24.12.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 339/58

---

KOKKULEPE

Euroopa Parlamendi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahel demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses ühtse kriisilahenduskorra raames Ühtsele Kriisilahendusnõukogule antud ülesannete täitmisega

EUROOPA PARLAMENT JA ÜHTNE KRIISILAHENDUSNÕUKOGU,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”), eriti selle artiklit 114,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) eriti selle artikli 45 lõikeid 7 ja 8,

A.

arvestades, et määrusega (EL) nr 806/2014 (edaspidi „ühtse kriisilahenduskorra määrus”) luuakse Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu”) tsentraliseeritud kriisilahendusõigust omava liidu ametina ühtses kriisilahenduskorras ning ka ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide puhul eesmärgiga tagada krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus ning finantssüsteemi stabiilsus kogu Euroopa Liidus ja kõigis osalevates liikmesriikides;

B.

arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 7 sätestatakse, et kriisilahendusnõukogu on kriisilahendusasutus, mis vastutab talle selle määrusega antud ülesannete täitmise eest (edaspidi „kriisilahendusülesanded”), eelkõige kriisilahenduse kavandamise ja kõigi kriisilahendusotsuste tegemise eest;

C.	arvestades, et kriisilahendusülesannete andmisest tuleneb kriisilahendusnõukogule oluline vastutus aidata kaasa finantsstabiilsusele liidus, kasutades selleks oma kriisilahendusõigusi võimalikult tulemuslikult ja proportsionaalselt;

D.

arvestades, et liidu tasandil kriisilahendusõiguste andmine tuleks tasakaalustada asjakohaste aruandluse nõuetega; arvestades, et kriisilahendusnõukogu annab ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 45 kohaselt nimetatud määruse rakendamisest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes on demokraatlikult legitiimsed institutsioonid ning esindavad liidu kodanikke ja liikmesriike;

E.	arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 45 lõike 8 kohaselt peab kriisilahendusnõukogu tegema ELi toimimise lepingu kohaselt Euroopa Parlamendiga koostööd kõigi uurimiste käigus;

F.

arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 45 lõikes 7 sätestatakse, et kriisilahendusnõukogu esimees peab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingust tulenevate Euroopa Parlamendi volituste teostamiseks; arvestades, et nimetatud artikli kohaselt peab selliste arutelude korraldamise kord tagama täieliku konfidentsiaalsuse kooskõlas kriisilahendusnõukogule ühtse kriisilahenduskorra määrusega kehtestatud konfidentsiaalsuskohustusega, kui kriisilahendusnõukogu tegutseb liikmesriigi kriisilahendusasutusena asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt;

G.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 1 sätestatakse, et liidu ametid teevad oma tööd võimalikult avalikult; arvestades, et tingimused, mille kohaselt kriisilahendusnõukogu dokument on konfidentsiaalne, tuleks ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 91 kohaselt kehtestada kriisilahendusnõukogu otsusega, millega kohaldatakse turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta;

H.	arvestades, et Euroopa Parlament ja kriisilahendusnõukogu peaksid tegema nende turvaeeskirjade elluviimise tagamiseks tihedat koostööd, sh kohaldatavate turvapõhimõtete ja standardite perioodilise ühise seire abil;

I.

arvestades, et ettevõtjate kriisilahendusega seotud teavet ei avalda kriisilahendusnõukogu oma vabal äranägemisel, vaid selle suhtes kohaldatakse piiranguid ja tingimusi, mis on ette nähtud asjakohaste liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse nii Euroopa Parlamendi kui ka kriisilahendusnõukogu suhtes; arvestades, et kriisiahendusnõukogu teabe avaldamine võib seetõttu olla piiratud õigusaktides ette nähtud konfidentsiaalsuspiirangutega;

J.

arvestades, et käesolev kokkulepe ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (3) ega ühegi dokumentidele juurdepääsu või isikuandmete kaitset käsitleva kohaldatava liidu esmase või teisese õigusnormi kohaldamist, samuti ei piira see vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 226 kolmandale lõigule vastu võetud eeskirju, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi uurimisõigust;

K.

arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 88 lõikes 1 sätestatakse, et kriisilahendusnõukogu liikmete, aseesimehe, sama määruse artikli 43 lõike1 punktis b osutatud kriisilahendusnõukogu liikmete, töötajate ning kriisilahendusülesandeid täitvate osalevate liikmesriikide lähetatud või vahetustöötajate suhtes tuleks kohaldada ametisaladuse hoidmise nõudeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ja liidu õigusaktide asjaomastele sätetele;

L.

arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatakse, et kriisilahendusnõukogu võtab vastu otsuseid, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid liidu õigusakte ja mis on sellega kooskõlas, eelkõige seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke akte, sh neid, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklites 290 ja 291;

M.

arvestades, et konfidentsiaalsena käsitletava teabega ümberkäimise suhtes kohaldatavad asjakohased liidu õigusaktide sätted, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (4) artikkel 84, panevad kriisilahendusasutustele ja nende töötajatele ametisaladuse hoidmise ranged kohustused, kui edaspidi kehtestatavatest muutmisaktidest või asjaomastest uutest õigusaktidest ei tulene teisiti;

N.

arvestades, et kriisilahendust puudutava teabega seotud ametisaladuse hoidmise nõuete rikkumine peaks tooma kaasa asjakohased karistused; arvestades, et Euroopa Parlament peaks kehtestama nõuetekohase raamistiku järelmeetmete võtmiseks igasuguse konfidentsiaalsuse nõude rikkumise korral parlamendiliikmete või töötajate poolt;

O.

arvestades, et vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 43 kuulub kriisilahendusnõukogusse muu hulgas iga liikmesriigi nimetatud liige, kes esindab nende kriisilahendusasutusi; arvestades, et need kriisilahendusasutused võivad vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 3 lõikele 3 erandkorras olla pädevad järelevalveasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) tähenduses; arvestades, et nende struktuur peaks olema asjakohane, et tagada tegevuse sõltumatus ja hoida ära määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaste järelevalvefunktsioonide või asjaomase ametiasutuse muude funktsioonide ning käesoleva direktiivi kohaste kriisilahendusasutuse funktsioonide vahelised huvide konfliktid; arvestades, et selline struktuur peaks kajastuma liikmete suhtes kohaldatavas kriisilahendusnõukogu käitumisjuhendis;

P.	arvestades, et käesolev kokkulepe ei mõjuta riikide kriisilahendusasutuste vastutust riikide parlamentide ees vastavalt siseriiklikule õigusele;

Q.	arvestades, et käesolev kokkulepe ei hõlma ega mõjuta kriisilahendusnõukogu vastutust ega aruandekohustust nõukogu, komisjoni ega liikmesriikide parlamentide ees;

R.

arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 45 lõikes 2 sätestatakse, et kriisilahendusnõukogu peaks esitama igal aastal muu hulgas Euroopa Parlamendile aruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta; arvestades, et see aruanne peaks eelkõige kajastama kriisilahendusnõukogu tegevust kriisilahenduse kavandamisel, kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel, omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kindlaksmääramisel, kriisilahenduse meetmete võtmisel ning muude ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaste ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel; arvestades, et see aruanne peaks ka sisaldama üksikasjalikku teavet ühtse kriisilahendusfondi (edaspidi „fond”) ja eriti fondi kasutada olevate rahaliste vahendite arengu kohta ning kõigi otsuste kohta, mis puudutavad fondi sihttaseme saavutamise tähtaega ning osamaksete arvutamist vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitele 69–71; laenuvõtmise ja laenuandmise või muu rahastamise kohta vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitele 72–74; fondi halduse ja investeerimisstrateegia kohta vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 75 ja kohaldatavatele komisjoni delegeeritud õigusaktidele; eritingimuste kohta fondi kasutamiseks individuaalsete kriisilahenduse kavade jaoks vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitele 76–78; riikide alafondideks jagunemise põhimõtete ja järkjärgulise liitmise kohaldamise kohta ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 3 lõike 1 punktis 37 sätestatud üleminekuperioodil vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 77 ning hoiuste tagamise skeemide kasutamise kohta vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 79;

S.

arvestades, et kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 45 sätestatud aruandekohustuse põhimõttega peaks Euroopa Parlamendil olema ex post juurdepääs mittekonfidentsiaalsele teabele kriisilahenduse läbinud ettevõtjate kohta, sh bilansiandmete kohta, mis on esitatud iga kriisilahendusest mõjutatud ettevõtja kohta eraldi ja mis on piisav, et näidata mõju suurust ja laadi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I.   ARUANDEKOHUSTUS, JUURDEPÄÄS TEABELE, KONFIDENTSIAALSUS

1.   Aruanded

Kriisilahendusnõukogu esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande (edaspidi „aastaaruanne”) talle ühtse kriisilahenduskorra määrusega antud ülesannete täitmise kohta. Kriisilahendusnõukogu esimees tutvustab aastaaruannet Euroopa Parlamendis avalikul kuulamisel.

