29.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/4

(1)

31. märtsil 2005 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi “algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude (“laiendatud tootevalik”) impordi suhtes ning kahe vahepealse läbivaatamise algatamisest seoses muu hulgas Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude (“esialgne tootevalik”) impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui 14. veebruaril 2005 esitas Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi “kaebuse esitaja”) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, kõnealusel juhul enam kui 50 %, ühenduse laiendatud tootevaliku tootmisest. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Vahepealsed läbivaatamised algatas komisjon omal initsiatiivil, vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, et lubada nõukogu määrusega (EÜ) nr 2320/97 (3) ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 348/2000 (4) muu hulgas Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärineva esialgse tootevaliku impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete (edaspidi “lõplikud meetmed”) mis tahes vajalikku muutmist või kehtetuks tunnistamist. Muudatuse või kehtetuks tunnistamise vajalikkus võib tekkida juhul, kui tehakse kindlaks, et laiendatud tootevaliku suhtes tuleb kehtestada meetmed põhjusel, et tooted, mille suhtes on kehtestatud meetmed määruse (EÜ) nr 2320/97 ja määruse (EÜ) nr 348/2000 alusel, kuuluvad laiendatud tootevalikusse.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 2320/97 kehtestati dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Rumeeniast ja Venemaalt pärineva esialgse tootevaliku impordi suhtes. Komisjoni otsustega 97/790/EÜ (5) ja 2000/70/EÜ (6) kiideti heaks muu hulgas Rumeenia ja Venemaa eksportijate võetud kohustused. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1322/2004 (7) otsustati ettevaatusabinõuna lõpetada kehtivate meetmete kohaldamine Rumeeniast ja Venemaalt pärit esialgse tootevaliku impordi suhtes seoses teatavate ühenduse tootjate varasema konkurentsivastase käitumisega. Nimetatud määruse põhjenduses 20 kinnitati 2002. aasta novembris algatamisteatega algatatud vahepealsete ja aegumise läbivaatamiste (vt määruse (EÜ) nr 1322/2004 põhjendust 9 ja sellele järgnevaid põhjendusi) (8) jätkumist, kuni on tehtud uued järeldused, mis võimaldavad tulevikus hinnangut anda andmete põhjal, mida konkurentsivastane käitumine ei mõjuta.

(5)

Pärast vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 teostatud uurimist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 258/2005 (9) määrusega (EÜ) nr 348/2000 kehtestatud lõplikke meetmeid, tunnistas kehtetuks nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud tollimaksudest vabastuse võimaluse ning kehtestas 38,8 %-lise dumpinguvastase tollimaksu Horvaatiast pärit esialgse tootevaliku impordi suhtes ja 64,1 %-lise dumpinguvastase tollimaksu Ukrainast pärit esialgse tootevaliku impordi suhtes, välja arvatud äriühingust Dnepropetrovsk Tube Works (edaspidi “DTW”) pärit import, mille puhul kohaldatakse 51,9 %-list dumpinguvastast tollimaksu.

(6)

Komisjon peatas otsusega 2005/133/EÜ (10) lõplikud meetmed osaliselt üheksaks kuuks alates 18. veebruarist 2005. Osalist peatamist pikendati täiendavalt ühe aasta võrra nõukogu määrusega (EÜ) nr 1866/2005. (11) Seetõttu kehtivad need tollimaksumäärad, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 348/2000, s.t. 23 % Horvaatia ja 38,5 % Ukraina puhul.

(7)

Arvestades vajadust uurimise teatavaid aspekte täiendavalt uurida ning samuti seost punktis 1.2 viidatud vahepealsete ja aegumise läbivaatamistega otsustati uurimist jätkata ajutisi meetmeid kehtestamata.

(8)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult eksportivatele tootjatele Horvaatias, Rumeenias, Venemaal ja Ukrainas, teadaolevalt asjaga seotud importijatele/kaubandusettevõtjatele, kasutajatele, tarnijatele ja ühendustele, asjaomaste ekspordiriikide esindajatele ning kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ja teistele teadaolevalt asjaga seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Pidades silmas kaebuses loetletud Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate suurt arvu, vaatlusaluse toote importijate suurt arvu ning kaebust toetavate ühenduse tootjate suurt arvu, on algatamisteates ette nähtud väljavõttelise uuringu kasutamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks, vastavalt algmääruse artiklile 17.

(10)

Selleks, et võimaldada komisjonil otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajadusel valimi moodustamiseks, paluti kõikidel Venemaa ja Ukraina eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. jaanuar 2004 kuni 31. detsember 2004).

(11)

Pärast Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate esitatud teabe uurimist ning arvestades asjaolu, et mõlemas riigis kuulub enamik äriühinguid suurtesse tootjarühmadesse, otsustati, et Venemaa ja Ukraina puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(12)

Ühenduse tootjate puhul moodustati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse tootjate suurima tüüpilise tootmismahu ja müügi põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Ühenduse tootjatelt saadud teabe alusel valis komisjon välja viis neljas eri liikmesriigis asuvat äriühingut. Üks esialgsesse valimisse kuuluvatest ühenduse tootjatest ei teinud aga koostööd ning asendati teise ühenduse tootjaga. Tootmismahu puhul moodustas viie valimisse kuuluva äriühingu toodang 49 % ühenduse kogutoodangust. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega ning nad ei esitanud vastuväiteid. Lisaks sellele paluti ülejäänud ühenduse tootjatel anda teatavaid üldisi andmeid kahju analüüsi jaoks. Pidades silmas importijatelt saadud vastuste vähest arvu, otsustati, et importijate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(13)

Võimaldamaks Ukraina eksportivatel tootjatel soovi korral esitada taotlus turumajandusliku või individuaalse kohtlemise kohta, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Ukraina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Taotlused turumajandusliku kohtlemise kohta või individuaalse kohtlemise kohta, juhul kui uurimise käigus tehakse kindlaks, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele, saadi kolmelt eksportivate tootjate rühmalt ning nendega seotud äriühingutelt.

(14)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi kolmelt Rumeenia eksportivalt tootjalt koos kahe nendega seotud äriühinguga, kahelt Venemaa eksportivate tootjate rühmalt koos viie seotud äriühinguga, millest kolm asuvad ühenduses, ja kolmelt Ukraina eksportivate tootjate rühmalt ja nendega seotud äriühingutelt. Lisaks saadi vastused küsimustikele veel viielt ühenduse tootjalt. Kuigi väljavõttelise uuringu vormile vastas kuus importijat, tegi neist koostööd vaid kolm, esitades täielikud vastused küsimustikule. Lisaks nõustus veel üks importija oma valdustes kontrollkäigu teostamisega, olenemata asjaolust, et ta ei esitanud küsimustikule vastuseid.

(15)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(16)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahjude hindamiseks vajalike suundumuste uurimine kestis 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(17)

Vaatlusalune toode on teatavad rauast või terasest õmblusteta torud, ümmarguse ristlõikega, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86. Vaatlusalune toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide ex 7304 10 10, ex 7304 10 30, ex 7304 21 00, ex 7304 29 11, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 (12) (TARICi koodid 7304101020, 7304103020, 7304210020, 7304291120, 7304318030, 7304395830, 7304399230, 7304399320, 7304518930, 7304599230 ja 7304599320) alla.

(18)

Vaatlusalust toodet kasutatakse paljudes rakendustes, nagu näiteks torujuhtmetena vedelike transpordiks, ehitustegevuses virnastamiseks, mehaanilisteks kasutusteks, gaasitorudena, katlatorudena ja puuraukudesse paigaldamiseks ette nähtud torudena (edaspidi “puuraugutorud”), mida kasutatakse mantel-, surve- ja puurtorudena naftatööstuses.

(19)

Õmblusteta torud jõuavad kasutajateni väga erineval kujul. Nad võivad olla näiteks galvaniseeritud, keermestatud, tarnitud roheliste torudena (st kuumtöötlemata), spetsiaalsete otstega, erinevate ristlõigetega, mõõtu lõigatud või lõikamata kujul. Torude jaoks ei ole üldisi standardsuurusi, mis seletab, miks enamik õmblusteta torusid tehakse klientide tellimuse peale. Õmblusteta torud ühendatakse tavaliselt keevitamise teel. Erijuhtudel võib neid siiski ühendada keerme abil või kasutada neid eraldi, kuigi neid saab ka edaspidi keevitada. Uurimine näitas, et kõikidel õmblusteta torudel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhikasutusalad.

(20)

Mõned huvitatud isikud vaidlustasid käesoleva menetluse tootevaliku määratluse. Esiteks väitsid mõned isikud, et mõnedel tootekirjelduses sisalduvatel tooteliikidel on erinevad mehaanilised ja keemilised põhiomadused (vt põhjendusi 21–26). Teiseks vaidlustati mitmes taotluses keevitatavuse kriteerium ja sellega seotud süsinikekvivalentväärtuse lävend (vt põhjendusi 27–36). Lisaks sellele taotles üks isik nn sertifitseeritud õmblusteta torude väljajätmist tootevalikust (vt põhjendus 37).

(21)

Väideti, et mõnedel tootekirjeldusega hõlmatud tooteliikidel, eriti puuraugu- ja gaasitorudel, on võrreldes teiste õmblusteta torudega erinevad mehaanilised ja keemilised põhiomadused ja lõppkasutus ning nad ei ole vastastikku asendatavad.

(22)

Määratletud toode koosneb erinevatest tooteliikidest. Siiski loetakse erinevatesse segmentidesse (nii kallimatesse kui odavamatesse) kuuluvad tooteliigid üheks tooteks, kui erinevate segmentide vahel ei ole selgeid eraldusjooni, st kui piirnevate segmentide vahel esineb kattumisi ja konkurentsi. Käesolevas menetluses on see nii, kuna esitati tõendid, et uurimisaluseid legeeritud ja legeerimata torusid saab kasutada samaks lõppkasutuseks ning et ei legeerimata ega legeeritud torude kategooriate sees ei ole selgeid eraldusjooni.

(23)

Puuraugu- ja gaasitorude puhul näitas uurimine, et muu hulgas on neil ülejäänud õmblusteta torudega võrreldavad keemilised omadused, kuna nad jäävad kõik alla süsinikekvivalentväärtuse lävendit 0,86. Lisaks sellele on neil ülejäänud tooteliikidega muid ühiseid põhiomadusi, nagu välisdiameeter ja seina paksus.

(24)

Puuraugu- ja gaasitorude lõppkasutuse kohta esitasid teatavad eksportivad tootjad vastuväite, et puuraugu- ja gaasitorusid kasutatakse erinevates rakendustes ning neid ei saa ülejäänud õmblusteta torudega vastastikku asendada. Siin leiti, et keermestamata puuraugutorusid, mis praegu on klassifitseeritud CN-koodi 7304 21 00 alla ja mida kasutatakse ehitussektoris, saab vastastikku asendada teiste, praegu CN-koodi 7304 39 58 alla klassifitseeritud legeerimata terasest torudega. Seetõttu kattub erinevate õmblusteta torude lõppkasutus vähemalt osaliselt.

(25)

Eespool öeldut silmas pidades lükatakse tagasi väide, et puuraugu- ja gaasitorusid ning teisi õmblusteta torusid ei saa omavahel asendada.

(26)

Üks teine eksportiv tootja väitis, et süsinikekvivalentväärtus ei ole toote keemiline omadus, vaid selle funktsioon, kuna see ei ole õmblusteta torude keemilise koostisega otseselt seotud. See on tõsi, et süsinikekvivalentväärtus on valemi tulemus, kuid see valem on otseselt seotud toote keemilise koostisega ja võimaldab erinevate teraseliikide keevitatavust võrrelda. Süsinikekvivalentväärtus ei ole seotud terase ühegi tehnilise ega mehaanilise omadusega ja sõltub üksnes selle keemilisest koostisest. Selle põhjal leitakse, et süsinikekvivalentväärtus on toote keemiline omadus ja nimetatud väide lükati tagasi.

(27)

Mõned isikud väitsid, et keevitatavuse kriteerium kui selline on vaatlusaluse toote ebaoluline omadus, kuna märkimisväärset osa tootevalikus sisalduvatest toodetest (keermestatud torud ja puuraugutorud) ei keevitata väidetavalt üldse. Seetõttu väidetakse, et keevitatavuse kriteeriumi kasutamisega loeti erinevad tooted kunstlikult üheks tooteks.

(28)

Esiteks tuleks märkida, et keevitatavus on tõepoolest kõikidele õmblusteta torudele ühine keemiline ja tehniline omadus (kuna see sõltub terase keemilisest koostisest). Kuna enamik õmblusteta torusid ühendatakse keevitamise teel, on see toodete määratlemisel oluline tunnus. Teiseks näitas uurimine keermestatud torude ja puuraugutorude puhul, mida tavaliselt ei keevitata, et need jäävad siiski keevitatavateks ning jagavad seega samuti nimetatud keemilist ja tehnilist põhiomadust. Lisaks sellele ei tohi arvestamata jätta seda, et nii keermestatud või keermestamiseks kõlblikke õmblusteta torusid kui ka puuraugutorusid saab lihtsa muudatuse teel muuta keevitatavateks õmblusteta torudeks. Eelkõige puuraugutorude kohta on tõendeid, et sama toru saab klassifitseerida kahe erineva kategooria (ja isegi CN-koodide) alla üksnes selle lõppkasutusest sõltuvalt, st kas seda kasutatakse ehituses või naftatööstuses. Lõpetuseks leiti, et asjaomastest riikidest pärit teatavat importi, mida klassifitseeritud puuraugutorudena, ei oldud nafta-/gaasisektoris kasutatud.

(29)

Üks eksportija väitis, et vastavalt Euroopa standarditele sobib keermestamiseks kõlblike torude jaoks vaid üks terasekvaliteet ja et neid tooteid saab seega teistest õmblusteta torudest eristada. Puuraugutorude suhtes kehtivate erinevate standardite uurimine on siiski näidanud, et ei ole olemas unikaalset terasekvaliteeti, mida saab kasutada keermestamiseks kõlblike torude tootmiseks.

(30)

Eelnimetatut arvestades loetakse õmblusteta torude keevitatavus tootevaliku määratlemisel sobivaks kriteeriumiks. Väide, et toote kavandatud määratlus rühmitab eri tooted kunstlikult üheks, lükati seega tagasi.

(31)

Väideti, et süsinikekvivalentväärtuse lävendi kasutamine ei ole tootevaliku määratlemist võimaldav kriteerium, kuna see ei oleks erinevate õmblusteta torude liikide keevitatavuse kindlaksmääramisel sobiv kriteerium.

