8.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/38

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 288/2009,

7. aprill 2009,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse abiga, mis antakse koolidele puuvilja jagamise kava raames puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste lastele

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 103h punkti f koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 13/2009 (2) muudeti määrust (EÜ) nr 1234/2007, et näha ette koolidele puuvilja jagamise kava raames antav ühenduse toetus puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks lastele, kes käivad korrapäraselt ühes haridusasutustest, mida haldab liikmesriigi pädev asutus või mille kõnealune asutus on heaks kiitnud.

(2)

Koolidele puuvilja jagamise kava korrapäraseks rakendamiseks peaksid kõnealuses kavas riiklikul või piirkondlikul tasandil osaleda soovivad liikmesriigid eelnevalt välja töötama selle rakendamise strateegia. Kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud koolidele puuvilja jagamise kava lisandväärtuse tagamiseks peaksid liikmesriigid oma strateegias selgitama, kuidas nad tagavad kava lisandväärtuse, eriti sellisel juhul, kui tavapärast koolisööki tarbitakse samal ajal kui koolidele puuvilja jagamise kava alusel rahastatud tooteid. Kui liikmesriigid valivad rakendamiseks rohkem kui ühe kava, siis peaksid nad iga sellise kava jaoks strateegia välja töötama.

(3)

Liikmesriigi strateegia peaks hõlmama määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõikes 2 osutatud põhielemente, nimelt kava eelarvet (sh ühenduse ja riiklik panus), kava kestust, sihtrühma, abikõlblikke tooteid ning asjaomaste sidusrühmade nagu haridus- ja tervishoiuasutuste, erasektori ja lastevanemate kaasatust. Liikmesriigi strateegia peaks ka kirjeldama kaasnevaid meetmeid, mis tuleks kava tõhususe tagamiseks võtta.

(4)

Vastavalt asutamislepingu artikli 152 lõikele 1 tuleb kogu ühenduse poliitika määratlemisel ja rakendamisel tagada tervise kõrgetasemeline kaitse. Selle tagamiseks, et abikõlblike toodetega kaitstakse laste tervist ning edendatakse tervislikke toitumisharjumusi, peaksid liikmesriigid oma strateegiast välja jätma suhkru- või magusainelisandit, rasva ja soola sisaldavad tooted, v.a juhtudel, kui liikmesriigid näitavad oma strateegias, et abikõlblikud tooted võivad sisaldada vähesel hulgal nimetatud tooteid. Kõikidel juhtudel peaks liikmesriikide koostatud abikõlblike toodete nimekirja olema kinnitanud riiklik tervishoiuasutus.

(5)

Koolidele puuvilja jagamise kavade tulemuslikkuse tagamiseks on vaja võtta kaasnevaid meetmeid. Kaasnevad meetmed ei tohiks piirduda konkreetsete geograafiliste piirkondade või haridusasutustega, mille tõttu teatavad lapsed võiksid kõnealuste meetmete kohaldamisalast välja jääda. Seepärast peaksid liikmesriigid jälgima, et võimalikult paljud nende kavade sihtrühma lapsed saaksid kasu kaasnevatest meetmetest.

(6)	Nõuetekohase juhtimise ja eelarve haldamise huvides peaksid koolidele puuvilja jagamise kava rakendavad liikmesriigid taotlema igal aastal ühenduse abi.

(7)

Läbipaistvuse tagamiseks tuleks ette näha ühenduse abi selline soovituslik jaotus liikmesriigi kohta, mis on arvutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõikes 5 osutatud jaotusmeetodi alusel. Demograafilise arenguga arvestamiseks peaks komisjon vähemalt iga kolme aasta järel hindama, kas jaotusmeetod on endiselt ajakohane.

(8)

Olemasolevate rahaliste vahendite maksimaalseks ärakasutamiseks tuleks ühenduse abi, mis oli esialgselt määratud liikmesriikidele, kes ei teatanud komisjonile oma strateegiast õigeaegselt, jaotada ümber nende osalevate liikmesriikide vahel, kes teatasid komisjonile oma valmisolekust kasutada ühenduse abi suuremas ulatuses kui neile esialgselt eraldatud.

