11.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1

(1)

Euroopa Ülemkogu kohtumisel 8.–9. märtsil 2007 jõuti seisukohale, et äriühingute halduskoormust tuleks 2012. aastaks vähendada 25 %, et suurendada äriühingute konkurentsivõimet liidus.

(2)

Komisjon on teinud kindlaks, et osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/71/EÜ (4) kehtestatud kohustustest tunduvad äriühingutele liiga koormavad.

(3)

Kõnealused kohustused tuleks läbi vaadata, et vähendada liidus äriühingutel lasuvat halduskoormust miinimumini, ilma et see kahjustaks investorite kaitset ja väärtpaberiturgude nõuetekohast toimimist liidus.

(4)

Direktiiviga 2003/71/EÜ on nõutud, et komisjon hindaks viis aastat pärast kõnealuse direktiivi jõustumist selle senist kohaldamist ja vajaduse korral esitaks ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks. Kõnealuse hindamise käigus on jõutud seisukohale, et direktiivi 2003/71/EÜ teatavaid elemente tuleks muuta, et lihtsustada ja parandada selle kohaldamist, suurendada selle tõhusust ning tõsta liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, vähendades selleks halduskoormust.

(5)

ELi finantsjärelevalve kõrgetasemelise eksperdirühma aruande (de Larosière’i aruanne) järeldustest lähtudes esitas komisjon 23. septembril 2009. aastal konkreetsed õigusakti ettepanekud, et luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega. Üks uutest järelevalveasutustest, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), asendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee.

(6)

Õiguskindluse ja tõhususe tagamiseks tuleks täpsustada direktiivi 2003/71/EÜ kohast pakkumise koguväärtuse ülemmäära arvutamise korda. Teatavate kõnealuses direktiivis osutatud pakkumiste koguväärtust tuleks arvutada liidupõhiselt.

(7)

Väärtpaberite suunatud pakkumiste puhul peaks investeerimisühingutel ja krediidiasutustel olema õigus kohelda kutseliste investoritena selliseid isikuid või üksusi, kes on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (5) II lisa I jao punktides 1–4, ja teisi isikuid või üksusi, keda koheldakse kutseliste klientidena või keda tunnustatakse kõlblike osapooltena vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ. Investeerimisühingutele, kellele on antud luba jätkata olemasolevate kutseliste klientide kohtlemist kutseliste klientidena vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 71 lõikele 6, tuleks anda luba kohelda neid kliente kutseliste investoritena käesoleva direktiivi tähenduses. Direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/39/EÜ asjakohaste sätete ühtlustamine lihtsustaks menetlusi ja vähendaks investeerimisühingute kulusid suunatud pakkumiste puhul, kuna kõnealused ühingud saaksid määratleda isikud või üksused, kellele pakkumine suunatakse, tuginedes oma kutseliste klientide ja kõlblike osapoolte loetelule. Emitendil peaks olema võimalus tugineda direktiivi 2004/39/EÜ II lisa kohaselt koostatud kutseliste klientide ja kõlblike osapoolte loetelule. Seepärast tuleks kõnealuste isikute või üksuste hõlmamiseks direktiivi 2003/71/EÜ kohast kutselise investori määratlust laiendada ja eraldi korda registrite jaoks ei tuleks säilitada.

(8)

Liidu õiguse nõuetekohane ja igakülgne kohaldamine on finantsturgude terviklikkuse, tõhususe ja korrektse toimimise üks tähtsamaid eeldusi. Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) asutamine peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama, luues ühtse reeglistiku ning edendades ühtsemat lähenemist prospektide kontrollimisele ja heakskiitmisele. Komisjon peaks läbi vaatama direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti m alapunkti ii, mis käsitleb piiranguid päritoluliikmesriigi kindlaks tegemisel selliste mittekapitaliväärtpaberite emiteerimisel, mille nimiväärtus on alla 1 000 euro. Komisjon peaks pärast eespool nimetatud sätte läbivaatamist otsustama, kas see tuleks säilitada või tuleks see tunnistada kehtetuks.