(32)

Uurimine näitas, et süsinikekvivalentväärtus on siiski näitaja, mis on otseselt seotud nii terase keemilise koostise kui ka selle keevitatavusega. Kõrge süsinikekvivalentväärtus ei tähenda üksnes seda, et teras sisaldab rohkem süsinikku ja/või sulameid, vaid ka seda, et terast on raskem keevitada. Madalam süsinikekvivalentväärtus tähendab, et terases on vähem süsinikku ja/või sulameid ja seda on ka kergem keevitada. Teisisõnu eeldavad erinevad süsinikekvivalentväärtuse tasemed keevitamise jaoks erinevaid tingimusi. Teras, mille süsinikekvivalentväärtus on 0,86, nõuab juba erilisi keevitamistingimusi ning seega seda tavaliselt ei keevitata. Kuna süsinikekvivalentväärtus on keevitatavuse näitaja, loeti süsinikekvivalentväärtuse lävend tootevaliku kindlaksmääramisel asjakohaseks kriteeriumiks.

(33)

Üks eksportiv tootja väitis, et süsinikekvivalentväärtus on vaid üks paljudest terase keemilistest, tehnilistest ja mehaanilistest omadustest ja seega ei saa tootevaliku määratlemisel ainult seda kriteeriumi kasutada. Siinkohal märgitakse, et süsinikekvivalentväärtust peetakse tootevaliku kindlaksmääramisel sobivaks kriteeriumiks. Nagu tootemääratlusest näha võib, ei ole süsinikekvivalentväärtus ainuke kasutatud kriteerium. Rõhutada tuleks ka seda, et tooteliikide võrdlemisel kasutati üksikasjalikke näitajaid, võttes arvesse toote erinevaid omadusi (näiteks mõõdud ja kuumtöötlus).

(34)

Lisaks sellele väitsid mõned huvitatud isikud, et süsinikekvivalentväärtuse lävend 0,86 on meelevaldselt kehtestatud, kuna hõlpsa keevitatavuse piir on madalam kui 0,86. Süsinikekvivalentväärtuse väärtus 0,86 ei ole siiski seotud hõlpsa keevitatavuse omadusega. Kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu esitas tõepoolest vastuväite ja tõendid selle kohta, et see esindab maksimaalset süsinikekvivalentväärtust legeerimata terase jaoks, mida saab vastavalt Euroopa standarditele kasutada õmblusteta torude puhul.

(35)

Seepärast järeldatakse, et nii süsinikekvivalentväärtuse kui ka määratud lävendi 0,86 kasutamine hõlmavad tootevalikut, mida saab lugeda üheks tooteks, jättes siiski määratlusest välja näiteks roostevaba terase või kuullaagrid, mille süsinikekvivalentväärtused on kõrgemad kui 0,86.

(36)

Eelnimetatu põhjal jäeti taotluse esitaja pakutud süsinikekvivalentväärtuse lävend vaatlusaluse toote määratlusse alles.

(37)

Üks ühenduse importijatest väitis, et nn sertifitseeritud õmblusteta torud ei tohiks kuuluda tootevalikusse. Nimetatud õmblusteta torusid toodetakse vastavalt sertifitseeritud korrale, mille on heaks kiitnud Itaalia riiklike ehitustööde ministeerium, ja neid kasutatakse Itaalias ehituses tihendustöödel. Siiski tuvastati, et kõikidel vaatlusaluse toote liikidel, sh sertifitseeritud õmblusteta torudel, olid samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja lõppkasutusvaldkonnad. Ei leitud ühtegi tõendit, mis oleks lubanud järeldada, et nimetatud sertifitseeritud torud on erinev toode ja mis tuleks seega nimetatud meetmete kohaldamisalast välja arvata (äriühing ei esitanud samuti ühtegi sellist tõendit). Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(38)

Eelnimetatu põhjal järeldati, et kõik õmblusteta torud, olenemata erinevatest võimalikest tooteliikidest, moodustavad käesoleva menetluse raames ühe toote, kuna neil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja samad põhikasutusvaldkonnad.

(39)

Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast ühendusse eksporditaval tootel, nende riikide kohalikel turgudel toodetaval ja müüdaval tootel ning ühenduse tootjate toodetud ja ühenduse turul müüdaval tootel leiti olevat samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ja samad kasutusvaldkonnad ning neid käsitletakse samasuguse tootena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(40)

Allpool sätestatud üldmetoodikat on kohaldatud kõikide koostööd tegevate Horvaatia, Rumeenia ja Venemaa eksportivate tootjate suhtes ning koostööd tegevate Ukraina eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes rakendati turumajanduslikku kohtlemist. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel kummagi asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on kummalegi eksportivale riigile eriomane.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht esindas vähemalt 5 % tootja poolt ühendusse eksporditud müügi kogumahust. Seejärel tegi komisjon tüüpilist omamaist kogumüüki omavate äriühingute puhul kindlaks need omamaisel turul müüdavad vaatlusaluse toote liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks ühendusse.

(42)

Eksportivate tootjate poolt omamaisel turul müüdud iga liigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote liigiga, tehti kindlaks, kas sisemaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Vaatlusaluse toote konkreetse liigi omamaist müüki loeti piisavalt tüüpiliseks, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodil 5 % või rohkem ühendusse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(43)

Seejärel uuriti, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib lugeda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt, tehes kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(44)

Juhtudel, kus arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud asjaomase tooteliigi müügimaht vastas vähemalt 80 %-le nimetatud liigi müügi kogumahust ja kus nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt võrdne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem asjaomase liigi müügi kogumahust või kui nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega tingimusel, et nimetatud müük moodustas vähemalt 10 % asjaomase liigi müügi kogumahust. Juhtudel, kui mis tahes tooteliigi tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki ei ole müüdud piisavas koguses selleks, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(45)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Sellistel juhtudel kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus eksporditud liikide tootmiskuludele, mida vajadusel korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendi ning mõistliku kasumimarginaali liitmise teel. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali osakaal samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulude keskmisel ning samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud müügi kasumimarginaalil.

(46)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, nimelt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(47)

Kui eksportmüük toimus seotud importijate kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ja mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kõikide kulude ning müügi-, üld- ja halduskulude põhjendatud marginaaliga. Selleks kasutati seotud importijate endi müügi-, üld- ja halduskulusid. Kasumimarginaal tehti kindlaks koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teabe põhjal.

(48)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandamist lubati kõikidel juhtudel, kui seda peeti mõistlikuks, täpseks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi iga eksportiva tootja puhul kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tooteliigi kohta.

(50)

Nende eksportivate tootjate puhul, kes leiti olevat seotud äriühingud, arvutati kaalutud keskmine dumpingumarginaal vastavalt komisjoni tavapraktikale seotud eksportivate tootjate jaoks.

(51)

Koostööst hoiduvate äriühingute puhul määrati dumpingu jääkmarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18 kindlaks kättesaadavate faktide põhjal.

(52)

Horvaatia ainus tootja Mechel Željezara Ltd. likvideeriti 2004. aasta sügisel. Selle asemel asutas Horvaatia erastamisfond – Horvaatias erastamisprotsessi juhtiv valitsusasutus – uue juriidilise isiku ärinimega Valjaonica Cijevi Sisak d.o.o (“VCS”).

(53)

VCS teavitas komisjoni, et ta ei saa käesolevas uurimises koostööd teha, kuna tema seaduslikku eelkäijat enam ametlikult ei eksisteeri ja õmblusteta torude tootmine lõpetati 2004. aasta juulis. Äriühingu sõnul ei olnud tal volitusi avalikustada tema eelmiste omanike ärialaseid, raamatupidamisalaseid ega tootmisalaseid andmeid. Kuna dumpingumarginaali ei olnud seetõttu võimalik äriühingu enda andmete põhjal kindlaks teha, arvutati see kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(54)

Esitatud teabest nähtub, et VCS jätkas õmblusteta torude tootmist uuesti 2005. aasta juunis. Äriühing võib esitada taotluse vahepealseks läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(55)

Muu teabe puudumisel arvutati normaalväärtus kättesaadavate faktide, st kaebuses sisalduva teabe alusel.

(56)

Ekspordihind arvutati uurimisperioodi käsitlevate Eurostati andmete põhjal.

(57)

Algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt kohandati ekspordihindu kaebuse esitaja esitatud teabe põhjal transpordi- ja kindlustuskulude ning vahendustasude osas.

(58)

Dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on järgmine:

(59)

Kuna VCS on vaatlusaluse toote ainus tootja Horvaatias, määrati dumpingu jääkmarginaal samale tasemele.

(60)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt eksportivalt tootjalt, kellest kaks on seotud vaatlusaluse toote importijatega ühenduses.

(61)

Kõigi kolme eksportiva tootja puhul oli samasuguse toote omamaise müügi kogumaht tüüpiline, nagu on määratletud põhjenduses 41. Enamiku tooteliikide puhul põhines normaalväärtus tavapärase kaubandustegevuse käigus Rumeenia sõltumatute klientide poolt makstud või makstavatel hindadel. Siiski oli mõnede tooteliikide puhul omamaine müük ebapiisav selleks, et seda saaks lugeda tüüpiliseks või ei toimunud see tavapärase kaubandustegevuse käigus ning seetõttu arvutati normaalväärtus põhjenduses 45 kirjeldatud viisil.

(62)

Enamik ühe ühendusse eksportiva tootja eksportmüügist uurimisperioodil läks kahele seotud importijale. Ekspordihind arvutati seetõttu põhjenduses 46 kirjeldatud viisil.

(63)

Nimetatud eksportija vaidlustas komisjoni tehtud arvestuse ja esitas vastuväite, et kasutatud kasumimarginaal oli liiga suur. Ta väitis, et kolme ühenduse sõltumatu koostööd tegeva importija esitatud arvude põhjal arvutatud keskmine kasumimarginaal ei olnud tüüpiline, kuna ta ei ole kunagi müünud tooteid nimetatud äriühingutele. Lisaks esitas ta vastuväite, et nimetatud kolm äriühingut olid suuremad kui importijad, kellele ta oma tooteid müüs, ja et viimase uurimise ajal kasutati madalamat kasumimarginaali ja et kahe seotud importija tegelik kasum oli väiksem kui komisjoni kasutatud keskmine kasumimäär.

(64)

Siinkohal tuleks märkida, et institutsioonide järjekindel tava on kasutada algmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatud kohandamise jaoks sõltumatute importijate kaalutud keskmist kasumit, kui see on põhjendatud. Kas eksportija tegelikult oma tooteid nimetatud äriühingutele müüs, ei ole algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt põhjendatud kasumimarginaali kindlaksmääramisel oluline. Lisaks sellele ei esitatud mingisuguseid tõendeid selle kohta, kuidas importijate suurus mõjutab nende kasumimäära. Pealegi ei saa seotud importijate kasumit eksportijate ja nendega seotud importijate vahelise seotuse tõttu selles kontekstis alusena ega võrdlusena kasutada, kuna seotud importija kasumitase sõltub seotud isikute vahelisest siirdehinnast. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(65)

Ühe teise ühendusse eksportiva tootja eksportmüügi olulise osa moodustas eksport kahele äriühingule, kellest üks on eksportijaga seotud ja üks on olnud temaga seotud osa uurimisperioodi ajast. Viimane ei teinud uurimises koostööd ja tema edasimüügihinda sõltumatutele klientidele ühenduses seega komisjonile ei esitatud. Eksportijaga osa uurimisperioodi ajast seotud olnud seotud importija tehingute ainsad olemasolevad ekspordihinnad olid hinnad, mille suhtes leppisid omavahel kokku eksportija ja temaga seotud importija. Tuvastati, et nimetatud hinnad olid võrdsed reaalturuväärtuse põhimõttel arvutatud hindadega. Kui võrreldi hindu perioodil, mille kestel kaks nimetatud äriühingut olid seotud, ja perioodil, mille ajal nad enam seotud ei olnud, selgus tõepoolest, et arvestatud ühikuhindade vahel ei olnud märkimisväärseid erinevusi. Lisaks sellele võrreldi nimetatud seotud importijalt küsitud hindu EÜ sõltumatutelt klientidelt küsitud hindadega ja leiti, et need on kooskõlas. Ekspordihind põhines nimetatud tehingute puhul seega Rumeenia eksportiva tootja müügihindadel temaga seotud kaubandusettevõtjale.

(66)

Tehingute puhul teise, uurimises koostööd teinud seotud äriühinguga leiti, et vaatlusalust toodet muudeti seotud äriühingu poolt täiendavalt enne ühenduses edasi müümist. Nimetatud juhul polnud võimalik kindlaks teha vaatlusaluse toote edasimüügihinda sõltumatule kliendile ühenduses. Siiski leiti piisavaid tõendeid selle kohta, et siirdehinda Rumeenia eksportiva tootja ja sellega seotud äriühingu vahel ühenduses võiks pidada võrdseks reaalturuväärtuse põhimõttel arvutatud hinnaga, tingimusel, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohaselt tehti nimetatud algsete seadmete tootja müügi puhul kohandus kaubandustasemes. Võrreldi kõikide mudelite eest seotud importijalt ja sõltumatutelt importijatelt küsitud hindasid. Seetõttu põhines ekspordihind siirdehinnal.

(67)

Uurimise käigus tuvastati, et kolmanda eksportiva tootja eksportmüük teostati otse ühenduse sõltumatutele klientidele. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks ühenduse esimeselt sõltumatult kliendilt vaatlusaluse toote eest küsitud tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal, nagu on kirjeldatud põhjenduses 46.

(68)

Nimetatud eksportiv tootja taotles, et osa vaatlusaluse toote ühendusse müügist jäetaks dumpingumäära arvutusest välja põhjusel, et teatud õmblusteta torude mudelite tootmine oli mingil ajahetkel uurimisperioodi jooksul lõpetatud. Siiski, nagu eespool selgitatud, on institutsioonil tavaks võtta kaalutud keskmise ekspordihinna arvutamisel arvesse kogu vaatlusaluse toote müük sõltumatutele isikutele. Tuleb märkida, et vaatlusaluse toote nimetatud liikide müük leidis uurimisperioodil aset olulises mahus ja lisaks sellele tehti kindlaks, et seda tüüpi õmblusteta torude tootmisseadmeid polnud demonteeritud ja tootmist võidakse tulevikus uuesti alustada. Eelnimetatut arvestades lükatakse taotlus tagasi.

(69)

Vajaduse korral tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohandusi allahindluste osas koguste erinemise korral, transpordikulude, kindlustuse, käitlemiskulude, laadimiskulude ja lisakulude, laenude, vahendustasude ja kaubandustaseme erinevuste osas.