(9)

Mitte üksnes puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete ostmisega seotud kulud, vaid ka koolidele puuvilja jagamise kava rakendamisega otseselt seotud kulud peaksid olema kõlblikud ühenduse abi saamiseks, kui need on liikmesriigi strateegiaga ette nähtud. Kava tõhususe säilitamiseks peaksid kõnealused seotud kulud siiski moodustama abist üksnes väikese osa. Finantsjuhtimise ja kontrollimise eesmärgil peaks kõnealused kulud olema proportsionaalselt arvutatud kindlad summad.

(10)

Nõuetekohase juhtimise, eelarve haldamise ja järelevalve huvides tuleks täpsustada abi andmise, abitaotluste heakskiitmise ja kehtivate abitaotluste tingimused. Seoses abi maksmisega tuleks määrata kindlaks taotlejate täidetavad nõuded ning sätestada eeskirjad seoses taotluste esitamise, pädevate asutuste tehtavate kontrollide ja kohaldatavate sanktsioonide ning maksmise korraga.

(11)

Ühenduse finantshuvide kaitsmiseks tuleks võtta asjakohaseid kontrollmeetmeid, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu. Kõnealused kontrollmeetmed peaksid hõlmama täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid. Tuleks kindlaks määrata selliste kontrollmeetmete ulatus, sisu, ajakava ja aruandlus, et tagada võrdne ja ühtne lähenemisviis liikmesriikide vahel, võttes arvesse nende erinevat abikava rakendamist.

(12)	Tuleks tagasi nõuda alusetult makstud summad ja kindlaks määrata sanktsioonid, et takistada taotlejate süülist käitumist ja tõsist hooletust.

(13)

Koolidele puuvilja jagamise kava tõhususe hindamiseks ning vastastikuste eksperdihinnangute võimaldamiseks ja parimate tavade vahetamiseks peaksid liikmesriigid korrapäraselt kontrollima ja hindama koolidele puuvilja jagamise kava rakendamist ning saatma komisjonile oma tulemused ja järeldused. Kui puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitooteid ei jagata kava sihtrühmale tasuta, peaksid liikmesriigid hindama vanemate panuse mõju kava tõhususele.

(14)	Kogemused on näidanud, et ühenduse abist kaasrahastatavate projektide toetusesaajad ei ole alati piisavalt teadlikud ühenduse osast asjaomases projektis. Seepärast peaks igas osalevas haridusasutuses olema selgelt ära märgitud ühenduse osa koolidele puuvilja jagamise kavas.

(15)

Et anda liikmesriikidele piisavalt aega koolidele puuvilja jagamise kava kehtestamiseks või viia nende olemasolevad kavad vastavusse uute sätetega, võivad liikmesriigid esialgse ajavahemiku (1. august 2009–31. juuli 2010) jaoks välja töötada vaid põhielemente hõlmava strateegia. Neile peaks üleminekuperioodil olema lubatud kaasnevate meetmete võtmise edasilükkamine.

(16)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala ja terminite kasutamine

1.   Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjad seoses ühenduse abiga, mis antakse koolidele puuvilja jagamise kava raames puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste lastele.

2.   Käesolevas määruses kasutatud terminitel on sama tähendus nagu määruses (EÜ) nr 1234/2007 kasutatud terminitel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Sihtrühm

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103ga osutatud abi peab olema suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt ühes haridusasutustest, mida haldab liikmesriigi pädev asutus või mille kõnealune asutus on heaks kiitnud.

Artikkel 3

Strateegia

1.   Liikmesriigid, kes soovivad kehtestada koolidele puuvilja jagamise kava, töötavad välja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõikes 2 osutatud strateegia.

2.   Liikmesriikide strateegiad ei hõlma käesoleva määruse I lisas loetletud tooteid. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui liikmesriigid tahavad tagada käesoleva kava kohaste toodete laia valiku või muuta oma kava huvipakkuvamaks, võib strateegiaga siiski ette näha, et sellised tooted tunnistatakse abikõlblikeks, kui neile on lisatud vaid piiratud koguses kõnealuses lisas osutatud aineid.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad tervishoiuasutused kinnitavad koolidele puuvilja jagamise kava kohaste abikõlblike toodete nimekirja.