(9)

Direktiivi 2003/71/EÜ artikli 3 lõike 2 punktides c ja d kehtestatud 50 000 euro suurune künnis ei kajasta enam jaeinvestorite ja kutseliste investorite vahel investeerimissuutlikkuse osas valitsevat vahet, sest on ilmnenud, et ka jaeinvestorid on viimasel ajal teinud ühe tehinguga investeeringuid, mis on suuremad kui 50 000 eurot. Seetõttu on asjakohane antud künnist suurendada ning muuta vastavalt sätteid, milles künnist on mainitud. Vastavaid muudatusi tuleks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/109/EÜ (6). Pärast nende muudatuste tegemist ja võttes arvesse võlaväärtpaberite kehtivusaega, tuleks pikendada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 8 lõike 1 punkti b, artikli 18 lõike 3 ja artikli 20 lõike 6 tingimuste kehtivust selliste võlaväärtpaberite pakkumise puhul, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot ja mis on juba enne käesoleva direktiivi jõustumist lubatud kauplemisele liidu reguleeritud turul.

(10)

Emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku koostatud kehtiv prospekt, mis on üldsusele kättesaadav väärtpaberite lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu või väärtpaberite mis tahes hilisemal edasimüügil, annab investoritele piisavalt teavet teadlike investeerimisotsuste tegemiseks. Seepärast peaks väärtpabereid pakkuvatel või hiljem edasimüüvatel finantsvahendajatel olema õigus tugineda emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku väljaantud algsele prospektile, kui see on kehtiv ja nõuetekohaselt lisadega täiendatud vastavalt direktiivi 2003/71/EÜ artiklitele 9 ja 16 ning kui emitent või prospekti koostamise eest vastutav isik annab selle kasutamiseks nõusoleku. Emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul peaks olema võimalus lisada nõusolekule tingimusi. Nõusolek, sealhulgas sellega kaasnevad tingimused, tuleks anda asjaomaste poolte vahel sõlmitud kirjalikus lepingus, mis võimaldab pooltel hinnata, kas väärtpaberite edasimüük või lõplik pakkumine vastab lepingu tingimustele. Kui prospekti kasutamiseks on antud nõusolek, peaks selles esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste esitamise ja vastuvõtmise eest vastutama emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik ning muud prospekti ei nõuta. Kui emitent või sellise algse prospekti koostamise eest vastutav isik ei anna selle kasutamiseks nõusolekut, peaks finantsvahendaja siiski avaldama uue prospekti. Sel juhul peaks finantsvahendaja vastutama prospektis esitatud teabe, sealhulgas viidetena sisalduvad andmete eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste eest.

(11)

Et võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta), (7) direktiivi 2003/71/EÜ ja direktiivi 2004/109/EÜ tõhusat kohaldamist ning et lahendada eristamise ja kattuvusega seotud probleemid, peaks komisjon määratlema eraldi järgmised mõisted: „esmane turg”, „järelturg” ja „avalik pakkumine”.

(12)

Kuna tsiviilõigus kuulub liikmesriikide pädevusse, esineb liikmesriikide tsiviilvastutuse normides märkimisväärseid erinevusi. Liikmesriikide õigusnormide tuvastamiseks ja nende jälgimiseks koostab komisjon liikmesriikide tsiviilvastutusnormide võrdlustabeli.

(13)

Direktiivi 2003/71/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis d on sätestatud, et prospekti avaldamise kohustus ei kehti aktsiatele, mida pakutakse või mis antakse üle või mis kavatsetakse üle anda praegustele aktsionäridele tasuta. Sama direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti e alusel on prospekti avaldamise kohustusest täielikult vabastatud väärtpaberite pakkumine, mille koguväärtus on väiksem kui 100 000 eurot. Artikli 4 lõike 1 punkti d erandil puudub seetõttu otstarve, sest tasuta pakkumine kuulub artikli 3 lõike 2 punkti e kohaldamisalasse.

(14)

Praegu kehtivad erandid väärtpaberitele, mida pakutakse või mis antakse üle või mis kavatsetakse üle anda endistele töötajatele või juhtidele, on liiga piiravad, et olla kasulikud arvukatele tööandjatele, kes kasutavad liidu piires osalusskeeme. Töötajate osalus on liidus eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, kelle puhul võib üksikutel töötajatel äriühingu edukuses olla väga oluline roll. Seepärast ei tohiks kehtestada nõuet koostada prospekt pakkumiste puhul, mida liidus asuv äriühing teeb töötajate osalusskeemi raames. Kui väärtpaberitega ei ole lubatud kaubelda, ei kohaldata emitendi suhtes pidevat teabe esitamise nõuet ja turu kuritarvitamise vastaseid eeskirju. Seetõttu peaksid ettevõtja või selle sidusettevõtja vajaduse korral ajakohastama direktiivi 2003/71/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud dokumenti, et väärtpabereid oleks võimalik adekvaatselt hinnata. Erandit tuleks laiendada ka selliste väljaspool liitu registreeritud äriühingute avalikele pakkumistele ja kauplemislubadele, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda kas reguleeritud turul või kolmanda riigi turul. Viimasel juhul peab komisjon erandi kohaldamiseks olema teinud positiivse otsuse kolmanda riigi turgudel kehtiva õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta. See peaks andma liidu töötajatele juurdepääsu äriühingu kohta regulaarselt antavale teabele.

