umbes 8 % kasumit. Mis puudutab rahavoogusid, siis halvenes aastatel 2013–2017 poolte toodete rahavoog ja 6 toote rahavoog oli 2017. aastal isegi negatiivne. Kasutatud kapitali tasuvus (ROCE) jäi ajavahemikul 2013–2016 väikeseks, kuid paranes märgatavalt enamiku tootekategooriate puhul, kuigi 5 toote kapitalitasuvus oli 2017. aastal ikkagi negatiivne.

(54)

Mis puudutab varusid, siis 17 tootekategooria laovaru suurenes. Ainult 5 toote varu vähenes ja ühe toote varu püsis perioodi vältel samal tasemel.

(55)

Eespool esitatud analüüs kinnitab, et liidu terasetööstuse olukord halvenes ajavahemikul 2013–2016 märkimisväärselt. Halvenemine väljendus turuosade vähenemise ja olulise hinnalangusena, mis takistas tootmisharul väiksematest toorainekuludest kasu saada. Need suundumused olid olemas nii üldisel kui ka üksiktoote tasandil. 2017. aastal olukord osaliselt paranes. Kuigi paljud tootekategooriad jäävad ikka jätkusuutliku kasumi tasemest allapoole, on olukord mõne toote puhul paranenud, kõige tõenäolisemalt hiljuti kehtestatud dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete tulemusena. Seetõttu leitakse üldiselt ja üksikute tootekategooriate puhul, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel ja impordi edasise suurenemise suhtes haavatav, eelkõige siis, kui nendest riikidest pärit import, mille suhtes kohaldatakse kaubanduse kaitsemeetmeid, asendatakse muu impordiga, mis suunatakse paragrahvi 232 meetmete tõttu USA turult mujale.

(56)

See on tüüpiline olukord näiteks tootekategooriate 1, 2 ja 4 puhul, mis on olulised liidu nõudluse seisukohast, aga ka seepärast, et nende kategooriate tooteid (eelkõige kategooriad 1 ja 2) kasutatakse teiste terastoodete tootmisel toormaterjalina. Tootekategooriate 1, 2 ja 4 puhul oli finantsolukord 2016. aastal negatiivne, kuid muutus 2017. aastal pärast mitme riigi, teiste hulgas Hiina ja Venemaa vastu dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamist positiivseks. Nendest riikidest pärit impordi on aga hiljuti ja osaliselt asendanud import Indiast, Koreast ja Türgist, kusjuures viimased kaks on ka olulised USAsse tarnijad. 2018. aasta esimeses kvartalis, st enne meetmete kehtestamist USAs, tootekategooria 1 import liitu juba suurenes võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga ja selle suurenemise taga on peamiselt Türgist pärit import.

(57)

Terastoodete liitu importimise edasine suurenemine takistaks tõenäoliselt liidu tootmisharul, mis ei ole veel täielikult taastunud, hiljutiste kaubanduse kaitsemeetmete positiivsest mõjust kasu saada.

3.   Suure kahju oht

(58)

Oma terasetööstust käsitlevas 2016. aasta märtsi teatises (13) tegi komisjon järelduse, et liidu terasetööstus seisab silmitsi mitme tõsise probleemiga, mida süvendavad üleilmne tootmise ülevõimsus, üleilmse ekspordi järsk kasv ja ebaausate kaubandustavade ennenägematu laine.

(59)

Samal ajal on liit kehtestanud ebaõiglase impordikaubanduse põhjustatud kahju korvamiseks imporditud terastoodete suhtes mitu dumpingu- ja subsiidiumidevastast meedet. Praegu on kehtestatud 14 uurimisaluse tootekategooria eri riikidest pärit ebaõiglase impordi vastu kokku vähemalt 19 dumpingu- või subsiidiumidevastast meedet. Uuritaval perioodil, st aastatel 2013–2017 tehti 13 uues uurimises kindlaks, et ebaausad kaubandustavad põhjustavad ELi terasetööstusele suurt kahju (ühel juhul oli tegemist kahju tekkimise ohuga).

(60)

Nagu on märgitud põhjenduses 55, on liidu tootmisharu endiselt ebakindlas olukorras ja impordi edasise kasvu suhtes haavatav. USA hiljutine otsus ELi eksporti paragrahvi 232 meetmete kohaldamisalast mitte välja jätta vähendab tõenäoliselt liidu tootjate võimalust oma tooteid USAsse eksportida ja muudab nende olukorra veelgi haavatavamaks.

(61)

Terase import on märkimisväärselt kasvanud ja püsib 2017. aastale omasel kõrgel tasemel. Impordi edasine kasv 2018. aastal – eelkõige nendest riikidest või eksportijatelt, kelle suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid ei kohaldata – tõenäoliselt takistab tootmisharul täielikult taastumast ja nendest meetmetest kasu saamast. Liidu terasetööstust peetakse tõepoolest impordi edasise kasvu suhtes ikka veel haavatavaks.

(62)

Kui ajutised kaitsemeetmed puuduvad, areneb olukord lähitulevikus tõenäoliselt tegelikuks suureks kahjuks.

(63)

Selle taustal uuris komisjon määruse (EL) 2015/478 artikli 9 lõike 2 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 6 lõike 3 kohaselt liitu saadetava ekspordi kasvu määra ja tõenäosust, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse liitu eksportimiseks.

(64)

Esiteks, nagu eespool järeldati, suurenes liitu importimine ajavahemikul 2013–2017 oluliselt, st kokku 68 %. Kuigi kasv oli eriti märgatav kuni 2016. aastani, jätkus impordi suurenemine ka järgnenud perioodil, kuigi aeglasemas tempos. Nagu olulisi asjaolusid käsitlevates põhjendustes (37) ja (82) on rõhutatud, kasvas import 2018. aasta esimeses kvartalis taas tunduvalt ehk peaaegu 10 %. Seega on impordi kasv märkimisväärne.

(65)

Teiseks, arvestades üldist tootmise ülevõimsuse olukorda eri riikides, arvatakse, et USA paragrahvi 232 meetmed, arvestades nende taset ja ulatust, põhjustavad tõenäoliselt terastoodete kaubanduse ulatusliku ümbersuunamise liitu.

(66)

USA teatas kavatsusest importi umbes 13 miljoni tonni võrra vähendada ja kehtestas seega 2018. aasta märtsis väga suure arvu terastoodete impordile 25 % lisatollimaksu. Terase kogus, mida enam USAsse ei ekspordita, suunatakse paratamatult ümber teistesse kolmandatesse riikidesse.

(67)

Mõned peamised USAsse eksportijad on ka tavalised liitu tarnijad. On enam kui tõenäoline, et need riigid, nagu ka teised, soovivad oma ekspordi suures ulatuses liitu ümber suunata. Liidu turg on terastoodete jaoks tõepoolest nii nõudluse kui ka hindade poolest üldiselt huvipakkuv. Õigupoolest on EL Hiina järel, kuid USA ees, üks peamisi teraseturge, kus nõudlus on viimastel aastatel suurenenud ja ka hinnad on nüüd taastunud.

(68)

Selle taustal põhjustab impordi sissevoolust tingitud pakkumise märgatav suurenemine liidu turul üldise hinnalanguse surve, mille tulemuseks on 2016. aasta tasemega võrreldavad hinnad, mis avaldab liidu terasetööstuse kasumlikkusele olulist kahjulikku mõju.

4.   Järeldused

(69)

Nende asjaolude põhjal ja eespool öeldut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et kuigi liidu terasetööstus 2017. aastal mõnes tootekategoorias taastus, eelkõige tänu kaubanduse kaitsemeetmetele, jääb suurema osa hindamisaluste tootekategooriate finantsolukord endiselt tublisti alla jätkusuutliku taseme, mis muudab liidu tootmisharu uue impordilaine suhtes endiselt haavatavaks. Seega teeb komisjon järelduse, et liidu terasetööstus on 23 hindamisaluse tootekategooria puhul suure kahju ohu olukorras.

VII.   PÕHJUSLIK SEOS

1.   Impordi kasv

(70)

Komisjon on jõudnud järgmistele asjaoludele tuginedes esialgsele järeldusele, et ühelt poolt vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja teiselt poolt suure kahju ohu vahel on põhjuslik seos.

(71)

Esiteks tuletatakse meelde, et liidu tootjate valmistatud tooted on samasugused nagu vaatlusalused tooted või konkureerivad nendega otseselt. Neil on samad põhiomadused, samad kasutusalad ja neid müüakse sarnaste või täpselt samasuguste kanalite kaudu ja nende hinnakonkurents on suur.

(72)

Nagu on selgitatud IV ja VI jaos, on liidu tootjad kandnud kahju seoses turuosa vähenemise ja tugeva hinnasurvega, mis on muutnud kasumlikkuse negatiivseks või ebapüsivaks. Mõne toote puhul paistab suur kahju olevat möödapääsmatu, isegi kui tootjad on taastunud.

(73)

Ajavahemikul 2013–2017 kasvas vaatlusaluse toote import märkimisväärselt, hõivates ELi tootjate hinnatasemest madalamate hindade tõttu liidu turuosa. Tõepoolest, impordi turuosa kasvas 12,2 %-lt 17,6 %ni ja iga üksiku toote impordihinnad jäid peaaegu alati madalamaks kui liidu müügihinnad.

