a)

punkt b asendatakse järgmisega:

b)

punktile c lisatakse järgmine osa:

“või viide ühenduse eelmise kaubamärgitaotluse kaupade ja teenuste loetelule;”

c)

punkt k asendatakse järgmisega:

d)

lisatakse punkt l:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

b)

Lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

a)

põhilõiv;

b)

lõiv iga klassi eest, kui klasse, millesse kaubad ja teenused eeskirja 2 kohaselt kuuluvad, on rohkem kui kolm;

c)

vajaduse korral otsingutasu.”

a)

otsingu teinud liikmesriigi tööstusomandi keskameti nimetus;

b)

otsinguaruandes osutatud kaubamärgitaotluste või registreerimiste arv;

c)

taotluse kuupäev ja vajaduse korral ka otsinguaruandes osutatud kaubamärgitaotluste või registreerimiste prioriteetne kuupäev;

d)

otsinguaruandes osutatud kaubamärkide registreerimise kuupäev;

e)

otsinguaruandes osutatud kaubamärgitaotluste ja registreerimiste omaniku nimi ja kontaktaadress;

f)

otsinguaruandes osutatud taotletud või registreeritud kaubamärkide reprodutseerimine;

g)

Nice’i klassifikatsiooni klasside märkimine varem riiklikult taotletud või registreeritud kaubamärkidele või kaupadele ja teenustele, millele otsinguaruandes nimetatud kaubamärke on taotletud või registreeritud.”

“2.

Kui taotleja soovib määruse artikli 34 kohaselt esitada nõude ühe või mitme varem registreeritud kaubamärgi vanemuse kohta pärast taotluse esitamist, tuleb kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist esitada vanemusnõue, milles on märgitud liikmesriik või liikmesriigid, kus või mille jaoks märk on registreeritud, asjaomase registreerimise number ja jõustumiskuupäev ning kaubad ja teenused, mille jaoks märk on registreeritud. Lõike 1 kohaselt nõutavad tõendid esitatakse ametile kolme kuu jooksul pärast vanemusnõude vastuvõtmist.”

1.

Kui määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud otsinguaruande taotlust ei ole esitatud koos ühenduse kaubamärgitaotlusega või kui eeskirja 4 punktis c nimetatud otsingulõiv pole tasutud taotluse põhilõivu tasumise tähtaja jooksul, ei kuulu see taotlus tööstusomandi õiguskaitse keskametite tehtavate otsingute hulka.

2.

Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering ei kuulu tööstusomandi õiguskaitse keskametite tehtavate otsingute hulka, kui ühe kuu jooksul kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo teatab ametile rahvusvahelisest registreeringust, ei ole esitatud määruse artikli 39 lõike 2 kohast otsinguaruande taotlust või kui sama ajavahemiku jooksul ei ole tasutud otsingutasu.”

“c)

märgi reproduktsioon koos eeskirja 3 kohaste elementide ja kirjeldustega; kui märgi reproduktsioon on värviline või sisaldab värve, on taotluses avaldatud märk värviline ja selles nimetatakse värvi või värve, mis kujutise moodustavad, vajaduse korral on osutatud ka värvikoodile.”

1.

Määruse artiklile 44a vastav taotluse jagamise avaldus sisaldab järgmist:

2.

Kui amet leiab, et lõikes 1 kehtestatud nõudmised pole täidetud või et jagatud taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste loetelus on kattuvusi algses taotluses loetletud kaupade ja teenustega, palub ta taotlejal märgitud puudused eelnevalt määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, ei võta amet taotluse osadeks jagamise avaldust menetlusse.

3.

Määruse artikli 44a lõike 2 punktis b nimetatud ajavahemikud, mil taotluse jagamise avaldusi vastu ei võeta, on järgmised:

4.

Kui amet leiab, et ta ei saa määruse artikli 44a või lõike 3 punktide a ja b alusel taotluse jagamise avaldust vastu võtta, ei võta ta jagamiseavaldust menetlusse.