Aastaaruanne tehakse Euroopa Parlamendile konfidentsiaalsena kättesaadavaks ühes liidu ametlikest keeltest seitse tööpäeva enne avalikku kuulamist ja selle ametlikku avaldamist. Tõlked kõigisse liidu ametlikesse keeltesse tehakse kättesaadavaks hiljem. Aastaaruanne peab sisaldama üksikasjalikke selgitusi järgmistel teemadel:

i)	kriisilahendusnõukogule ühtse kriisilahenduskorra määrusega antud ülesannete täitmine;

ii)	ülesannete jagamine liikmesriikide kriisilahendusasutustega;

iii)	koostöö muude asjaomaste liikmesriigi või liidu ametiasutuste ning avaliku sektori finantsabi vahenditega, sealhulgas Euroopa finantsstabiilsusvahendi (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM), nagu on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 30 lõikes 6;

iv)	koostöö kolmandate riikidega, sh kolmandate riikide kriisilahendusmenetluste tunnustamine ja hindamine;

v)	kriisilahendusnõukogu struktuuri ja töökohtade täitmise areng, sealhulgas liikmesriikide lähetatud ekspertide arv ja liikmesriikide esindatus;

vi)	käesoleva kokkuleppe IV jaos nimetatud käitumisjuhendi rakendamine;

vii)	ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 65 kohaselt kogutud halduskulude osamaksete summad;

viii)

kriisilahendusülesannete eelarve täitmine ning

ix)	ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaldamine fondi suhtes, eelkõige ühtse kriisilahenduskorra määruse V jaotise 2. peatükis sätestatud osamaksete, alternatiivsete rahastamisviiside, rahastamisvahenditele juurdepääsu, investeerimisstrateegia ja fondi kasutamise osas.

Kriislahendusnõukogu avaldab aastaaruande oma veebilehel.

2.   Korralised avalikud kuulamised, ad hoc arvamuste vahetused ning eraldi konfidentsiaalsed kohtumised

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni taotluse alusel osaleb kriisilahendusnõukogu esimees korralistel avalikel kuulamistel, kus käsitletakse kriisilahendusnõukogule ühtse kriisilahenduskorra määrusega antud kriisilahendusülesannete täitmist. Sellistel kuulamistel käsitletakse muu hulgas fondiga seotud küsimusi, eelkõige osamaksete, alternatiivsete rahastamisviiside, rahastamisvahenditele juurdepääsu, investeerimisstrateegia ja fondi kasutamise osas. Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja kriisilahendusnõukogu lepivad kokku järgmisel aastal korraldatava kahe sellise kuulamise ajakava. Kokkulepitud ajakava muutmise taotlused esitatakse kirjalikult.

Lisaks sellele võib kriisilahendusnõukogu esimehe kutsuda ad hoc arvamuste vahetustele Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga kriisilahendusnõukogu vastutusalasse jäävates küsimustes.

Kriisilahendusnõukogu suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 1 sätestatud liidu institutsioonide, organite ja asutuste avatuse põhimõtet. Eraldi konfidentsiaalsetel kohtumistel toimuvate arutelude puhul järgitakse seda põhimõtet, sh asjakohaste asjaolude selgitamise kaudu. Eraldi konfidentsiaalsetel kohtumistel toimuvate aruteludega kaasneb konfidentsiaalse teabe vahetamine kriisilahendusülesannete täitmise kohta liidu õigusaktidega, eriti ühtse kriisilahenduskorra määrusega kehtestatud piires.

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees võib esitada põhjendatud kirjaliku taotluse korraldada eraldi konfidentsiaalne kohtumine kriisilahendusnõukogu esimehega, kui see on Euroopa Parlamendile ELi toimimise lepingu ja liidu õigusaktidega antud volituste täitmiseks vajalik. Sellised kohtumised peetakse omavahel kokkulepitud kuupäeval.

