1.

1.1.

1.1.1.

1.1.2.

1.1.3.

1.1.3.1.

1.1.3.2.

1.1.3.3.

1.1.4.

1.1.5.

1.1.6.

1.1.7.

1.2.

1.3.

2.

2.1.

2.2.

2.2.1.

2.2.2.

2.2.3.

2.2.4.

2.3.

3.

3.1.

3.2.

4.

4.1.

4.2.

4.2.1.

4.2.2.

4.2.2.1.

4.2.2.2.

4.2.2.3.

4.2.2.4.

4.2.2.5.

4.2.2.6.

4.2.2.6.1.

4.2.2.6.2.

4.2.2.6.3.

4.2.2.6.4.

4.2.2.6.5.

4.2.2.7.

4.2.2.8.

4.2.2.9.

4.2.2.10.

4.2.2.11.

4.2.2.12.

4.2.2.13.

4.2.3.

4.2.3.1.

4.2.3.2.

4.2.3.3.

4.2.3.4.

4.2.3.5.

4.2.4.

4.2.4.1.

4.2.5.

4.2.5.1.

4.2.5.2.

4.2.5.3.

4.2.5.3.1.

4.2.5.3.2.

4.2.5.3.3.

4.2.5.4.

4.2.5.5.

4.2.5.5.1.

4.2.5.5.2.

4.2.5.5.3.

4.2.5.6.

4.2.5.7.

4.2.5.8.

4.2.5.9.

4.2.5.10.

4.2.5.11.

4.2.5.11.1.

4.2.5.11.2.

4.2.5.12.

4.3.

4.3.1.

4.3.2.

4.3.2.1.

4.3.2.2.

4.3.3.

4.3.3.1.

4.3.4.

4.3.5.

4.3.5.1.

4.3.5.2.

4.3.5.3.

4.3.5.4.

4.3.6.

4.3.6.1.

4.3.6.2.

4.3.7.

4.3.7.1.

4.4.

4.4.1.

4.4.1.1.

4.4.1.2.

4.4.1.2.1.

4.4.1.2.2.

4.4.2.

4.4.3.

4.4.3.1.

4.4.3.2.

4.4.3.3.

4.4.4.

4.4.5.

4.4.6.

4.4.7.

4.5.

4.5.1.

4.5.2.

4.5.2.1.

4.5.2.2.

4.6.

4.6.1.

4.7.

4.7.1.

4.8.

4.8.1.

4.8.2.

5.

6.

6.1.

6.2.

6.2.1.

6.2.2.

6.2.3.

6.2.4.

6.2.5.

6.2.6.

6.2.7.

6.2.7.1.

6.2.7.2.

6.2.7.3.

6.2.7.4.

6.2.7.5.

6.2.7.6.

6.2.7.7.

6.2.8.

6.2.8.1.

6.2.8.2.

7.

7.1.

7.1.1.

7.1.2.

7.1.3.

7.2.

7.2.1.

7.2.2.

7.2.2.1.

7.2.2.2.

7.2.3.

7.2.3.1.

7.2.3.2.

7.2.3.3.

7.2.4.

7.3.

7.4.

7.4.1.

7.4.2.

7.5.

7.5.1.

7.5.2.

A LISA –

B LISA –

C LISA –

D LISA –

E LISA –

F LISA –

G LISA –

1.1.1.

Tunnelite ohutus osana üldisest ohutusest

Käesolev koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) kehtib uute, uuendatud ja ajakohastatud allsüsteemide kohta. See on kehtestatud direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, II lisas osutatud järgmistele allsüsteemidele: infrastruktuur, energiavarustus, juhtkäsud, käitamine ning veerem.

Tunnelite ohutust mõjutavad üldised raudteeohutuse meetmed (nagu näiteks signaalimine), mida käesolevas KTKs ei täpsustata. Siin kehtestatakse ainult erimeetmed tunnelitega seotud ohtude vähendamiseks.

Raudteeohutuse üldmeetmed:

Otseselt raudteede käitamisega seotud ohtude, nagu rööbastelt mahasõidu ja teiste rongidega kokkupõrke ohu puhul rakendatakse raudteeohutuse üldmeetmeid. Tunnelikeskkonna mõju ja seega ka mõnda vastavat vastumeedet käsitletakse käesolevas KTKs sel määral, kuivõrd need mõjutavad raudteetunnelite ohutust.

Erimeetmed tunnelite jaoks:

Käesoleva KTK eesmärk on määrata infrastruktuuri, energiavarustuse, juhtkäskude ja signaalimise, veeremi ning käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemide jaoks sidusad meetmed, et tagada seeläbi tunnelite optimaalne turvalisuse tase kõige kulutasuvamal viisil. See võimaldab direktiividele 96/48/EÜ (kiirraudteevõrgustiku kohta) ja 2001/16/EÜ (tavaraudteevõrgustiku kohta) vastavate rongide vaba liikumist ühtlustatud ohutustingimuste alusel üleeuroopalise raudteesüsteemi tunnelites.

1.1.2.

Tunneli pikkus

1.1.3.

Reisijate veoks ettenähtud raudteeveeremite tuleohutusklassid

Tunnelisse lubamiseks peab veerem kuuluma ühte kahest järgmisest ohutusklassist A ja B (järgmised määratlused on ühtlustatud veeremi KTK punktiga 4.2.7.2.1 ja standardi prEN45545 1. osaga):

1.1.3.1.

Veerem kuni 5 km pikkuste tunnelite jaoks

Veerem, mis on kavandatud ja ehitatud käitamiseks kuni 5 km pikkustes maa-alustes teelõikudes ja tunnelites ning millest saab evakueeruda külje pealt, kuulub A klassi. Tulekahjuhäire töölehakkamise korral liigub rong ohutusse piirkonda (vt määratlus punktis 4.2.2.6.1), mis asub maksimaalselt neljaminutilise sõiduteekonna kaugusel, eeldusel et rong suudab liikuda kiirusega 80 km/h. Ohutus piirkonnas saavad sõitjad ja töötajad rongist evakueeruda. Kui rong ei saa edasi liikuda, evakueerutakse tunnelite infrastruktuurirajatiste kaudu.

1.1.3.2.

Veerem kõigi tunnelite jaoks

Veerem, mis on kavandatud ja ehitatud käitamiseks kõigis üleeuroopalise raudteesüsteemi tunnelites, kuulub B klassi. Selle kategooria rongidel on tuletõkked, et kaitsta sõitjaid ja töötajaid kuumuse ja suitsu eest põlevas rongis kuni 15 minutit. Tuletõkked ja täiendavad ohutusmeetmed sõiduvõime hoidmiseks võimaldavad sellisel rongil väljuda 20 km pikkusest tunnelist ja jõuda ohutusse piirkonda, eeldusel et rong suudab liikuda kiirusega 80 km/h. Kui rong ei saa tunnelist väljuda, evakueerutakse tunnelite infrastruktuurirajatiste kaudu.

1.1.3.3

Veerem maa-aluste jaamadega tunnelite jaoks

Kui tunnelis on maa-alused jaamad, nagu on määratletud punktis 1.1.4, mis on hädaolukorra lahendamise plaanil märgitud evakueerumiskohtadeks, ning kui järjestikuste maa-aluste jaamade ning lähima maa-aluse jaama ja tunneli suudme vahelised teelõigud on lühemad kui 5 km, peavad rongid täitma A klassi nõudeid.

1.1.4.

Maa-alused jaamad

Raudtee allsüsteemidega seoses peavad tunnelites asuvad jaamad vastama käesoleva KTK asjakohastele nõuetele.

Peale selle peavad üldsusele juurdepääsetavad jaama osad vastama riiklikele tuleohutusnõuetele.

Kui kõnealused kaks tingimust on täidetud, võib maa-alust jaama pidada ohutuks piirkonnaks punkti 4.2.2.6.1 tähenduses.