5.

Amet moodustab jagatud taotlusele eraldi toimiku, mis koosneb algset taotlust sisaldava toimiku täielikust koopiast, sellele lisatud jagamisavaldusest ning viimasega seotud dokumentidest. Amet annab jagatud taotlusele uue numbri.

6.

Kui jagamisavaldus on seotud taotlusega, mis on juba määruse artikli 40 kohaselt avaldatud, avaldatakse teave jagamise kohta Ühenduse Kaubamärgibülletäänis. Jagatud taotlus avaldatakse; selle väljaanne sisaldab eeskirjas 12 nimetatud märkeid ja elemente. Avaldamine ei tähenda uue vastulausete esitamiseks ettenähtud ajavahemiku algust.”

1.

Vastulause võib esitada ühe või mitme varasema märgi põhjal määruse artikli 8 lõike 2 tähenduses (varasemad märgid) või ühe või mitme varasema õiguse põhjal määruse artikli 8 lõike 4 tähenduses tingimusel, et kõik varasemad märgid või varasemad õigused kuuluvad samale omanikule või samadele omanikele. Kui varasemal märgil ja/või varasemal õigusel on omanikke rohkem kui üks (kaasomand), esitab vastulause märgi üks omanikest või kõik koos.

2.

Vastulause sisaldab järgmist:

3.

Vastulause võib sisaldada:

4.

Kui vastulause aluseks on rohkem kui üks varasem märk või varasem õigus, siis kohaldatakse iga õiguse suhtes lõikeid 2 ja 3.

1.

Määruse artikli 115 lõikes 6 nimetatud ajavahemik, mille jooksul vastulause esitaja peab esitama oma vastulause tõlke, on üks kuu pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist.

2.

Kui vastulause esitaja või taotleja teatab ametile enne eeskirja 18 lõike 1 kohaselt vastulausemenetluse alguseks loetavat kuupäeva, et taotleja ja vastulause esitaja on määruse artikli 115 lõike 7 alusel vastulausemenetluseks muu keele osas kokku leppinud, peab vastulause esitaja ühe kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitama vastulause tõlke kokkulepitud keelde, seda juhul, kui vastulause ei ole juba esitatud selles keeles. Kui tõlget ei esitata või kui see esitatakse hiljem, jääb menetluse keel muutmata.

1.

Kui vastulause esitamise lõivu ei ole tasutud vastulause esitamise tähtaja jooksul, ei loeta vastulauset esitatuks. Kui vastulause esitamise lõiv tasutakse pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist, makstakse see vastulause esitajale tagasi.

2.

Kui vastulauset ei ole esitatud vastulause esitamise tähtaja jooksul või kui vastulauses pole selgelt määratletud, millise taotluse vastu see on esitatud või millise varasema märgi või varasema õiguse alusel see eeskirja 15 lõike 2 punktide a ja b kohaselt on esitatud või kui selles puuduvad eeskirja 15 lõike 2 punktis c sätestatud alused vastulause esitamiseks ning kui need puudused pole kõrvaldatud enne vastulause esitamise tähtaja lõppemist, lükkab amet vastulause vastuvõetamatuna tagasi.

3.

Kui vastulause esitaja ei ole esitanud eeskirja 16 lõikes 1 sätestatud tõlget, lükatakse vastulause vastuvõetamatuna tagasi. Kui vastulause esitaja esitab mittetäieliku tõlke, ei võeta vastulause vastuvõetavuse kontrollimisel tõlkimata jäetud osa arvesse.

4.

Kui vastulause ei vasta eeskirja 15 teistele sätetele, teatab amet sellest vastulause esitajale ning palub tal leitud puudused kahe kuu jooksul kõrvaldada. Kui puudused pole määratud tähtajaks kõrvaldatud, lükkab amet vastulause vastuvõetamatuna tagasi.

5.