(70)

Üks eksportiv tootja nõudis kohanduste tegemist kaubandustaseme erinevuste, lisandunud logistiliste kulude, mida väidetavalt tehti seoses omamaise müügiga ja mitte eksportmüügiga, ning koguste erinevuse arvelt. Siiski ei tõendanud eksportija nõude aluseks olnud väiteid, samuti ei tuvastatud uurimise käigus muul viisil nende nõuete põhjendatust. Seetõttu tuli nõuded tagasi lükata. Taotlus kohanduste kohta koguste erinevuste arvelt lükati osaliselt tagasi sellises ulatuses, millises taotletud summat ei saanud põhjendada kohapeal kogutud tõendusmaterjaliga ja eksportiva tootja poolt küsimustiku vastustes esitatud teabega.

(71)

Teine eksportiv tootja nõudis kohanduste tegemist inflatsioonimäärade erinevuste, valuuta konverteerimise, kaubandustaseme ja kaudsete müügikulude erinevuste arvelt.

(72)

Seoses taotlusega teha kohandusi seoses inflatsiooniga, tuleks märkida, et uurimisperioodi ajal oli inflatsioonimäär Rumeenias 10,8 %, mis jääb kaugelt alla hüperinflatsiooni taseme. Kuna ei tuvastatud, et hindade võrreldavust oleks mõjutatud, siis lükati see taotlus tagasi. Eksportija vaidlustas selle järelduse ja kordas kohanduse taotlust. Siiski ei esitatud ühtegi uut argumenti või tõendusmaterjali esialgse järelduse ümberlükkamiseks ja käesolevaga kinnitatakse, et taotlus on tagasi lükatud. Samuti tuleks märkida, et nähti ette kvartaalse hindamise võimalus, millest eksportija aga loobus.

(73)

Valuuta konverteerimise suhtes nõudis eksportiv tootja, et talle antaks algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohaselt 60-päevane periood, mis kajastaks vääringute konverteerimiskursside kõikumisi. Leiti, et seda sätet ei saa käesoleval juhul kohaldada, kuna leiti tõendeid, et uurimisperioodil ei toimunud asjaomaste vääringute kurssides suuri liikumisi, vaid ainult kõikumised väikeses vahemikus. Seepärast tuli kõnealune nõue tagasi lükata, ja vääringute konverteerimine põhines kõigil juhtudel arvete kuupäeval kehtival kursil, vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j.

(74)

Seoses nõudega teha kohandusi kaubandustaseme erinevuste arvelt, tuvastas uurimine, et teatud klientide kategooriate puhul, mille suhtes nõue esitati, esinesid järjekindlad ja selgepiirilised erinevused funktsioonides ja hindades tasemel, mida väitis eksportiv tootja. Seetõttu rahuldati nõue nende klientide kategooriate puhul, mille puhul oli võimalik erinevusi tõestada ja ainult osaliselt muude klientide kategooriate puhul, mille puhul leiti erinevus olevat madalam eksportiva tootja poolt väidetust. Viimasel juhul põhines kohanduse suuruse arvestamine eksportiva tootja valdustes kogutud tõendusmaterjalil.

(75)

Nõue teha kohandusi seoses erinevusega kaudsetes müügikuludes leiti olevat üleliigne, sest leiti, et seda on tehtud juba kohandustega, mida tehti seoses erinevustega kaubandustasemes, ja nõue lükati seetõttu tagasi.

(76)

Lisaks sellele parandati eksportijatelt laekunud märkustele tuginedes mõned ametnike tehtud vead ja dumpingumarginaalid arvutati vastavalt ümber.

(77)

Normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on järgmised:

(78)

Kuna koostöövalmidus oli kõrge (üle 80 % vaatlusaluse toote ekspordist Rumeeniast ühendusse) ja ei olnud põhjust arvata, et ükski eksportiv tootja tahtlikult koostööst hoidus, siis määrati kõigi muude Rumeenia eksportijate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmarginaal samale tasemele kui see, mis määrati koostööd tegevale eksportivale tootjale S.C.T.M.K. Artrom S.A., seega 17,8 %.

(79)

Vastused küsimustikule saadi kahelt eksportivate tootjate kontsernilt, millest üks koosneb neljast tootjast ja viiest seotud äriühingust (edaspidi “TMK kontsern”) ja teine kahest tootjast (edaspidi “Pervouralsky ja Chelyabinsk”).

(80)

Kõigi nelja tootja ja viie seotud äriühingu poolt küsimustikule antud vastused olid olulisel määral puudulikud ja vastuolulised ning vaid kaks seotud äriühingut vastasid ettenähtud tähtajaks.

(81)

Venemaal teostati kahe tootja juures neljast ja ühe seotud äriühingu juures kohapealne kontrollkäik, kuid nende käigus tuvastati vaid järjekordseid puuduseid küsimustiku vastuste osas. Kahe kontrollitud tootja puhul ei olnud võimalik usaldusväärselt kindlaks teha normaalväärtust ja ekspordihindu, kuna nii omamaise kui ka eksportmüügi nimekirjad olid suures osas puudulikud: väärtused ja kogused ei vastanud arvetele ning tootekoodid olid valed. Samuti polnud võimalik saada usaldusväärset teavet tootmiskulude kohta.

(82)

Arvestades kahe kontrollitud tootja täiesti mitterahuldavat koostööd ning kahe ülejäänud kontserni kuuluva tootja suures osas puudulikke vastuseid küsimustikule ning eriti asjaolu, et üks tootja ei esitanud üldse müüginimekirju ja asjaolu, et komisjoni puudustele tähelepanu juhtivatele kirjadele ei vastatud ettenähtud tähtajaks, otsustati kontserni kahe ülejäänud tootja juurde kontrollkäike mitte teha.

(83)

Ainult kaks kolmest seotud importijast esitasid täielikuma küsimustiku vastuse, millest ainult üks oli kontrollitav, samas kui teise seotud importija edasimüügi nimekiri oli suures osas puudulik. Seega tegid isegi seotud importijad koostööd ainult osaliselt ja seejuures väga vähesel määral.

(84)

TMK kontsern väitis, et nad ei saanud korralikult koostööd teha tootekoodide valiku tõttu, mis nende arvates ei olnud sobiv, arvestades nende nelja tootja väga mitmekesist tootevalikut. Tuleks siiski märkida, et vaatlusaluse toote liigitus välja pakutud tootekoodide struktuuri järgi ei põhjustanud mingeid probleeme ei ühenduse tootjatele ega muudele eksportivatele tootjatele, kellest mõned toodavad samuti väga laias valikus õmblusteta torusid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(85)

Eelnimetatut silmas pidades leiti, et dumpingumarginaali TMK kontsernile ei saa kindlaks määrata nende poolt esitatud andmetele tuginedes. Seetõttu määrati dumpingumarginaal kindlaks kättesaadavate faktide põhjal, vastavalt algmääruse artiklile 18.

(86)

Kõnealusel juhul leiti, et Pervouralsky ja Chelyabinski puhul kindlaks tehtud teave normaalväärtuse kohta on kõige asjakohasemad kättesaadavad faktid, vastavalt algmääruse artiklile 18. Tõepoolest näis, et kõnealune teave peegeldab kõige paremini olukorda Venemaa turul.

(87)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kohandati kaebuses kasutatud tootmiskulu arvestamiseks kasutatud gaasi hinda sarnaselt kahe koostööd tegeva tootja puhul kasutatud viisile, nagu on kirjeldatud põhjendustes 94–99, et see kajastaks gaasi turuhindu uurimisperioodi ajal.

(88)

Ekspordihind arvutati Eurostati andmete põhjal uurimisperioodi kohta, mida vähendati põhjenduses 91 loetletud kahelt koostööd tegevalt tootjalt saadud koguste ja väärtuste võrra.

(89)

Algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt kohandati ekspordihindu kaebuse esitaja esitatud teabe põhjal transpordi- ja kindlustuskulude ning vahendustasude osas.

(90)

Normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on järgmine:

(91)

Chelyabinsk ja Pervouralsky olid uurimisperioodi ajal erinevad juriidilised isikud, kuid alates 2004. aasta lõpust on nad seotud, kuna Chelyabinski omanduses on enamik Pervouralsky aktsiatest ning tal on otsene kontroll kõnealuse äriühingu üle. Seepärast tuleks kontserni suhtes kohaldada vaid üht tollimaksu.

(92)

Mõlema eksportiva tootja puhul oli toote omamaine müük tüüpiline põhjenduses 41 esitatud määratluse kohaselt. Vastavalt põhjendustes 42–45 kirjeldatud meetoditele määrati normaalväärtus kindlaks sõltuvalt eksporditavast tooteliigist kogu müügi müügihindade, ainult kasumliku müügi müügihindade või arvestusliku normaalväärtuse alusel.

(93)

Tehti kindlaks, et äriühingu kulude jaotamine teatud üksikute tooteliikide puhul ei peegeldanud omamaiste müügihindade suurt kõikumist ega ka olulisi kulutegureid. Seega tuli seda pidada ebausaldusväärseks. Seetõttu kasutati kättesaadavaid fakte, nagu on sätestatud algmääruse artiklis 18. Kõnealusel juhul tuli vaatlusaluse toote kogu müügile tuginedes arvutada kogu kontserni kasum, mida seejärel kasutati normaalväärtuste kindlaksmääramisel.

(94)

Tootmiskulude, ja eelkõige energiakulude puhul tuvastati uurimise käigus, et mõlema äriühingu poolt elektri eest makstud hinnad peegeldasid ostetud elektri tegelikke tootmiskulusid. Käesoleval juhul tõendas seda asjaolu, et elektri hinnad vastasid rahvusvahelisele turuhinnale, võrrelduna näiteks selliste riikide hindadega nagu Norra ja Kanada, kes samuti kasutavad hüdroenergiat. Siiski ei saa sama öelda gaasi hindade kohta. Tehti kindlaks, et mõlema äriühingu poolt gaasi eest makstav hind ei vastanud põhjendatult gaasi tootmise kuludele.

(95)

Vene gaasitootja OAO Gazprom 2004. aasta aastaaruandes avaldatud andmete põhjal tehti kindlaks, et omamaine gaasi hind, mida kaks kõnealust Venemaa tootjat maksid, oli palju madalam kui Venemaa keskmised ekspordihinnad gaasi ekspordil nii Lääne- kui ka Ida-Euroopasse. Samas aastaaruandes on kirjas: “Gazprom Group peab vene tarbijatele maagaasi müüma föderaalse tolliteenistuse reguleeritud hindadega. Praeguse seisuga on nimetatud hinnad madalamad kui maagaasi rahvusvahelised hinnad.” Ning edasi: “OAO Gazprom koos Vene Föderatsiooniga teevad palju tööd selleks, et optimeerida gaasi reguleeritud hulgimüügi hindu.” Lisaks sellele näitas uurimine, et kahe Venemaa tootja poolt makstud gaasihind oli oluliselt madalam kui Rumeenia ja ühenduse tootjate poolt makstud gaasihind.

(96)

Eelnimetatut silmas pidades leiti, et kahe Venemaa õmblusteta torude tootja poolt uurimisperioodil makstud gaasihinnad ei saa mõistlikult kajastada gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

(97)

Seepärast kohandati kahe Venemaa eksportiva tootja gaasile tehtud kulutusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikes 5 sätestatule nii, et need kajastaksid gaasi turuhinda uurimisperioodil, võttes aluseks Lääne-Euroopasse eksporditud gaasi hinna ilma transpordikulude ja aktsiisimaksuta.

(98)

Mõlemad tootjad väitsid, et kulutused gaasile olid õigesti kajastatud nende raamatupidamises ning et kohandus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 ei olnud põhjendatud. Siinkohal ei seata kahtluse alla asjaolu, et kõnealused äriühingud arvestasid korrektselt gaasi tarnijale makstud hinda. Siiski õigustab kohandust asjaolu, et ostetud gaasi eest makstud hind ei kajastanud põhjendatult gaasi tootmise ja jaotamise kulusid.

(99)

Lisaks sellele väitsid kaks kõnealust tootjat, et pole tõestatud, et tööstuslike tarbijate poolt Gazpromile makstud hinnad jäävad alla omahinna. Siiski kinnitavad paljud avalikult kättesaadavad allikad, muuhulgas poliitikaülevaade “Vene Föderatsiooni majanduse ülevaade, 2004”, mille OECD avaldas 2004. aasta juulis, komisjoni sellist seisukohta.

(100)

Kogu eksport ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ja seepärast määrati ekspordihind kindlaks nii nagu on sätestatud põhjenduses 46.

(101)

Kohandused tehti transpordi-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamise ning vahendustasude osas vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(102)

Normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on järgmine:

(103)

Kuna põhjenduses 79 nimetatud äriühingute kaudu toimub kogu eksport Venemaalt ühendusse, siis kehtestati dumpingu jääkmarginaal samale tasemele kui see, mis kehtestati koostööst hoidunud eksportivate tootjate kontsernile, seega 35,8 %.

(104)

Käesoleva uurimise algatamise ajal kohaldati Ukraina suhtes algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b. Kõnealuse artikli alusel näeb Ukrainast pärit importi käsitlevate dumpinguvastaste uurimiste menetlus ette, et normaalväärtus määratakse kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumitele.

(105)

Kriteeriumid, millele taotluse esitanud äriühingud peavad vastama, on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(106)

Taotluse turumajanduslikuks kohtlemiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b esitasid kolm Ukraina eksportivate tootjate kontserni, kes vastasid eksportivate tootjate turumajanduslikku kohtlemist käsitlevale vormile.

(107)

Komisjon kontrollis nende äriühingute valdustes turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teabe õigsust.

(108)

Uurimise käigus tuvastati, et kõnealused kolm Ukraina eksportivate tootjate kontserni vastasid kõigile nõutud kriteeriumitele ja seega tagati neile turumajanduslik kohtlemine.

(109)

Ühenduse tootmisharule anti võimalus avaldada oma seisukoht ning viimane esitas vastuväite, mille kohaselt kõik eksportivad tootjad ei vastanud kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viiele kriteeriumile. Konkreetsemalt väitis ühenduse tootmisharu, et i) riik võib mõned erastatud eksportivad tootjad uuesti oma kontrolli alla võtta; ii) riik sekkus nende jooksvatesse otsustesse; iii) Ukrainas uurimisperioodi ajal kehtinud tööd, pankrotti ja omandit käsitlevad õigusaktid ei taga nõuetekohaseid turumajanduslikke tingimusi; iv) riik mõjutas ekspordi müügihindu ja sisendite kulusid. Ühenduse tootmisharu märkuseid võeti vajalikul määral arvesse.

(110)

Siiski ei sisaldanud kõnealused märkused piisavalt tõendeid selle kohta, et ükskõik milline viiest kriteeriumist, mille suhtes Ukraina eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c eespool kirjeldatud viisil analüüsiti, ei olnud täidetud. Tegelikult näitas uurimine, et riik ei sekkunud olulisel määral äriühingute majandustegevust käsitlevatesse otsustesse.