1.1.5.

Ohtlikud kaubad

Ohtlike kaupade vedamist käsitlevad üldised ohutusmeetmed on määratletud käitamise KTKs ja ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirjas. Käesolevas KTKs ei nähta ette tunneliga seotud erimeetmeid. Asjaomane riiklik asutus võib kehtestada erimeetmeid vastavalt punktile 1.1.6.

1.1.6.

Liikmesriikides rakendatavad ohutuse erimeetmed

Üldiselt on käesoleva KTK nõuded ühtlustatud. Raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 4 punkti 1 kohaselt ei tohi riigid alandada olemasolevat ohutuse taset. Liikmesriigid võivad rakendada rangemaid nõudeid juhul, kui need ei takista direktiivile 2001/16/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, vastavate rongide käitamist.

Liikmesriigid võivad raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 8 kohaselt kehtestada uusi ja rangemaid nõudeid. Selliste nõuete kehtestamisest tuleb komisjoni eelnevalt teavitada. Rangemad nõuded peavad põhinema riskianalüüsil ja neid peab õigustama konkreetne ohuolukord. Enne kõnealuste nõuete kehtestamist tuleb konsulteerida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga ja asjaomaste päästeasutustega ning teha kulude-tulude analüüs.

1.1.7.

Ohud, mille suhtes kohaldatakse käesolevat KTKd, ja ohud, mida käesolev KTK ei hõlma

Käesolev KTK hõlmab eespool osutatud allsüsteemide puhul tekkida võivaid spetsiifilisi ohtusid, mis on seotud sõitjate ja rongi personali ohutusega tunnelites.

Käesolev KTK ei hõlma järgmisi ohtusid:

a)

esitama selle ettenähtud reguleerimisala (direktiivi I lisas osutatud süsteemi või veeremi osa, direktiivi II lisas osutatud allsüsteem või selle osa) – 2. peatükk;

b)

määratlema põhilised nõuded igale asjaomasele allsüsteemile ja selle liidestele muude allsüsteemidega – 3. peatükk;

c)

kehtestama talitluslikud ja tehnilised kirjeldused allsüsteemile ja selle liidestele muude allsüsteemidega. Vajaduse korral võivad kõnealused tehnilised kirjeldused allsüsteemist olenevalt erineda, näiteks olenevalt direktiivi I lisas sätestatud liini-, jaama- ja veeremiliikidest – 4. peatükk;

d)

määratlema koostalitluse komponendid ja liidesed, mida reguleerivad Euroopa tehnilised kirjeldused, kaasa arvatud Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires – 5. peatükk;

e)

määrama kindlaks iga käsitletava juhtumi puhul rakendatavad vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetlused. Eelkõige hõlmab see otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või vajaduse korral erimenetlusi, mida tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel – 6. peatükk;

f)

määratlema KTK rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja kindlaks määrata etapid, mis tuleb läbida saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast lõpliku olukorrani, kus vastavus KTKle on muutunud normiks – 7. peatükk;

g)

määratlema asjaomaste töötajate kutsekvalifikatsioon ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimused allsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks vajalikel töödel, samuti KTK rakendamise – 4. peatükk.

2.2.1.

N-ö kuumad vahejuhtumid: tulekahju, tulekahjule järgnev plahvatus, mürgise suitsu või gaasi eraldumine.

Peamine oht on tuli. Eeldatakse, et tuli saab alguse ühes reisirongis või toiteallikas ning saavutab oma haripunkti 15 minuti jooksul pärast süttimist. Tulekahju avastatakse ja häire antakse nende 15 minuti jooksul.

Võimalusel lahkub rong alati tunnelist.

Kui rong peatub, evakueeritakse sõitjad rongimeeskonna juhtimisel või evakueeruvad nad ise ohutusse piirkonda.

2.2.2.

N-ö külmad vahejuhtumid: kokkupõrge, rööbastelt mahasõit

Tunneliga seotud meetmed keskenduvad evakueerimist ja päästejõudude sekkumist toetavatele sisse- ja väljapääsu rajatistele. Erinevus kuumadest stsenaariumidest on, et puudub tule tekitatud vaenulikust keskkonnast tulenev ajapiirang.

2.2.3.

Pikenenud peatus

Pikenenud peatus (kavandamata peatus tunnelis, ilma et seda oleks põhjustanud rongis puhkenud tulekahju, mis kestab kauem kui 10 minutit) ei ohusta iseenesest sõitjaid ega töötajaid. See võib siiski tekitada paanikat ning spontaanset ja kontrollimatut evakueerumist, mille tulemusena ähvardavad inimesi tunnelikeskkonnas esinevad ohud. Tuleb võtta meetmed, et hoida kõnealused olukorrad kontrolli all.

2.2.4.

Erandid

Stsenaariumid, mida ei käsitleta, on loetletud punktis 1.1.7.

—

püüavad päästa inimesi, kes ei ole võimelised jõudma ohutusse piirkonda

—

annavad evakueeritavatele esmaabi

—

kustutavad tuld nii kaua, kui on vaja, et kaitsta ennast ja õnnetusse sattunud inimesi

—

evakueerivad inimesi tunnelis asuvatest ohututest piirkondadest välja

—

annavad esmaabi ohtlike vigastustega inimestele

—

vabastavad lõksujäänud inimesi

—

evakueerivad inimesi

—

ohutus

—

töökindlus ja käideldavus

—

tervishoid

—

keskkonnakaitse

—

tehniline ühilduvus

4.2.1.

Tehniliste kirjelduste ülevaade

Infrastruktuuri allsüsteem

Energiavarustuse allsüsteem

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

Teljeboksi ülekuumenemise detektorid

Veeremi allsüsteem

Käitusseeskirjad

Hoolduseeskirjad

Kutsekvalifikatsioon

Rongi meeskonna ja muu personali tunnelitealane pädevus

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

Enesepäästevahend

4.2.2.

Infrastruktuuri allsüsteem

Ohutusseadmete paigaldamisel tunnelitesse tuleb arvesse võtta mööduvate rongide tekitatavaid aerodünaamilisi mõjusid.

4.2.2.1.

Pöörangute ja riströöbaste paigaldus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et kooskõlas kavandamis-, ohutus- ja käitamisnõuetega paigaldatakse minimaalselt pööranguid ja riströöpaid.

4.2.2.2.

Omavolilise juurdepääsu ärahoidmine varuväljapääsudele ja seadmete ruumidele

Seadmete ruumide ja varuväljapääsude puhul tuleb omavolilise juurdepääsu vältimiseks kasutada teatavaid füüsiliselt olemasolevaid süsteeme, näiteks lukke. Evakueerumiseks peab alati olema võimalik uksi seestpoolt avada.

4.2.2.3.

Konstruktsiooni tulekaitsenõuded

Käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse kõigi tunnelite suhtes, olenemata nende pikkusest.

Tulekahju korral peab konstruktsiooni terviklikkus säilima piisavalt kaua, et võimaldada sõitjate ja personali pääsemist ja evakueerimist ning päästeteenistuste sekkumist, ilma et konstruktsioon kokku variseks.

Hinnata tuleb valmis tunnelipinna, olgu selleks siis looduslik kivi või betoonvooderdis, tulekindlust. Pind peab tule temperatuurile teatud aja vastu pidama. Temperatuuri ja aja kõver (EUREKA kõver) on esitatud järgmisel joonisel. See on mõeldud kasutamiseks ainult betoonkonstruktsioonide puhul.

4.2.2.4.

Ehitusmaterjalide tuleohutusnõuded

Käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse kõigi tunnelite suhtes, olenemata nende pikkusest.

