15.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/22

(1)

16. veebruaril 2008. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina” või „asjaomane riik”) pärit küünalde jms toodete ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitasid 3. jaanuaril 2008 teatavate küünalde jms tootjad, kes esindavad olulist osa, kõnealusel juhul üle 60 %, teatavate küünalde jms ühenduse kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks uurimise algatamiseks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teistele teadaolevatele huvitatud isikutele ja Hiina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitajad, muud ühenduse tootjad, Hiina eksportivad tootjad, importijad, sh suured jaeühendused ja toorainete tarnijad, tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Algatamisteates märkis komisjon, et dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks võib uurimise käigus kasutada väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, paluti kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007.

(6)

Nagu märgitud allpool põhjendustes 33–40, esitasid nelikümmend üks Hiina eksportivat tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kaheksa Hiina äriühingut või seotud äriühingute rühma, kelle ekspordimaht ühendusse on suurim. Valimi moodustamise asjus peeti nõu kõigi asjaomaste eksportivate tootjate, nende ühenduste ja Hiina ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks.

(7)

Selleks et võimaldada Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja ametiasutustele taotluse vormid.

(8)

Komisjon avaldas Hiina asjaomastele eksportivatele tootjatele, ametiasutustele ja kaebuse esitajatele ametlikult turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldused. Neile anti ka võimalus teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ning nõuda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(9)

Üks eksportiv tootja, kes jäeti valimist välja, sest ta ei vastanud algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, nõudis vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalset dumpingumarginaali. Siiski leiti, et individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Seepärast tehti esialgne järeldus, et eksportiva tootja individuaalse kontrollimise taotlust ei saa vastu võtta.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatanud äriühingutele, st kolmekümne ühele ühenduse tootjale, kolmekümne kahele importijale ja kahele toormaterjali tarnijale.

(11)

Vastused laekusid kaebuse esitanud ühenduse tootjatelt, kuuelt sõltumatult importijalt ja kahelt tarnijalt.

(12)

Käesoleva uurimise alla kuuluva riigi puhul sai komisjon väljavõttelise uuringu küsimustiku vastused neljakümne ühelt Hiina eksportivalt tootjalt.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on teatavad küünlad jms tooted, v.a kalmuküünlad ja muud õueküünlad (edaspidi „küünlad”), mis on pärit Hiinast ja mida eksporditakse ühendusse. Küünalde valmistusviis on suhteliselt lihtne: toormaterjal (peamiselt parafiin, vaha ja steariin) kuumutatakse ja valatakse siis vormidesse või anumatesse, kus jahtumise käigus moodustuvad küünlad. Küünlad annavad soojust ja valgust, kuid neid kasutatakse peamiselt sisekujunduses, nt erinevates küünlahoidjates ja küünlajalgades või muude sisekujunduskaupade osana.

(16)

Küünlaid deklareeritakse tavaliselt CN-koodide ex 3406 00 11, ex 3406 00 19 ja ex 3406 00 90 all.

(17)

Vaatlusalune toode ei hõlma kalmuküünlad ega muid õueküünlaid. Viimati nimetatuid võib kirjeldada kui tooteid, mille kütus sisaldab üle 500 ppm tolueeni ja/või üle 100 ppm benseeni ja/või mille tahi diameeter on vähemalt 5 millimeetrit ja/või mis on individuaalselt pakitud vähemalt 5 cm kõrgusesse plastanumasse. Leiti, et nende kriteeriumide alusel saab selgelt eristada küünlaid, mida käesolev uurimine hõlmab ja mis jäävad sellest välja.

(18)

Uurimine näitas, et ühenduse turul müüakse väga erinevaid küünlaid, nt peenikesi vahaküünlaid ja teeküünlaid, samuti hulganisti hooajaliselt kasutatavaid ja eripäraseid küünlaid, mis on toodetud Hiinas. Need eri liiki küünlad erinevad suuruse, kuju ja värvi poolest ning võivad olla lõhnastatud või lõhnastamata, kuid neil kõigil on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve ja nad on suures osas omavahel asendatavad. Seetõttu leitakse, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatud küünlad kuuluvad samasse tooterühma.

(19)

Teatavad huvitatud isikud esitasid vaatlusaluse toote määratlust puudutavaid märkusi ja vastuväiteid. Nad väitsid, et kalmuküünlad ja õueküünlad arvati toodete nimistust välja alusetult, sest ühenduse tootmisharu on selles sektoris domineerival positsioonil ja eespool põhjenduses 17 esitatud tehnilised nõuded ei ole üheselt tõlgendatavad, kuivõrd kalmuküünalde ja muude õueküünalde parameetrid ei ületa alati nimetatud parameetreid. Lisaks märkisid need isikud, et küünalde eristamist kalmuküünaldest ja muudest õueküünaldest ei toeta ükski tööstusstandard ega -norm ning et see on vastuolus eeldusega, et teeküünlad ja muud küünlad on vaatlusaluse toote määratlusega hõlmatud.

(20)

Teised isikud väitsid, et Hiina toodete valmistusviis ja tootevalik, samuti ühendusse eksporditud küünlaliigid on väga eripärased. Sellega seoses selgitati, et paljudel juhtudel eksportisid Hiina eksportijad vaatlusalust toodet koos lisanditega nagu klaasanumad ja/või küünlajalad ning et ekspordi väärtus hõlmas kõiki tooteid, mitte ainult küünlaid. Kõik need küünlaliigid tuleks käesolevast uurimisest välja jätta.

(21)

Samuti väideti, et suure osa Hiina eksportivate tootjate toodangust moodustavad käsitsi valmistatud või eriküünlad, mida on viimistletud nt trüki-, kraapimis- või lakkimistehnikas. Neid töömahukaid tooteid nimetatakse ilu- või eriküünaldeks ja neid ei valmistata ühenduses. Seetõttu teatasid need isikud, et eriküünlad tuleks samuti uurimisest välja jätta.

(22)

Siiski tuleb märkida, et eespool esitatud väited ei olnud täpsed ega sisaldanud mingeid tõendeid selle kohta, et vaatlusalune toode oleks olnud algatamisteates valesti määratletud. Tegelikult leiti, nagu eespool märgitud, et kõigil vaatlusaluse toote liikidel on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve ja et nad on suures osas omavahel asendatavad. Kalmuküünalde ja õueküünalde kohta tuleb märkida, et neid tooteid saab eristada teisest küünlaliikidest eespool põhjenduses 17 esitatud tehniliste ja keemiliste näitajate põhjal. Tõsiasi, et ühenduse tootjad on selles konkreetses sektoris domineerival positsioonil, ja väide, et ühenduse tootjad ei valmista vaatlusaluse toote teatavaid liike, ei puutu asjasse ega mõjuta vaatlusaluse toote määratlust.

(23)

Samuti tuleb rõhutada, et tootmisprotsessid, ühenduse turul toodetavate ja müüdavate toodete valik ning normide olemasolu või puudumine ei ole iseenesest mõjuvad põhjused, et nõuda vaatlusaluse toote määratluse läbivaatamist.

(24)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et nn teeküünlaid tuleb eristada teistest küünaldest, sest teeküünaldel on erilised füüsilised omadused nagu kindel suurus ja asjaolu, et vaha on anumas, mis takistab selle väljavoolamist või tilkumist. Pealegi kasutatakse tavaliselt küünlaid valgustuseks, kuid teeküünalde otstarve on anda soojust.

(25)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu valmistatud ja ühenduse turul müüdud küünlad ei ole vaatlusaluse tootega päris sarnased. Nad märkisid eeskätt seda, et vaatlusaluseid tooteid müüdi enamasti komplektidena, mis sisaldasid ka muid sisustuskaupu nagu küünlahoidjaid, küünlajalgu ja muid keraamilisi või klaastooteid, kusjuures küünla väärtust ei olnud võimalik komplektist eristada. Samuti toodi esile, et kui ühenduse tootjad müüvad üksnes standardküünlaid, siis Hiina eksportivad tootjad müüvad suurtes kogustes eriküünlaid, mida ei saa võrrelda standardtoodetega.

(26)

Mis puudutab teatavate küünlaliikide kasutusotstarbel põhinevat väidet, siis osutati ühel ärakuulamisel, kus osales Hiina küünlatootjate ühendus, et Hiinas on sisetarbimine viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja et nii siseturul kui ka ühenduses müüdavaid küünlaid kasutatakse põhiliselt samal otstarbel, st sisekujunduses. Mis puudutab väidetavat erinevust küünlade ja teeküünalde vahel, s.t esimesed annavad valgust ja teised soojust, siis leiti, et need tooted on omavahel asendatavad ja et mõlemad tooteliigid võivad anda valgust ja soojust, kuid et neid kasutatakse peamiselt sisekujunduses, nagu osutatud eespool põhjenduses 15.