(15)

Prospekti kokkuvõte peaks olema peamine teabeallikas jaeinvestorite jaoks. See peaks olema prospektist sõltumatu, lühike, lihtne, selge ja sihtinvestoritele kergesti arusaadav. Selles tuleks keskenduda põhiteabele, mida investorid vajavad, et otsustada, milliste väärtpaberite pakkumise ja kauplemisele lubamisega nad lähemalt tutvuvad. Selline põhiteave peaks sisaldama emitendi, võimaliku tagaja ja pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske. See peaks hõlmama ka pakkumise üldtingimusi, sealhulgas eeldatavaid kulusid, mille tasumist emitent või pakkuja investorilt nõuab, ning esitama hinnangu kogukulude kohta, kuna need võivad olla märkimisväärsed. Samuti peaks selles teavitama investorit kõigist väärtpaberitega seotud õigustest ja väärtpaberitesse tehtud investeeringuga seotud riskidest. Kokkuvõtte vorming tuleks ette näha nii, et see võimaldab võrrelda sarnaste toodete kokkuvõtteid, tagades et vastav teave on kokkuvõttes alati samal kohal.

(16)

Liikmesriigid peaksid tagama, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti asjaomaste osadega vastuolus. Kokkuvõttes tuleks selle kohta esitada selgesõnaline hoiatus.

(17)

On asjakohane selgitada, et põhiprospekti lõplikud tingimused peaksid sisaldama ainult sellist teavet väärtpaberite kohta, mis on emissiooni jaoks vajalik ning mida võib määratleda üksnes konkreetse emissiooni ajal. Selline teave võib näiteks hõlmata rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN-kood), emissioonihinda, tähtaega, kupongiintressi, täitmise kuupäeva, täitmis- ja tagasivõtuhinda ning muid tingimusi, mis ei ole teada prospekti koostamise ajal. Muu uus teave, mis võib emitendi ja väärtpaberite hindamist mõjutada, tuleks üldiselt lisada ainult prospekti lisasse. Lisaks peaksid emitendid seostama kokkuvõtte lõplike tingimuste vastavate osadega investoritele arusaadaval viisil, et järgida kohustust anda põhiteavet ka põhiprospektis. Sellistel juhtudel ei peaks nõudma eraldi nõusolekut.

(18)

Selleks et tõhustada kapitaliväärtpaberite eelisostuemissioone ja nõuetekohaselt võtta arvesse emitentide suurust, ilma et see mõjutaks investorite kaitset, tuleks kehtestada proportsionaalne avalikustamise kord aktsiate pakkumise puhul senistele aktsionäridele, kes võivad neid aktsiaid märkida või müüa õigust neid märkida, või VKEde aktsiapakkumiste puhul ning madala turukapitalisatsiooniga emitentide puhul (väikesed äriühingud, kelle aktsiatega on lubatud kaubelda reguleeritud turul) ning direktiivi 2003/71/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud krediidiasutuste väljastatud mittekapitaliväärtpaberite pakkumise puhul. Kui krediidiasutused emiteerivad väärtpabereid alla kõnealuses artiklis sätestatud väärtuse, kuid otsustavad kuuluda direktiivi kohaldamisalasse ja seega koostada prospekti, peaks neil olema õigus kasutada asjaomast proportsionaalset avalikustamise korda. Proportsionaalset avalikustamise korda kohaldatakse eelisostuemissioonide puhul juhul, kui pakutavad aktsiad kuuluvad samasse klassi aktsiatega kui emitendi aktsiad, millega lubatakse kaubelda reguleeritud turul või direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud mitmepoolses kauplemissüsteemis, kui süsteemi suhtes kohaldatakse pidevat teabe avalikustamise nõuet ja turu kuritarvitamise vastaseid eeskirju. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) peaks koostama nende tingimuste kohta suunised, et tagada pädevate asutuste ühtne lähenemine.