Käesolevat nõuet kohaldatakse ehitusmaterjalide ja tunnelite muude rajatiste kui punktis 4.2.2.3 käsitletud konstruktsioonide suhtes. Need peavad olema vastavalt projekti nõuetele raskesti süttivad, mittesüttivad või kaitstud. Tunneli alustarindi materjal peab vastama standardi EN 13501-1:2002 klassifikatsiooni A2 nõuetele. Mittekandvad paneelid ja muud seadmed peavad vastama standardi 13501-1:2002 klassifikatsiooni B nõuetele.

4.2.2.5.

Tulekahju avastamise süsteem

Tehnoruumid on sisse- ja väljapääsuavadega kinnised alad tunnelites või neist väljaspool, kuhu on paigaldatud järgmise otstarbega ohutusseadmed: enesepääste ja evakuatsioon, avariiside, pääste ja tuletõrje ning veojõu toide. Kõnealustes ruumides peavad olema andurid, mis annavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale märku tulekahju puhkemisest.

4.2.2.6.

Enesepääste-, evakuatsiooni- ja päästevahendid vahejuhtumite korral

4.2.2.6.1.

Ohutu piirkonna määratlus

Määratlus: ohutu piirkond on ala tunnelis või väljaspool seda, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

4.2.2.6.2.

Üldosa

Tunneli projekti puhul tuleb arvesse võtta vajadust mitmesuguste seadmete järele, et võimaldada tunnelis asetleidva vahejuhtumi korral sõitjate ja personali enesepäästmist ja evakuatsiooni ning päästeteenistuste sekkumist inimeste päästmise eesmärgil.

Sellele nõudele vastavad punktides 4.2.2.6.3 ja 4.2.2.6.5 kirjeldatud tehnilised lahendused ning valida tuleb üks neist.

4.2.2.6.3.

Külg- ja/või vertikaalsuunalised varuväljapääsud maapinnale

Kõnesolevad väljapääsud peavad paiknema vähemalt iga 1 000 m järel.

Maapinnale viivate külg- ja/või vertikaalsuunaliste varuväljapääsude laius peab olema vähemalt 1,5 m ja kõrgus vähemalt 2,25 m. Uksed peavad olema vähemalt 1,4 m laiad ja 2,0 m kõrged. Päästeteenistuste peamiseks juurdepääsukohaks ette nähtud väljapääsudele esitatavaid nõudeid kirjeldatakse punktis 4.2.2.11.

Kõik väljapääsud peavad olema valgustatud ja vastavalt märgistatud.

4.2.2.6.4.

Ühenduskäigud teistesse tunnelitesse

Kõrvuti asuvate tunnelite ühenduskäigud võimaldavad kasutada kõrval asuvat tunnelit ohutu piirkonnana. Käigud peavad olema valgustatud ja märgistatud. Ühenduskäikude kõrgus peab olema vähemalt 2,25 m ja laius vähemalt 1,5 m. Käikude uksed peavad olema vähemalt 2,0 m kõrged ja 1,4 m laiad. Kõnealustele nõuetele vastavad ühenduskäigud peavad paiknema vähemalt iga 500 m järel.

4.2.2.6.5.

Alternatiivsed tehnilised lahendused

Lubatud on alternatiivsed tehnilised lahendused, millega saavutatakse vähemalt samaväärne ohutuse tase. Alternatiivse lahenduse põhjendamiseks tuleb kokkuleppel asjaomase riikliku ametiasutusega teha tehniline uuring.

4.2.2.7.

Evakuatsiooniteed

Käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse kõigi tunnelite suhtes, mis on pikemad kui 500 m.

Ühe rööpapaariga tunnelisse tuleb ehitada kõnnitee vähemalt ühele poole rööpaid ja kahe rööpapaariga tunnelis tunneli mõlema seina äärde. Laiemates, rohkem kui kahe rööpapaariga tunnelites tuleb tagada ligipääs kõnniteedele igalt rööpapaarilt.

Kõnnitee peab olema vähemalt 0,75 m lai. Vertikaalsuunas peab kõnnitee kohal olema vähemalt 2,25 m vaba ruumi.

Kõnnitee peab olema vähemalt rööbaste kõrgusel.

Vältida tuleb päästealas olevatest takistustest põhjustatud kohalikke ahendeid. Takistused ei tohi vähendada kõnnitee nõutavat miinimumlaiust (0,7 m) ning takistus ei tohi olla pikem kui 2 m.

Käsipuud tuleb paigaldada ohutusse piirkonda viivast kõnniteest umbes 1 m kõrgusele. Käsipuud peavad jääma ettenähtud vähimast vabast ruumist väljapoole. Takistuseni jõudmisel ja sellest möödumisel peavad käsipuud paiknema tunneli pikitelje suhtes 30o kuni 40o nurga all.

4.2.2.8.

Evakuatsiooniteede avariivalgustus

Käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse kõigi järjestikuste tunnelite suhtes, mis on pikemad kui 500 m.

Selleks et juhtida sõitjaid ja rongi personali hädaolukorras ohutusse piirkonda, peab evakuatsiooniteedel olema avariivalgustus.

Lubatud on kasutada muud valgustust kui elektervalgustust, kui see täidab oma otstarvet.

Valgustust nõutakse järgmiselt:

ühe rööpapaariga tunnelis: ühel pool (kõnniteega samal pool)

kahe rööpapaariga tunnelis: mõlemal pool.

Valgustuse paigutus: kõnnitee kohal, võimalikult madalal, nii et see ei segaks inimeste liikumist, või käsipuudesse paigaldatuna.

Valgustugevus peab kõnniteel olema vähemalt 1 luks.

Autonoomsus ja töökindlus: reservtoide hädaolukordadeks või muuks otstarbeks, mis tagab kasutatavuse vähemalt 90 minutiks.

Kui avariivalgustus on tavalistes käitamistingimustes välja lülitatud, peab saama seda sisse lülitada järgmiselt:

4.2.2.9.

Evakuatsioonitähised

Käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse kõigi tunnelite suhtes, mis on pikemad kui 100 m.

Evakuatsioonitähised märgivad varuväljapääse ning näitavad ohutu piirkonna kaugust ja suunda. Kõik tähised tuleb kavandada vastavalt 24. juuni 1992. aasta direktiivile 92/58/EÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta ning standardile ISO 3864-1.

Evakuatsioonitähised tuleb paigaldada külgseintele. Kahe tähise vaheline kaugus võib olla kõige rohkem 50 m.

Kui tunnelis on avariivarustust, tuleb paigaldada selle asukohta märkivad tähised.

4.2.2.10.

Avariiside

Igas tunnelis tuleb GSM-R-süsteemi kaudu võimaldada raadioside rongi ja juhtimiskeskuse vahel. Vajadus täiendavate sidesüsteemide, näiteks avariitelefonide, järele puudub.

Selleks et päästeteenistused saaksid suhelda oma kohapealsete juhtimisseadmete abil, tuleb tagada pidev raadioside. Süsteem peab võimaldama päästeteenistustel kasutada oma sidevahendeid.

4.2.2.11.

Päästeteenistuste juurdepääs

Päästeteenistused peavad vahejuhtumi korral pääsema tunnelisse selle suudmete ja/või vastavate varuväljapääsude kaudu (vt punkt 4.2.2.6.3). Kõnealused juurdepääsukohad peavad olema vähemalt 2,25 m laiad ja 2,25 m kõrged. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab juurdepääsukohtadeks ettenähtud rajatisi kirjeldama hädaolukorra lahendamise plaanis.

Kui hädaolukorra lahendamise plaan nõuab juurdepääsu maanteelt, peaks see olema kavandatud päästealale nii lähedal kui võimalik. Hädaolukorra lahendamise plaanis tuleb kirjeldada alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi.

4.2.2.12.

Päästealad väljaspool tunneleid

Tunneli lähedal juurdepääsuteedel peavad olema vähemalt 500 m2 suurused päästealad. Olemasolevaid maanteid võib käsitada päästealadena. Kui juurdepääs maanteelt ei ole praktiliselt võimalik, tuleb päästeteenistustega konsulteerides pakkuda alternatiivseid lahendusi.

