11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/12

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 193/2009 (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 599/2009 (3) (edaspidi „lõplik määrus”) nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 määratletud USAst pärit biodiislikütuse (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed”) vahemikus 0–198 eurot imporditud biodiislikütuse tonni kohta. Lõpliku määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(3)

Märkida tuleks ka seda, et määrusega (EÜ) nr 598/2009 (4) kehtestas nõukogu vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu vahemikus 211,2–237 eurot tonni kohta.

(4)

30. juunil 2010 sai komisjon algmääruse artikli 13 lõikele 3 vastava taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Taotluse esitas liidu biodiislikütuse tootjate nimel Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu.

(5)

Taotluses väideti, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas ja Singapuris ning eksportides 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(6)

Taotluses väidetakse, et pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes rakendati meetmeid, on USAst, Kanadast ja Singapurist saabuva ekspordi struktuuris toimunud märgatav muutus ning et sellisele muutusele ei ole muud piisavat põhjendust kui tollimaksu kehtestamine. Väidetavalt sai selline struktuurimuutus alguse sellest, et vaatlusalust toodet hakati ümber laadima Kanadas ja Singapuris.

(7)

Samuti väidetakse taotluses, et pärast meetmete rakendamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist.

(8)

Lisaks väidetakse taotluses, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju kahjustatakse nii koguse kui ka hinna osas. Väidetavalt hakati vaatlusaluse toote asemel importima märkimisväärsetes kogustes kas puhast biodiislikütust või rohkem kui 20 massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust Kanadast ja Singapurist või siis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust. Lisaks oli piisavalt tõendeid, et suurenenud koguseid imporditi meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaksmääratud mittekahjustavatest hindadest palju madalama hinnaga.

(9)

Ühtlasi väidetakse taotluses, et jätkub vaatlusaluse toote hindade varemgi kindlaks tehtud subsideerimine.

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 720/2010 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Ühtlasi andis komisjon andis vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tolliasutustele algatamismäärusega korralduse registreerida Kanadast ja Singapurist lähetatud import ning USAst imporditud segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(11)

Lisaks algatas komisjon määrusega (EL) nr 721/2010 (6) paralleelse uurimise, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu ja USAst pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu.

(12)

Komisjon teavitas ametlikult USA, Kanada ja Singapuri ametivõime. Teadaolevaile USA, Kanada ja Singapuri tootjatele/eksportijatele saadeti küsimustikud. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(13)

Küsimustiku täitsid järgmised äriühingud, kelle tööruumidesse korraldati seejärel kontrollkäigud:

(14)

Lisaks külastati ka Kanada ja Singapuri valitsuse asjaomaseid pädevaid asutusi.

(15)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprill 2009 kuni 30. juuni 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetava muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(16)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode, mis on ühtlasi esialgses uurimises käsitletud toode, on USAst pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 41, 3824 90 91 ja ex 3824 90 97 alla.

(17)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise objektiks on kahesugused tooted. Kui juttu on väidetavast ümberlaadimisest Kanadas ja Singapuris, on vaatlusalune toode identne esialgses uurimises käsitletud tootega sellisena, nagu seda kirjeldati eelmises lõigus. Kui juttu on otse USAst lähetatud toodetest, siis loetakse vaatlusaluseks tooteks USAst pärit segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(18)

Pärast seda, kui 2009. aasta märtsis kehtestati ajutised dumpinguvastased meetmed, on vaatlusaluse toote import praktiliselt lakanud. Olukorrast annab ülevaate järgmine tabel:

Biodiislikütuse ja teatavate biodiislikütusesegude import Euroopa Liitu

CN-koodi 3824 90 91 alusel (tonnides)

(19)

Eespool esitatud Eurostati andmed hõlmavad kõiki biodiislikütuseid, mis sisaldavad vähemalt 96,5 % estreid.

(20)

USA andmed biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude ekspordi kohta USA ühtlustatud tariifitabeli (HTS) koodi 3824 90 40 00 (loomset või taimset päritolu rasvainete segud) alusel on järgmised:

Biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude eksport Ühendriikidest

HTS-koodi 3824 90 40 00 alusel (tonnides)

(21)

Kahe tabeli võrdluse põhjal saab järeldada, et uurimisperioodil eksporditi ELi 358 291 tonni segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on kuni 96,5 %.