(111)

Siinkohal tuleks märkida, et osaline riigi omanduses olemine iseenesest ei ole vastavalt komisjoni tavapärasele praktikale piisav alus väita, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimene kriteerium ei ole täidetud.

(112)

Samuti tehti kindlaks, et peamiste sisendite kulud kajastasid turuväärtust.

(113)

Gaasi ja elektri hinnad leiti olevat kooskõlas Ukraina keskmise hinnatasemega, ehkki need olid madalamad kui hinnad Euroopas ja muudel turgudel. Seda ei peetud siiski piisavaks põhjuseks, et lugeda esimene kriteerium mittetäidetuks, kuna gaasi ja elektri hind moodustab õmblusteta torude tootmise kuludest suhteliselt väikese osa ja neid hindu, niivõrd kui need leiti olevat moonutatud, kohandati dumpingumäära arvutamisel turuhinna suhtes (vt põhjendused 119–127).

(114)

Lisaks sellele näitas uurimine, et Ukrainas kehtivad tööhõivet ja töötingimusi käsitlevad seadused on kooskõlas turumajanduse põhimõtetega. Eelkõige tehti kindlaks, et kõnealused kolm eksportivate tootjate kontserni saavad vabalt personali tööle võtta ja vallandada.

(115)

Samuti ei suutnud ükski ühenduse tootmisharu esitatud argument ümber lükata komisjoni järeldust, et pankroti- ja omandiseadused tagavad kõnealusele kolmele eksportijate kontsernile nõuetekohased turumajanduse tingimused.

(116)

Seepärast ei olnud põhjust kõnealuse kolme Ukraina eksportivate tootjate kontserni suhtes turumajanduslikku kohtlemist mitte rakendada. Komisjon konsulteeris ka nõuandekomiteega ja viimane ei esitanud komisjoni järeldustele vastuväiteid.

(117)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt eksportivate tootjate rühmalt. Üks kontsern koosneb kahest tootjast ja kahest seotud kaubandusettevõtjast, teine kontsern koosneb ühest tootjast ja kahest seotud kaubandusettevõtjast, samas kui kolmandal eksportival tootjal ei ole seotud äriühingut, mis tegeleks vaatlusaluse toote tootmise või müügiga.

(118)

Kõigi kolme eksportivate tootjate kontserni puhul oli samasuguse toote omamaise müügi kogumaht tüüpiline, nagu seda on määratletud põhjenduses 41. Mõnede tooteliikide normaalväärtus määrati tavapärase kaubandustegevuse käigus Ukraina sõltumatute klientide poolt makstud või makstavate hindade alusel ja nende tooteliikide puhul, mille omamaist kogumüüki ei saanud pidada tüüpiliseks või mida ei teostatud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus põhjenduses 45 kirjeldatud viisil.

(119)

Tootmiskulude, eelkõige energiakulude puhul, tuvastati uurimise käigus, et riik reguleeris energia hindu, mida kolm kõnealust äriühingute kontserni maksid ja need olid rahvusvahelistest hindadest oluliselt madalamad.

(120)

Hindu, mida Ukraina riigi omanduses olevad ja/või riiklikult reguleeritud elektri tarnijad kõnealuselt kolmelt eksportivate tootjate kontsernilt küsisid, võrreldi hindadega Rumeenias ning ühenduses sarnase üldise elektritarbijate klassi puhul. Kõigil juhtudel leiti need hinnad olevat oluliselt madalamad kui hinnad Rumeenias ja ühenduses ning tehti järeldus, et elektri hind, mida Ukraina eksportijad maksid, ei kajastanud põhjendatult nende poolt ostetud elektri tootmise ja müügi kulusid.

(121)

Kõnealused kolm koostööd tegevat Ukraina eksportijat ei nõustunud nimetatud järeldustega ja esitasid väite, et nende raamatupidamises kirjendatud kulud peegeldasid nende poolt elektri tarnijatele makstud tegelikku hinda. Siiski ei selgitanud ükski esitatud argumentidest erinevusi Rumeenia hindadest ja ühenduse keskmistest hindadest ning eespool esitatud järeldused kinnitati.

(122)

Sama lähenemist kasutati gaasi hinna puhul. Võrdlus näitas, et Ukraina eksportijatelt nende riigi omandis olevate ja/või riiklikult reguleeritud tarnijate poolt küsitud gaasi hinnad olid umbes poole madalamad Rumeenia hindadest ning samuti märkimisväärselt madalamad ühenduses gaasi eest küsitud hindadest sama klientide üldkategooria puhul.

(123)

Uurimisperioodi ajal tarnis Ukraina gaasi peamiselt Venemaalt. OAO Gazprom teatas oma 2004. aasta aruandes, et: “Tarnides gaasi SRÜ riikidele, järgis OAO Gazprom oma peamist strateegilist eesmärki, milleks on kindlustada tingimused Venemaa gaasi takistusteta transiidiks Euroopasse läbi nende territooriumi” ja veel, et: “Aruandeaastal käsitleti 84,9 % Ukrainasse tarnitud gaasist kui […] tasu transiiditeenuste eest”. Venemaalt Ukrainasse eksporditud gaasi hinda ei saanud seetõttu kasutada asjakohase võrdlusalusena selleks, et otsustada, kas Ukraina eksportijate makstud gaasi hind kajastas gaasi tootmise ja müügiga seotud kulusid, kuna kõnealust ekspordihinda võis mõjutada barterleping.

(124)

Lisaks sellele võrreldi hinda, mida Ukraina eksportivad tootjad maksavad, Venemaalt Lääne- ja Ida-Euroopasse eksporditava gaasi hinnaga, mis määrati kindlaks eespool kirjeldatud viisil, ning samuti keskmise gaasihinnaga Põhja-Ameerikas, mis määrati kindlaks, lähtudes Nymex Henry Hub gaasiindeksist. Mõlemal juhul olid Ukraina eksportivate tootjate makstud hinnad märkimisväärselt madalamad.

(125)

Eelnimetatut arvestades järeldati, et gaasi hind, mida Ukraina eksportivad tootjad maksavad, sõltub otseselt OAO Gazpromi poolt Ukraina suhtes kohaldatavast ekspordihinnast, mida väga tõenäoliselt mõjutab olemasolev barterleping, ja see ei kajasta usaldusväärselt gaasi tootmise ja müügi tegelikke kulusid.

(126)

Ka seekord ei nõustunud kõnealused kolm koostööd tegevat Ukraina eksportijat nimetatud järeldustega ja esitasid väite, et nende raamatupidamises kirjendatud kulud peegeldasid nende poolt gaasi tarnijatele makstud tegelikku hinda. Siiski ei suutnud esitatud argumendid ümber lükata eespool esitatud järeldusi, kuna Venemaalt Ukrainale tarnitava gaasi hinda mõjutas oluliselt uurimisperioodi ajal kehtiv leping, mis käsitles gaasi transiiti läbi Ukraina, ning seda kinnitas ka OAO Gazpromi 2004. aasta aruanne.

(127)

Seepärast kohandati Ukraina eksportivate tootjate elektri ja gaasi kulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 nii, et need usaldusväärselt kajastaksid elektri ja gaasi tootmise ja müügi kulusid uurimisperioodi ajal. Kohandused põhinesid uurimisperioodi ajal Rumeenias kehtinud keskmistel hindadel. Rumeenia on turumajandusega riik, mis samuti impordib gaasi Venemaalt ja asub Venemaa gaasimaardlatest ligikaudu sama kaugel kui Ukraina. Rumeenia keskmine hind saadi Rumeenia vaatlusaluse toote eksportivatelt tootjatelt kogutud kontrollitud andmete põhjal. Tuleb märkida, et nii saadud keskmine hind ei ole oluliselt erinev eespool Venemaa jaoks määratud keskmisest gaasi ekspordihinnast.

(128)

Üks eksportija väitis, et normaalväärtuse arvutamisel kasutatud kasumimarginaal erines kõnealuse eksportija omamaisel turul teenitud keskmisest kasumist ja oli liiga kõrge. Kõnealune väide tuli tagasi lükata, sest normaalväärtuse arvutamisel kasutati kasumit, mis arvutati vastavalt kohaldatavale sättele, s.o algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele. Teisisõnu oli kasutatud kasumimarginaal võrdne kasumimarginaaliga, mis saadi Ukraina turul samasuguse toote tootmise ja müügiga tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selle arvutamisel tugineti teabele, mille kõnealune äriühing esitas küsimustiku vastustes, ja seda oli võimalik kontrollida.

(129)

Kaks eksportivate tootjate kontserni teostasid valdava enamuse oma ekspordist kolmandas riigis asuva seotud kaubandusettevõtte kaudu. Kahe kõnealuse eksportivate tootjate kontserni puhul tugineti ekspordihinna kindlaksmääramisel seotud kaubandusettevõtete edasimüügi hindadele, mis kehtisid esimestele sõltumatutele klientidele ühenduses, v.a mõned vähesed tehingud, mille käigus eksportivad tootjad müüsid otse sõltumatutele klientidele ühenduses. Viimasel juhul lähtuti ekspordihinna kindlaksmääramisel Ukrainast ühendusse ekspordil toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvast hinnast.

(130)

Teise eksportiva tootja kogu müük toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses ja seega määrati ekspordihind kindlaks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 46, lähtudes hinnast Ukrainast ühendusse ekspordil toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvast hinnast.

(131)

Kohandused tehti vastavalt vajadusele, et arvesse võtta lisakulusid, laenusid ja vahendustasusid ning allahindlusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskuludes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(132)

Nende kahe eksportivate tootjate kontserni puhul, mis eksportisid põhiliselt läbi seotud kaubandusettevõtete, rakendati sellistel juhtudel ekspordihinna kohandamist komisjonitasude suhtes vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, kuna nende seotud kaubandusettevõtete tööpõhimõte sarnanes komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati otseste tõendite põhjal, mis viitasid sellistele ülesannetele. Komisjonitasu suuruse arvutamisel võeti arvesse seotud kaubandusettevõtete müügi-, üld- ja halduskulusid, mida need kandsid Ukraina tootjate toodetud vaatlusaluse toote müügil, ning samuti mõistlikku kasumimarginaali. See arvestuslik kasumimarginaal põhines sõltumatutele klientidele müüdud samasuguste toodete kasumimarginaalide kaalutud keskmisel. Andmed müügi kohta saadi kolmelt sõltumatult ühenduse importijalt, kes tegid uurimises koostööd ja esitasid teavet, mida kontrolliti.

(133)

Kaks kõnealust eksportijate kontserni vaidlustasid komisjoni arvutuse ja väitsid, et selles kasutatud kasumimarginaal on liiga kõrge. Üks eksportijate kontsern väitis, et üks sõltumatutest importijatest importis ja müüs edasi ainult üht liiki torusid, mida Ukraina eksportija EÜs ei müünud. Lisaks sellele väitsid mõlemad eksportijate kontsernid, et keskmine kasumimarginaal, mis arvutati, tuginedes kolmelt koostööd tegevalt sõltumatult ühenduse importijalt saadud andmetele, ei olnud mõistlik, kuna saadud kaalutud keskmine kasumimarginaal oli kõrgem kui ühenduse tootmisharu sihtkasum.

(134)

Sellega seoses tuleb märkida, et väide, nagu oleks kohanduse alusena kasutatud kasumimarginaal kõrgem ühenduse tootmisharu sihtkasumist, ei ole asjakohane. Mõlemad kasumimarginaalid lähtuvad kindlast kontekstist ja täidavad erinevaid eesmärke. Lisaks sellele, ei tõesta kõnealune väide, et kasutatud kasumimarginaal ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul tuleb meenutada, et kasutatud kasumimarginaal põhines kontrollitud teabel, mille esitasid koostööd tegevad äriühingud, ja see kehtis uurimisperioodi kohta. Samuti ei esitatud mingit tõendusmaterjali selle kohta, kuidas kõnealuste koostööd tegevate äriühingute samasuguste toodete liikide müük oleks mõjutanud kasumimarginaali arvutamist. Nendel põhjustel jäetakse artikli 2 lõike 10 punkti i kohased kohandused seotud kaubandusettevõtjate kaudu teostatud müügi suhtes kehtima.

(135)

Lisaks sellele parandati eksportijatelt laekunud märkustele tuginedes mõned ametnike tehtud vead ja dumpingumarginaalid arvutati vastavalt ümber.

(136)

Normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on järgmised:

(137)

Kuna koostöö tase oli kõrge (rohkem kui 80 % vaatlusaluse toote ekspordist Ukrainast ühendusse) ja ei olnud põhjust arvata, et ükski eksportiv tootja tahtlikult koostööst hoidus, siis määrati kõigi muude Ukraina eksportijate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmäär samale tasemele kui see, mis määrati koostööd tegevale eksportivale tootjale CJSC Nikopol Steel Pipe Plant Yutist, seega 25,7 %.

(138)

Vaatlusalust toodet toodavad ühenduses teadaolevalt kaheksa tootjat, kelle nimel esitati kaebus. Nad asuvad Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias ning moodustavad 62 % ühenduse kogutoodangust, mis oli uurimisperioodil 2 618 771 tonni.

(139)

Lisaks sellele oli algatusfaasis kaksteist teadaolevat ühenduse tootjat, kes ei olnud kaebuse esitajad, asukohaga Ühendkuningriigis, Poolas, Tšehhi Vabariigis, Rootsis, Itaalias ja Slovakkias. Teiste ühenduse tootjatega, kes ei olnud algatusfaasis teada ja kes paiknesid peamiselt uutes liikmesriikides, võeti samuti ühendust. Vaid kaks nimetatud tootjatest esitasid põhiinformatsiooni samasuguse toote tootmise ja müügi kohta vaadeldaval perioodil. Selle põhjal ulatus samasuguse toote ühenduse toodang uurimisperioodil 2 618 771 tonnini.

(140)

Kaebust toetasid järgmised ühenduse tootjad:

(141)

Kuna nimetatud kuus kaebuse esitanud ühenduse tootjat esindasid 57 % ühenduse vaatlusaluse toote toodangust, kujutavad nad endast seetõttu ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(142)

Märgitakse, et üks kaebuse esitanud tootjatest (Dalmine) on seotud ühe koostööd tegeva Rumeenia eksportiva tootjaga (Silcotub) ning on importinud viimaselt vaatlusalust toodet. On kontrollitud, et nimetatud import oli siiski Dalmine tootmismahuga võrreldes piiratud ning täiendas peamiselt tema tootevalikut. Seepärast järeldati, et nende seotus ei olnud selline, et seda ühenduse tootjat ühenduse tootmisharu määratlusest välja jätta.