4.2.2.13.

Veevarustus

Päästeteenistustega konsulteerides tuleb tagada tunneli juurdepääsukohtade veevarustus. Selle võimsus peab olema vähemalt 800 liitrit minutis 2 tunni vältel. Vee allikaks võib olla hüdrant või mis tahes vähemalt 100 m3 suurune veevõtukoht, näiteks bassein, jõgi vm. Hädaolukorra lahendamise plaanis tuleb kirjeldada vee õnnetuspaigale toomise viisi.

4.2.3.

Energiavarustuse allsüsteem

Käesolevat punkti kohaldatakse energiavarustuse allsüsteemi infrastruktuuri osa suhtes.

4.2.3.1.

Kontaktõhuliini või kontaktrööbaste segmentimine

Käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse tunnelite suhtes, mis on pikemad kui 5 km.

Tunnelite veojõu toitesüsteem tuleb jagada osadeks, millest ükski ei ole pikem kui 5 km. Kõnealust tehnilist kirjeldust kohaldatakse ainult juhul, kui signaalimissüsteem võimaldab mitmel rongil tunnelis samaaegselt igal rööbasteel viibida.

Pöörangute asukohad tuleb kavandada vastavalt tunneli hädaolukorra lahendamise plaanile ja nii, et pöörangute arv tunnelis oleks võimalikult väike.

Iga pöörang peab olema kaugjuhitav.

Pöörangul peavad olema sidevahendid ja valgustus, et pööranguseadmeid saaks ohutult käsitsi käitada ja hooldada.

4.2.3.2.

Kontaktõhuliini või kontaktrööpa maandus

Tunneli juurdepääsukohtades ja selle osade (vt punkt 4.2.3.1) eralduskohtade lähedal peavad olema maandusseadmed. Need peavad olema käsitsi või kaugjuhitavad püsiseadmed.

Kõnealustes kohtades peavad olema maandamiseks vajalikud sidevahendid ja valgustus.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja päästeteenistused peavad hädaolukorra lahendamise plaanis määratlema maandustoimingud ja nendega seotud kohustused (vt punkt 4.4.4 maandustoimingute kohta).

4.2.3.3.

Elektrivarustus

Tunneli elektrijaotussüsteem peab sobima hädaolukorra lahendamise plaanile vastava päästeteenistuste varustusega.

Mõned riiklikud päästeteenistused võivad olla elektrivarustuse poolest sõltumatud. Sellisel juhul ei pea kõnealustele komandodele elektrivarustust tagama. Vastav otsus tuleb siiski hädaolukorra lahendamise plaanis ära märkida.

4.2.3.4.

Tunnelite elektrikaablitele esitatavad nõuded

Tulekahju korral peavad lahtised kaablid olema raskesti süttivad, vähemürgised ja väikese suitsutihedusega. Kõnesolevad tingimused on täidetud, kui kaablid vastavad EN 50267-2-1 (1998), EN 50267-2-2 (1998) ja EN 50268-2 (1999) standarditele.

4.2.3.5.

Elektriseadmete töökindlus

Ohutuse jaoks olulised elektriseadmed (tulekahjuandurid, avariivalgustus, avariiside ja mis tahes muud seadmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija peab sõitjate ohutuse tagamiseks tunnelis hädavajalikuks) peavad olema kaitstud mehaaniliste mõjude, kuumuse või tule eest. Jaotussüsteem tuleb kavandada nii, et see taluks vältimatut kahju (näiteks) alternatiivsete ühenduste pingestamise abil. Elektrisüsteem peab suutma mis tahes olulise elemendi tõrke korral täielikult toimida. Avariivalgustusele ja sidesüsteemile peab olema tagatud reservtoide 90 minuti jooksul.

4.2.4.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

Käesolevat punkti kohaldatakse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi rööpaid käsitleva osa suhtes.

4.2.4.1.

Teljepuksi ülekuumenemise detektorid

Tunnelitega raudteevõrgustikes tuleb strateegilistesse kohtadesse paigaldada teeäärsed ülekuumenenud teljepuksi andurid või muud märguandmisseadmed, mis võimaldavad küllalt suure tõenäosusega avastada ülekuumenenud teljepuksi enne rongi sisenemist tunnelisse, et peatada rong enne tunnelit (tunneleid).

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab määratlema teeäärsed detektorid ja nende asukohad infrastruktuuriregistris. Raudtee-ettevõtja peab lisama sellekohase teabe marsruudiraamatusse.

4.2.5.

Veeremi allsüsteem

4.2.5.1.

Veeremi materjaliomadused

Materjalide ja osade valikul tuleb arvesse võtta nende tulekindlust.

Reisirong: kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.7.2.2 kohaldatakse ka tavaraudteeveeremi suhtes.

Kaubarong: vt tavaraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK (kaubavagunid, versioon EN07 kuupäevaga 5.1.2005) punkt 4.2.7.2.2.4 materjalinõuete kohta.

4.2.5.2.

Reisirongi tulekustutid

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.7.2.3.2 sätteid kohaldatakse ka tavaraudtee reisirongide suhtes.

4.2.5.3.

Kaubarongide tulekaitse

4.2.5.3.1.

Sõiduvõime

Kaubarongide veduritele ega vagunitele, kus on puhkenud tulekahju, ei esitata erinõudeid sõiduvõime osas (lisaks sellele, mida kaubavagunitelt nõutakse tavaraudteeveeremi KTKs), kuigi ka kaubarongide puhul taotletakse eesmärki tuua rong tunnelist välja. Kaubarongide veduritel peavad samuti olema tulekahjuandurid nagu reisirongide veduritelgi (4.2.5.6).

4.2.5.3.2.

Juhi kaitse

Miinimumnõue juhi kaitseks tule eest: veduritel peab olema tuletõke juhikabiini kaitseks. Tuletõkked peavad täitma terviklikkuse nõuet vähemalt 15 minuti jooksul. Tulekindluskatse tuleb läbi viia vastavalt standardis EN 1363-1 vaheseina katsetuse kohta sätestatud nõuetele.

(Märkus: vt juhi kaitse kohta ka punkt 4.7.1)

4.2.5.3.3.

Inimesi ja kaupa või maanteesõidukeid vedavate rongide tulekaitse

Inimesi ja kaupa või maanteesõidukeid vedavate rongide reisivagunid peavad vastama käesoleva KTK punkti 4.2.5 asjaomastele nõuetele. Riiklike õigusaktidega võib kehtestada käitamisele lisanõudeid, et võtta arvesse kõnealuste rongide lisaohtusid, kui need nõuded ei takista direktiivile 2001/16/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) vastavate rongide liikumist. (Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete ja rahvusvaheliste lepingute puhul tehtavaid erandeid kirjeldatakse punktis 7.4). Vedurid peavad vastama reisirongide veduritele esitatavatele nõuetele. Kaubavagunite suhtes kohaldatakse vastavat KTKd.

4.2.5.4.

Reisirongi tuletõkked

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.7.2.3.3 tulekindluse kohta kohaldatakse ka tavaraudteeveeremi suhtes.

4.2.5.5.

Lisameetmed sõiduvõime hoidmiseks reisirongil, kus on puhkenud tulekahju:

4.2.5.5.1.

Reisirongide üldeesmärgid ja nõutav sõiduvõime

Käesolev punkt hõlmab meetmeid, mida tuleb võtta, suurendamaks tõenäosust, et rong, kus on puhkenud tulekahju, jätkab sõitu:

Tunnelite puhul, mis on pikemad kui 20 km, tuleb kaaluda täiendavate infrastruktuuri ja käitamisega seotud ohutusmeetmete võtmist. Tuleohutusklassi B kuuluva, asjakohasele KTKle vastava rongi käitamist üle 20 km pikkustes tunnelites ei tohi keelata.

4.2.5.5.2.