3.   Liikmesriigid selgitavad oma strateegias, kuidas nad tagavad koolidele puuvilja jagamise kava lisandväärtuse, eriti sel juhul, kui nende strateegiaga on lubatud tavapärase koolitoidu söömine üheaegselt koolidele puuvilja jagamise kava kohaselt rahastatud toodete tarbimisega. Nad kirjeldavad oma strateegiaga ettenähtud kontrollimeetmeid.

4.   Liikmesriigid kirjeldavad oma strateegias, millised kaasnevad meetmed nad oma kava eduka rakendamise tagamiseks vastu võtavad. Kõnealused meetmed võivad keskenduda puu- ja köögiviljasektorit või tervislikke toitumisharjumusi käsitlevate sihtrühma teadmiste parandamisele näiteks veebilehtede väljatöötamise või põllumajandusettevõtete külastamise või aiandusürituste organiseerimisega.

5.   Liikmesriigid võivad valida, missugusel geograafilisel ja haldustasandil nad koolidele puuvilja jagamise kava soovivad rakendada. Kui nad valivad rakendamiseks rohkem kui ühe kava, siis koostavad nad strateegia iga kava jaoks. Mitut kava rakendavad liikmesriigid võivad kehtestada koordineerimise raamistiku.

Artikkel 4

Lastele puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks antav abi

1.   Koolidele puuvilja jagamise kava kehtestavad liikmesriigid võivad taotleda määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103ga osutatud toetust ajavahemikuks ühe või mitme aasta 1. augustist 31. juulini, esitades komisjonile oma strateegia selle aasta 31. jaanuariks, mil kõnealune ajavahemik algab.

2.   Liikmesriigid, kus enne käesoleva määruse jõustumist on juba olemas koolidele puuvilja jagamise kava või puuvilju hõlmavad muude toodete koolidele jagamise kavad, peavad ühenduse abi saamiseks vastama määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõikes 6 sätestatud tingimustele. Nad peavad esitama komisjonile oma strateegia lõikes 1 sätestatud tähtajaks.

3.   Käesoleva määruse II lisaga nähakse ette ühenduse abi selline soovituslik jaotus liikmesriigi kohta, mis on arvutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõikes 5 osutatud jaotusmeetodi alusel. Komisjon hindab vähemalt iga kolme aasta järel, kas II lisa on endiselt kooskõlas kõnealuse jaotusmeetodiga.

4.   Ühenduse abi eraldised liikmesriikidele, kes ei esitanud komisjonile oma strateegiat selle aasta 31. jaanuariks, mil lõikes 1 osutatud ajavahemik algab, või kes taotlesid vaid osa oma esialgsest eraldisest, jaotatakse ümber nende osalevate liikmesriikide vahel, kes teatasid komisjonile lõikes 1 osutatud tähtajaks oma valmisolekust kasutada ühenduse abi suuremas ulatuses kui neile esialgselt eraldatud.

Esimeses lõigus osutatud ühenduse abi ümberjaotamist rakendatakse proportsionaalselt liikmesriigi esialgse eraldisega, mis on arvutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõikes 5 osutatud jaotusmeetodi alusel.

Komisjon otsustab liikmesriikidele ühenduse abi lõpliku eraldamise üle selle aasta 31. märtsiks, mil lõikes 1 osutatud ajavahemik algab.

Artikkel 5

Abikõlblikud kulud

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103ga osutatud ühenduse abi saamise tingimustele vastavad järgmised kulud:

a)	artikli 3 lõike 1 kohase koolidele puuvilja jagamise kavaga hõlmatud ja haridusasutusele tarnitud puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete kulud;

b)

seotud kulud, mis on koolidele puuvilja jagamise kava rakendamisega otseselt seotud ning sisaldavad üksnes: i) seadmete ostmise, üürimise, rentimise ja liisimisega seotud kulud, kui need on strateegiaga ette nähtud; ii) artiklis 12 osutatud järelevalve ja hindamisega seotud kulud, mis on otseselt seotud koolidele puuvilja jagamise kavaga; iii) teabevahetuskulud, mis hõlmavad artikli 14 lõikes 1 osutatud plakatiga seotud kulusid.

Kui koolidele puuvilja jagamise kavaga hõlmatud toodete veo- ja jaotamiskulude kohta esitatakse eraldi arve, siis ei tohi sellised kulud ületada 3 % toodete kuludest.