(22)

Kanada tootjad/eksportijad olid väga koostööaltid. Kaks tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % Kanadas toodetavast biodiislikütusest, vastasid küsimustikule ning tegid uurimise käigus täiel määral koostööd. Uurimise käigus tegid koostööd ka Kanada Taastuvkütuste Assotsiatsioon ja Kanada valitsuse asjaomased ametiasutused.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 tuleks hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, analüüsides, kas USA, Kanada ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine, kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati samasuguse toote hindade ja/või koguste osas ning kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes normaalväärtustega, mis oli eelnevalt samasuguse toote jaoks kindlaks määratud.

(24)

USAst imporditud biodiislikütuse kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(25)

Vastavalt Eurostati andmetele kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aga märkimisväärselt Kanadast ELi imporditud biodiisli kogus (1 725 tonnilt 2008. aastal 140 043 tonnini 2009. aastal, küündides uurimisperioodil 197 772 tonnini).

(26)

USA ja Kanada vahel ei kehti biodiislikütuse müügi suhtes tollimakse ega muid impordipiiranguid.

(27)

USA statistika kohaselt kasvas biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse 967 tonnilt 2008. aastal 128 233 tonnini 2009. aastal ja 161 841 tonnini uurimisperioodil.

(28)

Võrreldes USA ametiasutuste esitatud ekspordistatistikat ja Kanada ametiasutuste kohapeal esitatud impordistatistikat, ilmnesid igakuistes andmetes märgatavad lahknevused. Kanada statistiliste andmete kohaselt kasvas biodiislikütuse import USAst 2008. aasta 11 757 tonnilt 2009. aastaks 18 673 tonnini ja uurimisperioodiks 174 574 tonnini.

(29)

Kanada ametivõimude teatel ei ole neil biodiislikütuse deklareerimiseks eraldi koodi. Nad märkisid, et Kanada ja USA vahetavad omavahel impordiandmeid, et neid siis kasutada vastavate ekspordiandmetena. Seega peaksid Kanada impordiandmed ja USA ekspordiandmed kuuenumbrilisel tasandil omavahel vastavuses olema ja HTS koodi 38.24.90 tasemel nad seda ka on. Alates kuuekohalisest koodist on kummalgi riigil aga eraldi klassifikatsioonisüsteem. Samuti tuleb märkida, et Kanada statistika hõlmab ainult sellist importi, millele on tehtud Kanadas tollivormistus, mitte ümberlaaditud kaupu.

(30)

Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata kahe andmeallika lahknevustele on selge, et biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning eriti pärast seda, kui kehtestati dumpinguvastased meetmed. Praegu ei suuda Kanada biodiislikütuse turg selliseid biodiislikütuse koguseid vastu võtta. Kanadas tegelikult biodiislikütust tootvad äriühingud on orienteeritud hoopis ekspordile.

(31)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei ostnud uurimisperioodi ajal biodiislikütust ei USAst ega mujalt.

(32)

Biodiislikütuse tootmine on Kanadas alles lapsekingades. Uurimisperioodi ajal oli Kanadas kuus tootmisüksust, kuid ligikaudu 90 % kogutoodangust on pärit kahest Ida-Kanadas paiknevast üksusest, mis kuuluvad kahele koostööd teinud tootjale.

(33)

Koostööd teinud tootjate toodangumahu põhjal määrati kindlaks müük, mille lõpptarbijad asuvad kindlasti Põhja-Ameerikas, st USAs või Kanadas. Ülejäänu müüdi tarbijatele, kes kas müüsid kauba edasi või segasid kauba muu biodiislikütusega. Kaks koostööd teinud äriühingut ei teadnud, kas nende kliendid müüsid toodet liitu Kanadast pärit biodiislikütusena, kasutasid seda segudes või müüsid biodiislikütust USAs või Kanadas asuvatele lõpptarbijatele.

(34)

Isegi kui uskuda kõige äärmuslikumat varianti, st et kogu Kanadas toodetud biodiislikütus jõudis lõpuks liitu, moodustaksid kõnealused kogused vaid 20 % uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud koguimpordist.

(35)

Statistika ja koostööd teinud tootjatelt saadud andmete võrdlemine näitab, et Kanada biodiislikütuse tootjad ei saanud toota kogu Kanadast liitu eksporditud kütust. Seega võib üsna kindlalt oletada, et Kanadast liitu saabunud impordi järsk lisandumine on seotud USAst eksporditud biodiislikütuse lähetamisega Kanadast.