Konfidentsiaalsetel kohtumistel võivad osaleda üksnes kriisilahendusnõukogu esimees ning Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees ja aseesimehed. Nii kriisilahendusnõukogu esimeest kui ka Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimeest ja aseesimehi võivad abistada kriisilahendusnõukogu personali ja Euroopa Parlamendi sekretariaadi kaks liiget. Ka võivad mõlema poole vastastikuse kokkuleppe korral eraldi konfidentsiaalsel kohtumisel osaleda komisjoni esindajad, kes on osalenud arutatava kriisilahendusotsuse tegelemisel.

Kõigi eraldi konfidentsiaalsetel kohtumistel osalejate suhtes kohaldatakse samasuguseid konfidentsiaalsuse nõudeid, mis kehtivad kriisilahendusnõukogu liikmetele ja selle töötajatele.

Eraldi konfidentsiaalseid kohtumisi ei protokollita ning neid ei salvestata muul moel. Ajakirjanduses ega muudes meediakanalites ei esineta avaldustega. Kõik eraldi konfidentsiaalsetel kohtumistel osalenud isikud annavad iga kord allkirja kirjalikule kinnitusele mitte avaldada selliste arutelude sisu kolmandatele isikutele.

Kriisilahendusnõukogu esimehe või Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe põhjendatud taotluse alusel ja vastastikusel kokkuleppel võib korralistele kuulamistele, ad hoc arvamuste vahetustele ja eraldi konfidentsiaalsetele kohtumistele kutsuda kriisilahendusnõukogu aseesimehe ja neli täisliiget või kriisilahendusnõukogu kõrgemad ametnikud (peanõuniku, üksuste juhid või nende asetäitjad).

Korralistel avalikel kuulamistel, ad hoc arvamuste vahetustel ja eraldi konfidentsiaalsetel kohtumistel võib käsitleda kõiki ühtse kriisilahenduskorra määrusega hõlmatud ühtse kriisilahenduskorraga seotud tegevuse ja toimimise aspekte.

Euroopa Parlamendis ja kriisilahendusnõukogus töötavad isikud ei tohi avaldada kõrvalistele isikutele ega avalikkusele kriisilahendusnõukogule ühtse kriisilahenduskorra määrusega antud ülesannetega seotud ja käesoleva kokkuleppe elluviimisel saadud teavet isegi juhul, kui nende töösuhe on lõppenud või nad ei tööta enam sellel ametikohal, v.a juhul, kui selline teave on juba avalikustatud või on üldsusele kättesaadav.

3.   Küsimustele vastamine

Kriisilahendusnõukogu vastab kirjalikult Euroopa Parlamendi esitatud kirjalikele küsimustele. Nimetatud küsimused tuleb edastada Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe vahendusel kriisilahendusnõukogu esimehele. Küsimustele vastatakse nii kiiresti kui võimalik, igal juhul hiljemalt viie nädala jooksul pärast nende edastamist kriisilahendusnõukogule.

Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Parlament eraldavad küsimuste ja neile antud vastuste jaoks oma veebilehtedel eraldi lehekülje.

4.   Juurdepääs teabele

Hiljemalt kuue nädala jooksul kriisilahendusnõukogu täitevistungi või täiskogu istungi toimumise kuupäevast arvates edastab kriisilahendusnõukogu Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile vähemalt kriisilahendusnõukogu täitevistungi või täiskogu istungi põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega.

Ettevõtja kriisilahenduse korral avaldatakse ettevõtjaga seonduv mittekonfidentsiaalne teave tagantjärele, kui konfidentsiaalsuse nõuetest tulenevaid asjaomase teabe andmise piiranguid enam ei kohaldata.

Selline teave hõlmab nõuetekohaselt konsolideeritud bilanssi, mida on hinnatud vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruses kehtestatud põhimõtetele ettevõtja kriisilahendamise otsuse tegemise hetkel, näidates selgelt ära ettevõtja vara netoväärtuse ning vara ja kohustuste klasside väärtuse. Lisaks avaldab kriisilahendusnõukogu olenevalt kohaldatavatest kriisilahenduse vahenditest kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise korral eri võlausaldajate klasside kahjude kogusumma, kriisilahendusmenetluse käigus kasutatud vahendite summad ja rahastamisallikad ning äriüksuste või varade müügist saadud tulu.