Piduritele esitatavad nõuded

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punktis 4.2.7.2.4 sätestatud piduritele esitatavaid nõudeid kohaldatakse ka tuleohutusklassidesse A ja B kuuluva tavaraudteeveeremi suhtes.

4.2.5.5.3.

Veojõule esitatavad nõuded

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punktis 4.2.7.2.4 sätestatud veojõule esitatavaid nõudeid kohaldatakse ka tuleohutusklassi B kuuluva tavaraudteeveeremi suhtes.

4.2.5.6.

Rongi tulekahjuandurid

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punktis 4.2.7.2.3.1 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka tavaraudteeveeremi suhtes.

4.2.5.7.

Sidevahendid rongides

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punktis 4.2.5.1 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka tavaraudteeveeremi suhtes.

4.2.5.8.

Hädapidurduse tühistamine

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.5.3 sõitjate häiresignaali käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka tavaraudteeveeremi suhtes.

4.2.5.9.

Rongi avariivalgustussüsteem

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.7.13 avariivalgustust käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka tavaraudteesüsteemi reisirongide suhtes, kuid selle erinevusega, et tavaraudteesüsteemi reisirongidelt nõutakse autonoomset tööd 90 minuti vältel pärast peamise toiteallika tõrget.

4.2.5.10.

Rongi kliimaseadmete väljalülitamine

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.7.12.1 sõitjate ning rongi meeskonna kliimaseadmega ruume käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka tavaraudtee reisirongide suhtes

4.2.5.11.

Reisirongi evakuatsiooniplaan

4.2.5.11.1.

Sõitjate varuväljapääsud

Tavaraudtee reisirongide varuväljapääsude asetus, kasutus ja tähised peavad vastama kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.7.1.1 alapunktide A kuni C nõuetele.

4.2.5.11.2.

Sõitjatele ettenähtud uksed

Ustel peavad olema hädaolukorras eraldi seest- ja väljastpoolt avamise seadmed kooskõlas kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punkti 4.2.2.4.2.1 alapunktiga g.

4.2.5.12.

Päästeteenistustele suunatud teave ja nende juurdepääs

Päästeteenistustele tuleb hädaolukordade lahendamise võimaldamiseks anda veeremi kirjeldus. Eelkõige tuleb neile teatada, kuidas veeremisse pääseda.

4.3.1.

Üldosa

Raudteetunnelite ohutuse KTK on seotud teiste KTKdega ja selles esitatakse mitme teise allsüsteemiga seotud nõudeid ühel järgmistest viisidest:

Liideste loetelu on esitatud allpool. Viiteid teistele KTKde nõuetele tuleb käsitada soovitustena tavaraudteesüsteemi KTKde jaoks, millele osutatakse.

4.3.2.

Liidesed infrastruktuuri allsüsteemiga

Viiteid liidestele tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemiga tuleb täpsustada hiljem, kui tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi KTK on vastu võetud.

4.3.2.1.

Evakuatsiooniteed

Evakuatsiooniteede määratlus on esitatud tavaraudteesüsteemi tunnelite ohutuse allsüsteemi KTK punktis 4.2.2.7. Kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi KTKs on kõnealusele nõudele osutatud. Selle eest vastutab tavaraudteesüsteemi tunnelite ohutuse allsüsteemi KTK.

4.3.2.2.

Tunneli seisukorra kontroll

Tunneli seisukorra kontrollimisel lähtutakse kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi KTK punktis 4.5.1 ja kavandatavas tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi KTKs sätestatud hoolduskava üldnõuetest, millele lisanduvad käesoleva KTK punktis 4.5.1 esitatud lisanõuded.

4.3.3.

Liidesed energiavarustuse allsüsteemiga

Viiteid liidestele tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemiga tuleb täpsustada hiljem, kui tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK on vastu võetud.

4.3.3.1.

Veojõu toitesüsteemide segmentimine

Tunnelite ohutuse KTK punktis 4.2.3.1 kontaktõhuliini või kontaktrööbaste segmentimise kohta ning kiirraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK punktis 4.2.7 käsitletakse samu probleeme: kontaktõhuliini osadeks jaotamine ja töötamise järjepidevus. Kõnealused punktid on omavahel seotud.

4.3.4.

Liidesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga

Teljepuksi ülekuumenemise detektorid peavad avastama ülekuumenenud teljepuksi. Raudteetunnelite ohutuse KTKs ei kehtestata allsüsteemidele nõudeid, vaid määratakse kindlaks ainult detektorite asukohad.

4.3.5.

Liidesed käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

4.3.5.1.

Tunneli hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused

Lisaks tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.2.3.7 sätestatud hädaolukordade haldamise nõuetele esitatakse käesoleva KTK punktis 4.4.3 tunnelite hädaolukordade lahendamise plaaniga seotud erinõuded.

4.3.5.2.

Marsruudiraamat

Tunnelitega liinide puhul tuleb marsruudiraamatus täpsustada lisaks tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.2.1.2.2 sätestatud nõuetele ka käesoleva KTK punkti 4.4.5 nõudeid.

4.3.5.3.

Sõitjatele rongis ohutust ja hädaolukordi käsitleva teabe jagamine

Lisaks tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.2.3.7 esitatud hädaolukordade haldamise nõuetele kirjeldatakse käesoleva KTK punktis 4.4.6 tunnelite ohutusega seotud erinõudeid.

4.3.5.4.

Rongi meeskonna ja muu personali tunnelitealane pädevus

Lisaks tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktile 4.6, milles käsitletakse rongi personalilt tunnelitealase pädevuse saavutamiseks nõutavaid erialaseid teadmisi ja keelepädevust ning vastavat hindamismenetlust, täpsustatakse käesoleva KTK punktis 4.6.1 tunnelites tekkinud hädaolukordade lahendamiseks vajalikku pädevust.

4.3.6.

Liidesed veeremi allsüsteemiga

Viited liidestele tavaraudteesüsteemi muu veeremiga kui kaubavagunitega tuleb täpsustada hiljem, kui asjaomane tavaraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK on vastu võetud.

4.3.6.1.

Veeremi materjaliomadused

Punktis 4.2.5.1 kirjeldatakse veeremi materjalide ja osade põlemiskäitumist. Selles nõutakse tavaraudteesüsteemi reisirongi materjalidelt ja osadelt samu omadusi nagu kiirraudteesüsteemi veeremilt ja viidatakse seega kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK punktile 4.2.7.2.2. Tavaraudteesüsteemi kaubarongi jaoks on vastavad omadused määratletud tavaraudteesüsteemi kaubavagunite allsüsteemi KTK punktis 4.2.7.2.1.

4.3.6.2.

Muud veeremile esitatavad nõuded

Tavaraudtee veeremile raudteetunnelite ohutuse allsüsteemi KTK punktides 4.2.5.2 ja 4.2.5.4 kuni 4.2.5.11 esitatavad nõuded on samad mis kiirraudteevõrgustiku veeremile esitatavad nõuded.

4.3.7.

Liidesed liikumispuudega isikute allsüsteemiga

4.3.7.1.

Evakuatsiooniteed

Evakuatsiooniteede mõõtmete valikul on arvestatud tavaraudteesüsteemi liikumispuudega isikute allsüsteemi, kus ratastoolide jaoks on ette nähtud 0,75 m laiune ala.

4.4.1.

Rongide seisukorra kontroll ja asjakohased meetmed

Rongi ohutuse jaoks olulisi seadmeid peab kontrollima:

Käesolev nõue täiendab tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punkti 4.2.2.7.

4.4.1.1.

Enne rongi käitamist

Tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.2.3.3 esitatud nõue on tunnelite ohutuse jaoks oluline.

4.4.1.2.

Rongi käitamise ajal

Tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktides 4.2.3.3.2, 4.2.3.6.3 ja 4.2.3.7 esitatud nõuded on tunnelite ohutuse jaoks olulised.