(27)

Samuti tuletati meelde, et nagu mainitud eespool põhjenduses 18, on olemas eri liiki küünlaid, mis erinevad peamiselt suuruse, kuju ja värvi poolest, kuid kõigil neil eri küünaldel on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve, mistõttu need tooted on suures osas omavahel asendatavad. Seetõttu leitakse, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatud küünlaliigid kuuluvad samasse tooterühma.

(28)

„Samasuguse toote” kindlaksmääramisel lähtutakse toote tehnilistest ja keemilistest omadustest, samuti tema lõppkasutusest või kasutusviisidest, mitte aga sellistest näitajatest nagu kuju, lõhn, värv ega muud omadused, millele huvitatud isik viitas. Erinevus suuruses ei mõjuta vaatlusaluse toote ega samasuguse toote määratlust, kuna samasse tooterühma kuuluvaid tooteid ei saa omavahel selgelt eristada selliste omaduste alusel nagu tehnilised ja keemilised põhiomadused, lõppkasutus ja kasutajate taju.

(29)

Arvestades huvitatud isikute esitatud väiteid ja tõendeid ning muud teavet, mis on uurimise praeguses etapis kättesaadav, ollakse seisukohal, et vaatlusaluse toote ja nende küünalde vahel, mis toodeti ja müüdi eksportijate/tootjate poolt siseturul ning ühenduse tootjate poolt ühenduses (mida kasutatakse ühtlasi võrdlusriigina Hiina jaoks normaalväärtuse kindlakstegemisel), ei esine mingit erinevust. Neil küünaldel on sisuliselt samad tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama otstarve. Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõiki küünlaliike tuleb käsitleda samasugustena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Uurimise praeguses etapis ei ole komisjon saanud piisavaid tõendeid selle kohta, nagu oleksid teeküünalde füüsilised omadused ja/või lõppkasutus teistest küünaldest sedavõrd erinevad, et tuleks järeldada, et teeküünlad kuuluvad teistest küünaldest erinevasse tooterühma. Uurimise käigus kontrollitakse ka edaspidi kõiki põhjendatud väiteid, mis esitatakse samasuguse toote küsimuses.

(31)

Arvestades kaebust toetavate ühenduse tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane väljavõtteline uuring. Väljavõttelise uuringu küsimustiku vastuste analüüsi põhjal moodustati viiest tootjast koosnev valim, mis põhines algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud suurima toodangumahu kriteeriumil.

(32)

Arvestades kaebuse esindaja poolt teatatud ühenduse tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane importijate väljavõtteline uuring. Väljavõttelise uuringu küsimustiku vastuste analüüsist selgus aga, et importijate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(33)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane väljavõtteline uuring dumpingu kindlaksmääramiseks.

(34)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti Hiina eksportivatel tootjatel endast teatada 15 päeva jooksul uurimise algatamisest ning esitada põhiandmed oma ekspordi, omamaise müügi ja küünalde tootmisega seotud täpse tegevuse kohta ning vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga tegelevate seotud äriühingute nimed ja tegevusalad.

(35)

Representatiivse valimi koostamise asjus peeti nõu ka Hiina ametiasutuste ning tootjate ühendusega.

(36)

Nelikümmend üks eksportivat tootjat, k.a seotud äriühingute rühmad Hiinas, teatasid endast ja esitasid nõutava teabe algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul. Kõik nad teatasid küünalde ekspordist ühendusse uurimisperioodi jooksul ja avaldasid soovi olla valimisse kaasatud, v.a üks tootja, kelle ekspordimaht oli tähtsusetu. Seetõttu loetakse, et käesoleva uurimise raames teevad koostööd nelikümmend eksportivat tootjat (edaspidi „koostööd tegevad eksportijad”).

(37)

Eksportivad tootjad, kes ei andnud endast teada eespool nimetatud tähtaja jooksul või ei andnud ettenähtud aja jooksul nõutud teavet, loeti uurimise raames koostööst keeldunuks. Võrreldes Eurostati impordiandmeid ning põhjenduses 36 nimetatud äriühingute poolt uurimisperioodi osas esitatud andmeid vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud mahtude kohta, võib eksportivate Hiina tootjate koostöötaset lugeda väga madalaks, nagu on osutatud ka allpool põhjenduses 87.

(38)

Valim moodustati algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ühendusse suunatud suurima tüüpilise küünalde ekspordi mahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kaheksa äriühingut või seotud äriühingute rühma, kelle ekspordimaht ühendusse on suurim. Väljavõttelise uuringu andmete kohaselt esindasid valitud äriühingud uurimisperioodil rohkem kui 73 % eespool põhjenduses 36 nimetatud koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud vaatlusaluse toote koguekspordist ühendusse. Seepärast leiti, et moodustatud valim võimaldab uurimisel piirduda mõistliku arvu eksportivate tootjatega, keda on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, tagades samal ajal representatiivsuse kõrge taseme. Valimi moodustamise asjus peeti nõu kõigi asjaomaste eksportivate tootjatega, samuti nende ühenduste ja Hiina ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks.

(39)

Kaks valimist väljajäetud koostööd tegevat eksportijat nõudsid, et nad kaasataks valimisse, väites, et valimi moodustamisel tuleb arvestada ka selliseid kriteeriume nagu i) eksportivate tootjate tootevalik, ii) kliendikategooriad ühenduses, iii) geograafiline esindatus, iv) välisinvesteeringud ja v) sõltuvus ühendusse suunatud ekspordist.

(40)

Selles suhtes tuleb märkida, et algmääruse artikli 17 lõikes 1, mis käsitleb valimi moodustamist, ei mainita ühtegi neist kriteeriumidest. Seetõttu lükati nende taotlused tagasi.

(41)

Üks eksportiv tootja, kes jäeti valimist välja, kuna ta ei vastanud algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, nõudis vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalset dumpingumarginaali.

(42)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 38, piirduti valimi moodustamisel mõistliku arvu äriühingutega, keda on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Äriühingud, keda uuriti võimaliku dumpingu kindlakstegemiseks, on loetletud eespool põhjenduses 13. Arvestades kontrollkäike, mis tehti suure osa valimisse kuuluvate äriühingute valdustesse, et kontrollida nende turumajandusliku kohtlemise taotluste põhjendatust ja küsimustike vastuseid, jõuti järeldusele, et individuaalne uurimine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(43)

Seepärast tehti esialgne järeldus, et eksportiva tootja individuaalse kontrollimise taotlust ei saa vastu võtta.

(44)

Kohapealse kontrollimise käigus ei esitanud üks koostööd tegev eksportija, kes kuulus valimisse kaasatud äriühingute rühma, tõendavaid dokumente oma tegevuse selliste aspektide kohta nagu omamaine müük, eksportmüük, varude liikumine, välisvaluuta laekumised, pangadeposiidid ja põhivara, mida peeti vajalikuks turumajandusliku kohtlemise taotluste kontrollimiseks. Lisaks ei esitanud ta i) käibemaksudeklaratsioone, ii) erilisi käibemaksu sisaldavaid arveid, mida ametiasutused nõuavad ekspordimaksusoodustuse puhul, ega iii) ametiasutuste kinnitatud tulumaksudeklaratsioone. Kohapeal esitatud dokumendid olid ametlikult kinnitamata ning sisaldasid eksitavaid ja ebatäpseid andmeid. Pealegi tuvastati küsimustiku vastustele lisatud raamatupidamisdokumentides ja kohapeal esitatud dokumentides lahknevusi. Sellepärast ei õnnestunud turumajandusliku kohtlemise taotlustes sisalduvate andmete tõepärasust ja täpsust kohapeal kontrollida.

(45)

Selle olukorra tõttu teatati eksportijale, et algmääruse artikli 18 kohaselt tuginetakse tema puhul otsuste ja järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, ning talle anti võimalus esitada oma märkused.

(46)

Eksportija teatas vastuseks, et ta ei säilitanud raamatupidamisdokumente, mis ei ole nõutud Hiina raamatupidamisseaduses. Ta ei esitanud oma väite toetuseks ühtki dokumenti ega selgitanud ka seda, miks ta ei säilitanud ega esitanud Hiina ametiasutuste kinnitatud ametlikke dokumente. Lõpuks võttis see eksportija omaks lahknevused, mis tuvastati tema vastuses ja kohapeal esitatud dokumentides.

(47)

Nende asjaolude tõttu ei võetud selle seotud äriühingute rühma esitatud andmeid arvesse ning seega kasutati kättesaadavaid fakte algmääruse artikli 18 tähenduses.

(48)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes läbiviidavas dumpinguvastases uurimises normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(49)

Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

(50)

Kõik valimisse kuuluvad äriühingud taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis taotlustes esitatud andmeid ning muud vajalikuks peetavat teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(51)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 44–47, tuli ühe turumajanduslikku kohtlemist taotleva eksportija suhtes kohaldada algmääruse artiklit 18, kuna kohapealse kontrollimise käigus ei esitanud ta nõutud teavet või esitas eksitavaid andmeid.