Juhul kui kohaldatakse ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklit 19, avaldab kriisilahendusnõukogu Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile tagantjärele Euroopa Komisjoni ja kriisilahendusnõukogu vahelise suhtlusega seotud mittekonfidentsiaalse teabe ja ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 19 lõikes 6 osutatud aastaaruanded.

Kriisilahendusnõukogu avaldab oma veebilehel kriisilahendustavasid selgitavad üldised suunised.

Euroopa Parlament kohaldab asjakohaseid kaitseabinõusid ja -meetmeid, mis vastavad kriisilahendusnõukogu teabe või dokumentide või neist mõlema salastatuse tasemele, ning teavitab sellest kriisilahendusnõukogu.

Kriisilahendusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti võetud meetmetest ja vastuvõetud õigusaktidest, mis on vajalikud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 91 osutatud komisjoni turvaeeskirjades sisalduvate turvapõhimõtete kohaldamiseks. See hõlmab teavet teabe salastamise üksikasjaliku korra ja salastatud teabe töötlemise kohta.

Kriisilahendusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti oma siseturvalisuse eeskirja praktikas kohaldamisest, sealhulgas kriisilahendusnõukogu poolt tavapäraselt kasutatavate teabeliikide salastamisest aasta jooksul ja salastatud teabe töötlemisest.

Kriisilahendusnõukogu tagab oma teabe salastamisel asjakohase salastatuse taseme kohaldamise vastavalt siseturvalisuse eeskirjale, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi vajadust tutvuda salastatud dokumentidega, et teostada tulemuslikult oma pädevusi ja eelisõigusi.

Kriislahendusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti kõigist kehtiva siseturvalisuse eeskirja muudatustest, et tagada salastatud teabe kaitsmise aluspõhimõtete ja miinimumstandardite samaväärsuse säilimine.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 konsulteerib Euroopa Parlament kriisilahendusnõukoguga, et hinnata Euroopa Parlamendile esitatud taotlusi kriisilahendusnõukogust pärinevate ja Euroopa Parlamendile edastatud dokumentidega tutvumiseks.

Euroopa Parlament ja kriisilahendusnõukogu teavitavad teineteist selliste kohtu-, haldus- või muu menetluste alustamisest ja tulemusest, mille puhul taotletakse Euroopa Parlamendilt juurdepääsu kriislahendusnõukogu dokumentidele.

Kriisilahendusnõukogu võib paluda Euroopa Parlamendil koostada nimekirja isikutest, kellel on juurdepääs kriisilahendusnõukogu salastatud teabe ühele või mitmele kategooriale ja kriisilahendusnõukogu avalikustatud dokumentidele.

II.   VALIKUMENETLUSED

Vastavalt oma rollile valikumenetluses seavad Euroopa Parlament ja kriisilahendusnõukogu eesmärgiks kõrgeimad kutsestandardid ja võtavad arvesse vajadust kaitsta liidu huve tervikuna ning tagada kriisilahendusnõukogu koosseisu mitmekesisus.

1.   Valikumenetluse etappe käsitlev teave

Kui kriisilahendusnõukogu osaleb valikumenetluses, teavitab ta Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni nõuetekohaselt ja aegsasti valikumenetluse kõigist järkudest, näiteks vaba ametikoha teate avaldamine, valikukriteeriumid ja konkreetsel ametikohal esitatavad nõuded, ametikohale kandideerijad (avalduste arv, ametialaste oskuste kombinatsioon, sooline ja geograafiline esindatus jne), ning samuti kandidaatide valimise meetodist, mille alusel koostatakse nimekiri vähemalt kahest kandidaadist nii esimehe, aseesimehe kui ka ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud nelja täiendava kriisilahendusnõukogu täisliikme ametikohale. Kui kriisilahendusnõukogu ei osale valikumenetluses, siis käesolevat punkti ei kohaldata.

2.   Konsulteerimine kriisilahendusnõukoguga mitteametlike kuulamiste käigus ja eelvaliku läbinud kandidaatidele esitatavad küsimused

Kui Euroopa Komisjon esitab pärast kriisilahendusnõukogu kuulamist Euroopa Parlamendile eelvaliku läbinud kandidaatide nimekirja vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 56 lõikele 6, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon konsulteerida kriisilahendusnõukoguga eelvaliku läbinud kandidaatide asjus eelvaliku läbinud kandidaatide kinniste kuulamiste ja neile esitatavate kirjalike küsimustega seonduvalt.