(74)

Põhjuslik seos suurema impordi ja liidu tootjate olukorra vahel oli eriti märgatav ajavahemikul 2013–2016, kui madala hinnaga import jõudis tippu (+ 62 %) ja ELi tootjate hinnad langesid 15 %. Kategoorias 13 küündis hinnalangus isegi 20 %ni, samas kui kategooriates 1 ja 3 oli hinnalangus vastavalt 19 % ja 18 %. Seetõttu teenisid samasuguste toodete liidu tootjad kahjumit või jõudsid kasumi nullpunkti lähedale. 2017. aastal püsis import kõrgel tasemel ja lõi üldisest hinnatõusust hoolimata jätkuvalt hindu alla. ELi hinnad taastusid, kuid mitte piisavalt mitme toote puhul, mida müüdi endiselt kahjumi või vähenenud kasumiga.

(75)

Isegi kui kasum mõnes tootekategoorias taastus, on nende olukord endiselt ebakindel. Viimaste aastate arengust nähtub, et need tootekategooriad on hinnasurvele eriti vastuvõtlikud ja madalate hindadega impordi edasine kasv avaldaks nende olukorrale märkimisväärselt kahjulikku mõju.

(76)

Seda arvestades ollakse seisukohal, et USA kaubanduse laiendamise akti paragrahvi 232 alusel võetud piiravad meetmed põhjustavad oma taseme ja ulatuse tõttu liidu tootjatele paratamatult suurt kahju.

(77)

Seepärast teeb komisjon esialgse järelduse, et 23 hindamisaluse tootekategooria puhul on impordi kasvu, liidu teraseturul hinnale avalduva surve ja liidu tootjate kantud suure kahju vahel põhjuslik seos.

2.   Muud teadaolevad tegurid

(78)

Olemaks kindel, et suur kahju ei ole omistatav muudele teguritele peale impordi suurenemise, teostas komisjon esialgse analüüsi, et teha kindlaks, kas liidu tootjate kantud tõsisele kahjule võisid kaasa aidata muud tegurid.

(79)

Leiti, et üldine tootmise ülevõimsus mängis rolli selles mõttes, et see suurendas odava toodangu importimist liitu. Vaatlusaluste terastoodete tarbimine suurenes ega saanud seetõttu põhjuslikku seost nõrgendada.

(80)

Komisjon kaalus ka suure kahju tekkimist vaatlusaluste toodete impordi tõttu Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvatest riikidest. Ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt EMP liikmete (Norra, Island ja Liechtenstein) vahelise EMP lepingu tulemusena on liit loonud tiheda majandusliku integratsiooni EMP riikide turgudega, seda ka seoses vaatlusaluste toodete tööstusega. Nendel turgudel on tootmisharu välja kujunenud ja küllastunud, mistõttu leitakse, et EMP liikmesriikidest pärit toodete väljajätmine kaitsemeetmetest mõjutab toodete importi vähe (kui üldse). On tõsi, et kuigi impordil nendest riikidest on olnud mõne tootekategooria puhul impordi kasvus oma osa (üldine import nendest riikidest on suurenenud umbes 9 %), on selle osakaal koguimpordis piiratud (EMP osa impordis on umbes 1,5 % ja vastav turuosa kokku 0,3 %). Lisaks on EMP liikmed tavapäraselt väikesed vaatlusaluse toote USAsse tarnijad, mis tähendab, et kaubavahetuse ümbersuunamise risk hinnati esialgu samuti väikeseks. Arvestades seepärast tavaliselt väikeseid tarneid USAsse, tootmisharu EMP turgudel saavutatud küpsust ja sellest tuleneva kaubavahetuse ümbersuunamise väikest riski, leiab komisjon, et vaatlusaluste toodete importimisel EMP riikidest võib olla suure kahju oht (kui üldse) väga väike.

(81)

Seega ei ole komisjon teinud kindlaks muid tegureid, mis nõrgendaksid põhjuslikku seost impordi kasvu ja liidu tootjatele tekkinud suure kahju vahel. Sellegipoolest analüüsitakse ülejäänud uurimises üksikasjalikumalt kõiki muid tegureid, mis aitasid või võisid aidata kaasa kahju tekkimisele.

VIII.   KRIITILINE OLUKORD

(82)

Nagu eespool öeldud, on liidu terasetootjad üldiselt kahju tekkimise ohu olukorras ja suur kahju on selgelt möödapääsmatu. Mõne üksiku tootekategooria puhul on juba näha märke, mis osutavad suurele kahjule. Tõenäoliselt avaldab impordi edasine kasv tootmisharu majanduslikule olukorrale üldiselt märkimisväärset kahjulikku mõju.

(83)

Komisjon uuris, kas esineb kriitilisi asjaolusid, mille korral põhjustaks viivitus kahju, mida oleks keeruline parandada. Eelkõige uuriti, kas import on viimasel perioodil jätkuvalt kasvanud.

(84)

Võrreldes terastoodete importi 2018. aasta esimeses kvartalis ja 2017. aasta esimeses kvartalis, ilmneb, et 23 tootekategooriast 18 puhul kasvas import 26 %. Impordi selline kasv on oluliselt suurem kui ajavahemikul 2016–2017 toimunud kasv, mis oli ligikaudu 2 %.

(85)

23. märtsil 2018 kehtestati paragrahvi 232 alusel terastoodetele 25 % tariifid. Praeguses etapis ei ole võimalik USA meetmete täielikku mõju kaubavahetuse ümbersuunamise seisukohast hinnata. Impordi kasvu liidus 2018. aasta esimeses kvartalis võib siiski pidada niisuguse mõju ootuse väljenduseks ja seepärast on see hea näide selle kohta, milline võib olla liidu impordi võimalik edasine areng pärast USA meetmete kehtestamist.

(86)

30. mail 2018 tegi USA ka otsuse, et paragrahvi 232 meetmeid tuleb kohaldada liidu, Mehhiko ja Kanada suhtes. Komisjon on seisukohal, et see on veel üks oluline element, sest sellega ei piirata mitte ainult liidu eksporti, vaid suurendatakse ka kaubavahetuse kahest teisest olulisest terasetootmise riigist ümbersuunamise riski.

(87)

Arvestades tootmisharu haavatavat olukorda ja pidades silmas impordi kasvu päris viimasel ajal, on terastoodete edasisel liigpakkumisel liidu turul ja sellest tuleneval hinnasurvel liidu tootjate olukorrale kahtlemata tõsised tagajärjed.

(88)

Seepärast leiab komisjon, et kaubavahetuse ümbersuunamise reaalse riski ja oluliste terast tootvate riikide USAsse suunatud impordi edasise piiramise tõttu on olemas kriitilised asjaolud, mis põhjustaksid ajutiste kaitsemeetmete vastuvõtmisega viivitamisel kahju, mida oleks raske parandada. Seetõttu järeldab komisjon, et ajutised kaitsemeetmed tuleb vastu võtta viivitamata.

IX.   LIIDU HUVI

(89)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikliga 16 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele suure kahju kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootjate, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(90)

Liidu tootmisharu koosneb umbes 40st Euroopa Liidu eri liikmesriikides asuvast tootjast, kes andsid ajavahemikul 2013–2017 vaatlusaluse 25 tootega seoses tööd otseselt rohkem kui 180 000 töötajale. On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharul on impordi suurenemise tõttu suure kahju tekkimise oht. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu ei ole tarbimise suurenemisest kasu saanud ja selle tootmisharu majanduslik olukord on endiselt ebakindel ning impordi edasise suurenemise suhtes haavatav. Terasetööstuse strateegilist tähtsust on ammu tunnistatud (14). Heas seisus ja konkurentsivõimeline terasetööstus on liidu huvides. On selge, et kui meetmeid ei võeta, kahanevad nii hinnad kui ka liidu tootjate turuosa tootmise vähenemise, suurema rahalise kahju ja töökohtade kadumise tõttu nii terasetööstuses kui ka seotud majandusharudes veelgi. Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine leevendab ajutiselt suurt kahju ja lihtsustab liidu tootmisharu kohanemist.

(91)

Üldiselt otsivad kasutajad ja importijad terase võimalikult madalat hinda ja on selge, et ilma meetmeteta oleks hind madalam. Siiski on konkurentsivõimeline ja elujõuline liidu terasetööstus, mis suudab rahuldada nende tulevasi vajadusi, ka nende huvides.

(92)

Selle taustal on mitu uurimisega seotud huvitatud isikut märkinud, et ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine oleks liidu huvides. Nad väidavad, et meetmed tooksid peaaegu kindlasti kaasa pakkumise vähesuse ja asetaksid seetõttu liidu tootmisharu tugevamale läbirääkimispositsioonile, et hindadele survet avaldada. Nad märkisid lisaks, et dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmetega on tarneallikaid juba piiratud ja et kaitsemeetmetest tuleb välja jätta tooted, mida ei saada liidu tootjatelt või mida ei saada piisavalt või mis ei ole saadaval sobivate tehniliste omadustega.