(52)

Lisaks tehti kontrollimisel kindlaks, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele turumajandusliku kohtlemise saamiseks ei vastanud veel viis koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat.

(53)

Kaks eksportivat tootjat ei täitnud teist tingimust, kuna nad ei suutnud tõendada, et nende raamatupidamisdokumente on kooskõlas IASiga sõltumatult auditeeritud. Täpsemalt selgus, et ühe eksportiva tootja raamatupidamiskirjed, mis käsitlesid seotud osapooltele antud laene, ei olnud kooskõlas IAS 24 ja IAS 32-ga. Teise eksportiva tootja raamatupidamiskirjed sisaldasid hulganisti ebatäpsusi ja puudusi ega olnud põhivarade osas kooskõlas IAS 1 ja IAS 38-ga.

(54)

Üks koostööd tegev eksportija ei vastanud esimesele, teisele ega kolmandale tingimusele. Esiteks ei suutnud ta tõendada, et tegi oma otsused lähtuvalt turutingimustest ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta, sest tema ostu- ja müügitegevuses esines piiranguid (esimene tingimus). Teiseks ei suutnud ta tõendada, et tema raamatupidamisdokumente oli auditeeritud kooskõlas IASiga, sest tema põhivarasid käsitlevad kirjed ei olnud kooskõlas IAS 1 ja IAS 38-ga (teine tingimus). Mitteturumajanduslikust süsteemist pärit moonutusi esines maakasutusõiguse ebaõige hindamise näol (kolmas tingimus).

(55)

Veel üks koostööd tegev eksportija ei suutnud tõendada esimese tingimuse täitmist, st tema otsused ei olnud tehtud lähtuvalt turutingimustest ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta, kuna tema ostu- ja müügitegevuses esines piiranguid.

(56)

Üks koostööd tegev eksportija ei suutnud tõendada esimese ja kolmanda tingimuse täitmist. Selgus, et tema investeerimisotsused ei olnud vastu võetud ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta. Kohalikud ametiasutused mõjutasid tema äriotsuseid ja toetasid tehnoloogiakeskuse ehitust rahaliselt (esimene tingimus). Mitteturumajanduslikust süsteemist pärit moonutusi esines maakasutusõiguse ebaõige hindamise näol (kolmas tingimus).

(57)

Kaks koostööd tegevat eksportijat tõendasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimuste täitmist ja neile saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist. Arvestades aga märkusi, mis laekusid turumajanduslikku kohtlemist puudutavate järelduste avaldamise järel, uuritakse nende äriühingute suhtes turumajandusliku kohtlemise võimaldamist edasi.

(58)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse vajaduse korral selle artikli reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele, ning neile saab seega võimaldada individuaalset kohtlemist.

(59)

Koostööd tegevad tootjad, kes ei täitnud turumajandusliku kohtlemise tingimusi, taotlesid juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(60)

Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele vastavad viis Hiina eksportivat tootjat:

(61)

Selleks et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, uuris komisjon kõigepealt iga äriühingu puhul, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kas vaatlusaluse toote müügimaht siseturul sõltumatutele tarbijatele oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % samasuguse toote ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil.

(62)

Ühe koostööd tegeva eksportija puhul leiti, et tema müük siseturul oli tüüpiline. Teise eksportiva tootja puhul, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, tehti kindlaks, et ta ei olnud siseturule müünud.

(63)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate poolt siseturul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(64)

Konkreetse tooteliigi müüki siseturul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(65)

Seejärel uuris komisjon, kas asjaomase äriühingu müüki siseturul võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(66)

Selliste tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilistes kogustes (vt põhjendus 64) või mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt. Selleks liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mille asjaomane äriühing sai samasuguse toote müügilt siseturul, uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule.

(67)

Ühe koostööd tegeva eksportija puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada omamaist müüki. Sellepärast arvutati selle äriühingu puhul normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt nii, et vaatlusaluse toote toomiskuludele liideti põhjendatud summa müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks.

(68)

Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei määratud kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a alusel, kuna turumajanduslikku kohtlemist võimaldati ainult ühele eksportijale, kes tegi uurimise raames koostööd ja kelle müük siseturul oli tüüpiline. Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei saanud kindlaks määrata ka artikli 2 lõike 6 punkti b alusel, kuna kõnealune koostööd tegev eksportija ei müünud sama üldkategooria tooteid tüüpilistes kogustes. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuli seetõttu kindlaks määrata muudel põhjendatud alustel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c.

(69)

Käesoleval juhul leiti, et kõnealuse koostööd tegeva eksportija puhul, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, on sobiv arvutada normaalväärtus uurimisperioodil kantud müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmise ning ühenduse tootmisharu andmetest tuletatud põhjendatud 6,5 % kasumi põhjal. Nimetatud põhjendatud kasum ei ületanud kasumit, mille oli teeninud teine koostööd tegev eksportiv tooja, kellele oli samuti võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

(70)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus nende üleminekumajandusega riikide eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(71)

Algatamisteates pakuti Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks Brasiiliat. Komisjon võttis ühendust Brasiilia teadaolevate küünlatootjatega ning saatis neile küsimustikud, et koguda normaalväärtuse määramiseks vajalikke andmeid. Brasiilia tootjad ei soovinud aga koostööd teha.

(72)

Sellepärast jätkas komisjon võrdlusriigi otsimist koostöö eesmärgil. Kaaluti koostööd selliste turumajanduslike riikide tootjatega nagu Argentiina, Kanada, Tšiili, India, Indoneesia, Iisrael, Malaisia, Uus-Meremaa, Taiwan ja Tai. Nende riikide tootjatega ei õnnestunud aga koostööd teha.

(73)

Kuna koostöö turumajanduslike kolmandate riikide tootjatega ei sujunud, kaalus komisjoni muid õigustatud võimalusi, et määrata normaalväärtus Hiina puhul. Komisjon uuris, kas algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt saab normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada kolmandate riikide eksportijate poolt ühenduse turul küünalde eest küsitavat hinda. Siiski selgus, et CN-koodide kirjeldused, mille alusel küünlaid kolmandatest riikidest imporditakse, ei ole piisavalt konkreetsed ega võimalda seega neid tooteid korrektselt ja selgelt võrrelda küünlaliikidega, mida eksportisid Hiina koostööd tegevad eksportijad. Seetõttu leiti, et need andmed on ebausaldusväärsed ja ebatüüpilised ega sobi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina puhul.

(74)

Eelöeldut arvestades tehti esialgne järeldus, et Hiina puhul on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks mõistlik aluseks võtta samasuguse toote eest ühenduses tegelikult makstud või makstavad hinnad, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a.

(75)

Ühenduse tootmisharu mõiste alla kuuluvate ühenduse tootjate omamaine müük leiti olevat tüüpiline võrreldes ühendusse suunatud küünalde ekspordiga, mis pärines valimisse kaasatud ja koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(76)

Seejärel kohandati ühenduse tootjate müügihindu, et hõlmata algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a ettenähtud põhjendatud kasumimarginaal. Kasutati 6,5 %-list põhjendatud kasumimarginaali. See marginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise kasumi alusel, mille olid teeninud valimisse kuuluvad ühenduse tootjad vaatlusaluse perioodi esimese kahe aasta jooksul, kui Hiinast pärit import ei mõjutanud veel oluliselt turutingimusi.

(77)

Ekspordihinnad määrati kindlaks samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(78)

Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks nende jaemüügihindade põhjal, millega tooted müüdi esimesele sõltumatule ostjale ühenduses. Kui müük toimus väljaspool ühendust asuva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks nende jaemüügihindade põhjal, millega tooted müüdi esimesele sõltumatule ostjale ühenduses.

(79)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemega.

(80)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(81)

Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse transpordi-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pakkimis- ja krediidikulusid ning komisjonitasusid.

(82)

Väljaspool ühendust asuvate seotud äriühingute kaudu toimuva müügi puhul rakendati kohandust vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. See kohandus arvutati seotud äriühingute kantud tegelike müügi-, üld- ja halduskulude põhjal, millele liideti kasumimarginaal, mis määrati kindlaks sõltumatutelt ühenduse äriühingutelt saadud andmete alusel.

(83)

Vajaduse korral kohandati koostööd tegevate asjaomaste eksportijate ekspordihindu, et kajastada erinevust uurimisperioodi vältel küünalde tootmiselt ja ekspordilt makstud ning tagastatud käibemaksu vahel.

(84)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, võrreldi iga ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(85)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(86)

Valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportijate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati kooskõlas algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetega. See marginaal määrati kindlaks valimisse kuuluvate eksportivate tootjate marginaalide põhjal, kusjuures välja jäeti eksportiv tootja, kelle dumpingumarginaal oli null, ja äriühing, kelle suhtes oli kohaldatud algmääruse artiklit 18. Nii saadi valimist väljajäetud äriühingute esialgseks dumpingumarginaaliks 26,2 %.