Taotlejale teatatakse kõikidest lõike 1 kohaselt leitud puudustest, mistõttu vastulauset pole vastuvõetavaks tunnistatud, ning kõikidest lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt tehtud otsustest vastulause vastuvõetamatuna tagasilükkamise kohta.

1.

Kui vastulause on eeskirja 17 kohaselt tunnistatud vastuvõetavaks, saadab amet osalistele teatise, juhtides nende tähelepanu sellele, et vastulausemenetlus loetakse alanuks kaks kuud pärast teatise kättesaamist. Seda perioodi võib pikendada kuni 24 kuuni, kui nii taotleja kui ka vastulause esitaja esitavad enne nimetatud perioodi lõppemist sellekohase palve.

2.

Vastulausemenetlus lõpetatakse siis, kui taotlus võetakse lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul tagasi või kui taotlus piirdub üksnes toodete ja teenustega, millele vastulause pole suunatud, või kui ametile teatatakse, et osapooled on saavutanud omavahelise kokkuleppe, või kui taotlus lükatakse paralleelmenetluse käigus tagasi.

3.

Kui taotleja piirab oma taotlust lõikes 1 nimetatud perioodil, jättes sellest välja osa neist kaupadest ja teenustest, millele vastulause on suunatud, palub amet vastulause esitajal ameti määratud tähtajaks teatada, kas vastulause esitaja jätab vastulause jõusse, ja kui jätab, siis millistele allesjäänud kaupadele ja teenustele ta selle suunab. Kui vastulause esitaja loobub piirangu tõttu vastulausest, siis vastulausemenetlus lõpetatakse.

4.

Kui vastulausemenetlus lõpetatakse lõigete 2 ja 3 kohaselt enne lõikes 1 sätestatud perioodi lõppu, siis otsust kulude kohta ei tehta.

5.

Kui vastulausemenetlus lõpetatakse taotluse tagasivõtmise või piiramise tõttu või lõike 3 kohaselt enne lõikes 1 sätestatud perioodi lõppu, makstakse vastulause esitamise lõiv tagasi.

1.

Amet võimaldab vastulause esitajal esitada vastulauset toetavaid fakte, tõendeid ja argumente või täiendada juba eeskirja 15 lõike 3 kohaselt esitatud fakte, tõendeid ja argumente ameti määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud alates päevast, mil vastulausemenetlus eeskirja 18 lõike 1 kohaselt alustatuks loetakse.

2.

Lõikes 1 sätestatud perioodil esitab vastulause esitaja tõendeid oma varasemate kaubamärkide või õiguste olemasolu, nende kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta, samuti tõendeid oma vastulause esitamise õiguse kohta. Eelkõige esitab vastulause esitaja järgmised tõendid:

3.

Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ja tõendid esitatakse menetluse keeles või neile lisatakse tõlge. Tõlge esitatakse algdokumendi esitamiseks määratud tähtajaks.

4.

Amet ei arvesta kirjalikult esitatud materjale või dokumente või nende osi, mis pole esitatud või tõlgitud menetluse keelde ameti poolt määratud tähtajaks.

1.

Kui vastulause esitaja ei ole enne eeskirja 19 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu tõendanud oma varasema märgi või õiguse olemasolu, kehtivust ja ulatust ega oma õigusi vastulause esitamiseks, lükatakse vastulause põhjendamatuna tagasi.

2.

Kui vastulauset lõike 1 kohaselt tagasi ei lükata, teatab amet vastulause esitamisest taotlejale ja palub taotlejal esitada ameti määratud tähtaja jooksul selle kohta omapoolse seisukoha.

3.

Kui taotleja oma seisukohta ei esita, menetleb amet vastulauset talle varem esitatud tõendite alusel.

4.

Taotleja seisukoht edastatakse vastulause esitajale ja amet palub vastulause esitajal vastata ameti määratud tähtaja jooksul, kui vastulause esitaja seda vajalikuks peab.

5.