(93)

Erinevate õigustatud huvide vahel õige tasakaalu saavutamiseks ning kuna suure kahju oht on käesoleval juhul seotud peamiselt kaubavahetuse ümbersuunamisega, leiab komisjon, et kaitsemeetmete vorm peaks säilitama varasemad impordimäärad ja meetmeid tuleks kohaldada ainult seda määra ületava impordi suhtes. Sellega seoses tagab tariifikvootide süsteem, mille kohaselt tavapärastele kaubavoogudele takistusi ei tehta, et kaitsemeetmed on liidu huvidega kooskõlas. Sellises vormis meede aitaks vältida kaubavahetuse ümbersuunamise kahjulikku mõju liidu tootmisharule, säilitades samal ajal tavapärased kaubanduse tarneallikad ja tõhusa konkurentsi teraseturul.

(94)

Neid asjaolusid arvestades peab komisjon riski, et vastuvõetud meetmed tekitavad pakkumise vähesuse või hinnatõusu, ebaoluliseks. Samamoodi tuleks tagasi lükata väide, et teatavad konkreetsed tootekategooriad tuleb kaitsemeetmetest välja jätta, sest neid ei ole võimalik liidu tootjatelt saada või neid ei saada piisavalt või neil ei ole asjakohaseid tehnilisi omadusi, kuna tavapärased kaubavood tagatakse.

(95)

Kokkuvõttes teeb komisjon esialgse järelduse, et liidu huvides tuleb võtta ajutised kaitsemeetmed tariifide suurendamise erivormis, mida kohaldatakse tavapärastest kaubavoogudest väljaspool tootekategooria kaupa.

X.   JÄRELDUSED JA AJUTISTE MEETMETE VASTUVÕTMINE

1.   Ajutiste meetmete vastuvõtmine

(96)

Esialgu järeldati, et liidu terasetööstus on 23 hinnatava tootekategooria puhul suure kahju ohus ja et see olukord areneb lähitulevikus tõenäoliselt tegelikuks suureks kahjuks. Võttes arvesse olulisi asjaolusid, leitakse, et tuleks võtta ajutised kaitsemeetmed, et vältida ELi terasetööstusele tekkivat kahju, mida oleks raske enne käesoleva uurimise lõpetamist parandada.

2.   Meetmete vorm ja tase

(97)

Asjakohase meetme valimisel kaalus komisjon kolme järgmist elementi. Esiteks on tõenäoline, et suur kahju kogu liidu terasetööstusele saab teoks USAsse eksporditava terase ELi ümbersuunamise tõttu paragrahvi 232 meetmete tagajärjel. Teiseks leitakse, et liidu turu avatust tuleks kaitsta ning tavapärane impordivoog säilitada. Põhimõtteliselt just neid tavapäraseid kaubavoogusid ületavat eksporti peetakse peamiseks ohuks terasetööstuse olukorrale. Lõpuks tuleks ajutised meetmed võtta vastavalt määruse (EL) 2015/478 artikli 7 lõikele 2 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 6, tariifimeetmete vormis.

(98)

Selle põhjal leiab komisjon, et nagu põhjenduses 93 märgitud, tuleks ajutised kaitsemeetmed võtta tariifikvootide süsteemi vormis, mille ületamise korral makstakse lisatollimaksu. Selleks et tagada kõigile tavapärastele tarbijatele juurdepääs liidu turule, peaksid sellised tariifikvoodid põhinema aastate 2015, 2016 ja 2017 keskmistel impordimääradel. Kuna tariifikvoodid kehtivad 200 päeva, tuleks kvoodid määrata aastanäitaja suhtes proportsionaalsel tasemel.

(99)

Täiendav tollimaksu määr kvoodi ületamise korral tuleks kehtestada tasemel, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida ära suur kahju liidu tootmisharule. Arvestades järeldusi suure kahju ohu kohta ja asjaolu, et üldiselt ei ole selline kahju veel ilmnenud, leiab komisjon, et kahjumarginaali arvutamine liidu tootmisharu toodete keskmise arvutusliku mittekahjustava hinna alusel tonni kohta viimasel perioodil ei paista olevat sobiv.

(100)

Sellises olukorras on komisjon pigem seisukohal, et kui hinnatakse tollimaksu taset, mis on vajalik tavapäraseid kaubavooge ületava impordi tekkimise ja liidu tootmisharule suure kahju tekitamise tõkestamiseks, kui kvoodi tase on saavutatud, on asjakohasem tulevikku suunatud lähenemine.

(101)

Sellega seoses on liidu tootmisharu esitanud piisavalt tõkestava tariifi arvutamiseks kaks lisameetodit, mida komisjon peab selle eesmärgi saavutamiseks asjakohaseks: esimene on liidu teraseturu osalise tasakaalu mudel, samas kui teise meetodiga arvutatakse terastoodete brutokasum.

(102)

Osalise tasakaalu mudel on nõudluse ja pakkumise võrrandite kogum, milles keskendutakse majanduse ühele osale ja kohaldatakse ülejäänud majanduse suhtes kõiki muid asjaolusid muutmata kujul. Samuti eeldatakse, et analüüsitava stsenaariumi makromajanduslik mõju ei ole makromajanduslike koondnäitajate, näiteks majanduse üldise palgataseme mõjutamiseks piisavalt suur.

(103)

Liidu tootmisharu pakutud mudel põhineb avalikkusele kättesaadaval koodil, mis programmeeritakse ja lahendatakse tabelarvutuse tarkvara abil. Laiemas mõttes on osalise tasakaalu mudelid kaubanduspoliitika analüüsi standardvahend, mida kasutavad uurimisasutused, sealhulgas komisjon.

(104)

Selles mudelis, nagu enamikus teisteski, kasutatakse niinimetatud Armingtoni eeldust, et eri päritoluga tooted on ebatäiuslikud asendajad. Selle mudeli puhul vaadeldakse liidu turgu, kasutades ainult tarnefunktsiooni liidu sisetarne, nende riikide imporditarne, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid, ning nende riikide imporditarne, kes on kaitsemeetmetest vabastatud, suhtes. Lõpuks kasutatakse mudelis üldisele hinnatasemele vastavat liidu nõudluse funktsiooni, et määrata kindlaks üldine nõudlus terase järele, ja jaotatakse see suhteliste hindade alusel kolme nimetatud tarneallika vahel. Viimati nimetatud protsessis kasutatakse nn Armingtoni elastsust, st majanduslikke parameetreid, mis väljendavad eri päritoluriikide toodete asendamise elastsust, mis on eri tooteliikide ja turgude puhul erinev.

(105)

Andmed mudeli jaoks tulevad Euroferilt ja Eurostatilt. Armingtoni elastsus ning pakkumis- ja nõudluselastsus saadakse sellistest usaldusväärsetest allikatest nagu U.S. ITC ja Global Trade Analysis Project (GTAP). Nende allikate kohaselt on Armingtoni elastsuseks määratud 3,75, nõudluselastsus on – 0,5 ja kolme pakkumise elastsus 4.

(106)

Kuna tegemist on ühe riigi mudeliga, tuleb teha teatavaid otseseid ja kaudseid eeldusi, eelkõige mis puudutab USA teraseturgu ja paragrahvile 232 tuginedes kehtestatud meetmete mõju.

(107)

Esiteks eeldatakse, et nende meetmetega õnnestub USA turgudelt välja tõrjuda nende riikide praegune eksport, kelle suhtes kohaldatakse paragrahvi 232 meetmeid. Järgmise sammuna arvutatakse iga praegu USAsse eksportiva riigi kohta välja tõrjutud ekspordi osa, mis suunatakse ELi turule, kasutades meetodit, milles võetakse arvesse ja kaalutakse nelja kriteeriumi: kaugus liidust, selliste riikide olemasolu asjaomases piirkonnas, kes suudavad ümbersuunatud ekspordi vastu võtta, märkimisväärse tootmise ülevõimsustega riikide olemasolu piirkonnas ja kehtivate kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu riigis. Selle arvutuse kohaselt suunatakse ELi turule ümber 72 % praegusest USA teraseimpordist, mis vastab 55 %-le terase koguimpordist liitu 2017. aastal. Edasi eeldatakse, et selline lisaimport asendab sama koguse liidu toodangust.

(108)

Kahes eelmises põhjenduses tehtud eelduste jaoks täpsustatakse mudelit eespool nimetatud parameetritega ja korrigeeritud turuandmetega. Seejärel lahendatakse mudel, katsetades liidu kvoodiväliste kaitsetariifide eri suurusi. Mudeli tulemused ennustavad, et 25 % tariif võimaldaks saavutada impordi, mis on umbes 19 % suurem kui võrdlusperioodil 2015–2017. 32 % tariif võimaldaks ikkagi 10 % suuremat importi kui võrdlusperioodil. Teisalt aga kahandaks 41 % tariif impordi 2015.–2017. aasta tasemele.

(109)

Makromajandusliku kaubandusmudeli tulemusi täiendatakse 12 hindamisaluse tootekategooria tüüpiliste brutomarginaalide mitme makromajandusliku simulatsiooniga. Analüüs põhineb eeldusel, et hinnalanguse korral kasutavad tootjad oma tootmisvõimsuse täielikult ära ja ekspordivad liitu seni, kuni muutuvkulud on kaetud. Müügihindade ja muutuvkulude vahe on brutomarginaal. Teisisõnu, tootja jätkaks tootmist seni, kuni brutomarginaal on positiivne. Analüüsis määratakse kõigi kaheteistkümne hindamisaluse tootekategooria kohta kindlaks hind liidus (koos kohaletoimetamise kuludega), mille korral ELi eksportijate brutomarginaal oleks täielikult ammendatud. Selle hinna ja mittekahjustava liidu siseturuhinna vahe peaks seega olema kvoodiväline tariif, mis on vajalik, et tagada mittekahjustav hinnatase liidu turul.