(87)

Kõigi muude Hiina eksportijate puhul määras komisjon esmalt kindlaks koostöö taseme. Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi Hiinast pärit impordi kogumahuga, mis pärines Eurostati impordistatistikast. Koostöö moodustas 46 %. Selle alusel leiti, et koostöö tase on madal. Seetõttu peeti sobivaks kehtestada koostööst hoidunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal kõrgemal tasemel võrreldes koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaaliga. Nimelt nähtub kättesaadavatest andmetest, et koostöö madal tase võib olla tingitud sellest, et koostööst hoidunud Hiina eksportivad tootjad kasutasid uurimisperioodil dumpingut suuremas ulatuses kui koostööd tegevad tootjad. Seetõttu kehtestati dumpingumarginaal tasemel, mis vastab tüüpiliste tooteliikide kõrgeimatele dumpingu- ja kahjumarginaalidele.

(88)

Selle alusel kehtestati ajutiseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 66,1 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(89)

Seda tollimaksumäära kohaldati ka selle eksportiva tootja suhtes, kelle puhul tehti järeldused kättesaadavate faktide põhjal, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 51.

(90)

Ühenduse kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning ühenduse tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid.

(91)

Nende andmete põhjal leiti, et ühenduse toodang oli uurimisperioodil ligikaudu 390 000 tonni. See kogus hõlmab nende tootjate võimalikku toodangut, kes endast menetluse vältel teada ei andnud, ning ka nende tootjate võimalikku toodangut, kes jäid uurimise algatamise suhtes erapooletuks. Kõnealused tootjad moodustavad ligikaudu 23 % ühenduse kogutoodangust. See näitaja sisaldab ka tootjaid, kes olid uurimise algatamise vastu. Need tootjad moodustavad ligikaudu 17 % ühenduse kogutoodangust.

(92)

Uurimine näitas, et need ühenduse tootjad, kes toetasid kaebust ja soovisid uurimises koostööd teha, esindasid ligikaudu 60 % ühenduse kogutoodangust uurimisperioodil. Need tootjad moodustavad seega ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 mõttes.

(93)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks Eurostati andmete alusel, lähtudes ühenduse tootmisharu müügi mahust ühenduse turul, millele lisati import Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest. See arenes järgmiselt:

Tabel 1

(94)

Ühenduse kogutarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil kokku 13 %. Seda kasvu pidurdas ajutine 5 % langus aastatel 2005 ja 2006, mille järel tarbimine taastus ja kasvas 11 % uurimisperioodi jooksul. Tarbimislangus 2006. aastal võis osaliselt olla tingitud küünlatootmise peamise tooraine parafiini järsust hinnatõusust, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 122.

(95)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 15, näitas uurimine, et Eurostati impordistatistikas liigitatakse küünlaid põhiliselt kolme CN-koodi alla:

(96)

Seejuures täheldati, et teatavad Hiina eksportivad tootjad deklareerisid eelnimetatud teise kategooria all komplekte, mis sisaldasid peale küünalde veel muid tooteid nagu keraamika-, klaasi- ja tekstiilikaupu jm sarnaseid sisustuskaupu.

(97)

Dumpingu kindlaksmääramisel väljavõttelise uuringu abil teeb ühendus tavaliselt kindlaks, kas leidub otseseid tõendeid selle kohta, et kõik valimist väljajäetud äriühingud müüsid uurimisperioodil ühenduse turul oma tooteid tõepoolest dumpinguhinnaga.

(98)

Et uurida seda küsimust, tegi komisjon kindlaks valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinnad ning koostööst hoidunud eksportijate ekspordihinnad, kasutades selleks Eurostati andmeid, valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate küsimustike vastuseid ning kõigi Hiina koostööd tegevate äriühingute väljavõtteliste uuringute küsimustikke. Samas leiti, et dumpinguta ekspordihindade taset on võimalik kindlaks teha, liites dumpingut kasutavate valimisse kuuluvate eksportivate tootjate keskmistele ekspordihindadele valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul tuvastatud keskmise dumpingumarginaali. Seejärel võrreldi valimist väljajäetud eksportivate tootjate puhul tuvastatud ekspordihindu dumpinguta ekspordihindadega.

(99)

Sellest hinnavõrdlusest selgus, et nii valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kui ka uurimise raames koostööst hoiduvate eksportijate keskmised ekspordihinnad jäid kõikidel juhtudel keskmistest dumpinguvabadest hindadest allapoole. Sellest järeldati, et kõik valimist väljajäetud äriühingud sõltumata sellest, kas nad tegid koostööd või mitte, müüsid oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga.

(100)

Sellegipoolest leiti ühe valimisse kuuluva Hiina eksportiva tootja puhul, et ta ei müü oma tooteid ühenduses dumpinguhindadega. Seetõttu jäetakse tema ekspordiandmed välja analüüsist, mis keskendub dumpinguhindadega impordi arengule ühenduse turul. Et aga vältida kõnealuse tootja tundliku äriteabe avaldamist, leiti, et üldsusele kättesaadavat teavet, näiteks Eurostati andmeid, ei ole konfidentsiaalsuse huvides asjakohane avaldada ilma selle eksportija andmeteta, kes ei müünud oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga.

(101)

Seetõttu sisaldab allpool esitatud esimene tabel kogu Hiinast pärit küünalde importi ning teises tabelis on toodud indekseeritud andmed dumpinguhinnaga impordi kohta ühenduse turul vaatlusalusel perioodil.

Tabel 2a

(102)

Hiinast pärineva impordi maht kasvas märkimisväärselt 147 530 tonnilt 2004. aastal 199 112 tonnini uurimisperioodil, mis tähendab 35 % ehk üle 51 000 tonni suurust kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul. Vastava turuosa kasv (+ 5,6 protsendipunkti) ei olnud nii ilmne ühenduse tarbimise suurenemise tõttu.

(103)

Kooskõlas eespool põhjenduses 96 esitatud märkustega näitas uurimine, et mingil määral mõjutas Hiina toodete keskmist impordihinda ning kirjeldatud suundumusi asjaolu, et teatavad küünaldena deklareeritud tooted hõlmasid keraamikat, klaasi, pappi jm pakkematerjali sisaldava komplekti väärtust.

Tabel 2b

(104)

Dumpinguhinnaga import Hiinast kasvas vaatlusalusel perioodil samuti märkimisväärselt, st 36 %. Vastava turuosa kasv ei olnud nii ilmne ühenduse tarbimise suurenemise tõttu. Eurostati andmed näitavad, et dumpinguhinnaga impordi müügimaht ja seega turuosa suurenesid põhiliselt esimese CN-koodi osas, mis hõlmab ühenduse tootmisharu põhitoodet ja suurt osa Hiinast pärit ekspordist. Lisaks leiti, et hoolimata üldisest tarbimislangusest 2005. ja 2006. aasta vahel ei vähenenud impordi turuosa praktiliselt üldse.

(105)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 10 %, kuid sisaldas uurimisperioodil ikkagi märkimisväärset dumpingut, st keskmiselt 38 %. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel üle 3 % ning lõi selles ajavahemikus alla ühenduse tootmisharu hinnad, nagu on selgitatud allpool.

(106)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse turul sõltumatutele klientidele pakutavate ühenduse tootmisharu tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient ühenduses ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud võtmaks arvesse impordijärgseid kulusid.

(107)

Eespool kirjeldatud metoodika põhjal leitud hindadevaheline erinevus, mis on esitatud protsendimäärana ühenduse toomisharu kaalutud keskmisest hinnast (tehasehind), näitas keskmist hinna allalöömise marginaali 9 %.

(108)

Samuti leiti, et võrreldes teiste küünlaliikidega oli ühenduse toomisharu põhitoote hind rohkem alla löödud, st 12,1 %. See tõendab veelkord, et uurimisperioodil avaldas odav dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharule hinnasurvet.

(109)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit kajastavate majandustegurite ja -näitajate kohta aastast 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(110)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 31, otsustati kaebust toetavate ühenduse tootjate arvukuse tõttu kasutada kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut. Algul kavatseti kaasata valimisse kaheksa tootjat või tootjate rühmitust lähtuvalt algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud suurima tootmismahu kriteeriumist. Üks ühenduse tootja oli aga tõsistes finantsraskustes ja teised kaks ühenduse tootjat, kes toetasid küll kaebust täielikult, ei saanud teha uurimise käigus täiemahulist koostööd. Ülejäänud viie tootja või tootjate rühmituse tootmismaht moodustas uurimisperioodil 44 % koostööd tegevate äriühingute kogutoodangust. Seetõttu loeti nad valimi moodustamise seisukohast representatiivseks.