Eeskirja 18 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis pärast kuupäeva, mil vastulausemenetlus on loetud alustatuks.

6.

Teatud juhtudel võib amet paluda osapooltel oma seisukohti kitsendada ja vaid teatud küsimusi käsitleda, lubades sellisel juhul neil aga tõstatada muid küsimusi menetluse hilisemas etapis. Amet ei ole mingil juhul kohustatud teavitama osapooli sellest, milliseid tõendeid ja fakte võiks veel esitada või millised tõendid ja faktid on jäänud esitamata.

7.

Amet võib vastulausemenetluse peatada juhul, kui:

1.

Määruse artikli 43 lõigete 2 ja 3 kohane kasutamise tõendamise nõue on vastuvõetav vaid siis, kui taotleja esitab selle ameti poolt eeskirja 20 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul.

2.

Kui vastulause esitaja peab tõendama kasutami või näitama, et mittekasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud, palub amet tal esitada nõutud tõendid ameti määratud tähtaja jooksul. Kui vastulause esitaja selliseid tõendeid enne tähtaja lõppemist ei esita, lükkab amet vastulause tagasi.

3.

Kasutamist tõendavad märked ja tõendid koosnevad viidetest varasema kaubamärgi kasutamise kohale, ajale, ulatusele ja olemusele kaupade ja teenuste osas, mille jaoks see on registreeritud ning mis on vastulause aluseks, ja neid viiteid kinnitavatest lõike 4 kohastest tõenditest.

4.

Tõendid esitatakse eeskirjade 79 ja 79a kohaselt ning nende esitamine piirdub põhimõtteliselt tõendavate dokumentide ja selliste esemete nagu pakendite, etikettide, hinnakirjade, kataloogide, arvete, fotode, ajalehereklaamide ning määruse artikli 76 lõike 1 punkti f kohaste kirjalike kinnituste esitamisega.

5.

Vastulause esitamise aluseid puudutava seisukoha võib esitada koos nõude esitamisega kasutamise tõendamise kohta või ilma selleta. Selle seisukoha võib esitada ka koos kasutamise tõendamise kohta esitatud seisukohaga.

6.

Kui vastulause esitaja esitatud tõendid ei ole keeles, milles toimub vastulausemenetlus, võib amet vastulause esitajalt nõuda nende tõendite tõlke vastavas keeles esitamist määratud tähtaja jooksul.”

“2.

Amet väljastab kinnitatud või kinnitamata registreerimistõendi, kui lõiv on tasutud.”

1.

Määruse artikli 48a kohane registreerimise jagamise avaldus sisaldab järgmist:

2.

Kui amet leiab, et lõikes 1 sätestatud nõudmised pole täidetud või et osa jagatud registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenuste nimekirjast kattub algse registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenuste nimekirjaga, palub ta taotlejal kõrvaldada leitud puudused ameti määratud tähtaja jooksul.

Kui puudusi pole enne määratud tähtaja lõppemist kõrvaldatud, lükkab amet jagamisavalduse tagasi.

3.

Kui amet leiab, et jagamisavaldus on määruse artikli 48a kohaselt vastuvõetamatu, lükkab ta selle tagasi.

4.

Amet avab jagatud registreerimise kohta eraldi toimiku, millesse kuulub algset registreerimist käsitleva toimiku täielik koopia, sellele lisatud jagamisavaldus ja jagatud registreerimisega seotud kirjavahetus. Amet määrab avaldusele jagamise kohta uue registrinumbri.”

a)

punkt c jäetakse välja;

b)

punkt d asendatakse järgmisega:

1.

Kehtivuse pikendamise taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

2.

Määruse artikli 47 kohaselt ühenduse kaubamärgi pikendamise eest tasutavad lõivud koosnevad järgmistest osadest:

3.