(110)

Analüüsis kasutatakse toorainehindade kogumit, mis põhineb Metal Bulletingi avalikel indeksitel, CRU andmebaasist saadud Hiina ettevõtete muutuvkuludel ning Hiina ja ELi vahelisel eeldataval kaubaveokulul 60 eurot tonni kohta, mis on väidetavalt konservatiivne hinnang. Jõutakse järeldusele, et brutomarginaalid ja seega vajalikud tõkestavad kvoodivälised tariifid peaksid jääma vahemikku 19–45 % (keskmiselt 34 %), mis kinnitab sisuliselt kvoodiväliste tariifide suurusjärku, mis määrati kindlaks osalise tasakaalu mudeliga.

(111)

Eespool öeldule tuginedes tegi komisjon esialgse järelduse, et ajutine 25 % kvoodiväline tariif oleks suure kahju ärahoidmiseks piisav. Selline mudelist tulenev väiksem kui 32 % tariif, et tagada tavapärane kaubandus, pluss 10 % impordivoo suurenemine, kujutab endast ettevaatlikku käsitlusviisi, võttes arvesse liidu huve ning pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist esitatud huvitatud isikute märkusi ja impordi täpsemat uuringut enne lõplike meetmete kehtestamist.

3.   Kvootide haldamine

(112)

Tariifikvootide optimaalse kasutamise tagamise parim viis on määrata need nende kuupäevade kronoloogilises järjekorras, millal vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid on heaks kiidetud, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (15). Kõigile liidu importijatele tuleks tagada võrdne ja pidev juurdepääs kvootidele. Niisugune haldamismeetod nõuab tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(113)

Võimalus arenguriikidest pärit importkaupade suhtes tariifikvoote mitte kohaldada sõltub nende kaupade päritolust. Seepärast tuleks kohaldada praegu liidus kehtivaid mittesooduspäritolu kindlakstegemise kriteeriume.

(114)

Ajutiste meetmete kohaldamisel määratakse tavapäraste kaubavoogude jätkumise võimaldamiseks erikvoot igale tootekategooriale, mille suhtes käesoleva määrusega kehtestatakse ajutised meetmed nende päritoluriigist olenemata. Ülejäänud uurimise käigus tehakse kindlaks, kas kvootide eraldamine eksportiva riigi kaupa on soovitav, et tagada nendest riikidest tavapärased kaubavood ja võtta arvesse ajutiste meetmete mõju. Eelkõige peab komisjon kaaluma praegu kehtivate dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmete võimalikku mõju kvootide riigi kaupa jaotamisele ja kasutamisele.

4.   Kohaldatavad dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed

(115)

Kui määratud tollimaksuvaba kvoot on täis, kohaldatakse kaitsemeetmeid.

(116)

Mitu huvitatud isikut väitis, et juba paljudele tootekategooriatele kehtestatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kombineerimine sama impordi suhtes kohaldatavate kaitsemeetmetega paneb ebasoovitavalt suure koormuse mõnele eksportivale tootjale, kes soovib ELi eksportida, millel võib olla sellistele tootjatele liidu turule pääsu keelav mõju.

(117)

On tõsi, et mõne praegu kehtivate ajutiste kaitsemeetmetega hõlmatud 12 terastoote kategooria puhul kohaldatakse teatavate päritoluriikide suhtes dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse. Seepärast tuleb kaaluda, kas nende meetmete kombineerimine kaitsemeetmetega ei põhjusta soovitust suuremat mõju (16). N-ö kahekordsete abinõude kehtestamise vältimiseks peatatakse tariifikvoodi ületamise korral kehtiva dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu kohaldamine või neid vähendatakse, tagamaks et nende meetmete koosmõju ei ületa kehtivate kaitsemeetmete või dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimaksude kõrgeimat taset.

5.   Kestus

(118)

Ajutised meetmed peaksid kehtima 200 kalendripäeva alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

XI.   TEATAVATE RIIKIDE AJUTISTE MEETMETE KOHALDAMISALAST VÄLJA JÄTMINE

(119)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele ei tohiks ajutisi meetmeid kohaldada ühegi arenguriigist pärineva toote suhtes, kui selle impordi osakaal selle toote liitu suunatud impordist ei ületa 3 %, tingimusel et vähem kui 3 % impordi osakaaluga WTO liikmetest riikide arvele ei jää koos võttes rohkem kui 9 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu.

(120)

Komisjoni esialgne otsus näitab, et teatavatest arenguriikidest pärit asjaomased tootekategooriad vastavad eespool nimetatud erandi kohaldamise nõuetele. IV lisas (Loetelu arenguriikidest pärit toodetest, mille suhtes kohaldatakse ajutisi meetmeid) on täpsustatud arenguriigid käesoleva määruse tähenduses. Samuti osutatakse iga 23 tootekategooria puhul arenguriigid, kelle suhtes ajutisi meetmeid kohaldatakse. Komisjon peab käesoleval etapil asjakohaseks arvutada arenguriikidest pärit impordi mahu iga tootekategooria alusel, kuna tariifikvoot määratakse ka tavapäraste kaubavoogude alusel iga kategooria kohta eraldi. See ei mõjuta tulevikus tehtavaid otsuseid riigi arenguriigina käsitamise kohta.

(121)

Nagu on märgitud põhjenduses 80, leiab komisjon, arvestades turgude tihedat integreeritust EMP liikmesriikidega, nendest riikidest pärit impordi üldarve ja kaubavahetuse ümbersuunamise väikest riski, et Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit hindamisalused tooted tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kõigi I lisas loetletud 23 tootekategooriate impordiks liitu avatakse tariifikvoodid 200 päevaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2.   Tariifikvoodid on esitatud V lisas (määratlemiseks kasutatakse vastavaid CN-koode).

3.   Kui asjaomane tariifikvoot on ammendatud või kui tootekategooriate impordi suhtes asjaomased tariifikvoodid ei kehti, kehtestatakse 25 % lisatollimaks. Seda lisatollimaksu kohaldatakse imporditavate toodete tolliväärtuse suhtes.

Artikkel 2

1.   Kõigi nende toodete päritolu, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, määratakse kindlaks liidus kehtivate mittesooduspäritolu käsitlevate sätete kohaselt.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 3

Tariifikvoote haldavad komisjon ja liikmesriigid vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 49–54 sätestatud tariifikvootide haldamise süsteemile.

Artikkel 4

Nende artiklis 1 nimetatud tootekategooriate impordi suhtes, mis on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba teel liitu ja mille sihtkohta ei saa muuta, ei kohaldata tariifikvoote ega artiklis 1 nimetatud lisatollimaksu ja need võib vabasse ringlusse lubada.

Artikkel 5

Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et tagada käesoleva määruse täitmine.

Artikkel 6

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei kohaldata I lisas loetletud 23 tootekategooria impordi suhtes, mis pärineb ühest IV lisas määratletud arenguriigist, tariifikvoote ega artiklis 1 nimetatud lisatollimaksu.

2.   IV lisas täpsustatakse iga 23 tootekategooria puhul arenguriigid, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 7

Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit toodete suhtes artiklis 1 sätestatud meetmeid ei kohaldata.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.

(2)  ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.

(3)  ELT C 111, 26.3.2018, lk 29.

(4)  ELT C 225, 28.6.2018, lk 54.

(5)  Eelneva järelevalve meetmed võeti vastu 2018. aasta aprillis komisjoni 28. aprilli 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/670, millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi üle, ELT L 115, 29.4.2016, lk 37.

(6)  ELT C 225, 28.6.2018, lk 54.

(7)  Juhtum nr COMP/ECSC.1351, Usinor/Arbed/Aceralia, ja juhtum nr COMP/M.4137, Mittal/Arcelor.

(8)  Vt eelkõige IV jagu ning VI jao punktid 1 ja 2.

(9)  Vrd OECD terasekomitee 83. ja 84. aruannet, mis on kättesaadavad aadressil http://www.oecd.org/sti/ind/steel.htm.

(10)  Samas, 83. aruanne.

(11)  USA riigisekretäri Rossi pressiteade, kaubandusministeerium, https://www.commerce.gov/news/press-releases/2018/02/secretary-ross-releases-steel-and-aluminum-232-reports-coordination.

(12)  USA kaubandusministeeriumi paragrahvi 232 kohane aruanne, https://www.commerce.gov/sites/commerce.gov/files/the_effect_of_imports_of_steel_on_the_national_security_-_with_redactions_-_20180111.pdf.

(13)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale: „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“, COM(2016) 155 final, 16.3.2016.

(14)  Komisjoni 16. märtsi 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“, COM (2016) 155 final.

(15)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ELT L 343, 29.12.2015, lk 558.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/477 meetmete kohta, mida liit võib kohaldada seoses dumpingu- või subsiidiumivastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõjuga, ELT L 83, 27.3.2015, lk 11.