(111)

Kahju kindlaksmääramisel väljavõttelist uuringut kasutades on komisjonil tavaks määrata kahjunäitajad kindlaks osaliselt valimisse kaasatud tootjate ning osaliselt kõigi ühenduse tootmisharu mõiste alla kuuluvate tootjate andmete põhjal. Ettevõtte tegevusega seotud majanduslikud tegurid ja näitajad nagu hinnad, palgad, kasumlikkus, rahavood, investeeringud ja investeeringu tasuvus ning kapitali kaasamise võime tehti kindlaks valimisse kaasatud äriühingute andmete põhjal. Mahunäitajad nagu toodang, tootmisvõimsus ja selle rakendamine, tootlikkus, müügimaht ja turuosa, varud, tööhõive, kasv ning dumpingumarginaali suurus määrati kindlaks ühenduse tootmisharu kui terviku tasandil.

(112)

Uurimise käigus selgus, et üks ühenduse tootmisharu põhitoodetest on nn teeküünal. Teeküünlad moodustavad ligikaudu 50 % ühenduse tootmisharu mõiste alla kuuluvate tootjate toodangust.

(113)

Nagu tabelis näidatud, suurenes ühenduse tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil pisut ehk 2 %. 2005. ja 2006. aasta vahel asetleidnud 8 %-line langus tehti tasa uurimisperioodil, sest samaaegselt tõusis ühenduse tarbimine 11 %. Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus suurenes pidevalt, ulatudes ligikaudu 300 000 tonnini uurimisperioodil, kuid olemasoleva võimsuse rakendamine oli uurimisperioodil väiksem. Kuna selles tootmisharus on tootmine küllaltki hooajalise iseloomuga, ei saa aasta läbi täisvõimsusel töötada; sellest hoolimata jäi 76 %-line tootmisvõimsuse rakendusaste uurimisperioodil suhteliselt madalaks võrreldes 2004. ja 2005. aasta tasemega.

(114)

Ühenduse tootmisharu poolt teostatud vaatlusaluse toote müük sõltumatutele klientidele – peamiselt suurtele jae- ja edasimüüjatele – kasvas uurimisperioodil 3 % võrreldes 2004. aastaga. Paralleelselt suhteliselt madala tarbimisega 2006. aastal langes müügimaht 2005. ja 2006. aasta vahel 5 %, kuid taastus uurimisperioodil koos ühenduse tarbimise tõusuga.

(115)

Siiski ilmneb, et ühenduse tootmisharu ei suutnud täielikult järgida ühenduse tarbimise 13 % kasvu vaatlusalusel perioodil, eeskätt aastatel 2005–2006, kui turg kasvas 11 %. Selle tulemusena kahanes ühenduse turuosa uurimisperioodil 3,7 protsendipunkti: 39,8 %-lt 36,1 %-le.

(116)

Keskmised müügihinnad (tehasehinnad) sõltumatutele klientidele ühenduse turul langesid vaatlusalusel perioodil 9 %. See langus toimus vaatlusalusel ajavahemikul järk-järgult.

Tabel 5

(117)

Eespool esitatud tabelist nähtub, et ühenduse tootmisharu hind langes ka 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul, hoolimata kasvavast nõudlusest ühenduse turul.

(118)

Aastalõpu varude taset, mis moodustab toodangust keskmiselt 25 %, tuleb pidada vaatlusalusel perioodil kõrgeks.

Tabel 6

(119)

Varude suurust saab siiski seletada vaatlusaluse toote hooajalise iseloomuga, samuti asjaoludega, et ühendus toodab peamiselt standardtooteid ning et olemasolevate toodete valik on lai ja see peaks jääma tarbijatele kättesaadavaks. Varud olid veelgi suuremad 2005. aastal, mil aasta jooksul kogunes rohkem varusid, sest müügimaht oli 2004. aastaga võrreldes negatiivne. Seetõttu tõi müügi langus 2005. aasta lõpus kaasa varude suurenemise. Käesoleval juhul ei peeta varusid siiski asjakohaseks kahjunäitajaks.

(120)

Suhteliselt kõrge tööhõive 2005. aastal oli seotud peamiselt ajutiste töötajate palkamisega, mis aitas leevendada suuremat nõudlust sellel aastal. Alates 2006. aastast langes tööhõive aga dramaatiliselt ning oli uurimisperioodi lõpus 13 % madalam kui 2004. aastal. Keskmine tööjõukulu tõusis vaatlusalusel perioodil vaid 9 %.

(121)

Tööjõu lisandumine põhjustas 2005. aastal tootlikkuse kerge languse, kuid 2006. aastal toimunud koondamised tõstsid taas tootlikkust, kuigi toodangumaht langes 2005. ja 2006. aasta vahel 8 %. Tootlikkuse 23 % kasv uurimisperioodil võrreldes 2004. aastaga oli tingitud kasvanud müügi- ja tootmismahtudest ning eeskätt madalamast tööhõivest.

(122)

Tasub märkida, et tooraine (peamisel parafiin) moodustab tootmiskuludest ligikaudu 50 %. Eespool esitatud tabelist nähtub, et tootmiskulud jäid vaatlusalused perioodil stabiilseks, v.a 2006. aastal. 2006. aastal toimunud kulude suurenemise põhjustas parafiinihindade märkimisväärne tõus 2005. ja 2006. aasta vahel. Ühenduse tootmisharu reageeris parafiinihinna äkilisele tõusule, asendades parafiini steariiniga, kui see oli tehniliselt võimalik. Steariinihinnad püsisid kuni 2006. aastani palju stabiilsemad, jäädes isegi uurimisperioodil oma tasemelt parafiinihindadele alla.

(123)

Lisaks näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu ratsionaliseeris tootmise korraldust, mis viidi osaliselt üle ELi liikmesriikidesse, ning oli samal ajal sunnitud kulude kärpimiseks tööhõivet oluliselt vähendama, eriti alates 2006. aastast.

(124)

Kõik need tegurid üheskoos tekitasid olukorra, mis aitas ühenduse tootmisharul hoida uurimisperioodil kulutaset 2004. aastaga võrreldavatel tasemetel.

(125)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu kasumlikkus: kui 2004. aastal saadi 6,9 % tulu, siis uurimisperioodil langeti 0,6 % kahjumisse. Ühenduse tootmisharu kasumlikkus oli 2004. ja 2005. aastal hea, kuid olukord muutus radikaalselt 2006. aastal mitmete selliste tegurite koosmõju tõttu nagu tootmiskulude suurenemine ja müügihindade vähenemine. Kuigi keskmine müügihind langes uurimisperioodil veelgi, aitas tootmiskulude kärpimine jõuda sel perioodil nullkasumini.

(126)

Rahavoogude liikumine, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti kasumlikkuse arengut. Kuigi rahavood muutusid uurimisperioodil positiivseks, jäid need tunduvalt allapoole 2004. ja 2005. aasta tasemetest. Sama võib öelda investeeringutasuvuse kohta, mis jäi nii 2006. aastal kui ka uurimisperioodil negatiivseks.

(127)

Raskest olukorrast hoolimata jätkas ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil investeerimist. See näitab, et tootjad ei taha tegevust lõpetada, vaid peavad sektorit elujõuliseks. Investeeringute tase tõendab, et sektor suudab kaasata vajaliku kapitali.

(128)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kasvas 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 %, kuid ühenduse tootjad ei suutnud pidada sammu ühenduse tarbimisega, mis suurenes 13 %. Selle tulemusel vähenes turuosa peaaegu 3,7 protsendipunkti.

(129)

Selgus, et üks valimisse kuuluv Hiina eksportiv tootja, kelle eksport ühendusse oli väiksemahuline, ei müü oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga. See-eest ületasid kõigi teiste valimisse kuuluvate eksportivate tootjate dumpingumarginaalid, millele on osutatud eespool põhjendustes 84–89, tunduvalt miinimumtaset. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 99, jõuti seisukohale, et kõik teised valimist väljajäetud Hiina eksportivad tootjad sõltumata sellest, kas nad tegid koostööd või mitte, müüsid oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades ei saa tegeliku dumpingumarginaali – mille keskmine suurus leiti olevat 48 % – mõju pidada tähtsusetuks.

(130)

Leiti, et vaatlusalusel perioodil paranes ühenduse tootmisharu majandustegevus teatavate mahunäitajate osas nagu toodang (+ 2 %), tootmisvõimsus (+ 8 %), tootlikkus (+ 23 %) ja müügimaht (+ 3 %).

(131)

See-eest halvenesid samal perioodil märkimisväärselt kõik ühenduse tootmisharu finantsolukorda peegeldavad näitajad. Ehkki ühenduse tootmisharu suutis kaasata investeeringuteks kapitali, muutus investeeringutasuvus uurimisperioodil negatiivseks ning rahavood vähenesid vaatlusalusel perioodil 81 %. Keskmised müügihinnad langesid 9 % ning kasumlikkus langes 6,9 %-lt (2004) 0,6 %-lise kahjumini (uurimisperiood).