Kui tooteid jagatakse haridusasutusele tasuta, siis võivad liikmesriigid aktsepteerida veo- ja jaotamiskulude arveid, mille ülemmäärad on liikmesriigi strateegias kindlaks määratud.

Esimese lõigu punkti b alapunktis iii osutatud teabevahetuskulusid ei saa rahastada muude ühenduse abikavade raames.

2.   Lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktide i ja iii kohaste kogukulude summa peab olema kindlaksmääratud summa ning ei tohi pärast artikli 4 lõikes 4 osutatud ühenduse abi lõplikku eraldamist ületada 5 % liikmesriigile ettenähtud ühenduse abist.

Selle aasta kohta, mil artikli 12 kohane hindamine toimub, ei tohi lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktide i ja ii kohaste kogukulude summa pärast artikli 4 lõikes 4 osutatud ühenduse abi lõplikku eraldamist ületada 10 % liikmesriigile ettenähtud ühenduse abist selle aasta kohta, mil hindamine toimub.

Artikkel 6

Abi andmise üldtingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende strateegia kohaselt antav toetus jagatakse toetuse taotlejatele, kui kõnealused taotlejad on esitanud kehtiva toetusetaotluse oma pädevatele asutustele. Toetusetaotlus on kehtiv üksnes siis, kui selle on esitanud taotleja, kelle on sel eesmärgil heaks kiitnud selle liikmesriigi pädevad asutused, kus asub haridusasutus, kuhu tooted tarnitakse.

2.   Liikmesriigid võivad valida toetuse taotlejad järgmiste asutuste hulgast:

a)	haridusasutused;

b)	haridusasutused oma piirkonna lastele jaotatavate toodete puhul;

c)	toodete tarnijad ja/või jaotajad;

d)	ühe või enama haridusasutuse või haridusasutuste nimel tegutsevad organisatsioonid, mis on sel eesmärgil asutatud;

e)

mis tahes muu avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes haldab: i) haridusasutustele puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanitoodete jagamist vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud või sellega vastavusse viidud koolidele puuvilja jagamise kava raames; ii) hindamist ja/või teabevahetust.

Artikkel 7

Abitaotluste heakskiitmise üldtingimused

Heakskiidu saamiseks peab taotleja kirjalikult kohustuma pädeva asutuse ees:

a)	kasutama vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud või sellega vastavusse viidud koolidele puuvilja jagamise kava alusel rahastatud tooteid üksnes selle haridusasutuse või nende haridusasutuste laste tarbimise jaoks, mille suhtes abi taotletakse;

b)	maksma tagasi asjaomaste koguste puhul alusetult makstud abi, kui leitakse, et tooted ei ole jagatud artiklis 2 osutatud lastele või et abi on makstud toodete puhul, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud abi saamise tingimustele;

c)	pettuse või tõsise hooletuse korral maksma summa, mis on võrdne algselt makstud summa ja selle summa vahega, millele taotlejal on õigus;

d)	andma täiendavad dokumendid taotluse korral pädeva asutuse käsutusse;

e)	nõustuma liikmesriigi pädeva asutuse poolt vajalikuks peetava mis tahes kontrollimisega eelkõige arvepidamise ja füüsilise kontrolli puhul.

Liikmesriigid võivad heakskiidu saamiseks ette näha ka muud taotleja kirjalikud kohustused pädeva asutuse ees.

Artikkel 8

Teatavate taotlejate heakskiitmise eritingimused

Kui abi taotleb artikli 6 lõike 2 punktides c–e osutatud taotleja, kohustub ta pädeva asutuse ees kirjalikult lisaks artiklis 7 osutatud kohustustele pidama haridusasutuste või vajaduse korral haridusametite nimede ja aadresside registreid ning säilitama andmed kõnealustele asutustele või ametitele müüdud või tarnitud toodete ja koguste kohta.