3.   Parimate kandidaatide ametlikud kuulamised

Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks oma ettepanekud kriisilahendusnõukogu esimehe, aseesimehe või ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud nelja täiendava täisliikme kohta, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon seoses esitatud esimehe, aseesimehe või ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud nelja täiendava täisliikme kandidaatide avalike kuulamistega konsulteerida esitatud kandidaatide asjus kriisilahendusnõukoguga.

4.   Heakskiidu andmine

Euroopa Parlament teavitab kriisilahendusnõukogu oma otsusest kiita heaks Euroopa Komisjoni esitatud kandidaadid kriisilahendusnõukogu esimehe, aseesimehe või ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud nelja täiendava täisliikme ametikohale, samuti parlamendi pädevas komisjonis ja täiskogul toimunud hääletuse tulemusest. Euroopa Parlamendi eesmärk on teha oma ajakava arvesse võttes otsus kuue nädala jooksul Euroopa Komisjonilt kandidaatide kohta ettepaneku saamise kuupäevast arvates.

5.   Ametist vabastamine

Kui Euroopa Parlament teavitab Euroopa Komisjoni, et ta loeb kriisilahendusnõukogu esimehe, aseesimehe või mõne ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud nelja täiendava täisliikme ametist vabastamise tingimused ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 56 lõike 9 tähenduses täidetuks, võib Euroopa Parlament sellest teavitada ka kriisilahendusnõukogu.

III.   UURIMISED

Kui Euroopa Parlament moodustab uurimiskomisjoni kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 226 ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsusega 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ, (7) siis aitab kriisilahendusnõukogu liidu õiguse kohaselt lojaalse koostöö põhimõtet järgides uurimiskomisjonil oma ülesandeid täita.

Kriisilahendusnõukogu teeb lojaalset koostööd kõigi ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 45 lõikes 8 osutatud Euroopa Parlamendi uurimistes samas õigusraamistikus, mida kohaldatakse uurimiskomisjonidele, ning sama konfidentsiaalsuse kaitsega, mis on ette nähtud käesolevas kokkuleppes eraldi konfidentsiaalsete kohtumiste suhtes.

Kõigi Euroopa Parlamendile uurimiste käigus edastatud teabe saajate suhtes kohaldatakse samasuguseid konfidentsiaalsuse nõudeid, mis kehtivad kriisilahendusnõukogu liikmetele. Euroopa Parlament ja kriisilahendusnõukogu lepivad kokku sellise teabe kaitse tagamiseks kohaldatavad meetmed.

Euroopa Parlament võtab arvesse määruses (EÜ) nr 1049/2001 tunnustatud era- või avalikke huve, millest lähtutakse õiguse andmisel juurdepääsuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, mis on seotud kriisilahenduskomisjoni poolt uurimiskomisjonile edastatud teabe ja dokumentidega

IV.   KÄITUMISJUHEND

Kriisilahenduskomisjon teavitab enne käitumisjuhendi täiskogu istungil vastuvõtmist Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni koostatava käitumisjuhendi olulistest osadest.

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kirjaliku taotluse alusel teavitab kriisilahendusnõukogu Euroopa Parlamenti kirjalikult käitumisjuhendi kohaldamisest. Kriisilahenduskomisjon teavitab Euroopa Parlamenti ka käitumisjuhendi ajakohastamise vajadusest.

Käitumisjuhendis käsitletakse järgmisi küsimusi:

i)	esimehe, aseesimehe ja nelja kriisilahendusnõukogu täisliikme sõltumatus kõigist liidu institutsioonidest ja asutustest, liikmesriikide valitsustest ning muudest avaliku või erasektori asutustest ja nende objektiivsus kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 47;

ii)	kriisilahendusnõukogu ülesannete täitmine kooskõlas oma tegevuse eest avaliku aruandluskohustusega ja täieliku läbipaistvuse põhimõtetega, ilma et see mõjutaks kriisilahendusnõukogu teabe ja dokumentide nõuetekohase konfidentsiaalsuse kaitsemeetmete kohaldamist, ning

iii)	tegevuse sõltumatus ja huvide konfliktidest hoidumine seoses liikmesriikide kriisilahendusasutuste ülesannetega kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 3 lõikega 3.