(132)

Peale selle arenes enamik ühenduse tootmisharu kahjunäitajaid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas: tootmisvõimsuse rakendamine langes 4 %, varud suurenesid 7 % ja tööhõive kahanes 13 %. Ühenduse tootmisharu turuosa kahanes samuti 39,8 %-lt (2004) 36,1 %-ni ehk 3,7 protsendipunkti. Ühenduse tootmisharu ei saanud kasu 13 %-lisest turukasvust, sest müügimahtu suudeti suurendada kõigest 3 %.

(133)

Kulude, sh toormaterjali kulude analüüs näitas, et hoolimata toormaterjali hinna järsust tõusust suutis ühenduse tootmisharu hoida uurimisperioodil ühiku kulud 2004. ja 2005. aasta tasemete juures. Kuigi nõudlus kasvas 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul 11 %, langesid müügihinnad 3 % ning tööhõive vähenes tunduvalt. Kasumlikkus jäi uurimisperioodil negatiivseks.

(134)

Eelöeldut arvestades võib järeldada, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(135)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas Hiinast pärit küünalde dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(136)

Uurimine näitas, et Hiinast ühendusse eksporditud küünlaid müüdi ühenduse turul uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega. Nagu on märgitud põhjenduses 129, leiti, et Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate vaatlusaluse toote müügi puhul oli keskmine dumpingumarginaal 26,2 %. Tuleks märkida, et umbes 55 % Hiina eksportijatest ei teinud uurimise käigus koostööd. On olemas tõendid selle kohta, et kõnealused eksportijad müüsid madalama dumpinguhinnaga kui eksportijad, kes tegid uurimise käigus koostööd.

(137)

Dumpinguhinnaga impordi maht ühenduse turul suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 36 %. See toimus märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega, mis lõid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu alla keskmiselt 9 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 108, näitas uurimine, et dumpinguhinnaga import lõi hindu veelgi rohkem alla (12,1 %) ühenduse tootmisharu peamises turulõigus. Sellest tulenevalt kasvas dumpinguhinnaga eksportijate turuosa umbes 27,5 %-lt umbes 33 %-ni, mis tähendab üle 5 protsendipunkti suurust kasvu uurimisperioodi jooksul.

(138)

Eurostati impordistatistika põhjal ilmneb, et dumpinguhinnaga import suurenes rohkem kategooriates, kuhu kuuluvad ühenduse tootmisharu toodetavad ja müüdavad põhitooted. Selles turulõigus suurenes dumpinguhinnaga import 46 % ja dumpinguhinnaga import hõlmas umbes 3,5 protsendipunkti suurust turuosa. Kõnealust arengut peaks vaatlema ühenduse turul dumpinguhinnaga impordist tuleneva üldise hinna allalöömise ja hinnasurve kontekstis.

(139)

Samal ajal suurenes ühenduse tootmisharu müügimaht ainult 3 %, olenemata sellest, et tarbimine kasvas 13 %. Sellest tulenevalt vähenes ühenduse tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 39,8 %-lt 36,1 %-ni, mis tähendab 3,7 protsendipunkti suurust turuosa kaotust.

(140)

Lisaks sellele märgiti, et 2006. aastal olid ühenduse tootmisharu tulemused eriti halvad, kuna võrreldes 2005. aastaga kandis ühenduse tootmisharu märkimisväärselt suurt kahju. Samal ajal jätkus suures koguses madala hinnaga import Hiinast ühenduse turule ning tarbimine ühenduses langes 5 %. Ühenduse müügi kogumaht vähenes sama kiiresti kui kasvas dumpinguhinnaga import, samas kui ühenduse tootmisharu hinnad langesid 5 %, et järgida dumpinguhinnaga impordi hinnataset.

(141)

Ilmnes et, perioodil alates 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni kasvas tarbimine 11 %. Ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada oma müügimahtu 8 %, kuid dumpinguhinnaga import suurenes kokku oluliselt rohkem (18 %). Samal ajal langesid dumpinguhinnaga impordi hinnad üle 3 %. Ühenduse tootmisharu ei saanud aga kasu ei suurenenud turust ega vähenenud tootmiskuludest. Selle asemel pidi ta järgima hinnalanguse suundumust ning oma hindu uurimisperioodil veelgi langetama (2,5 %), millest tulenevalt suurenes tootmisharu kahju lisaks 2006. aastal kantud kahjule.

(142)

Leitakse, et madalast dumpinguhinnaga impordist tuleneva surve tõttu ühenduse turul ei saanud ühenduse tootmisharu uurimisperioodil kohandada oma müügihindu vastavalt kuludele. See seletab ühenduse turuosa kaotust, müügihindade madalat taset ja negatiivset kasumlikkust kõnealusel perioodil. Seega tehakse esialgne järeldus, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel Hiinast oli oluline negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majandusolukorrale uurimisperioodi jooksul.

(143)

Nagu on märgitud põhjenduses 94, suurenes ajavahemikul 2004. aastast kuni uurimisperioodini küünalde tarbimine ühenduses 13 %. Kuna tänu sellele oli ühenduse tootmisharul võimalik tegutseda laieneval turul, ei saa ühenduse tootmisharu kantud oluline kahju tuleneda tarbimise arengust ühenduse turul.

(144)

Uurimine näitas, et dumpinguvaba importi müüdi ühenduse turul suhteliselt kõrge hinnaga. Sellest tulenevalt leiti, et kõnealune import ei mõjutanud müügihindade madalat taset ega ühenduse tootmisharu kantud kahju.

(145)

Muude kolmandate riikide impordimahtude ja impordihindade suundumus 2004. aastast kuni uurimisperioodini oli järgmine:

Tabel 10

(146)

Impordi maht kolmandatest riikidest, mida käesolev uuring ei hõlma, suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, kuid jäi uurimisperioodi jooksul mõõdukale tasemele. Tegemist on arvatavasti peamiselt kallite nišitoodetega, mida imporditi eelkõige Ameerika Ühendriikidest. Tulenevalt asjaolust, et tarbimine ühenduses tõusis oluliselt, vähenes turuosa uurimisperioodil 0,2 protsendipunkti. Kõnealuse impordi hinnad, mis olid vaatlusalusel perioodil suhteliselt kõrged, tõusid kõnealuse perioodi jooksul 21 %.

(147)

Eespool esitatu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealune import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(148)

Nagu on märgitud põhjenduses 92, näitab ühenduse küünlaturgu käsitlev teave, et kõnealuses uuringus kasutatav ühenduse tootmisharu määratlus ei hõlma tootjaid, kelle toodang moodustab umbes 40 % ühenduse toodangust.

(149)

Teatavad ühenduse tootjad, kelle toodang moodustas umbes 17 % ühenduse toodangust, olid uurimise algatamise vastu, sest enamik neist importis Hiinast küünlaid suhteliselt suures koguses. Nende tootjate Hiinast pärit impordi mõju on arvesse võetud dumpinguhinnaga Hiina impordi mõju analüüsimisel põhjendustes 136–142. Ülejäänud ühenduse tootjad, kelle toodang moodustab 23 % ühenduse toodangust, ei andnud endast teada või olid käesoleva uuringu algatamise suhtes erapooletud.

(150)

Analüüsides andmeid ühenduse turu kohta ilmnes, et kõikide teiste ühenduse tootjate turuosa vaatlusalusel perioodil nende oma toodangu osas ei suurenenud, vaid vähenes. Uurimise käigus ei kerkinud esile ühtegi konkreetset probleemi seoses ühenduse tootjate vahelise konkurentsiga nende endi toodetud küünalde osas või seoses mõne muu kaubandust moonutava asjaoluga, millega võiks seletada ühenduse tootmisharu kantud olulist kahju.

(151)

Eespool esitatu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et tootjad, keda ühenduse tootmisharu määratlus ei hõlma, ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(152)

Eurostati andmete ja valimisse kuuluvatelt ühenduse tootjatelt küsimustikule antud vastuste kohaselt suurenes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootjate küünalde kogueksport ühendusest väljapoole 10 %, s.t 47 701 tonnilt 2004. aastal kuni 52 565 tonnini uurimisperioodil. Peamised eksporditurud on Norra, Šveits ja USA, kus hinnatase on enamasti suhteliselt kõrge. Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada oma eksporti kolmandatesse riikidesse, eelkõige aastatel 2005–2006, mil ühenduse tarbimine vähenes 5 %. Need suhteliselt head eksporditulemused tulid eelkõige kasuks uurimisperioodi jooksul.

(153)

Eespool esitatu põhjal leitakse, et ühenduse tootmisharu eksporditulemused ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele uurimisperioodi jooksul.

(154)

Mõni huvitatud isik väitis, et ühenduse tootmisharu tekitas Hiinast pärit küünalde impordi kaudu endale ise kahju.

(155)

Uurimine näitas, et mõni tootja, kes kuulus ühenduse tootmisharu määratluse alla, importis Hiinast pärit küünlaid oma tootevaliku täiendamiseks. Uurimisperioodi jooksul osteti siiski vähe, s.t alla 5 % vaatlusaluste ühenduse tootjate müügimahust.