(19)

Liikmesriigid avaldavad oma finantsseisundi kohta suurel hulgal teavet, mis on üldiselt üldsusele kättesaadav. Kui väärtpaberite pakkumist tagab liikmesriik, ei peaks emitent olema kohustatud esitama prospektis teavet kõnealuse liikmesriigi kui tagaja kohta.

(20)

Tugevdamaks õiguskindlust, peaks prospekti kehtivusaeg algama selle kinnitamise kuupäevast, mida pädev asutus saab kergesti kontrollida. Suurema paindlikkuse huvides peaks emitendil olema lisaks võimalus ajakohastada registreerimisdokumenti ka prospektide täiendamise menetluse käigus.

(21)

Seoses direktiivi 2004/109/EÜ jõustumisega on direktiivi 2003/71/EÜ kohane emitendi kohustus esitada kord aastas dokument, mis sisaldab teavet või osutab teabele, mis on avaldanud viimase 12 kuu jooksul enne prospekti välja andmist, muutunud ülearuseks ja tuleks seepärast kehtetuks tunnistada. Seega tuleks registreerimisdokumenti, mida saab seni ajakohastada direktiivi 2003/71/EÜ artikli 10 kohaselt, ajakohastada ainult lisa või väärtpaberikirjelduse abil.

(22)

Internet tagab hõlpsa juurdepääsu teabele. Et investoritel oleks parem juurdepääs, tuleks prospekt alati avaldada elektrooniliselt asjaomasel veebisaidil. Kui prospekti koostamise eest vastutab isik, kes ei ole emitent, peaks piisama prospekti avaldamisest asjaomase isiku veebisaidil.

(23)

Õiguskindluse tugevdamiseks tuleks täpsustada, millal prospekti lisa avaldamise nõue ja tühistamisõigus lõppevad. Neid sätteid tuleks vaadelda eraldi. Prospekti lisa avaldamise kohustus tuleks kaotada pakkumisperioodi lõppedes või siis, kui kõnealuste väärtpaberitega hakatakse kauplema reguleeritud turul, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem. Teisest küljest tuleks nõusoleku tühistamise õigust kohaldada üksnes juhul, kui prospekt on seotud väärtpaberite pakkumisega üldsusele ja kui uus asjaolu, viga või ebatäpsus ilmnes enne üldsusele pakkumise lõppu ning väärtpaberite üleandmist. Seega on tühistamisõigus seotud lisa koostamise põhjustanud uue asjaoluga, vea või ebatäpsuse ilmnemise hetkega, ja eeldab, et määrav sündmus toimus veel kehtiva pakkumise ajal ning enne väärtpaberite üleandmist.

(24)

Sellise tähtaja ühtlustamine liidu tasandil, mille jooksul investoritel on prospekti täiendamise korral õigus varem antud nõusoleku tühistamiseks, tagaks kindluse piiriüleselt väärtpabereid pakkuvatele emitentidele. Selleks et võimaldada paindlikkust selliste liikmesriikide emitentidele, kus tavapäraselt on sel juhul kohaldatud pikemaid tähtaegu, peaks emitendil või pakkujal olema võimalus vabatahtlikult pikendada kõnealuse õiguse kasutamise tähtaega. Tugevdamaks õiguskindlust, tuleks prospekti lisas täpsustada, millal tühistamisõigus lõpeb.

(25)

Selleks et tagada emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule kindlus selles, kas ja millal on prospekti kinnitamistunnistus esitatud, peaks prospekti kinnitamise eest vastutav ametiasutus esitama kõnealuse kinnitamistunnistuse, mis direktiivi 2003/71/EÜ kohaselt esitatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, ka emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule.

(26)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291. On eriti oluline, et Euroopa Parlamendile edastatakse meetmete ettepanekud ja rakendusaktide eelnõud ning samuti igasugune muu asjakohane teave, enne kui komisjon teeb otsuse konkreetses kolmandas riigis koostatud prospektide samaväärsuse kohta.