(143)

Ühenduse tarbimine tehti kindlaks valimisse võetud viie ühenduse tootja ühenduse turul müüdud müügimahtude ja kõikide teiste sellised andmed esitanud ühenduse tootjate ning kõikide kolmandatest riikidest pärit vastavate CN-koodide alla klassifitseeritud toodete impordi põhjal vastavalt Eurostati andmetele.

(144)

Nimetatud andmete põhjal leiti, et vaatlusaluse perioodi vältel kahanes tarbimine 8 % võrra, 2 149 024 tonnilt 2001. aastal 1 985 361 tonnini 2004. aastal. Esmalt vähenes tarbimine 2002. aastal märkimisväärselt, langedes võrreldes 2001. aastaga 14 % võrra, ja püsis 2003. aastal stabiilsena, hakates jälle kasvama 2004. aastal, kui ulatus 1 985 361 tonnini. Õmblusteta torude tarbimine on seotud üldise majandustsükliga ja eriti arengutega nafta- ja gaasisektoris. Tarbimise kasvu uurimisperioodil saaks selgitada asjaoluga, et 2004. aasta kõrged nafta- ja gaasihinnad suurendasid investeeringuid nimetatud sektorites ja tõstsid seega nõudlust teatavate õmblusteta torude järele.

Tabel 1.

(145)

Komisjon kaalus, kas Horvaatiast, Ukrainast, Rumeeniast ja Venemaalt pärit impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4.

(146)

Nagu osutatud ülalpool, on käimasolev uurimine näidanud, et iga vaatlusaluse riigi puhul kindlakstehtud keskmised dumpingumarginaalid ületavad algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud de minimis lävendi ja et ühestki nimetatud riigist pärit import ei ole tühine algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses (nende vastavad turuosad ulatusid uurimisperioodil 1,3 %-ni Horvaatia, 4,3 %-ni Rumeenia, 4,6 %-ni Ukraina ja 11,3 %-ni Venemaa puhul).

(147)

Suurenes import kõikidest asjaomastest riikidest, välja arvatud Ukrainast, kelle import püsis kogu vaatlusaluse perioodi vältel kõrgel tasemel. Impordi hinnasuundumused on kõikide vaatlusaluste riikide puhul sarnased, viies ühenduse tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Vaatlusaluste riikide impordi keskmised hinnatasemed olid kõik ühenduse hinnatasemest märkimisväärselt madalamad. Horvaatiast, Ukrainast ja Rumeeniast pärit impordi hinnad olid suurel määral samal tasemel. Venemaa hinnatase oli märkimisväärselt madalam, mis võib siiski olla tingitud sellest, et ühendusse eksporditud tootevalik oli erinev. Nagu eespool mainitud, on tuvastatud, et nimetatud neljast riigist imporditud vaatlusalusel tootel ja ühenduses toodetud ja müüdud samasugusel tootel on samasugused tehnilised, füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning lõppkasutused. Lisaks sellele müüdi kõiki tooteid sarnaste müügikanalite kaudu samadele klientidele ja leiti, et need konkureerivad üksteisega.

(148)

Eelnimetatu põhjal järeldati, et olid täidetud kõik uurimisega seotud neljast riigist pärit õmblusteta torude impordi kumuleerumist põhjendavad tingimused.

(149)

Mõned eksportivad tootjad Ukrainas ja Rumeenias esitasid vastuväite, et importi nende riikidest ei tohiks kumuleerida teiste uurimisaluste riikide impordiga kahju ja põhjusliku seose analüüsis, kuna impordimahtude suundumused olid erinevad. Sellega seoses märgitakse, et impordi suundumused on ainult üks mitmetest parameetritest, mida selles kontekstis uuritakse. Asjaolu, et impordi tasemed erinevatest riikidest ei ole identsed, ei ole sellisena põhjus dekumuleerimiseks. Tõepoolest on põhjenduses 147 kirjeldatud sarnasusi uurimise aluseks olevast neljast riigist pärit impordi vahel. Selle alusel ja muude täiendavate viidete puudumisel konkurentsi puudumise kohta ei ole võimalik nimetatud nelja riigi impordi mõju eristada üksnes nende vastavate impordimahtude suundumuste alusel. Vastupidi, eespool kirjeldatud sarnasused õigustavad kumuleeruvat hinnangut.

(150)

Kõnealusel juhul leiti kõigi nelja riigi puhul, sealhulgas Ukraina ja Rumeenia puhul, et imporditud toodetel ja ühenduses toodetud toodetel on samad füüsikalised ja/või keemilised põhiomadused (vt põhjendus 39 samasuguse toote kohta). Lisaks sellele oli kõigist neljast nimetatud riigist pärinev import märkimisväärne, st algmääruse artikli 5 lõikes 7 määratletud piirist kõrgemal. Sellega seoses märgitakse, et Ukrainast ja Rumeeniast pärit import moodustas vastavalt rohkem kui 4,5 % ja 4,3 % suuruse turuosa. Lõpetuseks ja lisaks eelnimetatud argumentidele lõi kõigist neljast riigist pärit import märkimisväärselt alla ühenduse tootmisharu hinnad (22–43 %), Ukraina ja Rumeenia impordi puhul oli vahe ühenduse tootmisharu hindadega vastavalt 36 % ja 22 % (vt järgnevat). Eelnimetatu põhjal järeldatakse, et täidetud on kõik uurimisalusest neljast riigist pärit impordi kumuleerimise tingimused kahju ja põhjusliku seose analüüsi jaoks. Seetõttu tuli dekumuleerumise taotlus tagasi lükata.

(151)

Neljast asjaomasest riigist pärit import kasvas 304 268 tonnilt 2001. aastal 426 186 tonnile uurimisperioodil. Summaarne turuosa kasvas 14,2 protsendilt 2001. aastal 21,5 protsendile uurimisperioodil. Seda tuleb vaadelda kahaneva tarbimise taustal.

Tabel 2.

(152)

Nimetatud neljast riigist pärineva õmblusteta torude impordi kaalutud keskmine hind kasvas 16 % võrra, st 433 eurolt tonni kohta 501 eurole tonni kohta 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel. 2001. ja 2002. aasta vahel kahanesid hinnad algul 3 % võrra 433 eurolt 418 eurole ning langesid 2003. aastal edasi 397 eurole, misjärel need kasvasid järsult 501 eurole, st märkimisväärselt kõrgemale 2001. aasta tasemest. Hinnatõusu uurimisperioodil saab siduda peamiselt toorainekulude kasvuga uurimisperioodil.

Tabel 3.

(153)

Hindade allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi andmeid. Ühenduse tootmisharu vastavate müügihindadena käsitletakse hindu, mis kehtisid sõltumatute klientide jaoks ja mida oli vajadusel kohandatud tehasetasemele, st nad sisaldasid veokulusid ühenduses, kuid allahindlused ja mahahindlused olid maha arvatud. Küsimustikus määratletud erinevate õmblusteta torude liikide hindu võrreldi eksportijate poolt küsitud müügihindadega, millest olid maha arvatud allahindlused, ja kohandati vajadusel vastavalt ühenduse CIF-hinnale ühenduse piiril koos asjakohase kohandusega seoses dumpinguvastaste tollimaksude ja impordijärgsete kuludega.

(154)

Kaalutud keskmiste hinna allalöömismarginaalide arvestamisel võeti arvesse koostööd tegevate tootjate ekspordihindu ja Eurostati andmeid. Uurimisperioodil oli kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal Venemaa puhul 43 %, Ukraina puhul 36 %, Rumeenia puhul 22 % ja Horvaatia puhul 26 %.

(155)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil mõjutanud majanduslike tegurite kohta.

(156)

Tootmismaht näitas tarbimismahuga sarnast tendentsi, kuigi langus 2002. ja 2003. aastal ja taastumine uurimisperioodil oli ilmsem kui tarbimise langus ja taastumine samal perioodil. See langes järsult 21 % võrra 1 495 278 tonnilt 2001. aastal 1 174 414 tonnini 2002. aastal. Aastal 2003 saavutas tootmismaht vaid kaks kolmandikku 2001. aastal toodetud mahust. Tänu nafta- ja gaasitööstuse investeeringutest tingitud suurenenud nõudlusele uurimisperioodil suurenes tootmismaht siiski jälle ja jõudis uurimisperioodil 1 290 258 tonnini.

Tabel 4.

(157)

Tootmisvõimsus tehti kindlaks ühenduse tootmisharu tootmisüksuste nimivõimsuse põhjal, võttes arvesse katkestusi tootmises ja asjaolu, et teatavatel juhtudel oli osa võimsusest kasutatud teiste toodete jaoks, mida toodeti samade tootmisliinidega.

(158)

Õmblusteta torude tootmisvõimsus on jäänud vaatlusalusel perioodil stabiilseks. Tootmisvõimsuse rakendamise määrad vähenesid siiski tootmismahu vähenemise tulemusena 12 protsendipunkti võrra 87 protsendilt 75 protsendile. Tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemine uurimisperioodil on tingitud tootmisvõimsuse suurenemisest uurimisperioodil stabiilse tootmisvõimsuse taustal.

Tabel 5.

(159)

Õmblusteta torusid valmistatakse peamiselt tellimuste alusel. Seepärast ei peetud käesoleval juhul varusid asjakohaseks kahjunäitajaks, isegi kui need vaatlusalusel perioodil 13 % kasvasid.

Tabel 6.

(160)

2001. aastast kuni uurimisperioodini vähenesid samasuguse toote tootmisse tehtud investeeringud 66 852 644 eurolt 26 101 700 euroni ja neid tehti vaid selleks, et säilitada tootmisvõimsust selle olemasoleval tasemel ning mitte eesmärgiga tootmismahtu suurendada.

Tabel 7.

(161)

Leiti, et ühenduse tootmisharu müük seotud klientidele toimus turuhindadega ning seepärast võeti nimetatud müüki ühenduse tootmisharu müügi ja turuosa analüüsis samuti arvesse.

(162)

Õmblusteta torude müügimaht ühenduse turul vähenes 862 054 tonnilt 2001. aastal 725 145 tonnini 2002. aastal, st 16 % võrra ja järgnevalt 683 985 tonnini 2003. aastal, kui ühenduse tootmisharu sõnul oli nõudlus erakordselt madal. Uurimisperioodil hakkas müük jälle kosuma ja jõudis 729 555 tonnini, mis on siiski 2001. aasta tasemest märkimisväärselt madalam.

(163)

Kui õmblusteta torude müügi kogumaht vähenes ühenduse turul alates 2001. aastast kuni uurimisperioodini 15 % võrra, siis samal ajal vähenes ühenduse tarbimine vaid 8 % ja seega ulatus ühenduse tootmisharu turuosa kaotus 3 protsendipunktini. Turuosa langes 40,1 protsendilt 2001. aastal 36,7 protsendini uurimisperioodil.

Tabel 8.

(164)

Ühenduse tootmisharu keskmine ühiku müügihind suurenes vaatlusalusel perioodil toormekulu suurenemise tõttu (mis mõjutas kogu tootmisharu) 10 % võrra.

(165)

Pärast 4-protsendilist keskmiste hindade tõusu 672 eurolt 2001. aastal 701 euroni 2002. aastal jõudsid hinnad 2003. aastal 651 euroga oma madalaima tasemeni, pärast mida tõusid need uurimisperioodil uuesti märkimisväärselt, jõudes 736 euroni.

(166)

Sõltuvalt tootmisprotsessist kasutas ühenduse tootmisharu toormena õmblusteta torude tootmiseks kas metallijäätmeid, kange või plokke. Toore on peamine kulukomponent õmblusteta torude tootmises ning sellel on otsene mõju müügihindade arengule. Kui 2001. ja 2002. aastal moodustas toore ühenduse tootmisharu õmblusteta torude tootmise kogukuludest 35 % ja 2003. aastal 38 %, siis uurimisperioodi vältel moodustasid toormekulud juba 47 % kogukuludest.

(167)

Leiti tõepoolest, et toorme keskmine hind tõusis järsult 2004. aastal, mis kajastus ühenduse tootmisharu kõrgemates müügihindades ja ka kõrgemates impordihindades.

Tabel 9.

(168)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu netokäibe tasuvuse kaalutud keskmine järsult 3 protsendilt 2001. aastal – 10 protsendini uurimisperioodil. Suundumus tasuvuses ei arene sünkroonselt müügihinna suundumusega. Vaatlusaluse toote tasuvus oli uurimisperioodil tõesti halvem kui kõigil eelneval kolmel aastal, kusjuures müük uurimisperioodil tegelikult suurenes, võrreldes 2002. ja 2003. aasta tasemetega. Nimetatud arengu põhjus on see, et toorme hindade tõusu ei olnud võimalik täielikult müügihindades kajastada. Toormekulude suurenemist ei olnud võimalik vaatlusalustest riikidest pärit impordi madala hinnataseme tõttu lõpptarbijale edasi kanda.

Tabel 10.

(169)

Uurimisperioodil oli ühenduse tootmisharu negatiivne rahavoog –16 735 140 eurot. Ühenduse tootmisharu likviidsus muutus väga negatiivseks aastal 2003. Pärast seda paranes rahavoog mõnevõrra, kuid jäi siiski positiivsest tasandist kaugele. Rahavoog tuli arvutada ühenduses ja sellest väljaspool müüdud toote puhul maksustamiseelse puhaskasumi põhjal, mis oli positiivne 2002. aastal (26 miljonit eurot), kuid muutus suuremaks netokahjumiks 2003. aastal (– 86 miljonit eurot), mis selgitab rahavoo suurt langust aastatel 2002–2003. Rahavoo suundumused ei arenenud sünkroonselt tasuvusega, kuna amortisatsioon, mis on selle kapitalimahuka tootmisharu puhul harilikult kõrge, vähenes aastatel 2002–2003 51 795 853 eurolt 48 276 850 euroni, kuid tõusis uurimisperioodil jälle 58 820 712 euroni. Rahavoog jäi uurimisperioodi vältel siiski negatiivseks.

Tabel 11.

(170)

Netovaralt saadud kasumit väljendati ühenduses ja väljaspool ühendust müüdud samasuguse toote maksustamiseelse puhaskasumi osakaaluna EÜs ja väljaspool EÜd müüdud samasugusele tootele eraldatud omakapitali põhivara jääkmaksumusest. Nimetatud näitaja negatiivne areng pärast 2001. aastat on põhjustatud ühelt poolt samasuguse toote investeeringute langusest 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel ja teiselt poolt ühenduses ja ühendusest väljaspool müüdud samasuguse toote maksustamiseelsest kasumist, mis oli 2001. ja 2002. aastal veel positiivne, kuid muutus negatiivseks aastal 2003. Kuigi tasuvusmäär paranes uurimisperioodil võrreldes 2003. aastaga, jõudis see uurimisperioodil ikka vaid 11 %-ni. Kasumisumma, mida kasutati selle teguri kindlaksmääramiseks, oli kasum, mis saadi nii ühenduse tootmisharu omamaisest müügist kui ka eksportmüügist. See oli vajalik, kuna varasid kasutati mõlemate müügikanalite jaoks ja seetõttu oli nende jaotamine/liigitamine võimatu.