Artikkel 9

Heakskiidu kehtivuse peatamine ja selle tühistamine

Kui leitakse, et abi taotleja ei täida enam artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud tingimusi või mõnda muud käesoleva määruse kohast kohustust, peatatakse heakskiidu kehtivus ajavahemikuks ühest kuni kaheteistkümne kuuni või tühistatakse see, sõltuvalt eeskirjade eiramise tõsidusest. Selliseid meetmeid ei võeta vääramata jõu korral või juhul, kui liikmesriik leiab, et eeskirjade eiramine ei toimunud tahtlikult ega hooletuse tagajärjel ning oli väheoluline. Tühistatud heakskiidu võib taastada taotleja taotluse korral alles kaheteistkümne kuu pärast.

Artikkel 10

Abitaotlused

1.   Abitaotlused tuleb koostada viisil, mille määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, ja need peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	jagatavad kogused;

b)	punktis a osutatud teabega seotud haridusasutuse või haridusameti nimi ja aadress või identifitseerimisnumber; ning

c)	laste arv liikmesriigi strateegias määratletud sihtrühma vastavas haridusasutuses.

2.   Liikmesriigid määravad oma strateegia kohaselt kindlaks taotluste esitamise sageduse; abitaotluse ajavahemikud ei kesta aga rohkem kui viis kuud. Kui abikava kestab kauem kui kuus kuud artikli 4 lõikes 1 osutatud ajavahemikust, peab abitaotluste koguarv kõnealuse ajavahemiku kohta olema vähemalt kolm.

3.   Abitaotlused kehtivad üksnes siis, kui need on esitatud nõuetekohaselt täidetult taotluses käsitletud ajavahemiku lõpule järgneva kolmanda kuu viimaseks päevaks, välja arvatud vääramatu jõu korral.

4.   Taotluses näidatud summad tuleb tõendada dokumentide abil, mis on pädevatele asutustele kättesaadavad. Nendes dokumentides peab olema märgitud tarnitud toodete hind ning nendega peavad olema kaasas kviitungid või maksetõendid.

Artikkel 11

Toetuse maksmine

1.   Toetust makstakse artikli 6 lõike 2 punktides c–e osutatud tarnijatele, organisatsioonidele või asutustele:

a)	kviitungi esitamisel tegelikult tarnitud koguste kohta; või

b)	pädeva asutuse poolt enne abi lõplikku maksmist tehtud kontrollimise aruande põhjal, kui aruandes on kirjas, et maksetingimused on täidetud; või

c)	kui liikmesriik lubab, alternatiivse tõendusmaterjali esitamise korral selle kohta, et käesoleva määruse kohaselt tarnitavate koguste eest on makstud.

2.   Pädev asutus maksab abi kolme kuu jooksul pärast nõuetekohaselt täidetud ja kehtiva abitaotluse esitamise päeva. Liikmesriigid määravad kindlaks kehtiva abitaotluse vormi ja sisu.

3.   Kui artikli 10 lõikes 3 osutatud tähtaeg ületatakse vähem kui kahe kuu võrra, siis abi makstakse, kuid seda vähendatakse:

a)	5 %, kui viivitus on üks kuu või vähem;

b)	10 %, kui viivitus on rohkem kui üks kuu, kuid vähem kui kaks kuud.

Kui artikli 10 lõikes 3 osutatud tähtaeg ületatakse kahe kuu võrra, siis abi vähendatakse täiendavalt 1 % võrra päeva kohta.

Artikkel 12

Järelevalve ja hindamine

1.   Liikmesriigid teostavad koolidele puuvilja jagamise kava rakendamise järelevalvet igal aastal. Järelevalvet teostatakse juhtimis- ja kontrollikohustustest tulenevate andmete (sh need, mis on sätestatud artiklites 10 ja 11) põhjal. Liikmesriigid näevad ette piisavad struktuurid ja vormid, et tagada kava rakendamise korrapärane järelevalve.

2.   Liikmesriigid hindavad koolidele puuvilja jagamise kava rakendamist ja annavad hinnangu selle tõhususele. Ajavahemiku 1. augustist 2010 kuni 31. juulini 2011 kohta teatavad liikmesriigid 29. veebruariks 2012 komisjonile oma hindamistulemused. Järgnevate ajavahemike kohta hindavad liikmesriigid oma kava rakendamist vähemalt iga viie aasta tagant ja teatavad oma tulemused iga viie aasta järel pärast kõnealust kuupäeva.

