13.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 177/1

(1)

Määruse (EL) 2017/1131 artikli 11 lõike 1 kohaselt võivad rahaturufondid investeerida väärtpaberistamistesse või varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse. Lihtsatesse, läbipaistvatesse ja standardsetesse väärtpaberistamistesse ning varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse investeerimisele on kehtestatud eristiimulid. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 (2) on juba sätestatud lihtsaid, läbipaistvaid ja standardseid väärtpaberistamisi ja varaga tagatud kommertsväärtpabereid käsitlevad nõuded, tuleb määrust (EL) 2017/1131 muuta, et lisada ristviited kõnealuseid nõudeid sisaldavatele määruse (EL) 2017/2402 sätetele.

(2)

Pöördrepolepingud võimaldavad rahaturufondidel rakendada oma investeerimisstrateegiat ja saavutada oma eesmärke vastavalt määruses (EL) 2017/1131 sätestatud tingimustele. Kõnealuse määrusega on ette nähtud, et pöördrepolepingu vastaspool peab olema krediidivõimeline ja et tagatisena saadud varad peavad olema piisavalt likviidsed ja kvaliteetsed, nii et rahaturufond suudaks saavutada oma eesmärgid ja täita oma kohustused, kui sellised varad tuleb likvideerida. Pöördrepolepingute puhul kasutatavad standardlepingud võivad aidata vastaspoole riski juhtida. Kuid teatavad klauslid võivad muuta pöördrepolepingute alusvara rahaturufondide valitsejatele kättesaamatuks ja seega mittelikviidseks. Seepärast tuleb tagada, et varad on makseviivituse või ennetähtaegse lõpetamise korral rahaturufondide valitsejatele kättesaadavad ja et vastaspool ei takista varade müüki, nõudes eelnevat teavitamist või heakskiitu.

(3)

Rahaturufondide valitsejad ei peaks olema kohustatud vara väärtust spetsiifiliselt korrigeerima (väärtuskärbe), kui pöördrepolepingu vastaspoole suhtes kohaldatakse liigu õiguse alusel usaldatavusnõudeid. Tagamaks, et pöördrepolepingu raames antud tagatis on kvaliteetne, peavad rahaturufondide valitsejad kohaldama lisanõudeid, kui lepingu vastaspool ei ole reguleeritud liidu õigusega või kui teda ei tunnustata samaväärsena. Liidu õiguses järjepidevuse tagamiseks peaksid väärtuskärbete miinimumnõuded vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (3) sätestatud vastavatele nõuetele.

(4)

Rahaturufondide valitsejad peaksid saama kohaldada suuremat väärtuskärbet kui määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud miinimum, kui nad leiavad, et see on vajalik tagamaks, et pöördrepolepingu raames saadud tagatis on piisavalt likviidne, kui turutingimused seda nõuavad. Samuti peaksid nad nõutud väärtuskärpe summat jälgima ja selle läbi vaatama, et tagada asjakohane likviidsustase, eelkõige juhul, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 224 lõikes 1 sätestatud väärtuskärpe summa vaadatakse läbi või kui vara järelejäänud tähtaeg või muud vastaspoole elujõulisusega seotud tegurid on muutunud.

(5)

Artikli 19 lõikes 3 osutatud krediidikvaliteedi hindamise metoodikad peaksid olema piisavalt konservatiivsed, tagamaks, et krediidikvaliteedi hindamise aluseks olevad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kriteeriumid on investeerimiseks kõlblike instrumentide krediidikvaliteedi nõuetekohaseks hindamiseks usaldusväärsed ja asjakohased. Lisaks tuleks tagada, et makro- ja mikromajanduslikud tegurid, mida rahaturufondide valitsejad võtavad arvesse krediidikvaliteedi hindamisel, on emitendi või investeerimiseks kõlbliku instrumendi krediidikvaliteedi kindlakstegemiseks asjakohased.