Tabel 12.

(171)

Välja arvatud ühe äriühingu puhul ei olnud ühenduse tootmisharu esitanud mingit väidet ega viidet selle kohta, et ühenduse tootmisharul oleks probleeme kapitali hankimisega oma tegevuse jaoks ja seepärast järeldati, et ühenduse tootmisharu tervikuna oli vaatlusalusel perioodil võimeline hankima oma tegevuse jaoks kapitali.

(172)

Tööhõive ühenduse tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil 13 % võrra ja tööjõukulud langesid 9 % võrra.

Tabel 13.

(173)

Toodanguhulgaga (toodang) mõõdetud tootlikkus töötaja kohta aastas ulatus uurimisperioodil sama tasemeni nagu 2001. aastal, pärast langust aastatel 2002 ja 2003.

Tabel 14.

(174)

Samal ajal kui ühenduse tootmisharu tarbimine vähenes 2001. aastast uurimisperioodini 8 % võrra, vähenes ühenduse tootmisharu müügi maht sõltumatutele ja seotud klientidele 15 % võrra. Teisalt kasvas neljast vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa 7,3 protsendipunkti võrra. Seega kahanes ühenduse tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil hoopis järsemalt kui nõudlus.

(175)

Võttes arvesse neljast asjaomasest riigist pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(176)

Nagu ülaltoodud kahjunäitajate analüüs näitas, ei paranenud ühenduse tootmisharu majanduslik ja finantsolukord pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist vaatlusaluse toote osade impordi suhtes Venemaalt ja Rumeeniast 1997. aastal ning Horvaatiast ja Ukrainast veebruaris 2000. Need tõendavad ka, et ühenduse tootmisharu on ikka habras ja haavatav.

(177)

Kahjunäitajate analüüs näitas, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes märgatavalt pärast 2001. aastat ja jõudis 2003. aastal madalpunkti. Uurimisperioodi jooksul näitasid kahjunäitajad paranemist võrreldes erakordselt halva olukorraga 2003. aastal. Olukorra paranemist uurimisperioodil saab seostada üldiselt parema turusituatsiooniga uurimisperioodil ja eelkõige nafta- ja gaasitööstuste suurema nõudlusega õmblusteta torude järele. Ühenduse tootmisharu ei olnud siiski kaugeltki võimeline saavutama taas 2001. aasta taset, st taset enne dumpinguhinnaga impordi kasvu. Selles suhtes märgitakse, et uurimisperioodil täheldatud müügihindade tõus ei olnud piisav isegi selleks, et täielikult peegeldada toormekulude suurenemist, ühenduse tootmisharu olukorra parandamisest rääkimata.

(178)

On tõsi, et esmapilgul näitasid mõned kahjunäitajad stabiilset (võime suurendada kapitali, tööhõivet) või isegi positiivset (keskmised müügihinnad) arengut. Enamik kahjunäitajaid (nt tasuvus, investeeringud, tootmis- ja müügimahud) näitasid vaatlusaluse perioodi vältel siiski selget negatiivset arengut, kuigi paranesid uurimisperioodi vältel veidi eelmise aastaga võrreldes. Nimetatud paranemine ei muuda siiski üldpilti, kuna enamik asjakohaseid kahjunäitajaid jäävad negatiivseteks.

(179)

Hindade positiivse arengu kohta võib öelda, et uurimisperioodil toimunud hinnatõus ei parandanud ühenduse tootmisharu olukorda, vaid see oli pelgalt toorme hindade tõusu tagajärg. Lisaks sellele ei ole ülaltoodud stabiilset arengut näitavad faktid olulise tähtsusega ühenduse tootmisharu üldise seisundi näitamisel. Arvestades suuresti negatiivseid kasumiga seotud näitajaid, on tootmisharu elujõulisus ohus, kui – keskpikas perspektiivis kui mitte varem – seda olukorda ei parandata.

(180)

Pärast lõplike järelduste avaldamist esitasid mõned eksportivad tootjad vastuväite, et ühenduse tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil olulist kahju. Väideti, et avalikult kättesaadavad andmed näitasid, et ühenduse tootmisharu finantsolukord oli uurimisperioodil hea ja et ühenduse tootmisharu müük ja tasuvus näitasid positiivset tendentsi.

(181)

Märgitakse, et mõnede ühenduse tootjate aasta finantstulemused olid uurimisperioodil tõepoolest positiivsed, müügimahud kasvasid ja saavutati tulutoovaid tulemusi. Kuigi mõnede ühenduse tootjate üldine finantsolukord on olnud uurimisperioodil tegelikult soodne, peab asjakohane analüüs siiski põhinema ühenduse tootmisharu finantstulemustel, lähtudes samasuguse toote tootmisest ja müügist ühenduse turul. Kuna samasugune toode moodustab vaid osa ühenduse tootmisharu tootmise kogumahust ja nende kogumüügist ühenduses, siis leiti, et hoolimata mõnede ühenduse tootmisharu õmblusteta torude tootjate üldisele heast jõudlusest esines ühenduses müüdud samasuguse tootega seoses oluline kahju.

(182)

Eelnimetatut arvesse võttes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(183)

Komisjon on vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uurinud, kas kõnealustest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju ühenduse tootmisharule sellisel määral, mis lubab seda pidada oluliseks kahjuks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(184)

Neljast asjaomasest riigist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, st 40 % võrra suurenes maht ja 7,3 protsendipunkti võrra turuosa. Samal ajal põhjustasid neljast asjaomasest riigist pärit impordi keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmiste hindade languse uurimisperioodil 32 % võrra. Uurimisperioodil täheldatud dumpinguhinnaga impordi hinnatõus peegeldas kõigest toormekulude suurenemist. Nelja asjaomase riigi impordi mahtude suurenemine ja turuosa võitmine vaatlusaluse perioodi jooksul hindadega, mis jäid kõvasti alla ühenduse tootmisharu hindadele, langes kokku ühenduse tootmisharu üldise finantsolukorra ilmse halvenemisega sama perioodi vältel.

(185)

Ühenduse tootmisharu ühikuhinnad kasvasid samuti vaatlusaluse perioodi vältel 10 % võrra. Nimetatud hinnad olid siiski alla surutud ja ei saanud isegi katta toormekulude tohutut suurenemist, nagu seda tõendas ühenduse tootmisharule tekkinud kahju märkimisväärne tase.

(186)

Ülalnimetatud kaalutluste põhjal lähtutakse sellest, et neljast asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordil oli otsustav roll ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisel, mida peegeldab eriti müügihindade ebapiisav areng ning tootmise, müügimahtude ja turuosa vähenemine ning tasuvuse järsk langus ja investeeringute vähenemine.

(187)

Ühenduse tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 8 % võrra. Tarbimise vähenemist iseenesest ei saa siiski pidada otsustavaks näitajaks ühenduse tootmisharu kahjustamisel, kuna ühenduse tootmisharu müük vähenes vaatlusalusel perioodil suhteliselt rohkem kui tarbimine (vastavalt – 16 % ja – 14 % 2001. aastast uurimisperioodi lõpuni). Lisaks sellele näidati, et asjaomastest riikidest pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil ja võttis seega ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa üle. Nimetatud põhjustel leiti, et tarbimise vähenemine ei oleks saanud olla ühenduse tootmisharu kahju oluline põhjus.

(188)

Eurostati ja uurimise ajal kogutud teabe kohaselt on põhilised kolmandad riigid, kust õmblusteta torusid imporditakse, Jaapan, Argentiina ja USA.

(189)

Import Jaapanist ulatus 2001. aastal 52 960 tonnini ja vähenes vaatlusalusel perioodil 34 % võrra 34 857 tonnini. Vaatlusaluse toote Jaapani impordi turuosa ulatus 2001. aastal 2,5 %-ni, mis vähenes uurimisperioodil 1,8 %-ni. Importimine Jaapanist toimus ühenduse tootmisharu hindadest vähemalt kaks korda kõrgemate hindadega. Sellepärast ei leitud, et import Jaapanist oleks mõjutanud negatiivselt ühenduse tootmisharu olukorda.

(190)

Import Argentiinast kasvas 52 % võrra, 30 962 tonnilt 2001. aastal 46 918 tonnini uurimisperioodil. See vastab turuosale, mis kasvas ühe protsendipunkti võrra 1,4 %-lt 2001. aastal 2,4 %-ni uurimisperioodil. Argentiinast pärit impordi hinnatase jäi kogu vaatlusaluse perioodi vältel tublisti kõrgemale asjaomase nelja riigi hinnatasemest, nt ulatus uurimisperioodil Argentiinast pärit impordi keskmine CIF-hind tonni kohta 660 euroni, samas kui nelja asjaomase riigi kaalutud keskmine CIF-hind oli 501 eurot tonni kohta. Analüüsi käigus on võetud arvesse asjaolu, et üks ühenduse tootja on seotud ühe Argentiinas asuva eksportiva tootjaga. Siiski tehti kindlaks, et õmblusteta torud, mis nimetatud ühenduse tootja importis endaga seotud ettevõttelt Argentiinas, ei olnud ei koguste ega hindade poolest selle konkreetse ühenduse tootja ega terve ühenduse impordi kahjustava olukorra otsustavaks põhjuseks tootmisharus tervikuna.

(191)

USAst pärit õmblusteta torude impordi turuosa suurenes Eurostati statistika kohaselt 0,6 %-lt 2001. aastal 1,8 %-ni uurimisperioodil. USA keskmised müügihinnad olid vaatlusaluse perioodi alguses 2 414 eurot tonni kohta, st ühenduse tootmisharu hindadest peaaegu neli korda kõrgemad, ning langesid seejärel uurimisperioodil märkimisväärselt 77 % võrra 797 euroni tonni kohta, ületades ikka veel ühenduse tootmisharu hindu 8 % võrra. Seepärast ei saa USAst pärit importi, hoolimata selle kasvust, nimetatud impordi hinnataset arvestades pidada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oluliseks põhjuseks.

(192)

Väideti, et import Argentiinast ja USAst on alates 2001. aastast stabiilselt kasvanud ja et nende ühendatud turuosa ületas uurimisperioodil 4 % ja et USA hinnad jäid alla neljast asjaomasest riigist kolme riigi eksportivate tootjate nõutud hindadele.

(193)

Väidet, et USA hinnad olid madalamad kui neljast asjaomasest riigist kolme poolt nõutud hinnad, ei ole tõendatud. Üldisemalt järeldati, et pidades eriti silmas nimetatud impordi kõrget hinnataset, ei saa seda lugeda ühenduse tootmisharule tekitatud kahju otsustavaks põhjuseks.

(194)

Üks importiv tootja väitis, et ühenduse tootmisharu oli eelkõige aktiivne kallimate tootekategooriate (puuraugutorud) tootmises ja müügis, konkureerides Jaapanist, Argentiinast ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordiga. Esitati vastuväide, et kõigist nimetatud kolmest riigist pärit impordi turuosa on suurenenud 2001. aastast kuni uurimisperioodini 1,5 protsendipunkti võrra ja et just import nimetatud kolmest riigist asendas ühenduse tootmisharus toodetud õmblusteta torusid, mitte Venemaalt või Ukrainast pärit import.

(195)

Siinkohal tuleks märkida, et vaatamata sellele, et ühenduse tootmisharu paneb suuremat rõhku suurema lisandväärtusega toodete tootmisele, jätkab ta kõikide erinevate õmblusteta torude liikide, sealhulgas tavakasutuseks ette nähtud toodete tootmist märkimisväärsetes kogustes. Tegelikult moodustavad puuraugutorud vaid väikese osa ühenduse tootmisharu tegevusest, nimelt 5 % müügi kogumahust ja 7 % ühenduse turul uurimisperioodil müüdud samasuguse toote müügi koguväärtusest. Jaapani, Argentiina ja Ameerika Ühendriikide ühendatud turuosa 1,5 protsendipunkti suurust kasvu 4,5 %-lt 2001. aastal 6,0 %-ni uurimisperioodil saab, kui üldse, vaid väga väikeses ulatuses siduda ühenduse tootmisharu turuosa ilmse vähenemisega (40,1 %-lt 36,7 %-ni) samal perioodil. Seega tuleb väide, et nimetatud kolme riigi import põhjustas ühenduse tootmisharule olulist kahju, tagasi lükata.

(196)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjoni talitused jätsid arvesse võtmata uutest liikmesriikidest pärit õmblusteta torude impordi mõju. Eelkõige Slovakkiast pärit impordi kohta väideti, et varem on leitud, et nimetatud import EÜsse on toimunud kahjustavate dumpinguhindadega. Sellise impordi suhtes kehtisid dumpinguvastased tollimaksud, mis aegusid laienemise tulemusel uurimisperioodi keskel. Väideti ka, et selline import põhjustas ühenduse tootmisharu turuosa vähenemise.

(197)

Märgitakse siiski, et ühenduse tootmisharu ja teiste Euroopa tootjate (sealhulgas Slovakkia) müügimaht vähenes aastatel 2001–2004 märkimisväärselt vastavalt umbes 133 000 tonni ja 112 000 tonni, kuid samal ajal suurenes import neljast vaatlusalusest riigist umbes 120 000 tonni võrra. (13)

(198)

Slovakkiast enne laienemist pärit impordi puhul ei saa väita, et selline import võis põhjustada ühenduse tootmisharule kahjustavat dumpingut ajavahemikul aastast 2001 kuni laienemiseni (st 1. maini 2004), kuna nende suhtes kohaldati dumpinguvastaseid tollimakse, et luua ühenduse tootmisharuga võrdsed võimalused. Nimetatud müügi mistahes võimalikku mõju ELi 25 liikmesriigis alates 1. maist ei saa lugeda selliseks, mis lükkaks ümber kahju käsitlevad järeldused või lõhuks põhjusliku seose uurimisalusest neljast riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel. Eurostati andmetel põhinev analüüs Slovakkiast pärit ja ühenduse turule enne ja pärast laienemist suunatud vaatlusaluse toote impordi kohta näitas, et liitumisaastal suurenes vaatlusaluse toote nimetatud import ühenduse turu ülejäänud osas (EL-24) võrreldes liitumiseelse aastaga 7 % ehk 5 911 tonni võrra. Nimetatud mahu kasv on võrreldes asjaomasest neljast riigist pärit impordi arenguga väga väike.