Pikendamistaotlus loetakse vastuvõetuks, kui lõikes 2 nimetatud maksed on tehtud lõive käsitleva määruse artikli 5 lõikes 1 ette nähtud maksena ja kui see sisaldab kõiki käesoleva eeskirja lõike 1 punktides a ja b ning lõive käsitleva määruse artikli 7 lõikes 1 nõutud märkeid.

4.

Kui pikendamistaotlus on esitatud määruse artikli 47 lõikes 3 määratud tähtaja jooksul, kuid muud pikendamist puudutavad tingimused, mis on sätestatud määruse artiklis 47 ja käesolevas eeskirjas, pole täidetud, teavitab amet taotlejat avastatud puudustest.

5.

Kui pikendamistaotlust ei esitata või kui see esitatakse pärast määruse artikli 47 lõike 3 kolmandas lauses määratud tähtaja möödumist või kui lõivud pole tasutud või kui need tasutakse pärast kõnesoleva tähtaja möödumist või kui puudused ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul kõrvaldatud, otsustab amet, et registreering on kehtivuse kaotanud, ja teavitab sellest asjakohaselt ühenduse kaubamärgi omanikku.

Nimetatud otsust ei tehta siis, kui tasutud lõivud ei ole piisavad nende kauba- ja teenuseklasside katmiseks, mille suhtes pikendust taotletakse, kuid on selge, millist klassi või milliseid klasse lõivud katma peavad. Muude kriteeriumide puudumisel arvestab amet klasse klassifitseerimise järjekorra alusel.

6.

Kui lõike 5 kohaselt tehtud otsus on jõustunud, kustutab amet märgi registrist. Kustutamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppemist.

7.

Kui lõikes 2 sätestatud pikendamislõivud on tasutud, kuid registreeringut ei pikendata, makstakse need lõivud tagasi.

8.

Kui kahel või enamal märgil on samad omanikud või esindajad, võib pärast seda, kui kõikide märkide eest nõutavad lõivud on tasutud, esitada nende kohta ühe pikendamistaotluse.”

“4.

Amet seab uue registreerimise jaoks sisse eraldi toimiku, mis koosneb algse registreerimise toimiku täielikust ärakirjast ning sellele lisatud osalise üleandmise registreerimise taotlusest ning sellega seotud kirjavahetusest. Amet annab uuele registreerimisele ka uue registrinumbri.”

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

c)

lõikes 3 asendatakse sõnad “artiklites 19, 20 või 22” sõnadega “artiklites 19–22” ja sõnad “käesoleva eeskirja lõigetes 1 ja 2” asendatakse sõnadega “käesoleva eeskirja lõikes 1 ning eeskirja 34 lõikes 2”;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

1.

Litsentsi registreerimistaotlus võib sisaldada taotlust litsentsi registrisse kandmiseks ühe või mitme järgmise punkti kohaselt:

2.

Kui esitatakse taotlus litsentsi registrisse kandmiseks lõike 1 punktidele c, d ja e vastava litsentsina, tuleb litsentsi registreerimistaotluses osutada need kaubad ja teenused ning ühenduse osa ja ajavahemik, mille jaoks litsents väljastatakse.”

“3.

Litsentsi, asjaõiguse või täitemeetme tühistamistaotlus loetakse esitatuks pärast nõutava lõivu tasumist.”

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:

“Kui tõlget ei esitata või kui see esitatakse hilinemisega, jääb menetlusel kasutatav keel muutmata.”

1.

Kui amet leiab, et nõutud lõivu ei ole tasutud, palub ta taotlejal lõivu ameti määratud tähtajaks tasuda. Kui nõutud lõiv pole ameti määratud tähtajaks tasutud, teatab amet taotlejale, et tühistamistaotlus või kehtetuks tunnistamise taotlust ei loeta esitatuks. Kui lõiv tasutakse pärast tähtaja möödumist, makstakse see taotlejale tagasi.

2.

Kui eeskirja 38 lõikes 1 nõutud tõlget ei esitata määratud tähtaja jooksul, lükkab amet tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetamatuna tagasi.