4.4.1.2.1.

Ohutuse jaoks olulised seadmed

Kui sõidu ajal avastatakse, et üks alljärgnevatest seadmetest

on vigane, peab raudtee-ettevõtjal olema kava selle kohta, kuidas kõnealuses olukorras jätkata rongi ohutut käitamist või rong peatada.

Rongi meeskond peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kõnesolevast olukorrast viivitamata teavitama.

4.4.1.2.2.

Teljepuksi ülekuumenemine

Kui avastatakse, et teljepuks on üle kuumenenud:

4.4.2.

Hädaolukorra eeskiri

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja käitamiseeskirjades tuleb vastu võtta ja vajaduse korral edasi arendada põhimõtet, et vahejuhtumi korral (välja arvatud rööbastelt mahasõidu korral, mis nõuab kohest peatumist)

Kõigil juhtudel peab rongi meeskond raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat viivitamata teavitama ning teisi sõiduplaanikohaseid ronge ei tohi tunnelisse lubada.

4.4.3.

Tunneli hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja juhtimisel ning vajaduse korral koostöös raudtee-ettevõtjate, päästeteenistuste ja asjaomaste ametiasutustega tuleb iga tunneli jaoks koostada hädaolukorra lahendamise plaan. See peab vastama tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.2.3.7 (hädaolukorra lahendamise kohta) esitatud nõuetele ja järgmistele lisanõuetele.

Kui ühel rööbasteel olevad tunnelid on sarnased, võib hädaolukorra lahendamise plaan olla üldine.

4.4.3.1.

Sisu

Hädaolukorra lahendamise plaan peab olema kooskõlas olemasolevate enesepääste-, evakueerimis- ja päästevahenditega.

Hädaolukorra lahendamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmist:

4.4.3.2.

Märgistamine

Kõik evakuatsiooniteede või ühenduskäikude (vt punkt 4.2.2.6) uksed peavad olema mõlemalt poolt ainulaadselt märgistatud. Märgistus peab olema kirjas hädaolukorra lahendamise plaanis ja marsruudiraamatus ning seda tuleb kasutada raudtee-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja päästeteenistuste teabevahetuses. Märgistuse igast olulisest muudatusest tuleb viivitamata teatada. Vastavalt tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktile 4.2.1.2.2.2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja muutma vastavalt hädaolukorra lahendamise plaani ja raudtee-ettevõtja marsruudiraamatut.

4.4.3.3.

Õppused

Enne tunneli või tunnelite seeria avamist tuleb korraldada täiemahuline evakueerimis- ja päästmisõppus, mis kaasab kõik hädaolukorra lahendamise plaanis määratletud töötajad.

Hädaolukorra lahendamise plaanis tuleb määratleda, kuidas tutvustada kõigile asjaomastele organisatsioonidele infrastruktuuri ning kui sageli peavad toimuma tunneliskäigud ja õppused või muud koolitused .

4.4.4.

Isoleerimis- ja maandustoimingud

Kui päästeteenistused nõuavad veojõu toite väljalülitamist, tuleb neile tagada kontaktliinide kandetrosside või kontaktrööbaste asjakohaste osade väljalülitamine enne nende sisenemist tunnelisse või selle osasse.

Veojõu toite väljalülitamine on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanne. Maanduse eest vastutajad tuleb määratleda hädaolukorra lahendamise plaanis. Ette tuleb näha vahejuhtumi toimumiskoha isoleerimine.

4.4.5.

Marsruudiraamat

Tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.2.1.2.2.1 osutatud marsruudiraamat peab sisaldama asjakohast ohutusalast teavet tunnelite kohta.

4.4.6.

Sõitjatele rongis ohutust ja avariiolukordasid käsitleva teabe jagamine

Nagu tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.2.3.7 nõutakse, peavad raudtee-ettevõtjatel olema sisse seatud menetlused sõitjate teavitamiseks ohutus- ja hädaolukorra toimingutest tunnelites. Kõnealune teave tuleb anda vähemalt selle riigi keeles, kus rong sõidab, ja inglise keeles. Võimalikult palju tuleb kasutada visuaalset teavet (piktogramme). Põhiline teave, mida esitada tuleks, on järgmine:

4.4.7.

Tunnelite juhtimiskeskuste vaheline koostöö

Asjaomaste juhtimiskeskuste (nt energiavarustuse, käitamise, tunnelirajatiste) vahelise koostöö tegemise kord peab olema kooskõlas hädaolukorra lahendamise plaaniga.

4.5.1.

Tunneli seisukorra kontroll

Käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse kõigi tunnelite suhtes, olenemata nende pikkusest.

Kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi KTK punktis 4.5.1 ja samuti kavandatavas tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi KTKs sätestatud hoolduskavas tuleb arvesse võtta järgmisi täiendavaid kontrollieeskirju:

4.5.2.

Veeremi hooldus

4.5.2.1.

Reisirong

Reisirongi moodustava veeremi hoolduskava peab sisaldama selgelt järgmiste ohutuse jaoks oluliste seadmete kontrolli:

4.5.2.2.

Kaubarong

Kaubarongi veduri hoolduskava peab sisaldama selgelt vähemalt ühe enesepäästevahendi olemasolu kontrolli veduris.

4.6.1.

Rongi meeskonna ja muu personali tunnelitealane pädevus

Kõigil kutselistel rongijuhtidel ja vagunisaatjatel ning rongide liikumiseks lube andvatel töötajatel peavad olema teadmised hädaolukorras toimetulekuks ja oskus neid teadmisi praktikas rakendada. Rongijuhtidele ja/või vagunisaatjatele kehtestatud üldnõuded on esitatud tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK punktis 4.6 kutsekvalifikatsiooni kohta ning H (rongi juhtimiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded) ja J (rongi saatmisega seotud tegevusteks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded) lisas.

Kogu rongi meeskond peab teadma, mida teha tunnelites ohutuse tagamiseks, ning eelkõige peavad meeskonnaliikmed oskama rongi tunnelis evakueerida. See hõlmab sõitjate suunamist teise vagunisse või rongist välja ning nende juhtimist ohutusse alasse.

Rongi abitöötajad (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongi meeskonda, nagu on määratletud allpool, peavad olema lisaks oma põhiväljaõppele koolitatud ka toetama rongi meeskonna tööd. (1)

Allsüsteemide hooldamise ja käitamisega tegelevate inseneride ja juhtide erialases väljaõppes tuleb käsitleda ka raudteetunnelite ohutuse teemat.

4.7.1.

Enesepäästevahend

Kaubarongide mehitatud veduritel peavad olema EN 402:2003 standardile või 403:2004 standardile vastavad enesepäästevahendid juhi ja teiste veduris viibivate isikute jaoks. Raudtee-ettevõtja peab valima ühele kõnealusest kahest standardist vastavad enesepäästevahendid.

4.8.1.

Infrastruktuuriregister

Vt käesoleva KTK A lisa

4.8.2.

Veeremiregister

Vt käesoleva KTK B lisa

6.2.1.

Vastavushindamine (üldosa)

Tellija, nagu raudtee-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, veeremitootja, või tellija ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab esitama veeremi või energiavarustuse või juhtkäskude ja signaalimise või infrastruktuuri allsüsteemi vastavushindamise taotluse teavitatud asutusele, mille ta valib oma soovi kohaselt.

Praegu tuleb eristada:

Esimeste puhul tuleb vastavust tunnelite ohutuse KTKle hinnata asjaomast allsüsteemi reguleeriva KTK vastavushindamise raames. Teiste puhul (tavaraudteesüsteemi muu veerem kui kaubavagunid, tavaraudteesüsteemi infrastruktuur ja tavaraudteesüsteemi energiavarustus) kirjeldatakse hindamist kas käesolevas peatükis või olemasolevate kiirraudteesüsteemi allsüsteemide KTK (veerem, infrastruktuur ja energiavarustus) asjaomastes peatükkides.