(36)

Seega võib väita, et USAst liitu suunatud ekspordi üldine vähenemine alates 2008. aastast ning Kanadast liitu suunatud ekspordi ja USAst Kanadasse suunatud ekspordi samaaegne kasv pärast esialgsete meetmete kehtestamist kujutavad endast kaubandusstruktuuri muutust.

(37)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki teist põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine.

(38)

Eurostati andmete põhjal hinnati, kas imporditud tooted olid koguste osas kahjustanud USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju. Kanadast saabuva ekspordi koguseid ja hindu võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega.

(39)

Nagu eespool nimetatud, kasvas import Kanadast liitu 2008. aasta 1 725 tonnilt uurimisperioodiks 197 772 tonnile, moodustades nüüd 9,2 % kogu impordist. Pidades silmas liidu turu suurust, mis määratleti esialgse uurimise käigus, ei saa Kanadast saabuva impordi lisandumist pidada vähetähtsaks. Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, olid uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud impordi hinnad turuhinnast ligikaudu 50 % odavamad, kusjuures liidu tootjate müügihindu löödi alla umbes 40 % ringis.

(40)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega.

(42)

Esialgse uurimise käigus määrati normaalväärtus kindlaks tavapärase kaubandustegevuse omamaiste müügihindade põhjal ning juhul, kui omamaist müüki ei toimunud või kui see ei leidnud aset tavapärase kaubandustegevuse käigus, lähtuti normaalväärtuse konstrueerimisel tootmiskuludest, millele lisati mõistlik kasumimarginaal.

(43)

Kanadast lähtuva ekspordi hinnad määrati kindlaks uurimisperioodi keskmise biodiislikütuse impordihinna põhjal, lähtudes Eurostati esitatud andmetest.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Kuna puudus teave mitme kuluteguri kohta, arvati selleks, et teha kindlaks FOB-hinnad Kanada piiril, Eurostati CIF-hindadest maha ainult transpordikulud ja kindlustus, mille määratlemisel lähtuti esialgsel uurimisperioodil täheldatud biodiislikütuse meritsi USAst liitu transportimise keskmisest kulust.

(45)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust, mis tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, ning kaalutud keskmisi ekspordihindu uurimisperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(46)

Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(47)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(48)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks Singapuris paiknevat kauplejat. Samuti tehti koostööd Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimudega.

(49)

Võimaliku kõrvalehoidmise hindamise kriteeriume on kirjeldatud eespool põhjenduses 23.

(50)

Eurostati andmetel kasvas biodiislikütuse kogueksport Singapurist liitu 2008. aasta 179 tonnilt 2009. aastaks 20 486 tonnile ja oli uurimisperioodil 32 078 tonni. Samal ajavahemikul suurenes ka eksport USAst Singapuri.

(51)

Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimude väitel müüakse kohapeal toodetud biodiislikütust peamiselt Singapuris omamaise nõudluse rahuldamiseks. Samas märkisid nad siiski, et tegemist on kasvava tööstusharuga ja et hiljuti on Singapuris ehitatud uusi tootmisrajatisi.

(52)

Traditsiooniliselt on Singapurist eksporditud kogused olnud väikesed. Liitu suunatud biodiislikütuse importi uuriti lähemalt artikli 14 lõike 6 kohaselt loodud andmebaasi vahendusel ning andmete kontrollimiseks võeti ühendust asjaomaste riikide tolliasutustega. Jääb mulje, et import saabus paari lainena. Analüüs näitas, et enamasti oli selline import tõesti Singapurist pärit. Samas ei olnud aga võimalik välja selgitada kõiki imporditud koguseid.

(53)

Võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud liidu tarbimise mahuga olid Singapurist liituimporditud väljaselgitamata kogused väga väikesed. Võttes arvesse Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu prognoositud biodiislikütuse tarbimise märkimisväärset kasvu liidus võrreldes esialgse uurimisperioodiga, oleks sellise impordi osakaal liidu tarbimises vähetähtis.

(54)

Kõike seda silmas pidades võib järeldada, et Singapurist lähetatud impordi kogused ei ole dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju vähendanud.