(6)

Tagamaks, et instrumendid, millesse rahaturufondide valitsejad kavatsevad investeerida, on piisavalt kvaliteetsed, peaksid rahaturufondide valitsejad hindama krediidikvaliteeti iga kord, kui nad kavatsevad investeerida. Selleks et hoida ära kõrvalehoidumist määruse (EL) 2017/1131 nõudest, mille kohaselt peavad rahaturufondide valitsejad investeerima üksnes instrumentidesse, mis on saanud positiivse krediidikvaliteedi hinnangu, peaksid rahaturufondide valitsejad enne krediidikvaliteedi tegelikku hindamist selgelt kehtestama krediidikvaliteedi hindamise metoodika raames rahaturufondi investeeringuteks kõlblike instrumentide positiivse hinnangu kriteeriumid.

(7)

Krediidikvaliteedi hindamiseks kasutatavad metoodika ja kriteeriumid peaksid olema järjepidevad, välja arvatud juhul, kui on olemas objektiivne põhjus metoodikast või kriteeriumidest kõrvalekaldumiseks. Kriteeriumid ja metoodika tuleks välja töötada korduvaks kasutamiseks, mitte üksnes konkreetse juhtumi jaoks teataval ajahetkel. Kriteeriumide ja metoodika järjepidev kasutamine peaks hõlbustama krediidikvaliteedi hinnangu seiret.

(8)

Selleks et tagada emitendi krediidiriski ning emitendi ja instrumendi makseviivituse suhtelise riski nõuetekohane kvantifitseerimine, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2017/1131 artikli 20 lõike 2 punktiga a, peaksid rahaturufondide valitsejad kasutama turul kättesaadavaid asjakohaseid kvantitatiivseid kriteeriume. Samas ei tohiks neil keelata kasutamast lisategureid, kui see on asjakohane.

(9)

Emitendi krediidikvaliteedi hindamine on üks olulisemaid hindamisi, kuna see annab varade kvaliteedi kohta esmase garantii. Seepärast peaksid rahaturufondide valitsejad võtma võimalikult palju arvesse kõiki tegureid, mis on emitendi või instrumendi krediidiriski kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide hindamisel asjakohased.

(10)

Erandjuhtudel, eelkõige halvenenud turutingimustes, peaks rahaturufondide valitsejatel olema võimalik teha investeerimisotsuseid, mis eiravad krediidikvaliteedi hindamise tulemust, kui sellised investeerimisotsused on investorite huvides, eeldusel et sellised otsused on põhjendatud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud.

(11)

Kuna instrumentide kvaliteet võib aja jooksul muutuda, ei tohiks krediidikvaliteedi hindamine olla ühekordne, vaid pidev protsess. Peale selle tuleks krediidikvaliteedi hinnang läbi vaadata eelkõige juhul, kui makro- või mikromajanduslikus keskkonnas on toimunud määruse (EL) 2017/1131 artikli 19 lõike 4 punkti d kohane oluline muutus, mis võib olemasolevat krediidikvaliteedi hinnangut mõjutada.

(12)

Rahaturufondide valitsejad ei tohiks üleliia tugineda välistele krediidireitingutele. Seepärast tuleks emitendile või instrumendile antud krediidireitingu või selle väljavaate alandamist reitinguagentuuri poolt käsitada olulise muutusena üksnes juhul, kui seda on hinnatud ja käsitletud koos teiste kriteeriumidega. Seepärast peaksid valitsejad tegema oma hindamise isegi juhul, kui selline reitingu alandamine on aset leidnud.

(13)

Pöördrepolepingu raames antud tagatis peaks olema kvaliteetne ega tohiks olla tugevas korrelatsioonis vastaspoole tulemustega. Selle krediidikvaliteedi hinnang peaks seepärast olema positiivne. Kuna ei ole põhjust eristada hindamist, mida rahaturufondide valitsejad teevad kõlblikesse varadesse otse investeerimisel, hindamisest, mida nad teevad vara tagatisena saamisel, peaks krediidikvaliteedi hindamine toimuma mõlemal juhul samade kriteeriumide alusel.