(27)

Selleks et täita direktiivi 2003/71/EÜ põhjenduses 41 nimetatud põhimõtteid, võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja täpsustada direktiivis 2003/71/EÜ sätestatud nõudeid, peaks komisjonile andma õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Delegeeritud õigusaktid võivad osutuda vajalikuks, eriti käesolevas direktiivis ja direktiivis 2003/71/EÜ sätestatud madala turukapitalisatsiooniga ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate künniste ja mõistete ajakohastamiseks ning kokkuvõtte üksikasjaliku sisu ja konkreetse vormi täpsustamiseks 30. aprillil 2009 algatatud, jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooteid käsitleva komisjoni teatise arutelu tulemustele tuginedes, viies väärtpaberite kokkuvõtte sisu ja vormi võimalikult suures ulatuses arutelu tulemustega kooskõlla, et vältida dokumentide dubleerimist ja investorite võimalikku eksitamist ning et vähendada kulusid.

(28)

Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema alates õigusakti teatavakstegemisest kolm kuud aega esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda tähtaega tõsiste kahtluste korral pikendada kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks samuti olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Selline delegeeritud õigusaktide varajane heakskiitmine on vajalik eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud tähtaegadest delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

(29)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290 käsitlevas 39. deklaratsioonis, mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile, mis allkirjastati 13. detsembril 2007, võttis konverents teadmiseks komisjoni kavatsuse jätkata finantsteenuste alal delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel konsulteerimist liikmesriikide määratud asjatundjatega vastavalt väljakujunenud tavale.

(30)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on vähendada halduskoormust, mis on seotud prospekti avaldamise kohustusega juhul, kui väärtpabereid pakutakse üldsusele ja nendega lubatakse kaubelda liidu reguleeritud turgudel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja mõju tõttu on neid lihtsam saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Seepärast tuleks direktiive 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ vastavalt muuta,

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

5.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

6.

Artikli 6 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad siiski, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, ka mitte selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või ei anna koos prospekti teiste osadega põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada neisse väärtpaberitesse investeerimise üle. Kokkuvõttes esitatakse selle kohta selgesõnaline hoiatus.”

7.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

8.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

9.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

10.

Artikkel 10 jäetakse välja.

11.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

12.

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Sel juhul esitatakse väärtpaberikirjelduses teave, mis tavaliselt oleks esitatud registreerimisdokumendis, kui pärast registreerimisdokumendi viimast ajakohastamist on toimunud oluline muutus või hiljutine areng, mis võiks investorite hinnangut mõjutada, välja arvatud juhul, kui see teave on esitatud lisas artikli 16 kohaselt. Väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte kinnitatakse eraldi.”

13.

Artikli 13 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks ja käesolevas artiklis sätestatud nõuete täpsustamiseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 24a, ning kohaldades artiklite 24b ja 24c tingimusi, vastu meetmed, mis käsitlevad tingimusi, mille alusel võib tähtaegu kohandada.”

14.

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

15.

Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks ja käesolevas artiklis sätestatud nõuete täpsustamiseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 24a, ning kohaldades artiklite 24b ja 24c tingimusi, vastu meetmed, mis käsitlevad selliste reklaamide levitamist, milles teatatakse väärtpaberite üldsusele pakkumise või reguleeritud turul kauplemise loa taotlemise kavatsusest, eeskätt enne prospekti üldsusele kättesaadavaks tegemist või enne märkimise algust, ning käesoleva artikli lõiget 4 käsitlevad meetmed.”

16.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Prospekti lisad

1.   Prospekti lisas märgitakse ära iga uus oluline seik, viga või ebatäpsus, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ning mis ilmneb või mida täheldatakse pärast prospekti kinnitamist, kuid enne üldsusele pakkumise lõppemist või, sõltuvalt asjaoludest, reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem. Selline lisa kinnitatakse kõige enam seitsme tööpäeva möödumisel sama menetluse kohaselt kui algne prospekt ja avaldatakse vähemalt sama range korra kohaselt kui algne prospekt. Lisas sisalduva uue teabe arvessevõtmiseks täiendatakse vajaduse korral ka kokkuvõtet ja selle mis tahes tõlkeid.

2.   Kui prospekt on seotud väärtpaberite üldsusele pakkumisega, on investoritel, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, õigus tühistada oma nõusolek kahe tööpäeva jooksul pärast lisa avaldamist, juhul kui lõikes 1 osutatud uus seik, viga või ebatäpsus tekkis enne üldsusele pakkumise lõppu ning väärtpaberite üleandmist. Emitent või pakkuja võib kõnealust tähtaega pikendada. Tühistamisõiguse lõppkuupäev sätestatakse lisas.”

17.

Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku taotlusel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, või kui taotlus esitatakse koos prospekti kavandiga, siis ühe tööpäeva jooksul pärast prospekti kinnitamist kinnitamistunnistuse, mis tõendab, et prospekt on koostatud käesoleva direktiivi kohaselt, ja kõnealuse prospekti eksemplari. Vajaduse korral lisatakse nendele dokumentidele kokkuvõtte tõlge, mis on tehtud emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku vastutusel. Prospekti mis tahes lisade suhtes rakendatakse sama korda. Lisaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele esitatakse kinnitamistunnistus samaaegselt ka emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule.”

18.

Artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui mittekapitaliväärtpaberitele, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot, taotletakse reguleeritud turul kauplemise luba ühes või mitmes liikmesriigis, koostatakse prospekt sõltuvalt asjaoludest emitendi, pakkuja või kauplemisloa taotleja valikul kas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles. Liikmesriigid võivad otsustada nõuda siseriiklike õigusaktidega kokkuvõtte koostamist nende ametlikus keeles või ametlikes keeltes.”

19.

Artikli 20 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 24a, ning kohaldades artiklite 24b ja 24c tingimusi, vastu meetmed, et kehtestada artiklites 5 ja 7 sätestatud nõuetel põhinevad samaväärsuse üldkriteeriumid.”

20.

Artikli 21 lõike 4 punktis d asendatakse sõnad „selle rakendusmeetmete” sõnadega „selles osutatud delegeeritud aktide”.

21.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 31. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artikli 1 lõikes 4, artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõike 1 viiendas lõigus, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 4, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõikes 7, artikli 14 lõikes 8, artikli 15 lõikes 7 ning artikli 20 lõike 3 esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase perioodi lõppu. Delegeeritud volitusi pikendatakse automaatselt sama aja võrra, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu delegeerimise artikli 24b kohaselt tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 24b ja 24c sätestatud tingimusi.

Artikkel 24b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 1 lõikes 4, artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõike 1 viiendas lõigus, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 4, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõikes 7, artikli 14 lõikes 8, artikli 15 lõikes 7 või artikli 20 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni enne lõpliku otsuse tegemist mõistliku aja jooksul, märkides ära delegeeritud volitused, mille tagasivõtmist kaalutakse.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24c

Delegeeritud õigusaktidele vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusaktile vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja õigusakt jõustub selles märgitud kuupäeval.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teavitanud komisjoni oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada, võib delegeeritud õigusakti Euroopa Liidu Teatajas avaldada ja see võib jõustuda enne tähtaja möödumist.

3.   Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusaktile vastuväite, siis see ei jõustu. Delegeeritud õigusaktile vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab oma vastuväiteid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296.”

22.

I lisa I jao punktis C, III ja IV jaos, II lisa II jaos, III lisa II ja III jaos ja IV lisa kolmandas taandes asendatakse mõiste „põhiteave” mõistega „oluline teave”.

1.

Artikli 2 lõike 1 punkti i alapunkt i asendatakse järgmisega:

2.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

3.

Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui koosolekule tuleb kutsuda ainult võlaväärtpaberite omanikud, kelle käes olevatest võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 100 000 euroga), võib emitent valida koosoleku toimumise kohaks iga liikmesriigi, kui on olemas kõik võimalused ja kogu teave, mida võlaväärtpaberite omanikud vajavad oma õiguste teostamiseks selles liikmesriigis.

Esimeses lõigus märgitud valikut kohaldatakse ka selliste võlaväärtpaberite omanike suhtes, kelle valduses olevatest võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga) ja mis on juba enne 31. detsembrit 2010 lubatud kauplemisele liidu reguleeritud turul, juhul kui need võlaväärtpaberid on tagasi ostmata, eeldusel et emitendi valitud liikmesriigis on olemas kõik võimalused ja kogu teave, mida selliste võlaväärtpaberite omanikud vajavad oma õiguste teostamiseks.”

4.

Artikli 20 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Erinevalt lõigetest 1–4 avaldatakse korraldatud teave üldsusele emitendi valikul või emitendi nõusolekuta sellist luba taotleva isiku valikul kas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, kui väärtpaberid, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 100 000 euroga), on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ühes või mitmes liikmesriigis.

Esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse ka võlaväärtpaberite suhtes, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga) ja mis on juba enne 31. detsembrit 2010 lubatud kauplemisele reguleeritud turul ühes või mitmes liikmesriigis, juhul kui need võlaväärtpaberid on tagasi ostmata.”