(55)

Mis puudutab ümberlaadimist, siis Singapur on tuntud Aasia ühe suurema laevanduskeskusena, kus kaubad laaditakse Singapuri saabunud piirkondlikelt laevadelt ümber näiteks Euroopasse seilavatele laevadele. Käesoleva uurimise ajal laadis üks koostööd teinud kaupleja Malaisiast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse ümber Singapuris, et saata see sealt edasi lõpplikku sihtkohta liidus. Uurimisperioodil eksportis ainuüksi see kaupleja liitu märkimisväärse koguse Singapuris ümberlaaditud biodiislikütust, mille päritoluriigiks deklareeriti tollivormistuses kas Malaisia või Indoneesia. Kontrollimine ei toonud ilmsiks midagi, mis annaks alust seada kahtluse alla nende kaupade deklareeritud Indoneesia või Malaisia päritolu.

(56)

Kõike seda arvesse võttes tehakse ettepanek lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist dumpinguvsatastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse importimise kaudu.

(57)

Uurimise raames tegi koostööd viis USA biodiislikütuse või biodiislikütusesegude tootjat, kellest kolm kuulusid ka esialgse uurimise valimisse. USA valitsus osales koostöös, jagades oma ekspordistatistikat ja esitades oma tõlgenduse nende andmete kohta.

(58)

Kõik kolm esialgse uurimise valimisse kuulunud tootjat olid lõpetanud biodiislikütuse eksportimise pärast lõplike meetmete kehtestamist.

(59)

Uurimisperioodil eksportis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat biodiislikütusesegut (edaspidi „≤B20”) liitu ainult üks viiest koostööd teinud äriühingust – BP North America, kes ei teinud esialgse uurimise raames koostööd.

(60)

Ühendriikide biodiislikütuse tootjaid esindav USA riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) väitis, et toote suhtes, mis ilmselgelt ei kuulu kehtivate meetmete reguleerimisalasse jäävate toodete sekka, ei saa kohaldada dumpinguvastaseid meetmeid ilma uue dumpinguvastase uurimiseta. NBB väitis, et lõplikus määruses on vaatlusalune toode ja sarnane toode selgelt määratletud kui biodiislikütus või biodiislikütusesegud, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust. NBB väitel ei ole see piirväärtus kunstlik, vaid vastas uurimisperioodi ajal valitsenud tegelikule turuolukorrale. Näiteks leiti, et 20 % künnis oli sobiv USA turul turustatavate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks.

(61)

NBB ja teiste huvitatud poolte arvates saab kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises laiendada vaatlusaluse toote suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid ainult sellisele samasugusele tootele, mida on vaatlusaluse tootega võrreldes ainult vähesel määral muudetud. NBB väitis, et nõukogu oli lõplikus määruses ise sätestanud, et 20 massiprotsenti või vähem biodiislikütust sisaldavad biodiislikütusesegud ei ole samasugune toode. Seega on NBB seisukohal, et algmääruse sätted ei jäta muud võimalust kui algatada uus uurimine, et teha kindlaks, kas meetmeid tuleks kohaldada ka nende segude suhtes.

(62)

Vastuseks neile väidetele tuleks kõigepealt märkida, et algmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on astuda vastu võimalikele püüetele hoida kõrvale kehtivatest meetmetest. Kui on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kõrvalehoidmise kohta algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, algatab komisjon uurimise, et teha kindlaks, kas kõrvalehoidmine tegelikult toimub. Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 tuleb hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, näiteks analüüsides, kas USA ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine, ning kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati hindade ja/või koguste osas.

(63)

Samuti tuleks meeles pidada, et kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei ole meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete määratluse läbivaatamine algmääruse artikli 11 lõike 3 põhjal ega muuda vaatlusaluse või samasuguse toote määratlust. Algmääruse artiklis 13 on sätestatud õiguslik alus, millest lähtuvalt uuritakse, kas meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul esineb meetmetest kõrvalehoidmist.

(64)

Seoses sellega väidetakse taotluses, mis esitati komisjonile algmääruse artikli 13 lõike 3 alusel, et pärast meetmete kehtestamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist. Uurimise käigus selgitati, kas sellist käitumist võiks pidada kõrvalehoidmiseks vastavalt algmääruse artikli 13 sätetele. Märkida tuleb ka seda, et väidetavat kõrvalehoidmist saab uurida ainult algmääruse artikli 13 alusel.