3.   Kui liikmesriik ei teata oma hindamistulemusi lõikes 2 osutatud kuupäevaks, või iga viie aasta järel pärast kõnealust kuupäeva, vähendatakse järgmise eraldise summat järgmiselt:

a)	5 %, kui viivitus on üks kuu või vähem;

b)	10 %, kui viivitus on rohkem kui üks kuu, kuid vähem kui kaks kuud.

Kui esimeses lõigus osutatud tähtaeg ületatakse kahe kuu võrra, siis abi vähendatakse täiendavalt 1 % võrra päeva kohta.

Artikkel 13

Kontrollimine ja sanktsioonid

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Kõnealused meetmed hõlmavad abitaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud lõigetes 2–8.

2.   Halduskontrollid tuleb läbi viia kõikide abitaotluste suhtes ja need peavad hõlmama liikmesriikide poolt määratletud, toodete tarnimist tõendavate dokumentide kontrollimist. Halduskontrollidele lisanduvad eelkõige järgmiste aspektide suhtes teostatavad kohapealsed kontrollid:

a)	artiklis 8 osutatud arvepidamine, sh sellised finantsdokumendid nagu ostu- ja müügiarved ning pangaväljavõtted;

b)	subsideeritud toodete kasutamine vastavalt käesolevale määrusele, eriti juhtudel, kui on alust kahtlustada mis tahes eeskirjade eiramist.

3.   Iga 1. augustil algava ja 31. juulil lõppeva ajavahemiku kohta teostatud kohapealsete kontrollide koguarv peab hõlmama vähemalt 5 % riigis väljamakstud abist ja vähemalt 5 % kõigist artiklis 6 osutatud taotlejaist.

Kui liikmesriigis on taotlejate arv väiksem kui sada, viiakse kohapealsed kontrollid läbi viie taotleja tööruumides.

Kui liikmesriigis on taotlejate arv väiksem kui viis, kontrollitakse taotlejaid 100 %.

4.   Kohapealseid kontrolle teostatakse kogu 1. augustil algava ja 31. juulil lõppeva ajavahemiku jooksul ning need hõlmavad vähemalt eelmise kaheteistkümne kuu pikkust ajavahemikku.

5.   Kohapeal kontrollitavad taotlejad valib pädev kontrolliasutus eri geograafilisi piirkondi arvesse võttes ning riskianalüüsi alusel, arvestades vigade kordumist ja möödunud aastatel tehtud kontrollide tulemusi. Riskianalüüsides võetakse arvesse abisummade erinevusi ja artikli 6 lõikes 2 osutatud taotlejate tüüpi.

6.   Sellistel juhtudel, kui abi taotleb artikli 6 lõike 2 punktides b–e osutatud taotleja, lisanduvad taotleja tööruumides tehtavatele kohapealsetele kontrollidele vähemalt kahe haridusasutuse tööruumides või taotleja nimekirjas esitatud haridusasutustest vähemalt 1 % juures tehtavad kohapealsed kontrollid, olenevalt sellest, kumb on suurem.

7.   Rangelt piiratud minimaalne etteteatamine on lubatud, kui see ei kahjusta kontrollimise tulemust.

8.   Pädev kontrolliasutus koostab kontrolliaruande iga kohapealse kontrolli kohta. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud punkti.

Kontrolliaruanne koosneb järgmistest osadest:

a)

üldosa, mis sisaldab eelkõige järgmist teavet: i) kava, hõlmatud ajavahemik, kontrollitud abitaotlused, koolidele puuvilja jagamise kavaga hõlmatud toodete kogused, osalevad haridusasutused, hinnang selliste laste arvu kohta, kelle puhul on abi makstud, ja rahasumma; ii) kohalviibivad vastutavad isikud;

b)	osa, milles eraldi kirjeldatakse tehtud kontrolle ning mis sisaldab eelkõige järgmist teavet: i) kontrollitud dokumendid; ii) tehtud kontrollide laad ja ulatus; iii) märkused ja tulemused.

9.   Alusetult makstud summade tagasimaksmise suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 (3) artikli 73 lõikeid 1, 3, 4 ja 8 mutatis mutandis.

10.   Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, peab taotleja pettuse või tõsise hooletuse korral, mille eest taotleja on vastutav, lisaks käesoleva artikli lõike 9 kohasele alusetult makstud summade tagasimaksmisele maksma summa, mis on võrdne algselt makstud summa ja selle summa vahega, millele taotlejal on õigus.