3.

Kui amet leiab, et taotlus ei vasta eeskirja 37 sätetele, palub ta avastatud puudused määratud tähtaja jooksul taotlejal parandada. Kui puuduseid ei kõrvaldata määratud tähtaja jooksul, lükkab amet taotluse vastuvõetamatuna tagasi.

4.

Lõike 2 või 3 alusel tehtud tühistamisotsusest või kehtetuks tunnistamise otsusest teatatakse taotlejale ja ühenduse kaubamärgi omanikule.”

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

d)

lisatakse lõige 6 järgmisel kujul:

1.

Määruse artikli 108 kohane taotlus ühenduse kaubamärgitaotluse või ühenduse registreeritud kaubamärgi siseriiklikuks muutmise kohta sisaldab järgmisi andmeid:

2.

Muutmistaotlus esitatakse määruse artikli 108 lõigetes 4, 5 või 6 ette nähtud tähtaja jooksul. Kui muutmist nõutakse pärast seda, kui registreerimist ei õnnestunud pikendada, algab artikli 108 lõikes 5 sätestatud kolmekuuline ajavahemik päevast, mis järgneb viimasele päevale, mil pikendustaotlust määruse artikli 47 lõike 3 alusel on veel võimalik esitada.

1.

Kui muutmistaotlus ei vasta määruse artikli 108 lõigete 1 või 2 nõuetele või kui seda ei ole esitatud ettenähtud kolme kuu jooksul või kui see ei vasta eeskirjale 44 või teistele eeskirjadele, teatab amet sellest taotlejale ja määrab tähtaja, mille jooksul taotleja võib taotlust muuta või esitada puuduva teabe või viited.

2.

Kui muutmistaotluse lõivu ei ole tasutud ettenähtud kolme kuu jooksul, teatab amet taotlejale, et muutmistaotlust ei loeta esitatuks.

3.

Kui lõike 1 kohaseid puuduvaid viiteid ei ole esitatud ameti määratud tähtaja jooksul, lükkab amet muutmistaotluse tagasi.

Kui kohaldatakse määruse artikli 108 lõiget 2, lükkab amet muutmistaotluse vastuvõetamatuna tagasi vaid nende liikmesriikide puhul, kelle jaoks muutmine selle sätte kohaselt on välistatud.

4.

Kui amet või ühenduse kaubamärgi kohus on ühenduse kaubamärgitaotluse tagasi lükanud või on absoluutsele alusele toetudes kuulutanud ühenduse kaubamärgi kehtetuks, viidates liikmesriigi keelele, on muutmine määruse artikli 108 lõike 2 kohaselt välistatud kõigi nende liikmesriikide puhul, kus see keel on üheks ametlikuks keeleks. Kui amet või ühenduse kaubamärgi kohus on kaubamärgi taotluse tagasi lükanud või on kuulutanud kaubamärgi kehtetuks, toetudes absoluutsele alusele, mille kohta on leitud, et see kehtib kogu ühenduses, või arvestades varasemat ühenduse kaubamärki või muid ühenduse tööstusomandiga seotud õigusi, on muutmine välistatud määruse artikli 108 lõike 2 kohaselt kõikide liikmesriikide puhul.”

a)

osakond, kelle otsus vaidlustati, kui läbivaatamine toimus määruse artikli 60 lõike 1 või artikli 60a kohaselt;

b)

apellatsioonikoda, kui see peab kaebust vastuvõetavaks ning lõivu tagasimaksmist olulise menetlusvea tõttu õiglaseks.”

1.

Kui amet leiab omal algatusel või menetlusosalistelt saadud teabe põhjal, et otsus või registrisse kandmine tuleb määruse artikli 77a kohaselt tühistada, teatab ta kavatsetud tühistamisest poolele, keda see mõjutab.

2.

Mõjutatud pool võib esitada oma seisukoha kavatsetud tühistamise suhtes ameti määratud tähtaja jooksul.