(14)

Määrusega (EL) 2017/1131 on komisjonile ette nähtud kolm volitust kõnealuse määruse teatavate sätete täpsustamiseks ja muutmiseks. Kõnealuste volituste ühine eesmärk on tagada, et rahaturufondid investeerivad asjakohastesse kõlblikesse varadesse. Selleks et tagada kõnealuste nõuete sidusus ja järjepidevus ning anda inimestele, kelle suhtes neid kohaldatakse, neist hea ülevaade ja ühtne juurdepääsupunkt, tuleks need nõuded kehtestada ühe määrusega.

(15)

Tagamaks, et kõiki eeskirju ja nõudeid kohaldatakse rahaturufondide suhtes alates samast kuupäevast, peaks käesoleva delegeeritud määruse kohaldamise kuupäev olema kooskõlas määruse (EL) 2017/1131 kohaldamise kuupäevaga. Lihtsate, läbipaistvate ja standardsete väärtpaberistamiste ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite kriteeriumidele ristviiteid sisaldavate muutmissätete kohaldamise kuupäev peaks olema sama kui määruse (EL) 2017/2402 kohaldamise kuupäev,

a)

pöördrepolepingu vastaspoole krediidikvaliteedi hinnang;

b)

riski võimendustagatise periood, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 9;

c)

emitendi või tagatisena kasutatava vara krediidikvaliteedi hinnang;

d)

tagatisena kasutatava vara järelejäänud tähtaeg;

e)

tagatisena kasutatava vara hinna volatiilsus.

a)

krediidiasutus, kelle üle tehakse järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL, (4) või kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutus, tingimusel et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega;

b)

investeerimisühing, kelle üle tehakse järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL, (5) või kolmandas riigis tegevusloa saanud investeerimisühing, tingimusel et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega;

c)

kindlustusandja, kelle üle tehakse järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/138/EÜ, (6) või kolmandas riigis tegevusloa saanud kindlustusandja, tingimusel et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (7) alusel tegevusloa saanud keskne vastaspool;

e)

Euroopa Keskpank;

f)

liikmesriigi keskpank;

g)

kolmanda riigi keskpank, tingimusel et kolmandas riigis kohaldatavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõikele 7 tunnistatud samaväärseks liidus kohaldatavate nõuetega.

a)

krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikaid kohaldatakse seoses eri emitentide ja instrumentidega süsteemselt;

b)

krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikad toetuvad piisaval arvul asjakohastele kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele;

c)

krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikate kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed sisendid on usaldusväärsed ning kasutatakse asjakohase suurusega andmevalimeid;

d)

asjaomaste rahaturufondide valitsejad on nõuetekohaselt läbi vaadanud krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikate kohaselt koostatud varasemad krediidikvaliteedi sisehinnangud, et määrata kindlaks, kas krediidikvaliteedi hindamise metoodikad on sobivad krediidikvaliteedi näitajad;

e)

krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikad hõlmavad kontrollimeetmeid ja nende arendamise protsesse ning seotud heakskiitu, mis võimaldab asjakohast vaidlustamist;

f)

krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikad hõlmavad tegureid, mida rahaturufondide valitsejad peavad emitendi või instrumendi krediidikvaliteedi kindlaksmääramiseks asjakohaseks;

g)

krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikate puhul kohaldatakse kõigi krediidikvaliteedi hinnangute koostamisel süstemaatiliselt peamisi krediidikvaliteedi eeldusi ja toetavaid kriteeriume, välja arvatud juhul, kui on olemas objektiivne põhjus sellest nõudest kõrvalekaldumiseks;

h)

krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikad hõlmavad protseduure, millega tagatakse, et punktides b, c ja g osutatud kriteeriumid, mis toetavad krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikate asjakohaseid tegureid, on usaldusväärse kvaliteediga ja hinnatava emitendi või instrumendi puhul asjakohased.