I LISA. Vaatlusalused tooted

Tootenumber

Tootekategooria

CN-koodid

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7225 99 00 , 7226 20 00 , 7226 92 00

3

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10 , 7225 19 90 , 7226 19 80

4

Metalliga kaetud lehtteras

7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 41 00 , 7210 49 00 , 7210 61 00 , 7210 69 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 30 00 , 7212 50 20 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 61 , 7212 50 69 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7225 92 00 , 7226 99 10 , 7226 99 30 , 7226 99 70

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

7210 70 80 , 7212 40 80

6

Tinatatud tooted

7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00

13

Varbmaterjal

7214 20 00 , 7214 99 10

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90

15

Roostevabast terasest valtstraat

7221 00 10 , 7221 00 90

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90

18

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

20

Gaasitorud

7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77

21

Õõnesprofiilid

7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 10 , 7304 49 93 , 7304 49 95 , 7304 49 99

23

Terasest kandetorud

7304 51 12 , 7304 51 18 , 7304 59 32 , 7304 59 38

25

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00 , 7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00

26

Muud keevistorud

7306 11 10 , 7306 11 90 , 7306 19 10 , 7306 19 90 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 11 , 7306 30 19 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 20 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00

28

Legeerimata terasest traat

7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90


II LISA

II.1. Impordi kasv 23 tootekategooria puhul (tonnides)

Tootenumber

Tootekategooria

2013

2014

2015

2016

2017

Kasv 2017. aastal võrreldes 2013. aastaga

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

4 814 207

5 212 268

7 807 441

8 574 007

6 991 376

45 %

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

1 832 159

1 903 092

2 759 877

1 998 437

2 462 471

34 %

3

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

266 559

285 132

280 256

318 496

379 649

42 %

4

Metalliga kaetud lehtteras

1 854 963

2 202 856

2 687 715

3 911 752

4 980 452

168 %

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

681 698

725 296

622 553

730 625

915 248

34 %

6

Tinatatud tooted

552 384

662 861

638 316

756 016

617 567

12 %

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

1 419 767

1 959 605

2 554 930

2 814 802

2 530 630

78 %

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

175 836

233 028

269 697

351 075

436 173

148 %

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

697 457

1 017 613

787 521

843 352

976 108

40 %

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

911 115

1 219 800

1 200 627

1 400 824

1 385 829

52 %

13

Varbmaterjal

527 008

972 602

1 430 014

1 292 971

1 191 445

126 %

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

113 071

147 453

142 416

147 811

159 577

41 %

15

Roostevabast terasest valtstraat

52 082

71 229

57 627

58 670

62 978

21 %

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

1 125 730

1 289 953

1 697 912

2 000 967

2 094 274

86 %

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

223 669

277 507

268 014

388 041

262 745

17 %

18

Sulundkonstruktsioonid

15 870

16 503

14 051

36 970

85 054

436 %

20

Gaasitorud

266 467

340 051

298 103

336 050

380 257

43 %

21

Õõnesprofiilid

461 263

552 874

574 490

725 545

820 667

78 %

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

32 581

38 782

39 719

42 510

42 701

31 %

23

Terasest kandetorud

7 489

9 426

11 944

9 773

8 663

16 %

25

Suured keevistorud

286 939

411 273

209 524

159 219

1 044 534

264 %

26

Muud keevistorud

474 949

491 934

510 548

540 386

571 167

20 %

28

Legeerimata terasest traat

573 988

722 719

692 714

736 500

722 633

26 %

II.2. Impordi kasv 23 tootekategooria puhul (tonnides)

Tootenumber

Tootekategooria

2017. aasta I kvartal

2018. aasta I kvartal

Kasv 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2018. aasta I kvartaliga

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

1 810 764

2 079 408

15 %

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

679 628

630 459

– 7 %

3

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

80 836

114 451

42 %

4

Metalliga kaetud lehtteras

1 482 049

1 190 741

– 20 %

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

212 209

201 838

– 5 %

6

Tinatatud tooted

146 457

168 583

15 %

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

676 207

640 176

– 5 %

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

122 092

107 577

– 12 %

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

229 981

280 549

22 %

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

319 420

466 154

46 %

13

Varbmaterjal

210 505

551 316

162 %

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

40 602

49 988

23 %

15

Roostevabast terasest valtstraat

14 956

19 642

31 %

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

560 863

641 668

14 %

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

73 733

139 670

89 %

18

Sulundkonstruktsioonid

19 947

20 326

2 %

20

Gaasitorud

94 430

120 512

28 %

21

Õõnesprofiilid

223 618

256 998

15 %

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

12 411

12 399

0 %

23

Terasest kandetorud

1 316

1 498

14 %

25

Suured keevistorud

48 791

51 285

5 %

26

Muud keevistorud

145 059

153 106

6 %

28

Legeerimata terasest traat

176 299

202 450

15 %

II.3. Impordi kasv 5 tootekategooria puhul (tonnides)

Tootenumber

Tootekategooria

2013

2014

2015

2016

2017

Kasv 2017. aastal võrreldes 2013. aastaga

10

Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaat

34 319

40 218

37 542

31 407

32 917

– 4 %

11

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras

147 565

160 580

150 047

156 477

121 947

– 17 %

19

Raudteematerjal

1 376

1 096

1 240

1 521

1 342

– 2 %

24

Muud õmblusteta torud

456 167

528 245

475 132

464 876

402 600

– 12 %

27

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid

456 791

521 976

484 927

459 327

458 310

0 %


III LISA. 23 tootekategooria majandusnäitajad

Toode 1. Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

30 225 632

31 095 524

33 121 273

34 158 703

32 768 375

Import

Maht (tonnides)

4 814 207

5 212 268

7 807 441

8 574 007

6 991 376

Turuosa (%)

15,9 %

16,8 %

23,6 %

25,1 %

21,3 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

463

442

396

351

492

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

75 %

75 %

76 %

75 %

76 %

Toodang (tonnides)

76 871 621

77 990 908

77 331 686

77 563 694

79 568 514

Müügimaht ELis (tonnides)

25 411 425

25 883 256

25 313 832

25 584 696

25 776 999

Turuosa (%)

84,1 %

83,2 %

76,4 %

74,9 %

78,7 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

519

493

455

422

556

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 1,9 %

0,0 %

– 3,1 %

– 1,0 %

7,8 %

Tööhõive (perioodi lõpul)

37 467

35 573

35 038

33 557

34 815

Laovaru

2 572 574

2 580 258

2 585 958

2 617 556

2 749 280

Rahavoog

448 135 738

1 065 492 450

763 891 666

603 485 811

1 369 472 142

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 3,8 %

1,0 %

– 6,6 %

– 1,0 %

7,7 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

11,5 %

Toode 2. Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

9 772 904

9 728 449

10 353 391

9 849 904

10 085 487

Import

Maht (tonnides)

1 832 159

1 903 092

2 759 877

1 998 437

2 462 471

Turuosa (%)

18,7 %

19,6 %

26,7 %

20,3 %

24,4 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

566

546

485

474

606

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

71 %

75 %

75 %

75 %

77 %

Toodang (tonnides)

40 855 196

41 632 189

41 639 946

41 738 974

42 811 283

Müügimaht ELis (tonnides)

7 920 370

7 805 648

7 570 764

7 829 002

7 602 288

Turuosa (%)

81,0 %

80,2 %

73,1 %

79,5 %

75,4 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

588

558

522

495

633

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 4,4 %

– 2,8 %

– 3,0 %

0,6 %

9,8 %

Tööhõive (aasta lõpul)

12 690

11 973

11 550

11 230

11 264

Laovaru

1 078 838

1 052 246

1 064 061

1 054 347

1 093 798

Rahavoog

200 559 843

413 849 620

324 264 435

454 766 919

375 807 983

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 8,0 %

– 2,4 %

– 12,8 %

– 3,1 %

4,0 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

4,3 %

Toode 3. Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

1 267 827

1 287 448

1 223 892

1 255 417

1 350 354

Import

Maht (tonnides)

266 559

285 132

280 256

318 496

379 649

Turuosa (%)

21,0 %

22,1 %

22,9 %

25,4 %

28,1 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

648

617

578

502

642

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

87 %

80 %

80 %

82 %

81 %

Toodang (tonnides)

1 080 894

1 110 013

1 052 273

1 032 560

1 114 309

Müügimaht ELis (tonnides)

1 001 268

1 002 316

943 636

936 553

969 977

Turuosa (%)

79,0 %

77,9 %

77,1 %

74,6 %

71,8 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

705

657

606

576

699

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 8,9 %

– 8,1 %

– 13,0 %

– 14,3 %

– 3,2 %

Tööhõive (aasta lõpul)

1 522

1 707

2 087

2 069

2 065

Laovaru

45 680

136 605

142 998

125 466

148 259

Rahavoog

110 221 498

213 556 132

127 226 053

131 151 436

– 89 295 095

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 18,3 %

– 11,7 %

– 38,3 %

– 17,9 %

– 3,4 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

8,1 %

Toode 4. Metallpinnatud lehtteras

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

23 229 673

24 289 751

25 840 225

27 439 848

28 231 862

Import

Maht (tonnides)

1 854 963

2 202 856

2 687 715

3 911 752

4 980 452

Turuosa (%)

8,0 %

9,1 %

10,4 %

14,3 %

17,6 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

679

657

615

530

662

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

78 %

82 %

84 %

86 %

84 %

Toodang (tonnides)