(65)

Nagu öeldud põhjenduses 20, hõlmab USA HTS-kood 3824 90 40 00 ka segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on 96,5 % või vähem. USA ekspordistatistika kohaselt eksporditi uurimisperioodil liitu kokku 358 291 tonni sellist liiki segusid.

(66)

Märkimisväärse osa nimetatud kogusest eksportis uurimisperioodi ajal äriühing nimega BP Products North America (edaspidi „BPNA”).

(67)

BPNA ei osalenud esialgses uurimises, sest hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu edasist kasvu johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. BPNA alustas liitu eksportimist 2009. aasta detsembris. Tuletame siinkohal meelde, et lõplikud meetmed kehtestati 2009. aasta juulis.

(68)

Liidus müüs BPNA Ühendriikidest pärit biodiislikütusesegu, mis sisaldas 15 või vähem massiprotsenti biodiislikütust (edaspidi „B15”), Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades. Kõigil juhtudel kasutatakse seda toodet uutes segudes, et pidada kinni teatavates liikmesriikides kehtivatest asjaomastest õigusaktidest, millega edendatakse biokütuste tarbimist, sest selliseid kütuseid peetakse praegu keskkonnasäästlikeks.

(69)

BPNA väitis, et vähem kui 15 protsendilisi kütusesegusid ei saa pidada vaatlusaluse tootega samasuguseks tooteks. Nende omadused ja turuolukord on väga erinevad. Väiksema kontsentratsiooniga segude tootmise ja importimise logistika (sh transpordipiirangud) on täiesti teistsugused kui suurema kontsentratsiooniga segudel. BPNA väitel liigitatakse vähem kui 15 protsendilised segud transportimise seisukohast naftatoodeteks, mitte keemiatoodeteks ning see muudab transpordi odavamaks. Samuti väitis BPNA, et puhtamate ja lahjemate biodiislikütusesegude kasutamisel diiselmootorites on jõudlus erinev.

(70)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldav segatud biodiislikütus on toonud kaasa meetmetest kõrvalehoidmise. Võib olla tõsi, et lahjemate segude transpordikulud on madalamad. Tuleb siiski märkida, et kui võrrelda üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude tootmisprotsessi, on ≤B20 tegelikult vaid teistsuguse koostisega segu. Segu koostise muutmine on väga lihtne. ≤B20 tootmist loetakse vaatlusaluse toote muutmiseks vähesel määral – ainus erinevus on segus sisalduva biodiislikütuse osakaal. Samuti tuleb märkida, et nii vaatlusaluse toote kui ka ≤B20 kasutusotstarve liidus on lõppkokkuvõttes sama. Lõppkokkuvõttes on nii ≤B20 kui ka üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude olulised omadused samad.

(71)

USAst imporditud vaatlusaluse toote kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(72)

Seoses sellega tuleb märkida, et kuigi esialgse uurimisperioodi ajal oli liidus näiteks B5 puhul kohustuslik segamine, algas ≤B20 eksportimine USAst liitu alles pärast lõplike meetmete kehtestamist. Valimisse kuulunud koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel eksporditi esialgse uurimise ajal liitu peamiselt B99,9. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sedasi oli eksporditud toodete subsiidium võimalikult suur (1 USD suurune biodiislikütuse maksukrediit galloni kohta).

(73)

Seega on keeruline näha ≤B20 ekspordiga alustamise taga muid majanduslikke põhjuseid peale kõrvalehoidmise kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest.

(74)

Segus sisalduva biodiislikütuse eest saadakse endiselt subsiidiume ning importija hoiab kõrvale tasumisele kuuluvate dumpinguvastaste tollimaksude maksmisest. Seoses sellega tuleks märkida, et segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu proportsionaalselt biodiislikütuse sisaldusega segus, st näiteks B15 impordi puhul oleks maksmata jäetud dumpinguvastase tollimaksu summa ligikaudu 26 eurot tonni kohta.

(75)

BNPA sõnul ei loodud segust B15 lahjemat biodiislikütust mitte selleks, et hoida kõrvale tollimaksudest. Kõnealuse äriühingu väitel ei osalenud ta esialgses uurimises selle pärast, et hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu elavnemist tulevikus johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. Tulenevalt äriühingu spetsiifilisest struktuurist, tema tegevusest kütuseettevõttena ja logistilisest asukohast USAs oli kütuse segamine USAs ja selle eksportimine liitu loogilised äriotsused. Eksporditi kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu, sest selle suhtes kehtisid leebemad turvanõuded: kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu ei peeta merenduseeskirjade kohaselt keemiatooteks.