3.

Kui mõjutatud pool nõustub kavatsetud tühistamisega või kui ta määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esita, tühistab amet otsuse või registrisse kandmise. Kui mõjutatud pool tühistamisega ei nõustu, teeb amet tühistamise kohta otsuse.

4.

Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis, kui on tõenäoline, et tühistamine mõjutab rohkem kui ühte poolt. Kui üks pooltest esitab lõike 3 kohaselt oma seisukoha, tuleb see edastada teisele poolele või teistele pooltele koos palvega esitada oma seisukoht.

5.

Kui otsuse või registrisse kandmise tühistamine mõjutab juba avaldatud otsust või registrisse kandmist, tuleb ka tühistamine avaldada.

6.

Lõigetele 1–4 vastav tühistamispädevus kuulub otsuse teinud osakonnale või muule üksusele.”

“4.

Ameti juhataja määrab kindlaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kaetavate kulude kogusumma ja ettemaksete suurused ning need avaldatakse kõnealuse ameti teatajas. Summad arvutatakse välja Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja nende VII lisa alusel.”

1.

Suulise menetluse ja tõendite kogumise käigu kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab järgmisi andmeid:

2.

Protokoll moodustab osa asjakohase ühenduse kaubamärgitaotluse või registreerimise toimikust. Pooled saavad protokolli ärakirja.

3.

Tunnistajate, ekspertide või poolte ärakuulamisel määruse artikli 76 lõike 1 punkti a või d või eeskirja 59 lõike 2 alusel pannakse nende ütlused kirja.”

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lisatakse lõige 3 järgmisel kujul:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lõike 2 teine lause jäetakse välja;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

“1.

Kui adressaadi aadressi ei ole võimalik kindlaks teha või kui edastamine eeskirja 62 kohaselt ei olnud võimalik isegi teisel katsel, edastatakse see teade avalikult.”

“2.

Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil liikmesriigis, kus amet paikneb, on posti laialikandmine üldiselt katkenud, või kui teabe eeskirja 82 kohane edastamine elektrooniliselt ameti juhataja lubatud ulatuses pole võimalik, kuna ameti tegelik ühendus elektrooniliste andmesidevahenditega on katkenud, pikendatakse tähtaega esimese päevani pärast katkestust, mil amet on dokumentide vastuvõtmiseks avatud ja mil harilikku posti laiali kantakse. Katkestusperioodi kestuse määrab ameti juhataja.”

“4.

Kui suhtlemine ameti ja poolte vahel on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib ameti juhataja määrata, et kõiki tema poolt määratud tähtaegu, mis puudutavad osapooli, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases riigis, või nende poolt määratud esindajaid, kelle asukoht on kõnealuses riigis, ja mis mööduvad nimetatud sündmuste algamise kuupäeval või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab juhataja, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetluspoolte suhtes.”

a)

lõiked 1–4 asendatakse järgmistega:

b)

lõiked 8 ja 9 asendatakse järgmistega:

a)

punktid a ja b asendatakse järgmistega:

b)

punkt c jäetakse välja.

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:

“Kui edastamine toimub elektrooniliselt faksi teel, on märge nime kohta samaväärne allkirjaga.”;

c)

lõige 4 jäetakse välja.

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lõige 4 jäetakse välja.

1.

Amet jagab soovijatele tasuta järgmisi vorme:

2.

Menetluse osapooled võivad ametis toimuval menetlusel kasutada ka:

3.

Amet teeb lõikes 1 nimetatud vormid kättesaadavaks kõikides ühenduse ametlikes keeltes.”

a)

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

b)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

“1.

Ühenduse Kaubamärgibülletääni antakse välja ameti juhataja määratud viisil ja sagedusega.”

“1.

Ühenduse kaubamärgitaotlustega ja ühenduse registreeritud kaubamärkide toimikutega tutvumisel võimaldatakse tutvuda originaali või ärakirjaga, või kui toimik on salvestatud muude tehniliste vahenditega, siis nende salvestistega. Tutvumise viisi otsustab ameti juhataja.