27 930 059

29 517 243

29 875 495

29 905 847

30 450 568

Müügimaht ELis (tonnides)

21 344 052

22 056 052

23 118 423

23 490 212

23 218 040

Turuosa (%)

91,9 %

90,8 %

89,5 %

85,6 %

82,2 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

682

654

614

586

711

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

1,9 %

5,4 %

5,5 %

7,9 %

11,7 %

Tööhõive (aasta lõpul)

28 915

28 243

28 749

29 863

29 648

Laovaru

1 970 500

2 433 422

2 498 143

2 329 341

2 597 133

Rahavoog

807 884 294

1 353 026 892

1 343 062 742

1 720 354 890

2 020 588 339

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 6,8 %

– 0,9 %

– 10,4 %

– 1,7 %

6,0 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

7,0 %

Toode 5. Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

4 533 256

4 823 144

4 809 384

5 121 927

5 221 575

Import

Maht (tonnides)

681 698

725 296

622 553

730 625

915 248

Turuosa (%)

15,0 %

15,0 %

12,9 %

14,3 %

17,5 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

854

813

813

709

853

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

70 %

76 %

74 %

76 %

75 %

Toodang (tonnides)

4 479 238

4 564 346

4 574 414

4 863 169

4 940 410

Müügimaht ELis (tonnides)

3 851 467

4 097 788

4 186 771

4 391 169

4 306 231

Turuosa (%)

85,0 %

85,0 %

87,1 %

85,7 %

82,5 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

898

868

829

791

934

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 1,7 %

1,4 %

1,1 %

3,7 %

3,9 %

Tööhõive (aasta lõpul)

6 377

6 272

6 047

6 150

6 095

Laovaru

239 236

182 275

197 241

214 384

258 114

Rahavoog

152 893 378

351 790 418

321 603 588

361 237 401

79 886 901

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 7,6 %

– 2,1 %

– 12,9 %

– 2,7 %

3,7 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

8,6 %

Toode 6. Tinatatud tooted

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

3 638 423

3 758 879

3 789 391

3 792 575

3 695 205

Import

Maht (tonnides)

552 384

662 861

638 316

756 016

617 567

Turuosa (%)

15,2 %

17,6 %

16,8 %

19,9 %

16,7 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

822

792

781

667

753

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

82 %

84 %

84 %

82 %

84 %

Toodang (tonnides)

4 223 583

4 315 402

4 353 002

4 302 367

4 295 575

Müügimaht ELis (tonnides)

3 085 602

3 095 745

3 150 741

3 036 316

3 077 185

Turuosa (%)

84,8 %

82,4 %

83,1 %

80,1 %

83,3 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

845

821

789

728

812

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

1,7 %

4,1 %

4,8 %

4,6 %

3,1 %

Tööhõive (aasta lõpul)

7 939

7 660

7 683

7 819

7 424

Laovaru

380 445

394 384

394 712

297 877

356 460

Rahavoog

117 064 184

201 350 074

291 440 814

272 002 110

133 250 945

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 18,6 %

– 10,1 %

– 35,2 %

– 20,4 %

– 25,0 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

7,3 %

Toode 7. Legeerimata ja muud legeeritud terasest kvartovaltsplaadid

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

10 148 839

10 375 274

10 934 966

11 058 596

11 059 068

Import

Maht (tonnides)

1 419 767

1 959 605

2 554 930

2 814 802

2 530 630

Turuosa (%)

14,0 %

18,9 %

23,4 %

25,5 %

22,9 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

513

492

474

403

533

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

58 %

62 %

62 %

63 %

65 %

Toodang (tonnides)

10 749 475

11 240 103

10 608 260

10 244 950

10 581 040

Müügimaht ELis (tonnides)

8 727 826

8 414 892

8 377 455

8 242 865

8 527 686

Turuosa (%)

14,0 %

18,9 %

23,4 %

25,5 %

22,9 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

700

676

714

582

692

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 9,4 %

– 8,9 %

– 4,0 %

– 7,5 %

3,2 %

Tööhõive (aasta lõpul)

18 472

17 628

17 177

16 763

16 211

Laovaru

707 152

788 008

896 708

862 084

819 690

Rahavoog

45 651 999

123 399 207

426 592 285

– 44 547 318

205 976 592

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 12,2 %

– 0,3 %

– 3,3 %

– 9,9 %

– 1,5 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

23,0 %

Toode 8. Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

1 168 291

1 352 875

1 590 437

1 807 242

1 487 848

Import

Maht (tonnides)

175 836

233 028

269 697

351 075

436 173

Turuosa (%)

15,1 %

17,2 %

17,0 %

19,4 %

29,3 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

2 011

1 926

1 877

1 518

1 822

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

61 %

65 %

69 %

73 %

73 %

Toodang (tonnides)

3 334 814

3 525 794

3 664 821

3 842 503

3 799 867

Müügimaht ELis (tonnides)

991 962

1 119 435

1 320 528

1 455 714

1 050 966

Turuosa (%)

84,9 %

82,7 %

83,0 %

80,5 %

70,6 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

2 023

2 013

2 028

1 792

2 115

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 4,2 %

– 0,3 %

4,0 %

4,9 %

9,2 %

Tööhõive (aasta lõpul)

5 439

4 914

4 464

4 271

4 133

Laovaru

103 375

131 557

123 098

106 508

93 335

Rahavoog

144 497 251

182 932 062

613 851 975

116 754 324

218 815 195

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 33,7 %

– 37,1 %

– 1,5 %

– 0,4 %

13,6 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

13,9 %

Toode 9. Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

3 362 718

3 671 898

3 587 237

3 913 974

3 816 472

Import

Maht (tonnides)

697 457

1 017 613

787 521

843 352

976 108

Turuosa (%)

20,7 %

27,7 %

22,0 %

21,5 %

25,6 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

2 098

1 985

2 064

1 782

2 023

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

71 %

76 %

80 %

84 %

84 %

Toodang (tonnides)

3 076 074

3 016 723

3 139 572

3 425 201

3 114 323

Müügimaht ELis (tonnides)

2 664 602

2 653 177

2 798 719

3 070 197

2 839 979

Turuosa (%)

79,2 %

72,3 %

78,0 %

78,4 %

74,4 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

2 259

2 272

2 238

2 014

2 323

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 4,2 %

– 2,7 %

2,4 %

5,5 %

9,4 %

Tööhõive (aasta lõpul)

10 205

9 483

9 220

8 892

8 812

Laovaru

179 087

206 956

219 170

215 904

213 931

Rahavoog

135 463 456

45 971 825

847 696 098

450 355 017

685 492 711

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 12,4 %

– 7,7 %

8,5 %

10,6 %

21,5 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

12,9 %

Toode 12. Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht-ja kergprofiilid

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

11 891 558

12 422 902

12 297 356

12 678 733

13 617 607

Import

Maht (tonnides)

911 115

1 219 800

1 200 627

1 400 824

1 385 829

Turuosa (%)

7,7 %

9,8 %

9,8 %

11,0 %

10,2 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

699

657

640

531

641

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

79 %

82 %

80 %

80 %

74 %

Toodang (tonnides)

12 132 593

12 585 360

12 301 986

11 839 241

12 427 808

Müügimaht ELis (tonnides)

10 964 010

11 189 221

11 095 204

11 276 054

12 230 774

Turuosa (%)

92,2 %

90,1 %

90,2 %

88,9 %

89,8 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

632

613

573

520

592

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

2,2 %

3,4 %

2,4 %

0,8 %

3,6 %

Tööhõive (aasta lõpul)

9 537

9 734

10 057

10 342

10 486

Laovaru

749 386

888 456

914 268

943 355

1 023 612

Rahavoog

220 994 774

264 742 034

272 433 127

255 904 385

123 997 731

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 1,2 %

3,7 %

3,3 %

3,9 %

6,9 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

– 8,3 %

Toode 13. Sarrusvardad

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

9 617 685

10 359 993

10 664 689

11 099 947

11 253 309

Import

Maht (tonnides)

527 008

972 602

1 430 014

1 292 971

1 191 445

Turuosa (%)

5,5 %

9,4 %

13,4 %

11,6 %

10,6 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

475

446

388

353

441

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

72 %

72 %

71 %

73 %

67 %

Toodang (tonnides)

13 171 558

13 019 699

12 763 140

13 191 436

12 494 712

Müügimaht ELis (tonnides)

8 906 120

9 187 941

9 019 809

9 568 119

9 848 615

Turuosa (%)

92,6 %

88,7 %

84,6 %

86,2 %

87,5 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

460

437

386

367

436

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 2,0 %

– 2,5 %

– 2,6 %

3,4 %

4,8 %

Tööhõive (aasta lõpul)

5 563

5 441

5 529

5 634

5 457

Laovaru

761 808

683 591

642 506

602 948

659 484

Rahavoog

20 571 082

14 116 433

53 015 513

165 167 521

249 292 475

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

0,9 %

2,4 %

1,9 %

6,2 %

9,3 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

– 1,3 %

Toode 14. Roostevabast terasest vardad ja kergprofiilid

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

526 080

593 501

593 530

630 737

632 804

Import

Maht (tonnides)

113 071

147 453

142 416

147 811

159 577

Turuosa (%)