Kui tavaraudteesüsteemi tunnelite ohutuse allsüsteemi KTK 4. peatüki tehniline kirjeldus on piisav, ei esitata käesolevas peatükis lisateavet hindamise kohta.

Viited on esitatud järgmises tabelis.

Teavitatud asutusel peab olema luba:

Taotleja(d) peab (peavad) koostama vastava(te) allsüsteemi(de) EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni(d) vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 18 lõikele 1 ja lisale VI.

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon(id) on vajalik(ud) allsüsteemi kasutuselevõtmise loa saamiseks.

Allsüsteemi vastavust tuleb hinnata kooskõlas käesoleva KTK punktiga 6.2.2 ja E lisaga ning vastavalt ühele või mitmele järgmistest moodulitest:

Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulid (vt F lisa)

Moodul SB: tüübihindamine projekteerimise ja väljatöötamise etapis

Moodul SD: toote kvaliteedijuhtimise süsteem tootmisetapis

Moodul SF: toote vastavustõendamine tootmisetapis

Moodul SG: tooteühiku vastavustõendamine

Moodul SH2: täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega projekteerimise, väljatöötamise ja tootmise etappides

Heakskiitmise korra ja hindamise sisu määratlevad taotleja ja teavitatud asutus vastavalt käesolevale KTKle ja kooskõlas käesoleva KTK 7. peatükis esitatud eeskirjadega.

6.2.2.

Vastavushindamise menetlused (moodulid)

Taotleja peab valima ühe alljärgnevas tabelis esitatud moodulitest või moodulite kombinatsioonidest.

Tabel

Hindamismenetlused

Asjaomastes etappides hinnatavad allsüsteemi omadused on esitatud E lisas. Taotleja peab kinnitama, et iga toodetud allsüsteem vastab tüübile. Tähis X E lisa tabeli E neljandas veerus märgib, et vastavat omadust tuleb tõendada iga allsüsteemi puhul eraldi.

Hoolduse allsüsteemi hindamist kirjeldatakse punktis 6.2.5.

6.2.3.

Olemasolevad lahendused

Kui olemasolevat lahendust on taotluse saamiseks samadel tingimustel juba hinnatud, kohaldatakse järgmist menetlust:

Taotleja peab näitama, et eelmise taotluse hindamiseks tehtud katsetuste ja kontrollide tulemused on kooskõlas käesoleva KTK nõuetega. Sellisel juhul kehtib eelmine allsüsteemiga seotud omaduste tüübihindamine ka uue taotluse kohta.

6.2.4.

Uuenduslikud lahendused

Kui allsüsteem sisaldab uuenduslikku lahendust, nagu on määratletud punktis 4.1, peab tootja või tellija üles märkima kõrvalekalde käesolevas KTKs sätestatud asjakohasest nõudest ja esitama selle Euroopa Raudteeagentuurile. Agentuur peab koostama lahenduse jaoks vajalikud talitluslikud ja liideste tehnilised kirjeldused ning töötama välja nende järgimise hindamise meetodid.

Vajalikud talitluslikud ja liideste tehnilised kirjeldused ning hindamismeetodid lisatakse KTKsse läbivaatamise käigus. Pärast direktiivi 2001/16/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 21 lõike 2 kohase komisjoni otsuse jõustumist lubatakse uuendusliku lahenduse kasutamist enne KTKsse lisamist.

6.2.5.

Hoolduse hindamine

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 18 lõikele 3 vastutab teavitatud asutus tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis sisaldab ka hooldusdokumente. See tähendab, et eelkõige peab teavitatud asutus kontrollima:

kuid asutus ei pea kontrollima hooldusdokumentide sisu kehtivust.

Hoolduse vastavushindamine kuulub asjaomase riikliku ametiasutuse pädevusse.

6.2.6.

Käituseeskirjade hindamine

Raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tõendama vastavust käesoleva KTK nõuetele. Seda võivad nad teha direktiivis 2004/49/EÜ kirjeldatud ohutuse juhtimissüsteemi osana. Käesolevas KTKs sätestatud käituseeskirjadele vastavuse tõendamiseks ei pea teavitatud asutus seda eraldi hindama, välja arvatud juhul, kui seda nõuab käitamise KTK.

Asjaomane pädev asutus peab enne uue või muudetud ohutusloa või -sertifikaadi väljaandmist hindama kõiki uusi või muudetud käitusmenetlusi ja -toiminguid enne nende rakendamist. Kõnealune hindamine peab olema osa ohutussertifikaadi või -loa andmise protsessist.

6.2.7.

Lisanõuded raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud nõuete järgimise hindamisele

6.2.7.1.

Pöörangute ja riströöbaste paigaldus

Teavitatud asutus peab kontrollima, et tehniline dokumentatsioon sisaldaks tehnilist uuringut, milles põhjendatakse pöörangute ja riströöbaste asukohti tunnelis ning kinnitatakse, et paigaldatud on minimaalne arv pööranguid ja riströöpaid vastavalt punkti 4.2.2.1 nõuetele.

6.2.7.2.

Omavolilise juurdepääsu vältimine varuväljapääsudele ja seadmete ruumidele

Hindamisel tuleb teha kindlaks, et:

6.2.7.3.

Konstruktsioonide tulekaitsenõuded

Teavitatud asutus peab hindama punktis 4.2.2.3 määratletud konstruktsioonide tulekaitsenõuete järgimist, kasutades raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu tellija tehtud arvutuste tulemusi.

6.2.7.4.

Enesepääste-, evakuatsiooni- ja päästevahendid vahejuhtumite korral

Teavitatud asutus peab kontrollima, kas kasutatavat lahendust on üksikasjalikult kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis ja kas see on punktis 4.2.2.6 esitatud nõuetega kooskõlas. Punktis 4.2.2.6.5 osutatud alternatiivse tehnilise lahendusega seoses peab teavitatud asutus kontrollima, kas vajalik tehniline uuring on tehtud ja kas see on saanud asjaomase riikliku asutuse heakskiidu.

6.2.7.5.

Päästeteenistuste juurdepääs ja varustus

Teavitatud asutus peab tehnilist dokumentatsiooni kontrollides ja päästeteenistustega konsulteerimise tulemusel saadud tõendeid kaaludes veenduma, et järgmiste punktide nõuded on täidetud:

6.2.7.6.

Elektriseadmete töökindlus

Teavitatud asutus peab veenduma ainult selles, et teostatud on punkti 4.2.3.5 talitluslikele nõuetele vastav vearežiimi analüüs.

6.2.7.7.

Teljepuksi ülekuumenemise detektorid

Teavitatud asutus peab veenduma, et punkti 4.2.4.1 kohaselt on kasutusele võetud teljepuksi ülekuumenemise detektorid või seda ennetavad seadmed ning et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kehtestanud häirele järgnevad toimingud, millega hoitakse ära rikkekahtlusega veeremi sisenemine tunnelisse või peatumine tunnelis.

6.2.8.

Lisanõuded raudtee-ettevõtjale esitatavate nõuete järgimise hindamisele

Käesolevas KTKs tavaraudteesüsteemi veeremile kehtestatavad nõuded on samad mis kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTKs. Seega tuleb vastavust veeremile esitatavatele nõuetele hinnata kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi KTK 6. peatükis sätestatud hindamisnõuete kohaselt, välja arvatud järgmiste punktide puhul, kus esitatakse lisanõudeid ja -teavet:

6.2.8.1.

Päästeteenistustele ettenähtud teave ja nende juurdepääs

Teavitatud asutus peab pärast päästeteenistustega konsulteerimist kontrollima, kas punktis 4.2.5.12 sätestatud nõuded on täidetud.

6.2.8.2.

Enesepäästevahend

Vastavushindamist kirjeldatakse standardites EN401:1994, EN402:2003, EN403:2004.