(199)

Eelnimetatut arvestades järeldatakse, et ühenduse tootmisharu turuosa ei vähenenud ühendusesisese konkurentsi tulemusel.

(200)

Seepärast lükatakse tagasi väide, et ühendusesisene konkurents võis olla ühenduse turuosa vähenemise põhjus.

(201)

Vastuseks lõplike järelduste avaldamisele väitis üks eksportiv tootja, et arvesse ei ole võetud algmääruse artikli 3 lõikes 7 nõutud teraseturu hooajalisuse tegurit.

(202)

Sellega seoses märgitakse, et eksportiv tootja ei esitanud mingisuguseid tõendeid põhjendamaks väidet, et teraseturu hooajalisus on tekitanud kahju ühenduse tootmisharule. Lisaks sellele märgitakse, et teraseturu hooajalisusel peaks olema ühesugune mõju nii ühenduse tootmisharule kui ka eksportivatele tootjatele. Seega oleks pidanud õmblusteta torude turu langustsüklil, millel oli väidetavalt negatiivne mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, olema negatiivne mõju ka õmblusteta torude impordimahule, st impordimahud asjaomasest neljast riigist oleksid pidanud vähenema. Nagu kirjeldatud põhjenduses 151, kasvasid asjaomase nelja riigi kumuleeritud impordimahud siiski igal aastal alates aastast 2001 kuni 2004. Seega järeldatakse, et teraseturu hooajalisus ei saanud olla ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjus.

(203)

Üks äriühing väitis, et USA dollarite väärtuse langusel euro suhtes alates aastast 2001 kuni uurimisperioodini oli mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, ilma et ta oleks esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud vahetuskursi kõikumistel oleks tegelikult olnud ühenduse tootmisharu jõudlusele negatiivne mõju. Põhjendatud teabe puudumisel, mis näitaks, et euro kallinemine USA dollari suhtes on avaldanud halba mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, järeldatakse, et vahetuskursi kõikumine ei lükanud ümber ühtegi põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule põhjustatud kahju vahel. Lisaks sellele põhines ühenduse tootmisharu analüüs ühenduse turul toodetud ja müüdud samasuguse toote majandustulemustel. Kuna suurem osa samasuguse toote müügist ühenduse turul arveldati eurodes ja kuna kõik suuremad tootmiskulud tehti samuti eurodes, ei olnud vahetuskursi kõikumisel mingil juhul märkimisväärset kahjustavat mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(204)

Eespool kirjeldatud teistest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtude, hindade ja turuosade arengut silmas pidades järeldatakse, et ühenduse tootmisharule tekitatud oluline kahju ei saa olla põhjustatud nimetatud impordist.

(205)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et kasumlikkus langes toorainekulude tõusu tõttu ja et seda ei saa seetõttu seostada asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordiga. Õmblusteta torude tootmise peamise toore metallijäätmete või -kangide, maksumus tõusis vaatlusalusel perioodil tõesti märkimisväärselt. Kaks ühenduse tootjat tõendasid, et metallijäätmete hind tõusis 2003. aasta viimase kvartali ja uurimisperioodi viimase kvartali vahel ühe tootja puhul 66 % ja teise tootja puhul 77 %. Üks ühenduse tootja tõendas, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul aastast 2001 kuni uurimisperioodini tõusis metallijäätmete hind rohkem kui kaks korda: 99 eurolt tonni kohta 2001. aastal 253 euroni tonni kohta uurimisperioodil. Samasugust hinnatrendi võis täheldada kangide keskmiste hindade puhul.

(206)

Ühenduse tootmisharule ei tekitanud siiski olulist kahju tooraine hinnatõus kui selline, vaid nagu selgitatud põhjenduses 168, pigem asjaolu, et ühenduse tootmisharu ei suutnud neid suuremaid kulusid klientidele edasi kanda. Vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhindadega impordi tõttu, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad, ei saanud ühenduse tootmisharu tõepoolest oma müügihindu tõsta sellise tasemeni, mis oleks toormaterjali hinnatõusu õigesti kajastanud.

(207)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et väär oli väita, et tasuvus uurimisperioodil langes sellepärast, et ühenduse tootjad ei suutnud dumpinguhindadega impordi hinnasurve tõttu tõsta hindu sellise tasemeni, mis kataks tooraine hinnatõusu. Nimetatud äriühingu väitel tõusis tooraine (metallijäätmete) hind uurimisperioodil 15,8 % võrra. Väideti, et dumpinguhindadega impordi hinnatõus oli suurem kui tooraine maksumuse tõus.

(208)

Nagu eespool mainitud, näitasid uurimise käigus saadud tõendid siiski, et ühenduse tootjate toorme maksumuse tõus oli uurimisperioodil oluliselt suurem kui väidetud 15,8 %. Mõnede ühenduse tootjate esitatud teabe põhjal leiti ka, et toorme hindade tõus ületas neljast asjaomasest riigist pärit õmblusteta torude kaalutud keskmise hinna kogu vaatlusalusel perioodil. Seepärast jääb kehtima argument, et dumpinguhindadega impordist tingitud hinnasurve tõttu ei saanud ühenduse tootjad hindu tõsta ja müüki tasuvaks muuta.

(209)

Aastast 1997 Venemaalt ja Horvaatiast pärit esialgse tootevaliku suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata enam alates 2004. aasta juulist teatavate ühenduse tootjate konkurentsivastase käitumise tõttu minevikus.

(210)

Mõned eksportivad tootjad ja importijad taotlesid, et uuritaks seda, kui suur mõju võis teatavate ühenduse tootjate poolt moodustatud kartellil olla kogu ühenduse tootmisharu jõudlusele.

(211)

Sellega seoses tehti kindlaks, et periood, kus mõned ühenduse tootjad rikkusid konkurentsieeskirju (1990–1995 ja teatavate toodete puhul kuni 1999) ja käesoleva dumpinguvastase menetluse vaatlusalune periood (2001–2004) ei kattu ajaliselt omavahel. Lisaks sellele ei ole uurimise käigus leitud mingisugust teavet selle kohta, et ülalnimetatud konkurentsivastane käitumine oleks mõjutanud ühenduse tootmisharu hindu või teisi kahjunäitajaid. Eelnimetatut arvestades ja vastupidise teabe või viidete puudumisel võib järeldada, et teatavate ühenduse tootjate poolt enne 2001. aastat moodustatud kartellil ei olnud vaatlusalusel perioodil kahjustavat mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(212)

Pärast lõpliku järelduse avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et komisjoni teenistused ei uurinud ühenduse tootmisharu tavapäraste konkurentsitingimuste taastumise tõenäolisi mõjusid pärast kartellikäitumise lõppemist 1999. aastal. Väideti, et kartellikäitumise ja käesolevas menetluses vaatluse all oleva perioodi ajaline kattumine on ebaoluline ja et komisjoni talitused on eksinud kahju ja kaotuste analüüsi hindamisel ning võivad olla rikkunud algmääruse artikli 3 lõiget 7.

(213)

Esiteks rõhutatakse, et kartellimenetlusega oli seotud vaid väike osa vaatlusalusest tootest, nimelt puuraugutorud (klassifitseeritakse koodide CN 7304210020 ja CN 7304291120 alla). Uurimisperioodil moodustasid ühenduse turul müüdavad puuraugutorud vaid 5 % ühenduse tootmisharu müügi kogumahust.

(214)

Lisaks sellele ollakse seisukohal, et kaheaastane periood kartellikäitumise lõppemise ja kahju kindlakstegemise perioodi alguse vahel oleks olnud piisav ühenduse tootmisharu normaalsete konkurentsitingimuste taastumiseks. Tingimused uurimisperioodi ajal olid siiski kahjustavad.

(215)

Eelnimetatut arvestades lükatakse nimetatud nõue tagasi.

(216)

Ajaline kokkulangevus ühelt poolt vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhindadega impordi kasvu, turuosa suurenemise ja tuvastatud hinna allalöömise ja teisalt ühenduse tootmisharu olukorra ilmse halvenemise vahel viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import põhjustas ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(217)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuritakse, kas olenemata järeldusest kahjuliku dumpingu kohta on olemas mõjuvad põhjused järeldamaks, et käesoleval juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Siinkohal tuleb arvesse võtta võimalike meetmete tõenäolist mõju kõikidele menetlusega seotud isikutele ning samuti meetmete võtmata jätmise tagajärgi.

(218)

Kahjulik olukord ühenduse tootmisharu jaoks tulenes raskustest konkureerimisel dumpingust tingitud madalate hindadega impordiga.

(219)

Leitakse, et meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul suurendada oma müügimahtu ja turuosa ning seeläbi saavutada suuremat mastaabisäästu ja vajalikku kasumlikkust, õigustamaks jätkuvaid investeeringuid oma tootmisesse.

(220)

Kui meetmeid ei kehtestataks, jätkuks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine. Ühenduse tootmisharu ei suudaks investeerida uutesse tootmisvõimsustesse ega tõhusalt konkureerida kolmandatest riikidest tuleva impordiga. Mõned äriühingud peaksid samasuguse toote tootmise lõpetama ja töötajad koondama. Seega järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse tootmisharu huvides.

(221)

Üks ühenduses asuv tootja, kes ei kuulunud kaebuse esitanud tootjate hulka ja kes on seotud ühe Rumeenias asuva eksportiva tootjaga, väitis, et ühenduse tootjad töötavad juba täistootmisvõimsusega ning ei suudaks vastata õmblusteta torude suurele nõudlusele ühenduse turul ja kolmandates riikides. Ettevõte väitis, et sellest tulenevalt viiks tollimaksude kehtestamine tarnete nappuseni ühenduse turul. Nagu eespool nimetatud, näitas uurimine siiski, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli ühenduse tootmisharul märkimisväärne tootmisvõimsuse varu, mida võiks kasutada tulevikus vaatlusaluste toodete tootmiseks, et vastata nõudlusele õmblusteta torude järele ühenduse turul.

(222)

Väideti ka, et meetmete kehtestamine piiraks konkurentsi ühenduse turul. Samuti märgitakse, et lisaks kaebuse esitanud tootjatele on uutes liikmesriikides olemas mitmed teised olulised vaatlusaluste toodete tootjad, nagu nimetatud põhjenduses 139. Tootjate arvu ühenduses peetakse piisavaks, et tagada konkurentsi kõnealusel turul isegi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral. Lisaks sellele, nagu mainitud põhjendustes 188 kuni 195, konkureerivad ka teistes kolmandates riikides (nt USAs) asuvad tootjad ühenduse tootmisharuga sarnaste toodete ja hindadega. Seepärast ollakse seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ohusta õmblusteta torude varu ega piira konkurentsi ühenduse turul.

(223)

Importijatest vastasid vaid kolm sõltumatut importijat küsimustikule ja seejärel tehti neist kahe juurde kontrollkäik. Neljas sõltumatu importija nõustus kontrollkäiguga menetluse hilises staadiumis. Nimetatud nelja importija imporditud vaatlusaluse toote maht moodustas 8 % ühenduse koguimpordist ja 3 % ühenduse tarbimisest.

(224)

Pidades silmas asjaolu, et enamus õmblusteta torude koguimpordist ühendusse toimub eksportivate tootjatega seotud importijate kaudu ja et vähem kui pool kogu impordist tuuakse ühenduse turule sõltumatute importijate kaudu, võib nimetatud nelja sõltumatu importija importi pidada kõigi teiste sõltumatute importijate suhtes representatiivseks.

(225)

Ühe importija puhul moodustas vaatlusaluse toote import 22 % selle õmblusteta torude koguimpordist ja vastav müügiväärtus 3 % tema kogukäibest uurimisperioodil. See müük oli uurimisperioodi vältel väga tasuv. Võttes arvesse seda, et enamik nimetatud äriühingu tarnijaid asuvad ühenduses või riikides, mis ei ole dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega seotud, ei saa dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju pidada märkimisväärseks.

(226)

Teine importija, kelle põhitegevuse hulka kuulus õmblusteta torude importimine ja muutmine, importis kõik õmblusteta torud asjaomastest riikidest, eelkõige Venemaalt. Väike osa sellest impordist koosnes nn “sertifitseeritud torudest”. Seega ollakse seisukohal, et Venemaalt pärit impordi suhtes tollimaksude kehtestamisel on negatiivne mõju kogu ettevõtlustegevusele ja eelkõige nimetatud äriühingu tasuvusele. Võttes arvesse seda, et peale nimetatud importija on ühenduses praegu veel vaid üks teine sertifitseeritud õmblusteta torude tarnija, on väga tõenäoline, et nimetatud toote suhtes kehtestatud tollimaksudest tingitud mis tahes hinnatõusu saab anda edasi lõpptarbijale. Lisaks sellele saaks äriühing soetada vähemalt osa oma ostudest kohalikult ühenduse tarnijalt või asendada osa oma ostudest muude toodetega kui vaatlusalune toode.

(227)

Teised kaks koostööd tegevat importijat, kelle impordimahud moodustasid uurimisperioodil vaid tühise osa vaatlusaluse toote impordi kogumahust, olid seisukohal, et nendele tollimaksude kehtestamine mõju ei avalda.

(228)

Arvestades eespool nimetatut, ollakse seisukohal, et importijaile avaldaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine sõltuvalt nende individuaalsest olukorrast erinevat mõju. Seega saab järeldada, et meetmete kehtestamisel võib tõepoolest olla märkimisväärne negatiivne mõju ühe importija finantsolukorrale. Üldiselt ei arvata siiski, et meetmetel oleks importijate üldisele olukorrale märkimisväärne finantsmõju.

(229)

Komisjoni saadetud küsimustikule ei vastanud ükski vaatlusaluse toote tarbija. Uurimine näitas siiski, et õmblusteta torusid kasutavad peamiselt ehitus- ja naftaettevõtted. Olemasoleva teabe kohaselt kasutatakse õmblusteta torusid suuremates projektides (katlad, torujuhtmed, ehitus), millest nad moodustavad vaid piiratud osa. Seepärast jõuti järeldusele, et õmblusteta torude suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tingitud mõju kuludele ei mõjutaks tõenäoliselt oluliselt selliste kasutajate kulusid ning annab seega võimaliku seletuse kasutajate koostöö puudumisele käesolevas menetluses.

(230)

Eelnimetatud järelduste põhjal ja tarbijaorganisatsioonide vastuse puudumisel järeldatakse, et kavandatavate meetmete mõju tarbijatele on tõenäoliselt marginaalne.

(231)

Seepärast järeldatakse, et ühenduse huvi seisukohast puuduvad tungivad põhjused, miks dumpinguvastaseid meetmeid ei peaks kehtestama.

(232)

Selleks, et hoida ära dumpinguhinnaga impordi põhjustatavat edasist kahju, peetakse dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmist asjakohaseks.