a)

neid kasutatakse jätkuvalt, välja arvatud juhul, kui on objektiivsed põhjused järeldamaks, et krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikaid tuleb muuta või nende kasutamine tuleb lõpetada;

b)

need suudavad kiiresti arvesse võtta käimasoleva seire või läbivaatamise tulemusi, eelkõige juhul, kui struktuursete makromajanduslike või finantsturu tingimuste muutused võivad mõjutada kõnealuste krediidikvaliteedi sisehindamise metoodikate kohaselt koostatud krediidikvaliteedi hinnanguid;

c)

need võimaldavad võrrelda varasemaid krediidikvaliteedi sisehinnanguid.

a)

teave võlakirjade hinna kohta, sealhulgas krediidiriski marginaalid ja võrreldavate fikseeritud tulumääraga instrumentide ja seotud väärtpaberite hind;

b)

emitendi, instrumendi või sektoriga seotud rahaturuinstrumentide hind;

c)

teave krediidiriski vahetustehingute hinna kohta, sealhulgas võrreldavate instrumentide krediidiriski vahetustehingute marginaalid;

d)

andmed emitendi, instrumendi või sektoriga seotud makseviivituste kohta;

e)

emitendi või instrumendi geograafilise asukoha, sektori või varaklassiga seotud finantsindeksid;

f)

emitendiga seotud finantsteave, sealhulgas kasumlikkuse suhtarvud, intressikulude kattekordaja, finantsvõimendusnäitajad ja uute emisioonide hind, sealhulgas madalama nõudeõiguse järgu väärtpaberite olemasolu.

a)

alusvara analüüs, mis väärtpaberistamisest tuleneva riskipositsiooni puhul hõlmab emitendi krediidiriski ja alusvara krediidiriski;

b)

emitendi emiteeritud asjaomaste instrumentide struktuursete aspektide analüüs, mis struktureeritud finantsinstrumentide puhul hõlmab struktureeritud finantsinstrumendi olemusliku operatsiooni- ja vastaspooleriski analüüsi;

c)

asjaomase turu või turgude analüüs, sealhulgas kõnealuste turgude maht ja likviidsus;

d)

riigi analüüs, sealhulgas otseste ja tingimuslike kohustuste maht ning välisvaluuta reservide suurus võrreldes välisvaluutas nomineeritud kohustustega;

e)

emitendiga seotud juhtimisriski analüüs, sealhulgas pettused, trahvid, kohtuvaidlused, finantskorrektsioonid, erakorralised kirjed, juhtkonna voolavus, laenuvõtjate kontsentratsioon ja auditi kvaliteet;

f)

väärtpaberitega seotud uuring emitendi või turusektori kohta;

g)

vajaduse korral sellise krediidireitingu või selle väljavaate analüüs, mille on instrumendi emitendile andnud ESMA juures registreeritud reitinguagentuur, mille rahaturufondi valitseja on välja valinud kui rahaturufondi konkreetse investeerimisportfelliga sobiva agentuuri.

a)

emitendi, või kui see on asjakohane, tagatise andja finantsseisund;

b)

emitendi, või kui see on asjakohane, tagatise andja likviidsusallikad;

c)

emitendi suutlikkus reageerida tulevastele kogu turgu hõlmavatele või emitendiga seotud sündmustele, sealhulgas suutlikkus maksta võlg tagasi äärmiselt ebasoodsas olukorras;

d)

emitendi sektori tugevus majanduses majandussuundumuste kontekstis ja emitendi konkurentsivõime selles sektoris.

a)

on oluline muutus seoses mõne järgmisega:

b)

rahaturuinstrumendi, väärtpaberistamise või varaga tagatud kommertsväärtpaberi reiting on viidud allapoole kahest kõrgeimast lühiajalisest krediidireitingust, mille on andnud mis tahes reitinguagentuur, mis on reguleeritud ja sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (8).