Artikkel 14

Euroopa Koolidele puuvilja jagamise kava plakat

1.   Koolidele puuvilja jagamise kavas osalevad liikmesriigid teatavad avalikkusele, et kava on saanud Euroopa Ühenduse rahalist abi. Selleks võivad liikmesriigid kasutada plakatit, mis on valmistatud vastavalt III lisas sätestatud miinimumnõuetele ning mille püsiasukoht on osaleva haridusasutuse peasissekäigu juures kohas, kus see on selgelt nähtav ja loetav.

2.   Kui liikmesriigid otsustavad lõikes 1 osutatud plakati kasutamata jätta, peavad nad oma strateegias selgitama, kuidas nad teavitavad avalikkust Euroopa Ühenduse rahalisest panusest nende kavas. Liikmesriikide koolidele puuvilja jagamise kava käsitlevad plakatid, veebilehed ja mis tahes muu teabeallikas või reklaam peab igal juhul olema varustatud Euroopa Liidu lipu ja järgmise lausega: „Meie (haridusasutuse tüüp) osaleb Euroopa Liidu poolt rahaliselt toetatavas koolidele puuvilja jagamise kavas”.

3.   Viited Euroopa Ühenduse rahalisele panusele peavad olema vähemalt sama selgelt nähtavad kui viited liikmesriigi kava toetavate muude eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute tehtud panustele.

Artikkel 15

Teatamine

1.   Liikmesriigid esitavad artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud strateegia komisjonile selle aasta 31. jaanuariks, mil algab artikli 4 lõikes 1 osutatud ajavahemik. Kõnealused teated saadetakse komisjoni määratavas vormis e-kirjaga aadressil: AGRI-HORT-SCHOOLFRUIT@ec.europa.eu.

Alates 2010. aastast esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal pärast artikli 4 lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõppu selle aasta 30. novembriks, mil artikli 4 lõikes 1 osutatud ajavahemik lõpeb:

a)	järelevalve tulemused, kui see on artikliga 12 ette nähtud;

b)	andmed artiklite 13 ja 16 kohaselt teostatud kohapealsete kontrollide kohta ja nendega seotud tulemused.

2.   Lõikes 1 osutatud teadete vorm ja sisu määratakse kindlaks juhiste põhjal, mis komisjon teeb liikmesriikidele kättesaadavaks. Kõnealuseid näidiseid ei kohaldata enne, kui on teavitatud põllumajandusturgude ühise korralduse komiteed.

3.   Komisjon avaldab korrapäraselt liikmesriikide strateegiad ning järelevalve ja hindamise tulemused.

4.   Kui liikmesriik muudab artiklis 3 osutatud strateegiat, siis teatab ta komisjonile viivitamata oma uuest strateegiast e-kirjaga lõike 1 esimeses lõigus osutatud aadressil.

Artikkel 16

Üleminekusätted

1.   Ajavahemikuks 1. augustist 2009 kuni 31. juulini 2010 võivad liikmesriigid välja töötada strateegia, mis hõlmab ainult järgmisi põhielemente: kava eelarve, sihtrühm, abikõlblikud tooted; erandina artikli 3 lõikest 2 ei pea pädevad tervishoiuasutused nende abikõlblike toodete nimekirja kinnitama. Nad võivad ka kaasnevate meetmete rakendamise edasi lükata kuni kõnealuse ajavahemiku lõpuni.

2.   Erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud ajavahemiku kohta esitada oma strateegia 31. maiks 2009, kusjuures komisjon otsustab ühenduse abi lõpliku eraldamise üle alles 31. juuliks 2009.

3.   Erandina artikli 11 lõikest 2 maksab pädev asutus lõikes 1 osutatud ajavahemiku kohta abi nelja kuu jooksul artikli 6 lõikes 1 osutatud nõuetekohaselt täidetud ja kehtiva taotluse esitamisest, kusjuures artikli 13 lõikes 3 osutatud kohapealsete kontrollide protsendimäär hõlmab vähemalt 10 % abist ja 10 % abi taotlejatest.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 15. aprillist 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 5, 9.1.2009, lk 1.

(3)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

---

---

---

---