7.1.1.

Üldosa

4., 5. ja 6. peatükki kohaldatakse täielikult käesoleva KTK geograafilisse kohaldamisalasse (vt punkt 1.2) kuuluvate allsüsteemide suhtes, mis võetakse kasutusele pärast käesoleva KTK jõustumist.

Eelkõige viitavad need nii uutele tunnelitele kui ka uutele tunneliprojektidele. Väljatöötatud projektide ja juba sõlmitud lepingute kohta vaata direktiivi 2001/16/EÜ artikli 7 punkt a.

7.1.2.

Olemasoleva projekti järgi ehitatud uus veerem

Enne käesoleva KTK jõustumist olemas olnud projekti järgi ehitatud uue veeremi, mille käitamiseks määratletud liinidel on üks või mitu liikmesriiki juba loa andnud, võib nelja aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist kasutusele võtta, ilma et oleks vaja tõendada vastavust raudteetunnelite ohutuse KTKle, tingimusel et veeremit käitatakse liinidel, millele anti kinnitus.

Kui kõnealune veerem on suunatud käitamiseks üle 1 km pikkuste tunnelitega liinidel, peab sellel siiski olema hädapidurduse tühistamise seade, mis vastab käesoleva KTK punktile 4.2.5.8.

7.1.3.

Uutes tunnelites sõitmiseks suunatud olemasolev veerem

Olemasolevate rongide käitamist käesolevale KTKle vastavates tunnelites ei tohi takistada, välja arvatud juhul, kui see vähendaks teavitatud riiklike eeskirjadega kehtestatud üldist ohutuse taset.

7.2.1.

Sissejuhatus

Juba kasutusel olevaid allsüsteeme täiustatakse ja uuendatakse vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikele 3.

Üleminekustrateegias (vt punkt 7.2.2) osutatakse, kuidas kohandada uuendamis- või täiustamisprotsessis tunneli iga olemasolevat allsüsteemi käesolevale KTKle vastavaks.

Täiustamine ja uuendamine on määratletud direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktides l, m ja n. Sellega ettenähtud meetmeid kohaldatakse nii täiustamis- kui uuendamistööde suhtes.

Käesoleva KTK ennetava rakendamise võimaldamiseks ärgitatakse liikmesriike edendama ja toetama rakendusstrateegiat. Alati kui täiustatakse või uuendatakse juba kasutusel oleva tunneli või veeremi allsüsteemi, tuleks kaaluda võimalust hõlmata kõnealusesse tegevusse ka osi, mida täiendamis- või uuendamiskavas ei olnud ette nähtud, kuid mida saaks viia vastavusse käesoleva KTKga, seda eelkõige juhtudel, kui see mõjub positiivselt ohutusele ja parandusi saab teha väikeste lisakulutustega.

Juhul kui tunneli ohutuse jaoks olulist allsüsteemi hinnatakse uuendamis- või täiustamistööde tulemusel muudele KTKdele vastavuse suhtes uuesti, nõutakse käesolevale KTKle vastavuse uut hindamist ainult selliste süsteemide ja komponentide puhul, mida kõnesolevad tööd otseselt mõjutavad.

7.2.2.

Üle 1 km pikkuste tunnelite täiustamis- või uuendamismeetmed: infrastruktuuri ja energiavarustuse allsüsteemid

Järgmiste tunnelite ohutust mõjutavate allsüsteemide osade täiustamisel või uuendamisel tuleb rakendada järgmisi meetmeid. Koostusid ja komponente, mida konkreetne täiustamis- või uuendamiskava ei hõlma, ei pea kõnealuse kava rakendamisel nõuetega vastavusse viima.

7.2.2.1.

Infrastruktuuri allsüsteem

7.2.2.2.

Energiavarustuse allsüsteem

4.2.3.4 Tunnelite elektrikaablitele nende paigaldamisel esitatavad nõuded (vastutaja: raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja)

7.2.3.

Täiustamis- või uuendamismeetmed juhtkäskude ja signaalimise, käitamise ning veeremi allsüsteemide puhul

Järgmiste tunnelite ohutust mõjutavate allsüsteemide osade täiustamisel või uuendamisel tuleb rakendada järgmisi meetmeid. Koostusid ja komponente, mida konkreetne täiustamis- või uuendamiskava ei hõlma, ei pea selle kava rakendamisel nõuetega vastavusse viima.

7.2.3.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem: meetmete võtmist ei nõuta.

7.2.3.2.

Käitamise allsüsteem:

Käitamismeetmeid rakendatakse olemasolevates tunnelites olenemata muude allsüsteemide uuendamis- või täiustamistöödest vastavalt tavaraudteesüsteemi käitamise allsüsteemi KTK 7. peatükis esitatud nõuetele.

7.2.3.3.

Veeremi allsüsteem (reisirong)

Kaubavagunite puhul nõutakse tavaraudteesüsteemi veeremi (kaubavagunite) allsüsteemi KTK järgimist.

7.2.4.

Muud olemasolevad tunnelid

Käesolevat KTKd ei kohaldata olemasolevate allsüsteemide suhtes, mida ei uuendata ega täiustata. Käesolevat KTKd ei kohaldata alla 1 000 m pikkuste tunnelite täiustamise või uuendamise suhtes.

Seoses eesmärgiga ühtlustada üleeuroopalise raudteesüsteemi ohutuse taset juhitakse tähelepanu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni soovitustele (TRANS/AC.9/9, 1.12.2003), mille E osas öeldakse: „Kasutusel on juba väga palju tunneleid. Paljud neist ehitati ajal, mil ohutusnõuded ei olnud nii ranged kui praegu. On selge, et neid ei ole võimalik mõistlike kuludega kohandada uutele tunnelitele esitatavatele nõuetele.

Kuid raudteetunnelite ohutus ei olene ainult struktuurimeetmetest – seda saab tagada ka veeremiga seotud meetmete ja käitamismeetmete abil. Seega soovitab huvitatud ühendus hinnata olemasolevate tunnelite ohutuskavade  (2) kehtestamisel tunnelite ohutuse taset ja vajaduse korral kavandada kõnealuse taseme tõstmist meetmete abil, mida saab võtta mõistlike kuludega. Huvitatud ühendus eeldab, et kõnesolevad meetmed valitakse uutele tunnelitele esitatavate miinimumnõuete seast, seades esikohale mittestruktuursed meetmed.”

7.4.1.

Kehtivad lepingud

Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist komisjonile järgmistest tunnelitega seotud nõudeid sisaldavatest lepingutest, mille alusel toimub käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvate rongide kasutamine:

Kõnealuste lepingute vastavust ELi õigusaktidele, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõttele ja eriti käesolevale KTKle, hinnatakse ning komisjon võtab vajalikud meetmed, muutes näiteks käesolevat KTKd, et lisada vajalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed.

Kõnealused lepingud on lubatud seni, kuni võetakse vajalikud meetmed, kaasa arvatud käesoleva KTKga seotud lepingute sõlmimine ELi ning Vene Föderatsiooni ja muude ELiga piirnevate SRÜ riikide vahel.

Ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirjade kokkuleppest (RID) ja rahvusvaheliste raudteevedude konventsioonist (COTIF) ei ole vaja teatada, kuna need on üldtuntud.

7.4.2.

Uued lepingud ja kehtivate lepingute muutmine

Uute lepingute sõlmimisel või kehtivate lepingute muutmisel tuleb võtta arvesse ELi õigusakte ja eelkõige käesolevat KTKd. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõnealustest lepingutest või muudatustest. Sel juhul kohaldatakse punktis 7.4.1 sätestatud korda.

7.5.1.

Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtude suhtes lubatakse kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhud jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum). Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava allsüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (A1-juhtum), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, või aastaks 2020 (A2-juhtum).

7.5.2.

Erijuhtude loetelu

Erijuhtusid ei ole ette nähtud.