Kui tutvumine toimub lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatu kohaselt, ei loeta toimikutega tutvumise taotlust esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Lõivu ei pea tasuma, kui tutvumine tehniliste vahenditega tehtud salvestistega toimub võrgukeskkonnas.

2.

Kui soovitakse tutvuda ühenduse kaubamärgitaotluse toimikutega, mis pole veel määruse artikli 40 kohaselt avaldatud, peab sellekohane taotlus sisaldama märget ja tõendeid selle kohta, et taotleja on tutvumisega nõus või on teatanud, et pärast kaubamärgi registreerimist kavatseb ta märgist tulenevaid õigusi kasutada tutvumist taotleva poole vastu.”

1.

Ameti juhataja määrab kindlaks, millisel kujul toimikuid säilitatakse.

2.

Elektroonilisel säilitamisel säilitatakse elektroonilisi toimikuid või nende varukoopiaid ilma ajaliste piiranguteta. Menetluspoolte esitatud originaaldokumendid, mis moodustavad elektrooniliste toimikute aluse, kõrvaldatakse pärast ameti juhataja määratud ajavahemiku möödumist.

3.

Kui toimikuid või toimikute osi peetakse ainult paberil, siis säilitatakse neid ettenähtud mahus vähemalt viis aastat pärast selle aasta lõppu, mil toimus mõni järgnevalt loetletud toimingutest:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

b)

lõikes 4 asendatakse sõnad “artikli 81 lõike 6 teises lauses” sõnadega “artikli 81 lõike 6 kolmandas lauses”;

c)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

1.

Dokumendi tõlke esitamisel tuleb tagada, et tõlge võimaldab kindlaks teha dokumendi, mille kohta tõlge käib, ning taasesitab originaaldokumendi struktuuri ja sisu. Amet võib nõuda tõlke originaaltekstile vastavuse kinnitamist määratud tähtaja jooksul. Ameti juhataja määrab tõlgete kinnitamise viisi.

2.

Isegi kui määrus või käesolevad eeskirjad näevad teisiti ette, ei loe amet dokumenti, mille tõlkimine on kohustuslik, kättesaaduks järgmistel juhtudel:

a)

otsused kulude jaotamise kohta;

b)

otsused määruse artikli 81 lõike 6 esimese lause alusel väljamakstavate kulude kinnitamise kohta;

c)

otsused toimiku sulgemise või kohtuotsuse väljakuulutamata jätmise kohta;

d)

otsused vastulause vastuvõetamatuna tagasilükkamise kohta enne eeskirja 18 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist;

e)

otsused menetluse peatamise kohta;

f)

otsused mitme vastulause ühendamise või eraldamise kohta eeskirja 21 lõike 1 kohaselt.”

“1.

Vajaduse korral esitab ameti juhataja komisjonile järelepärimise selle kohta, kas riik, mis ei ole Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osalisriik, lubab vastastikust kohtlemist määruse artikli 29 lõike 5 tähenduses.

2.

Kui komisjon teeb kindlaks, et lõike 1 kohane vastastikune kohtlemine on lubatud, avaldab ta vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.

3.

Määruse artikli 29 lõige 5 jõustub lõikes 2 nimetatud teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, kui teates ei sätestata varasemat jõustumiskuupäeva. Need sätted kaotavad kehtivuse kuupäeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni teade selle kohta, et vastastikust kohtlemist enam ei võimaldata, kui teates ei sätestata varasemat kehtivuse lõppemise kuupäeva.”

a)

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

b)

lõike 2 sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:

“Eeskirja 15 lõigete 1, 3 ja 4 ning 16–22 kohaldamisel arvestatakse järgmist:”

“c)

eeskirja 44 lõike 1 punktides a, c, d, e ja f osutatud märkeid ja elemente”.