21,5 %

24,8 %

24,0 %

23,4 %

25,2 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

3 092

2 894

3 035

2 590

2 885

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

65 %

68 %

68 %

69 %

72 %

Toodang (tonnides)

527 386

597 178

599 927

637 938

641 446

Müügimaht ELis (tonnides)

411 655

444 339

450 094

482 314

472 247

Turuosa (%)

78,2 %

74,9 %

75,8 %

76,5 %

74,6 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

2 988

2 969

2 838

2 404

2 807

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

5,2 %

5,6 %

4,1 %

2,3 %

5,8 %

Tööhõive (aasta lõpul)

3 680

3 766

3 737

3 789

3 844

Laovaru

83 561

91 900

89 676

90 409

90 893

Rahavoog

111 869 518

142 849 693

191 511 047

155 623 001

145 832 442

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

1,0 %

4,3 %

1,4 %

– 0,7 %

4,9 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

– 2,8 %

Toode 15. Roostevabast terasest valtstraat

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

318 373

323 191

304 987

335 552

347 077

Import

Maht (tonnides)

52 082

71 229

57 627

58 670

62 978

Turuosa (%)

16,4 %

22,0 %

18,9 %

17,5 %

18,1 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

2 300

2 193

2 310

1 962

2 228

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

63 %

64 %

65 %

69 %

71 %

Toodang (tonnides)

373 010

383 586

388 273

412 892

449 392

Müügimaht ELis (tonnides)

266 290

251 961

247 359

276 880

284 098

Turuosa (%)

83,6 %

78,0 %

81,1 %

82,5 %

81,9 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

2 480

2 516

2 382

2 022

2 417

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 3,7 %

– 2,1 %

– 4,7 %

– 3,1 %

3,9 %

Tööhõive (aasta lõpul)

1 677

1 671

1 731

1 761

1 852

Laovaru

24 810

28 696

31 083

31 584

43 800

Rahavoog

13 022 575

18 221 077

106 175 940

84 328 053

44 337 763

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 0,7 %

2,9 %

– 1,5 %

– 2,8 %

5,5 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

7,8 %

16. Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

18 033 534

18 249 258

18 949 497

19 375 225

20 026 426

Import

Maht (tonnides)

1 125 730

1 289 953

1 697 912

2 000 967

2 094 274

Turuosa (%)

6,2 %

7,1 %

9,0 %

10,3 %

10,5 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

522

504

439

392

486

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

80 %

84 %

83 %

81 %

83 %

Toodang (tonnides)

19 765 154

19 775 715

20 436 595

20 037 883

20 757 864

Müügimaht ELis (tonnides)

16 782 585

16 828 358

17 108 877

17 222 468

17 795 595

Turuosa (%)

93,1 %

92,2 %

90,3 %

88,9 %

88,9 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

509

492

443

420

505

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

1,8 %

4,8 %

3,0 %

0,6 %

3,4 %

Tööhõive (aasta lõpul)

11 561

11 598

11 881

13 068

13 058

Laovaru

876 450

896 633

1 120 091

974 085

954 649

Rahavoog

234 768 428

424 076 182

365 467 214

287 106 970

310 381 566

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

1,0 %

6,9 %

2,9 %

3,9 %

6,7 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

3,7 %

Toode 17. Rauast või legeerimata terasest nurk- ja profiilrauad

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

6 159 135

6 544 142

6 549 935

7 205 377

7 375 383

Import

Maht (tonnides)

223 669

277 507

268 014

388 041

262 745

Turuosa (%)

3,6 %

4,2 %

4,1 %

5,4 %

3,6 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

539

509

463

409

473

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

64 %

69 %

71 %

72 %

72 %

Toodang (tonnides)

8 583 668

8 590 216

8 894 223

9 400 691

9 605 365

Müügimaht ELis (tonnides)

5 935 432

6 266 353

6 281 426

6 817 231

7 112 453

Turuosa (%)

96,4 %

95,8 %

95,9 %

94,6 %

96,4 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

471

471

449

417

463

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 6,5 %

– 3,7 %

– 0,6 %

2,1 %

– 1,8 %

Tööhõive (aasta lõpul)

6 212

5 685

6 006

6 264

6 096

Laovaru

510 927

464 184

466 561

559 452

569 947

Rahavoog

– 48 381 794

7 224 031

161 157 041

150 487 051

– 18 595 244

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 6,0 %

6,3 %

1,4 %

3,9 %

0,6 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

– 2,1 %

Toode 18. Sulundvaiad

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

574 025

637 684

577 270

584 985

626 863

Import

Maht (tonnides)

15 870

16 503

14 051

36 970

85 054

Turuosa (%)

2,8 %

2,6 %

2,4 %

6,3 %

13,6 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

787

765

1 126

651

629

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

78 %

82 %

76 %

82 %

81 %

Toodang (tonnides)

907 320

940 451

840 182

777 182

817 764

Müügimaht ELis (tonnides)

558 131

621 150

563 140

548 010

541 782

Turuosa (%)

97,2 %

97,4 %

97,6 %

93,7 %

86,4 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

711

697

652

623

640

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

6,8 %

11,5 %

8,8 %

14,0 %

3,7 %

Tööhõive (aasta lõpul)

949

971

951

981

995

Laovaru

49 762

47 610

58 744

68 417

75 616

Rahavoog

58 272 442

68 732 139

63 936 644

86 404 634

40 555 786

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 9,3 %

6,8 %

6,7 %

10,3 %

1,5 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

1,7 %

Toode 20. Gaasitorud

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

1 211 435

1 662 233

1 653 112

1 637 097

1 642 935

Import

Maht (tonnides)

266 467

340 051

298 103

336 050

380 257

Turuosa (%)

22,0 %

20,5 %

18,0 %

20,5 %

23,1 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

688

649

646

566

676

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

37 %

38 %

38 %

40 %

37 %

Toodang (tonnides)

1 053 283

1 460 549

1 471 772

1 396 933

1 392 404

Müügimaht ELis (tonnides)

944 903

1 322 070

1 354 273

1 300 727

1 262 560

Turuosa (%)

78,0 %

79,5 %

81,9 %

79,5 %

76,8 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

717

666

619

580

693

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

0,9 %

1,3 %

2,3 %

3,9 %

0,5 %

Tööhõive (aasta lõpul)

552

543

548

526

509

Laovaru

55 178

55 305

53 434

58 081

50 697

Rahavoog

15 451 286

15 884 723

16 166 705

15 309 189

20 506 964

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

3,7 %

3,9 %

1,1 %

1,7 %

8,7 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

2,4 %

Toode 21 Õõnesprofiilid

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

3 347 996

3 407 926

3 511 951

3 885 748

4 028 730

Import

Maht (tonnides)

461 263

552 874

574 490

725 545

820 667

Turuosa (%)

13,8 %

16,2 %

16,4 %

18,7 %

20,4 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

599

571

553

497

618

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

46 %

46 %

46 %

47 %

49 %

Toodang (tonnides)

3 019 375

3 019 977

3 106 261

3 333 368

3 388 786

Müügimaht ELis (tonnides)

2 882 473

2 854 843

2 936 771

3 159 965

3 207 994

Turuosa (%)

86,1 %

83,8 %

83,6 %

81,3 %

79,6 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

606

569

541

517

625

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

– 2,7 %

– 3,9 %

– 3,3 %

0,2 %

– 0,5 %

Tööhõive (aasta lõpul)

1 073

1 124

1 200

1 209

1 181

Laovaru

160 442

138 981

146 353

107 826

149 537

Rahavoog

– 9 630 441

13 389 861

23 807 058

13 000 201

21 372 166

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 2,4 %

– 5,3 %

– 6,2 %

– 0,6 %

7,2 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

1,2 %

Toode 22. Roostevabast terasest õmblusteta torud

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

96 507

101 504

97 341

96 320

95 672

Import

Maht (tonnides)

32 581

38 782

39 719

42 510

42 701

Turuosa (%)

33,8 %

38,2 %

40,8 %

44,1 %

44,6 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

6 941

6 167

6 118

5 846

6 300

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

6 %

7 %

6 %

6 %

6 %

Toodang (tonnides)

116 630

124 135

101 291

101 831

92 357

Müügimaht ELis (tonnides)

61 822

61 708

56 802

53 196

52 083

Turuosa (%)

64,1 %

60,8 %

58,4 %

55,2 %

54,4 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

7 913

7 740

8 318

7 361

7 993

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

3,1 %

5,9 %

– 0,4 %

– 0,1 %

1,2 %

Tööhõive (aasta lõpul)

11 180

11 211

10 369

9 779

9 317

Laovaru

7 452

9 389

10 455

8 690

11 688

Rahavoog

19 858 477

10 438 041

– 48 885 671

4 038 078

– 22 872 178

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

22,7 %

– 4,3 %

– 58,1 %

– 33,4 %

– 50,5 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

21,2 %

Toode 23. Kandetorud

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

68 824

72 805

67 249

59 867

65 355

Import

Maht (tonnides)

7 489

9 426

11 944

9 773

8 663

Turuosa (%)

10,9 %

12,9 %

17,8 %

16,3 %

13,3 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

2 069

1 626

1 749

1 630

1 608

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

68 %

64 %

53 %

52 %

63 %

Toodang (tonnides)

64 972

65 475

58 407

52 494

57 657

Müügimaht ELis (tonnides)