(156)

Eespool esitatu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et see asjaolu, et ühenduse tootmisharu importis Hiinast vaatlusalust toodet, ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele uurimisperioodil.

(157)

Teatavad huvitatud isikud avaldasid arvamust, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust kasutati vähem ja tema turuosa vähenes, sest ühenduse tootmisharu paigutas (eelkõige aastal 2006) osa oma tootmistegevusest ümber teistesse ühenduse liikmesriikidesse. Lisaks sellele olid nad seisukohal, et müügihinnad langesid nendes liikmesriikides kehtivate konkurentsitingimuste tõttu, sest kõnealustes liikmesriikides avaldatakse müügihindadele väidetavalt rohkem survet.

(158)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisvõimsuse kasutamine ei vähenenud, vaid pidevalt kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul (8 %). Lisaks sellele leiti, et tootmisvõimsus suurenes kõige rohkem ajavahemikkudel alates 2006. aastast ning uurimisperioodi jooksul. Samuti leiti, et nii ühenduse tootmisharu toodang kui ka müügimaht kasvas 8 % ajavahemikul 2006. aastast kuni uurimisperioodini. Sellest tulenevalt on väide vastuolus uurimise tulemustega, mille kohaselt tootmisvõimsus, toodang ja varud kasvasid. Nagu on märgitud põhjenduses 115, vähenes ühenduse tootmisharu turuosa seetõttu, et ta ei suutnud täielikult kasu saada sel perioodil suurenenud turust.

(159)

Lisaks sellele selgitati põhjendustes 122–124, et eelkõige aastal 2006 ühenduse tootmisharu tehtud ümberkorralduste tõttu vähenesid tema tootmiskulud (eriti uurimisperioodil) oluliselt (14 %). Uurimise käigus ei ilmnenud märke selle kohta, et ühenduse tootmisharu kliendivalik ühenduses oleks oluliselt muutnud, nagu väitsid asjaomased isikud. Selle asemel arvatakse, et küünalde hinnad ühenduse turul olid madalad Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordist tuleneva hinnasurve tõttu.

(160)

Sellest tulenevalt ei selgunud uuringu käigus, et ühenduse tootmisharu tootmistegevuse ümberpaigutamine ja ühenduse tootmisharu kantud oluline kahju uurimisperioodil on omavahel seotud.

(161)

Mõned isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjustas peamise tooraine, s.o parafiini hinna tõus ühenduse turul. Konkreetsemalt osutasid nad Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi esitatud vastuväitele, mille kohaselt tegutses kuni 2005. aasta alguseni Euroopas parafiinitootjate kartell. Sellest tulenevalt palusid huvitatud isikud komisjonil hoolikalt kontrollida fakte ja uusi arenguid seoses kartelli mõjuga ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(162)

Uurimine näitas, et parafiini hinna tõus mõjutas nii ühenduse turgu kui ka teisi turge maailmas, sest parafiini hinna areng on tihedalt seotud nafta hinna arenguga, sest see on nafta derivaat.

(163)

Nagu on selgitatud põhjendustes 122–124, suutis ühenduse tootmisharu lisaks sellele kontrollida uurimisperioodil oma kulusid. Parafiini hinna tõusu tõttu asendati parafiin steariiniga. Ühenduse tootmisharu ratsionaliseeris oma tootmist ning tal õnnestus oluliselt vähendada oma kulusid, mille tase uurimisperioodil oli sarnane 2004. ja 2005. aasta tasemega.

(164)

Konkurentsi peadirektoraat uuris väidet, mille kohaselt tegutses parafiinitootjate kartell (parafiin on ühenduse küünlatööstuse peamine tooraine) ning esitas oma ametlikud järeldused 2008. aasta oktoobri alguses.

(165)

Kõnealuste järelduste esialgne analüüs seoses praeguse dumpinguvastase uurimisega näitab, et ühenduse tootmisharu hankis umbes ühe kolmandiku parafiinist äriühingutelt, kes uurimisperioodil (nimelt aastal 2007) kartellis osalesid. Selle perioodi kohta käivad kontrollitud andmed näitavad, et kartellis osalevatelt äriühingutelt ostetud parafiini hind on sarnane teistelt ühenduse tarnijatelt ostetud parafiini hinnaga. Tuleks ka märkida, et ühenduse tootmisharu ostetud parafiini hind oli sarnane Hiina parafiini hinnaga; uurimise selles etapis oli see ainuke teave, mida saadi muude kui ELi riikide hindade kohta.

(166)

Konkurentsi peadirektoraat algatas uurimise 2005. aasta aprilli alguses ning käesolev uurimine hõlmab veidi üle aasta pikkust ajavahemikku, mille jooksul kartell tegutses. Seega võib väita, et 2004. aasta ei ole sobiv ega representatiivne, et analüüsida kahju ja selle põhjuslikke seoseid, sest sel aastal tegutses kartell.

(167)

Kuna on põhjust eeldada, et kartell lõpetas tegevuse ajal, mil konkurentsi peadirektoraat alustas uurimist, nimelt 2005. aasta alguses, võrreldi ühenduse tööstusharu majandusliku olukorra suundumusi ajal, kui kartell veel tegutses (s.t 2004. aastal) suundumustega ajal pärast kartelli tegevuse lõppemist (s.t 2005. aastal). See võrdlus näitas, et suundumused ühenduse kantud kahju osas jäid ligikaudu samaks. Asjaolu, et 2005. aastast kuni uurimisperioodini kantud kahju näitajate arengut võeti arvesse, ei muuda ühenduse tootmisharu olukorda kahju osas ega põhjendustes 130–134 tehtud järeldusi.

(168)

Sellest tulenevalt ilmneb praegu kättesaadava teabe põhjal, et tooraine hinna tõusul ja kartelli tegevusel ei saanud olla olulist mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale, mida uuriti põhjalikult alates 2004. aastast kuni 2007. aasta lõpuni.

(169)

Sellest olenemata uuritakse ülejäänud uurimise käigus edasi kartelli tegevuse võimalikku mõju ühenduse turule.

(170)

Eespool esitatud analüüs näitas, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid oluliselt 2004. aastast kuni uurimisperioodini. Lisaks sellele leiti, et selline import toimus märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega, mis olid palju madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad ühenduse turul samasuguste tooteliikide puhul.

(171)

Selline madala dumpinguhinnaga Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa suurenemine toimus samal ajal, kui ühenduses üldiselt nõudlus suurenes, müügihinnad langesid, ühenduse tootmisharu turuosa vähenes oluliselt ning halvenesid ühenduse tootmisharu peamised majandusnäitajad uurimisperioodil. Ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju 2006. aastal ning kandis kahju ka uurimisperioodil.

(172)

Uuriti muid teadaolevaid tegureid, mis oleks võinud ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjustada, kuid leiti, et ühelgi neist ei saanud olla tootmisharule olulist negatiivset mõju, eriti uurimisperioodi jooksul.

(173)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(174)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata järeldusest kahjuliku dumpingu kohta, on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ühenduse huvides. Ühenduse huvide analüüs põhines kõigi erinevate huvide, sealhulgas ühenduse tootmisharu, toorainetarnijate, importijate ja vaatlusaluse toote tarbijate huvide hindamisel.

(175)

Ühenduse tootmisharu koosneb mitmest ühenduses asuvast väikesest ja keskmise suurusega tootjast, kes annavad tööd ligikaudu 5 000 inimesele ja kes hangivad enamiku oma toorainest ühenduse tarnijatelt. See tähendab, et ühenduses on mitu äriühingut, kes sõltuvad kõnealusest tootmisharust. See laiendab küünlatööstuse majanduslikku mõju, eelkõige mõju ühenduse tööhõivele.

(176)

Ühendus on teinud jätkuvalt jõupingutusi kapitali kaasamiseks ja investeerimiseks tootmisprotsesside ajakohastamisse ja automatiseerimisse, et säilitada konkurentsivõimet. Märgati ka, et olulisi jõupingutusi on tehtud tootmise ümberkorraldamiseks ja kulude vähendamiseks. See näitab, et tootmisharu on elujõuline ning ei ole valmis tootmist lõpetama.

(177)

Leitakse, et kui ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ei võeta, halveneb ühenduse tootmisharu majanduslik olukord veelgi, kahjustades seega viimastel aastatel tehtud jõupingutusi, eriti investeeringute mõju. Lühemas perspektiivis tähendaks see äriühingute sulgemist, mitte ainult küünlatööstuses, vaid tõenäoliselt ka varustavas tööstuses, ning selle tulemusena kaoks veelgi enam töökohti.

(178)

Eeldatavalt tõusevad küünalde hinnad ühenduse turul pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist ning tänu sellele oleks võimalik taastada ühenduse tootmisharu kasumlikkus. 7 % hinnatõus oleks piisav, et kõnealune tootmisharu saavutaks kiiresti rahuldaval tasemel kasumlikkuse. Lisaks sellele oleks ühenduse tootmisharul tänu kavandatavatele meetmetele tõenäoliselt võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks positiivne lisamõju tema majanduslikule olukorrale ja kasumlikkusele.