Kriislahendusnõukogu avaldab käitumisjuhendi oma veebilehel.

V.   KRIISILAHENDUSNÕUKOGU ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE

Kriisilahendusnõukogu teavitab Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni aegsasti korrast, sh tähtaegadest, mille ta on kehtestanud kriisilahendusnõukogu otsuste, suuniste, üldiste ja muude juhendite, soovituste ja hoiatuste (kriisilahendusnõukogu aktide) vastuvõtmiseks.

Läbipaistvuse ja poliitika järjepidevuse huvides teavitab kriisilahendusnõukogu Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni eelkõige põhimõtetest ja näitajate või teabe liikidest, mida kriisilahendusnõukogu tavaliselt kasutab oma aktide ja poliitikaalaste soovituste väljatöötamisel.

Kui kriisilahendusnõukogu viib läbi avaliku konsulteerimise oma aktide eelnõude või projektide teemal, edastab ta Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile enne avaliku konsulteerimise algust nende aktide eelnõud või projektid.

Kui Euroopa Parlament esitab kriisilahendusnõukogu akti eelnõu või projekti kohta märkusi, võib nende teemal korraldada kriisilahendusnõukoguga mitteametlikke arvamuste vahetusi. Kui kriisilahendusnõukogu on oma akti vastu võtnud, saadab ta selle Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile. Kriisilahendusnõukogu teavitab korrapäraselt ja kirjalikus vormis Euroopa Parlamenti ka vajadusest ajakohastada vastuvõetud kriisilahendusnõukogu akte.

VI.   ÜLEMINEKUSÄTTED

Kriisilahendusnõukogu käivitusjärgus kuni 1. jaanuarini 2016 või kuni ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 99 lõike 2 kohaldamiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, teavitab kriisilahendusnõukogu korrapäraselt või Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni taotluse alusel Euroopa Parlamenti ühtse kriisilahenduskorra määruse rakendamise edenemisest.

Esimeses lõigus osutatud teavet võib anda suuliselt või kirjalikult ning see sisaldab muu hulgas järgmist:

i)	siseettevalmistused, tegevuse korraldamine ja töö kavandamine,

ii)	koostöö liikmesriikide või liidu teiste pädevate asutustega,

iii)	kriisilahendusnõukogu kriisilahendusülesannete täitmise ettevalmistamisel ilmnenud takistused,

iv)	võimalikud probleemid või käitumisjuhendi muudatused,

v)

kriisilahendusnõukogu poolt koostöös osalevate liikmesriikidega võetud meetmed, et töötada välja asjakohased meetodid ja asjakohane kord, mis võimaldavad suurendada fondi suutlikkust hankida alternatiivset rahastamist, mis peaksid olema olemas ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaldamise kuupäevaks vastavalt nimetatud määruse põhjendusega 107 ja artikliga 74; kriisilahendusnõukogu läbirääkimised ja rahastamislepingute ja võimaluse korral avaliku rahastamise kokkulepete sõlmimine kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 74.

Punktides i–v osutatud teave täiendab igakuiseid aruandeid osamaksete fondi ülekandmiseks esitatavate tingimuse täitmise kohta, mida kriisilahendusnõukogu esitab vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 99 lõikele 6, ning vajaduse korral igakuiseid aruandeid, mida esitatakse vastavalt kriislahenduskorra määruse artikli 99 lõike 6 teisele lõigule juhul, kui tingimused osamaksete ülekandmiseks ei ole täidetud.

VII.   LÕPPSÄTTED

Kaks osapoolt hindavad käesoleva kokkuleppe praktilist rakendamist iga kolme aasta tagant. Vajaduse korral kohandavad kaks osapoolt kokkulepet, võttes arvesse selle rakendamisel saadud kogemusi ning Euroopa Parlamenti ja kriisilahendusnõukogu hõlmavate turvameetmete edasisi muudatusi.

Kokkulepe jõustub selle allkirjastamisele järgneval päeval.

Kaks osapoolt peavad täitma teabe konfidentsiaalsuse kohustusi isegi pärast käesoleva kokkuleppe lõppemist.

Kokkulepe avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7)  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta (EÜT L 78, 6.4.1995, lk 1).

---