61 324

63 378

55 304

50 092

56 691

Turuosa (%)

89,1 %

87,1 %

82,2 %

83,7 %

86,7 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

2 023

2 003

1 925

1 804

1 837

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

4,6 %

4,9 %

– 6,7 %

– 9,2 %

– 1,8 %

Tööhõive (aasta lõpul)

332

322

306

274

280

Laovaru

1 285

1 433

2 591

1 452

2 429

Rahavoog

3 499 664

3 928 566

5 055 796

– 791 310

– 620 461

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

0,9 %

– 3,3 %

– 64,7 %

– 54,5 %

– 28,1 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

12,5 %

Toode 25. Suured keevistorud

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

669 846

1 041 055

427 457

586 746

1 804 463

Import

Maht (tonnides)

286 939

411 273

209 524

159 219

1 044 534

Turuosa (%)

42,8 %

39,5 %

49,0 %

27,1 %

57,9 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

1 070

793

904

772

936

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

26 %

32 %

29 %

35 %

65 %

Toodang (tonnides)

1 333 900

1 150 000

1 034 600

1 086 300

1 500 000

Müügimaht ELis (tonnides)

382 758

624 819

216 243

426 937

759 478

Turuosa (%)

57,1 %

60,0 %

50,6 %

72,8 %

42,1 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

894

887

835

771

766

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

3,0 %

– 6,1 %

– 2,7 %

– 0,6 %

0,0 %

Tööhõive (aasta lõpul)

1 512

1 545

1 365

1 372

1 326

Laovaru

322 722

600 020

633 600

727 048

1 139 429

Rahavoog

197 726 967

– 97 558 802

94 492 289

– 70 888 943

13 666 659

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

– 15,8 %

– 23,5 %

– 17,7 %

– 6,7 %

9,1 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

– 22,0 %

Toode 26. Muud keevistorud

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

2 385 499

3 121 613

3 126 300

3 286 436

3 352 661

Import

Maht (tonnides)

474 949

491 934

510 548

540 386

571 167

Turuosa (%)

19,9 %

15,8 %

16,3 %

16,4 %

17,0 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

1 352

1 376

1 397

1 262

1 431

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

57 %

57 %

57 %

58 %

60 %

Toodang (tonnides)

2 384 152

3 166 935

3 144 492

3 190 480

3 301 195

Müügimaht ELis (tonnides)

1 907 944

2 622 348

2 588 536

2 721 349

2 765 915

Turuosa (%)

80,0 %

84,0 %

82,8 %

82,8 %

82,5 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

1 024

1 013

984

942

1 062

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

1,2 %

2,4 %

1,7 %

4,2 %

4,3 %

Tööhõive (aasta lõpul)

3 024

3 013

3 011

3 089

3 025

Laovaru

125 621

84 268

100 035

120 308

120 420

Rahavoog

66 281 502

68 619 951

77 514 611

87 283 492

106 630 804

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

9,1 %

11,5 %

8,8 %

12,8 %

19,3 %


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

– 34,8 %

Toode 28. Terastraat

Andmed kalendriaasta kohta

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (tonnides)

1 318 451

1 517 192

1 480 243

1 513 248

1 505 202

Import

Maht (tonnides)

574 083

722 773

692 918

736 623

722 858

Turuosa (%)

43,5 %

47,6 %

46,8 %

48,7 %

48,0 %

Ühikuhind (eurot/tonn)

781

729

722

626

708

ELi tootjate olukord

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

73 %

75 %

77 %

73 %

71 %

Toodang (tonnides)

899 763

932 496

940 169

886 666

900 054

Müügimaht ELis (tonnides)

744 368

794 419

787 325

776 626

782 344

Turuosa (%)

56,5 %

52,4 %

53,2 %

51,3 %

52,0 %

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

940

909

840

832

905

ELi müügi puhaskasum/-kahjum (%)

0,5 %

0,0 %

1,1 %

2,6 %

0,8 %

Tööhõive (aasta lõpul)

3 387

3 395

3 429

3 459

3 408

Laovaru

 

 

 

 

 

Rahavoog

66 281 502

68 619 951

77 514 611

87 283 492

106 630 804

Kasutatud kapitali tasuvus (%)

 

 

 

 

 


2017. aasta hindade võrdlus

 

Hinna allalöömine

21,8 %


IV LISA. Nendest arenguriikidest pärit toodete loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ajutisi meetmeid

Riik/tooterühm

1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

20

21

22

23

25

26

28

Afganistan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Albaania

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Angola

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Antigua ja Barbuda

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Argentina

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Armeenia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bahreini Kuningriik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bangladesh

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Barbados

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Belize

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Benin

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Boliivia Paljurahvuseline Riik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Botswana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Brasiilia

x

x

 

 

 

x

x

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

Brunei Darussalami Riik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Burkina Faso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Burundi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Cabo Verde

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kambodža

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kamerun

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kesk-Aafrika Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tšaad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tšiili

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hiina

 

 

x

x

 

x

 

x

 

x

 

 

x

 

 

x

 

x

x

x

x

x

x

Colombia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kongo Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Costa Rica

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Côte d'Ivoire

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuuba

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kongo Demokraatlik Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Djibouti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Dominica

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Dominikaani Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ecuador

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Egiptus

x

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

El Salvador

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Fidži

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Gabon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Gambia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Gruusia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ghana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Grenada

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Guatemala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Guinea

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Guinea-Bissau

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Guyana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Haiti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Honduras

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hongkong (Hiina)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

India

x

x

x

x

x

x

x

 

x

 

 

x

x

 

 

 

x

 

x

x

 

x

 

Indoneesia

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jamaica

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jordaania

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kasahstan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keenia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuveidi Riik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kirgiisi Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laose Demokraatlik Rahvavabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lesotho

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Libeeria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Macau,

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Madagaskar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Malawi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Malaisia

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maldiivid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mali

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mauritaania

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mauritius

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mehhiko

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Moldova Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mongoolia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Montenegro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maroko

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mosambiik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Myanmar/Birma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Namiibia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nepal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nicaragua

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Niger

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nigeeria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omaan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pakistan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Panama

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paapua Uus-Guinea

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paraguay

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Peruu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Filipiinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Katar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rwanda

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Saint Kitts ja Nevis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Saint Lucia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Saint Vincent ja Grenadiinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Samoa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Saudi Araabia Kuningriik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

Senegal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Seišellid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sierra Leone

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Saalomoni Saared

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõuna-Aafrika

 

 

 

 

 

 

 

x

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sri Lanka

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suriname

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Svaasimaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tadžikistan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tansaania

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tai

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

 

 

 

 

x

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

x

 

 

 

 

 

Togo

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tonga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Trinidad ja Tobago

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tuneesia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Türgi

x

x

 

x

x

 

 

 

x

x

x

 

 

x

x

 

x

x

 

 

x

x

x

Uganda

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ukraina

x

x

 

 

 

 

x

 

 

 

x

x

 

x

x

 

x

x

x

 

 

 

x

Araabia Ühendemiraadid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

x

 

Uruguay

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vanuatu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Venezuela Bolívari Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vietnam

 

x

 

x

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jeemen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sambia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Zimbabwe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


V LISA. Tariifikvoodid

Tootenumber

Jrk-nr

Tootekategooria

CN-koodid

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Lisatollimaksu määr

1

09,8501

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 99 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99

4 269 009

25 %

2

09,8502

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00

1 318 865

25 %

3

09,8503

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10 , 7225 19 90 , 7226 19 80

178 704

25 %

4

09,8504

Metalliga kaetud lehtteras

7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 41 00 , 7210 49 00 , 7210 61 00 , 7210 69 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 30 00 , 7212 50 20 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 61 , 7212 50 69 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7225 92 00 , 7226 99 10 , 7226 99 30 , 7226 99 70

2 115 054

25 %

5

09,8505

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

7210 70 80 , 7212 40 80

414 324

25 %

6

09,8506

Tinatatud tooted

7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20

367 470

25 %

7

09,8507

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60 , 7225 99 00

1 442 988

25 %

8

09,8508

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00

193 049

25 %

9

09,8509

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80

476 161

25 %

12

09,8512

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00

728 270

25 %

13

09,8513

Varbmaterjal

7214 20 00 , 7214 99 10

714 964

25 %

14

09,8514

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90

82 156

25 %

15

09,8515

Roostevabast terasest valtstraat

7221 00 10 , 7221 00 90

32 744

25 %

16

09,8516

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95

1 058 110

25 %

17

09,8517

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90

167 817

25 %

18

09,8518

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

24 854

25 %

20

09,8520

Gaasitorud

7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77

185 280

25 %

21

09,8521

Õõnesprofiilid

7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99

387 343

25 %

22

09,8522

Roostevabast terasest õmblusteta torud

7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 10 , 7304 49 93 , 7304 49 95 , 7304 49 99

22 818

25 %

23

09,8523

Terasest kandetorud

7304 51 12 , 7304 51 18 , 7304 59 32 , 7304 59 38

5 549

25 %

25

09,8525

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00 , 7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00

258 133

25 %

26

09,8526

Muud keevistorud

7306 11 10 , 7306 11 90 , 7306 19 10 , 7306 19 90 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 11 , 7306 30 19 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 20 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00

296 274

25 %

28

09,8528

Legeerimata terasest traat

7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90

393 031

25 %


Top