(233)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealusest impordist põhjustatud kahju kõrvaldamiseks ja ei ületa täheldatud dumpingumarginaali. Kahjuliku dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel arvestati, et igasugused meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ning saavutada üleüldine kasum makse arvestamata, mis on võimalik teadaolevalt saavutada sellist tüüpi tootmisharu konkurentsi tavatingimustel selles sektoris, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel, müües ühenduses samasugust toodet. Võttes arvesse ühenduse tootmisharu 2001. aasta tasuvuse keskmist taset, leiti, et käibe 3 %-list kasumimarginaali võiks vaadelda kui sobivat miinimumi, mille saavutamist kahjustava dumpingu puudumisel oleks ühenduse tootmisharu võinud eeldada. Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinnataseme määramiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahju/kasumi võrra ning liideti eespool mainitud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(234)

Arvestades eespool nimetatut võib järeldada, et vastavalt algmääruse artiklile 9 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed tuvastatud dumpingu- ja kahjumarginaalide madalaimal tasemel vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(235)

Kuna kahju kõrvaldamise tase on kõrgem kui kehtestatud dumpingumarginaalid, peaksid lõplikud meetmed põhinema viimasel. Dumpingu jääkmarginaalid kehtestati igas riigis kõrgeima individuaalse marginaaliga äriühingu tasemel.

(236)

Tollimaksu määrad väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on järgmised:

(237)

Käesolevas määruses äriühingutele määratud individuaalne dumpinguvastane tollimaks kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad see olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtib “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(238)

Taotlus kohaldada individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamatult komisjonile (14) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamisega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Õigustatud juhtudel tehakse asjakohased korraldused, sealhulgas ajakohastatakse nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. Selleks, et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, peab üleriigilist tollimaksumäära kohaldama mitte ainult koostööst hoiduvate eksportijate, vaid ka nende äriühingute suhtes, kes uurimisperioodil ei eksportinud. Kui viimatinimetatud äriühingud vastavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teise lõigu nõuetele, peaksid nad esitama kõnealuse artikli kohaselt läbivaatamistaotluse, et lasta oma olukorda individuaalselt uurida.

(239)

Süsinikekvivalentväärtuse lävendi saavad tolliasutused ühenduse piiril kindlaks määrata 11 CN-koodi kontrollimise kaudu, mille alla vaatlusalune toode klassifitseeritakse. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel moodustasid 99,9 % kogu vaatlusaluse toote impordist õmblusteta torud, mille süsinikekvivalentväärtus jääb alla 0,86 lävendi. Seepärast järeldati, et kogu õmblusteta torude importi asjaomastest riikidest 11 CN-koodi all tuleks lugeda vaatlusaluseks tooteks, välja arvatud nendel väga harvadel juhtudel, kui importija on võimeline näitama, et imporditud toodete süsinikekvivalentväärtus ületab 0,86 lävendi.

(240)

Üks importija, kes importis ühendusse niinimetatud “sertifitseeritud õmblusteta torusid”, tegi ettepaneku, et tema äriühing tuleks dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisest välja arvata. Äriühing ei esitanud siiski ühtegi põhjust, mille põhjal oleks selline individuaalne väljaarvamine õigustatud. Tuleks märkida, et nimetatud importija importis dumpinguhinnaga õmblusteta torusid, mis põhjustas kahju ühenduse tootmisharule ja et seetõttu ei olnud nimetatud äriühingule üksikerandi tegemiseks mingisugust põhjust. Lisaks sellele oldi seisukohal, et nimetatud importija vabastamine dumpinguvastasest tollimaksust tekitaks meetmetest kõrvalehoidmise ohu. Kuna ka sertifitseeritud torusid saab kasutada mitmesugustes rakendustes, ei saaks piisaval määral tagada, et nimetatud importi kasutataks üksnes ehitustöödel Itaalias.

(241)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles üks importija üheksakuulist (pikendatav edaspidiseks 12-kuuliseks perioodiks) tollimaksude osalist peatamist Venemaa eksportiva tootja TMK toodetud vaatlusaluse toote, mis on klassifitseeritud CN-koodi 7304 39 92 alla ja mille on Itaalia tööministeerium sertifitseerinud kasutamiseks üldehitustöödel, teatava impordi suhtes.

(242)

Importija põhjendas, et osaline peatamine oleks ühenduse huvides vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4. Väideti, et meetmete osalise peatamiseta lõpetaks importija sertifitseeritud torude importimise ja selle tagajärjel jääks Itaaliasse vaid üks sertifitseeritud õmblusteta torusid tootev äriühing, mis tähendaks monopoli.

(243)

Importija väitis, et meetmete kohaldamise osaline peatamine ei põhjustaks mingisugust kahju väidetavale ühele ühenduse tootjale, kelle sertifitseeritud õmblusteta torude tootmise maht katab väidetavalt vaid umbes kaks kolmandikku Itaalia iga-aastasest nõudlusest sertifitseeritud õmblusteta torude järele. Importija põhjendas seejärel, et meetmete kohaldamise osalist peatamist saaks Itaalia toll kergesti jälgida tollile iga imporditehingu ajal esitatavate sertifitseerimisdokumentide lihtsa kontrollimise kaudu.

(244)

Väite suhtes, et meetmete mitteosaline peatamine looks ühenduse turul monopoli, märgitakse, et uurimisperioodil oli Itaalias kaks sertifitseeritud õmblusteta torude tootjat, kuid alates 2005. aasta lõpust on tõepoolest järel ainult üks äriühing. Siiski näidati, et uurimisperioodil lõi Venemaalt pärit sertifitseeritud torude dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharu toodetud sertifitseeritud torude hinnad nii suurel määral alla, et ühenduse tootjatel ei olnud võimalik nimetatud dumpinguhinnaga impordiga konkureerida ja nad pidid selle tagajärjel sertifitseeritud õmblusteta torude tootmise lõpetama või seda järsult vähendama. Asjaolu, et ühenduse turule jäi vaid üks sertifitseeritud õmblusteta torude ühenduse tootja, oli tegelikult Venemaalt pärit sertifitseeritud õmblusteta torude dumpinguhindadega impordi tagajärg. Seepärast tuleb väide, et tollimaksude sissenõudmise osaline peatamine ei tekitaks ühenduse tootmisharule kahju, tagasi lükata. Vastupidi, eeldatakse, et tollimaksude kehtestamine tingib konkurentsi suurenemise ja teiste ühenduse sertifitseeritud torude tootjate naasmise ühenduse turule.

(245)

Kuigi osalise peatamise jälgimine oleks Itaalia tolliasutuste poolt põhimõtteliselt teostatav, tuleb taotletav osaline peatamine lükata tagasi samadel põhjustel, nagu põhjenduses 240 mainitud taotlus erandi tegemiseks. Ühe importija suhtes meetmete kohaldamise osaline peatamine tekitaks meetmetest kõrvalehoidmise ohu, kuna nimetatud äriühingu imporditavaid sertifitseeritud õmblusteta torusid oleks võimalik kasutada ka muudel eesmärkidel kui ehitustöödel Itaalias.

(246)

Sama importija tegi ettepaneku, et heaks tuleks kiita temale tarniva Venemaa eksportiva tootja hinnakohustus. Selles peaks olema kehtestud koguselise ülemmääraga tollimaksuvaba impordi maht. Importija väitis, et sellises koguses impordiartikleid kasutataks üksnes riiklikel ehitustöödel Itaalias. Seega ei põhjustaks nimetatud import ühenduse tootmisharule mingit kahju. Lisaks sellele oleks muidu ühenduses ebapiisav sertifitseeritud õmblusteta toodete varu. Tuleb siiski märkida, et vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1 võivad hinnakohustusi pakkuda ainult eksportivad tootjad, kuid mitte importijad. Seetõttu lükati see taotlus tagasi.

(247)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, pakkus enamik asjaomaste riikide eksportivaid tootjaid hinnakohustusi vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(248)

Vaatlusaluseid tooteid iseloomustab siiski märkimisväärne tooteliikide arv, mille omadusi on importimisel raske kindlaks määrata. Seetõttu on peaaegu võimatu määrata iga tooteliigi jaoks kindlaks sobivat minimaalset impordihinda, mille üle komisjon peaks nõuetekohaselt seiret teostama ja mida liikmesriigi toll peaks importimisel kontrollima. Lisaks sellele on vaatlusalused tooted näidanud viimaste aastate jooksul märkimisväärset muutlikkust hindades ja seepärast ei ole see pikemaajaliste kindlaksmääratud hinnakohustuste jaoks eriti sobiv. Muutlikkus on tingitud toormaterjalide, eeskätt metallkangide, metallplokkide või terasejäätmete, mis moodustavad suure osa tootmiskuludest, hindade varieerumisest. Kui minimaalsed impordihinnad oleksid seotud mõne toormaterjali hinnaga, tuleks igale toote alarühmale kehtestada eri indekseerimisvalem, mis teeks indekseerimisvalemite parameetrite kindlaksmääramise ja hinnakohustuste jälgimise väga keeruliseks.

(249)

Lisaks sellele tuletatakse meelde, et hinnakohustusi aktsepteeriti varem teatavate toodete puhul, mis kuuluvad käesoleva uurimise käigus vaadeldava tootevaliku hulka. Hinnakohustused, mille aluseks oli põhimõte, et tooterühmade hinnad oleksid kooskõlas ühenduses kasutusel oleva hinnastruktuuriga, osutusid komisjoni poolt väga raskesti jälgitavateks või leiti, et need ei tõstnud hindu mittekahjustava tasemeni, mis taastaks ühenduse turul ausa konkurentsi. (15)

(250)

Lisaks sellele ei olnud paljudel juhtudel välja pakutud tooteliigitus piisavalt üksikasjalik selleks, et võimaldada nõuetekohast seiret või ei võimaldanud väljapakutud hinnatase kahjustavate dumpinguhindade kõrvaldamist.

(251)

Sellest tulenevalt ja arvestades eelkõige mitme minimaalse impordihinna jälgimisega seotud raskusi, leitakse, et hinnakohustused ei ole põhimõtteliselt vastuvõetavad. Ent arvestades, et Rumeenia liitub peagi ühendusega, on Rumeenia vastu suunatud meetmed lühiajalised. Seetõttu ei ole oht, et Rumeenia eksportijad minimaalsetest impordihindadest kõrvale hoiavad, eriti suur ning seda ei ole ka hindade olulise muutumise tõenäosus. Seepärast võttis komisjon oma 23. juuni 2006. aasta (16) otsusega 2006/441/EÜ (millega kiidetakse heaks kohustus, mida on pakutud seoses teatavate, muu hulgas Rumeeniast pärit rauast või terasest õmblusteta torude importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega) vastu Rumeenia eksportivate tootjate pakutud hinnakohustused. Kohustuse heakskiitmise üksikasjalikumad põhjendused on esitatud kõnealuses otsuses. Komisjoni leiab, et pakutud hinnakohustis välistab dumpingu kahjuliku mõju ja piirab oluliselt kohustusest möödahiilimise ohtu.

(252)

Selleks et võimaldada komisjonil ja tollil ka edaspidi tulemuslikult jälgida äriühingute võetud hinnakohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni asjaomasele tolliasutusele esitamise ajal i) sellest, kas esitatakse faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud andmeid; ii) sellest, kas nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses; iii) sellest, kas tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarve kirjeldusele. Kui loetletud tingimused ei ole täidetud, tuleb vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(253)

Kui komisjon algmääruse artikli 8 lõike 9 alusel tühistab rikkumise korral hinnakohustuse kinnituse, viidates konkreetsetele tehingutele, ja kuulutab asjakohased kinnitusarved kehtetuks, tekib nende tehingutega seotud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tollivõlg.

(254)

Importijad peavad tavapärase kaubandusriskina arvestama tollivõla tekkimise võimalusega vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal, nagu kirjeldatud põhjendustes 252 ja 253, isegi kui komisjon on neile kauba müünud tootja pakutud hinnakohustuse otseselt või kaudselt vastu võtnud.

(255)

Seega peavad vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 7 tolliasutused komisjoni viivitamatult teavitama kõikidest juhtudest, kus leitakse märke hinnakohustuse rikkumisest.

(256)

Eespool kirjeldatud põhjustel peab komisjon Rumeenia eksportivate tootjate pakutud hinnakohustusi vastuvõetavaks; asjaomaseid äriühinguid on teavitatud vastuvõtmise aluseks olevatest peamistest faktidest, kaalutlustest ja kohustustest. Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate pakutud hinnakohustused ei ole eespool kirjeldatud põhjustel siiski vastuvõetavad.

(257)

Tuleb märkida, et kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise või kohustuse rikkumise kahtluse korral võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

(258)

Tuletatakse meelde, et nagu mainitud põhjenduses 3, algatas komisjon omal initsiatiivil kaks vahepealset läbivaatamist, et võimaldada olemasolevate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit esialgse tootevaliku impordi suhtes kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete muutmist või kehtetuks tunnistamist.

(259)

Käesoleva uurimise järelduste alusel tuleks kehtestada meetmed Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit põhjenduses 17 määratletud õmblusteta torude impordi suhtes. Kuna punktis 2.1 määratletud vaatlusalune toode hõlmab ka juba olemasolevate meetmete tootevaliku, ei ole esialgse tootevaliku suhtes määrusega (EÜ) nr 2320/97 ja määrusega (EÜ) nr 348/2000 kehtestatud meetmete jätkuv kohaldamine enam asjakohane ja seega tuleks nimetatud määrused muudetud kujul kehtetuks tunnistada.

(260)

Samal ajal tuleks lõpetada ka kaks eespool nimetatud vahepealset läbivaatamist ning samuti 2002. aasta novembris algatatud ja punktis 1.2 nimetatud vahepealsed ja aegumise läbivaatamised.

(261)

Lisaks selle muutub pärast määruse (EÜ) nr 348/2000 kehtetuks tunnistamist tarbetuks määrus (EÜ) nr 1866/2005, millega pikendatakse Horvaatiast ja Ukrainast pärineva esialgse tootevaliku suhtes kehtestatud meetmete osalist peatamist,

—

nimetatud ettevõtted on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning

—

sellisele impordile on lisatud kinnitusarve – faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas nimetatud andmeid ja deklaratsiooni, ning

—

tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarve kirjeldusele.

—

kui lõikes 1 kirjeldatud impordi suhtes selgub, et üks või mitu selles lõikes loetletud tingimustest on täitmata või

—

kui komisjon võtab algmääruse artikli 8 lõike 9 kohaselt hinnakohustuse heakskiidu konkreetsetele tehingutele viitava määruse või otsusega tagasi ning tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks.

European Commission

Directorate-General Trade

B-1049 Brussels/Belgium