(76)

Tuleb tõdeda, et kõnealune äriühing alustas liitu eksportimist alles pärast meetmete kehtestamist. Seega leitakse, et ei ole muud põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine.

(77)

Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, võis uurimisperioodil USAst liitu imporditud ≤B20 puhul täheldada nii hinna allalöömist kui ka turuhinnast madalama hinnaga müüki. Segu ≤B20 hakati importima alles pärast lõplike meetmete kehtestamist ning asjaomased kogused on märkimisväärsed.

(78)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

(79)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega. Kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(80)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale, importides liitu 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(81)

Seega järeldati, et ainus majanduslik põhjendus ≤B20 segude eksportimiseks oli ajendatud ühest küljest USAs toimuvast subsideerimisest ja teisalt liitu importimisel kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmisest.

(82)

BPNA taotles vabastust võimalikest laiendatud meetmetest. Uurimine näitas aga selgelt, et ≤B20 eksporditi ainult selleks, et hoida kõrvale kehtivatest meetmetest ja seega ei saa sellist erandit lubada. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib vabastuse anda vaatlusaluse toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, ja kelle puhul on leitud, et nad ei ole seotud kõrvalehoidmisega. Toimunud uurimistes leiti, et BPNA oli seotud kõrvalehoidmisega, sest alustas ≤B20 eksportimist pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamist ilma, et selleks oleks olnud muud piisavat põhjendust või majanduslikku põhjust peale meetmete kehtestamise. Lisaks on tõendeid ka selle kohta, et meetmete mõju kahjustatakse hindade ja koguste osas ning et esineb dumping võrreldes varem kindlaks tehtud normaalväärtustega.

(83)

Mõned esialgses uurimises koostööd teinud biodiislikütuse tootjad taotlesid vabastust kõigist kõrvalehoidmise tõttu laiendatud meetmetest. Leiti, et need USA tootjad ei tootnud ega müünud segu ≤B20. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib kõrvalehoidmist käsitleva uurimise käigus kaaluda ainult tootjate esitatud tollimaksust vabastamise taotlusi. Samas tuleb siiski märkida, et algmääruse artikkel 13 sisaldab sätteid ka uute turuletulijate kohta.

(84)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(85)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks USAst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Kanadast lähetatud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte.

(86)

Et vältida tollimaksust kõrvalehoidmist raskesti kontrollitavate väidetega, nagu oleks Kanadas ümberlaaditud toote tootnud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse lõpliku määrusega kehtestatud individuaalset tollimaksu, tuleks laiendada meedet, mis on määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute” suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna summas 172,2 eurot tonni kohta.

(87)

Segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Kanadast lähetatud biodiislikütuse registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

(89)

Eeltoodut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, importides liitu ≤B20.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks seega laiendada USAst pärit vaatlusaluse toote importimise suhtes kehtivaid meetmeid ka ≤B20 impordile.

(91)

Laiendada tuleb nende meetmete kohaldamisala, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikega 2.

(92)

Laiendatud dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse segude suhtes vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

(93)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb USAst pärit ≤B20 registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

(94)

Arvestades Singapuri kohta tehtud järeldusi, tuleks lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist dumpinguvastastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning peatada Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi registreerimine, mida nõutakse algatamismäärusega.

(95)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat, kes küsimustikule vastasid, esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(96)

Selgus, et kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei tegelenud käesolevas uurimises käsitletava kõrvalehoidmisega. Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi USA biodiislikütuse tootja ega eksportijaga. Seega võib nende vabastustaotlused rahuldada.

(97)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed on nõue esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

(98)

Üks koostööd teinud USA äriühing, kes küsimustikule vastas, esitas ka võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(99)

Nagu eespool põhjenduses 82 selgitatud, näitas uurimine kindlalt, et nimetatud äriühing hoidis meetmetest kõrvale, importides segu ≤B20. Seega ei saa tema vabastamistaotlust rahuldada.

(100)

Samas tuleks siiski rõhutada, et kui mõni asjaomane eksportiv tootja lõpetab dumpingu, võib ta taotleda otsuse läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(101)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Brussels

BELGIUM

Faks: + 32 2 295 65 05