(179)

Importijatele saadetud küsimustikule saadi kuus vastust, millest ainult kahel on ühenduse huvide analüüsi seisukohast tähtsust.

(180)

Kaks importijat, kes esitasid küsimustikule arvessevõetavaid vastuseid ning tegid uurimise käigus koostööd, olid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Nende importijate osa Hiinast pärit küünalde koguimpordist ühendusse uurimisperioodi jooksul oli 3 % ja ühenduse küünalde tarbimisest 1 %. Küünalde müügist tulenev käive vastab 3,4 % äriühingute tegevusest.

(181)

Leiti, et nende importijate Hiinast uurimisperioodil ostetud küünalde realiseeritud brutomarginaal oli uurimisperioodil 15 %–25 %, kuna nad müüvad peamiselt ühenduse turul tegutsevatele turustajatele. Ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise otsene mõju neile kahele koostööd tegevale importijale ei pruugi seega osutuda tühiseks, kui neil ei õnnestu jätta meetmete võimalikku mõju oma klientide kanda. Uurimine näitas, et suurtele klientidele, nagu turustajad, müüdud küünalde hinnad olid uurimisperioodil suhteliselt madalad, kuid jaemüüjad saavutasid isegi põhitoodete jaemüügi põhjal piisava brutomarginaali. Selle alusel leitakse, et dumpinguvastastest meetmetest tulenev ostuhinna tõus, või vähemalt osa sellest, on võimalik turustusketi erinevate lülide kaudu suunata jaemüüjate tasandile.

(182)

Võttes arvesse, et küünalde müügi osa koostööd tegevate importijate käibest on väike (ainult 3,4 %) ja tõenäosust, et importijad saavad vähemalt osa hinnatõusust varustusahelas edasi anda, järeldatakse esialgu, et ajutistel meetmetel ei ole nende finantsolukorrale olulist mõju.

(183)

Suured jaeühendused, kes importisid uurimisperioodil küünlaid suures koguses, ei teinud koostööd või ei esitanud küsimustikule ühenduse huvide analüüsi seisukohalt olulisi vastuseid. Seega ei olnud kontrollitud andmete põhjal võimalik täpselt hinnata kavandatavate dumpinguvastaste meetmete täielikku mõju nende rühmituste tasuvusele.

(184)

Olenemata sellest, et kõnealused isikud ei teinud koostööd, otsis komisjon avalikkusele kättesaadavat teavet küünalde, eelkõige teeküünalde, hindade kohta, ning hindas dumpinguvastaste meetmete võimalikku mõju jaemüüjatele. Teeküünalde osa oli uurimisperioodil suur nii Hiinast tulevas ekspordis kui ka ühenduse tootmisharu müügis. Hiljem võrreldi Hiinast pärit küünalde impordilt makstud keskmist tollimaksu ja ühenduse tootmisharu toodetud teeküünalde võimalikku hinnatõusu.

(185)

Avalikkusele kättesaadava teabe põhjal leiti, et suured jaemüüjad saavutasid küünlamüügi osas piisava mitmesaja protsendi suuruse kasumi brutomarginaali. Tegelikult tähendab see, et kui tarbijale müüakse pakk tavalisi küünlaid indekseeritud jaemüügihinnaga 100, võib jaemüüjate indekseeritud brutomarginaal olla kuni 70. Kontrollitud andmete põhjal oleks sama paki Hiinast imporditud küünalde indekseeritud hind 30 ja ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tulemusel oleks indekseeritud tollimaks 4, võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi vastavat turuosa.

(186)

Kui suured jaemüüjad ostaksid sama paki küünlaid otse ühenduse tootmisharult, jääks nende brutomarginaal kõrgeks isegi siis, kui toimuks põhjenduses 178 nimetatud hinnatõus. Jaemüüjatele oleks küünlapaki ostuhind indekseeritud kujul umbes 35.

(187)

Selle analüüsi põhjal võib järeldada, et ajutiste meetmete võimalik mõju jaemüüjatele, kui seda üldse on, on väga piiratud. On märke selle kohta, et tõenäoliselt ei oleks neil isegi vaja suuremat osa kavandatavate meetmete mõjust tarbijate kanda jätta, ning see ei mõjutaks nende kasumimarginaali oluliselt.

(188)

Neid asjaolusid arvesse võttes järeldati esialgu, et esitatud teabe põhjal ei avalda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tõenäoliselt, kui üldse, importijatele olulist mõju.

(189)

Kuigi küünlad on tavapärane tarbekaup, ei teinud tarbijate huve kaitsvad ühendused koostööd. Siiski hinnati ühenduse suurte jaeühenduste kohta kogutud andmete valguses ajutiste dumpinguvastaste meetmete võimalikku mõju ühenduse tarbijatele.

(190)

Nagu on selgitatud põhjendustes 184 ja 185, on jaemüüjate, eriti suurte jaeühenduste, brutomarginaal nii kõrge, et neil ei ole vaja jätta ajutistest dumpinguvastastest meetmetest tulenevat hinnatõusu tarbijate kanda.

(191)

Neil asjaoludel jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealustel meetmetel ei ole tarbijatele olulist mõju.

(192)

Üks parafiini tarnija vastas küünalde tootmises kasutatava tooraine tarnijatele saadetud küsimustikule. Tuletatakse meelde, et parafiin moodustab 50 % vaatlusaluse toote toomiskuludest.

(193)

Nagu on märgitud põhjenduses 7.2, mõjutab ühenduse tootmisharu tulevane olukord toorainetarnijaid tõenäoliselt positiivselt. Esialgu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole vastuolus toorainetarnijate huvidega.

(194)

Arvestades asjaomaste Hiina eksportivate tootjate tugevat turuseisundit, jätkavad nad dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel tõenäoliselt oma toodete müümist ühenduse turul, kuid mitte dumpinguhinnaga. Ühenduse ja Hiina tootjate suurt arvu arvesse võttes on tõenäoline ka see, et ühenduse turule jääb siiski piisav arv olulisi konkurente. Seepärast on tõenäoline, et importijatel, olenemata sellest, kas nad on kauplejad, varustajad või jaemüüjad, ja seega ka tarbijatel on jätkuvalt võimalik valida küünalde erinevate turustajate vahel.

(195)

Kui meetmeid siiski ei võetaks, oleks olulist turuosa omanud ühenduse tootmisharu tulevik pikemas ja keskmises perspektiivis ohus. Kui Hiina dumpinguhinnaga impordil lubatakse jätkuvalt siseneda ühenduse turule ilma, et korrigeeritaks selle kaubandust moonutavat mõju, kaoksid mitmeid ühenduse tootjaid, mis omakorda tähendab, et ühenduse turul oleks paljudel ettevõtjatel vähem valikuvõimalusi, konkurents väheneks ja kaoks oluline arv töökohti.

(196)

Lähtuvalt eespool esitatud põhjustest järeldatakse esialgu, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmata jätmist.

(197)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule lisakahju.

(198)

Tollimaksumäära kehtestamisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaali suurust ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(199)

Uurimise käigus saadud andmete põhjal leitakse, et dumpinguhinnaga impordi puudumise korral võimaliku kasumi suurust hinnates tuleks aluseks võtta aastad 2004 ja 2005, mil ühenduse tootmisharul õnnestus jõuda kasumisse ja ühenduse turul ei olnud nii palju Hiina importi. Seega leitakse, et 6,5 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille ühenduse tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada. Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt uurimisperioodil ühenduse turul müüdavate tooteliikide mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks lisati ühenduse tootmisharu tootmiskuludele ülalnimetatud 6,5 % suurune kasumimarginaal. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud mis tahes erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide CIF-impordihinnast.

(200)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale.

(201)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need nimetatud äriühingute puhul praeguse uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(202)

Kindlaks määratud dumpingu- ja kahjumarginaalid on järgmised:

(203)

Võttes arvesse asjaolu, et küünlaid imporditakse väga tihti komplektidena, kuhu kuuluvad küünlajalad, küünlahoidjad või muud esemed, leiti, et on asjakohane tollimaksud kehtestada kindlaksmääratud summadena küünalde kütusesisalduse (kaasa arvatud taht) alusel, kuna arvatakse, et meetme selline vorm on vaatlusaluse toote puhul asjakohane.

(204)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ning kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lõplike järelduste tegemisel võib osutuda vajalikuks esialgsed järeldused uuesti läbi vaadata,

a)

nende kütus sisaldab üle 500 ppm tolueeni;

b)

nende kütus sisaldab üle 100 ppm benseeni;

c)

nende tahi diameeter on vähemalt 5 millimeetrit;

d)

nad on individuaalselt pakitud vähemalt 5 cm kõrgusesse plastanumasse.