This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32003R2328
Council Regulation (EC) No 2328/2003 of 22 December 2003 introducing a scheme to compensate for the additional costs incurred in the marketing of certain fishery products from the Azores, Madeira, the Canary Islands and the French departments of Guiana and Réunion, as a result of those regions' remoteness
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2328/2003, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2328/2003, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava
ELT L 345, 31.12.2003, p. 34–42
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32014R0508
Official Journal L 345 , 31/12/2003 P. 0034 - 0042
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2328/2003, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 ja artikli 299 lõiget 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,1 võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust2 ning arvestades järgmist: (1) Kalandussektori ees seisavad ühenduse äärepoolseimates piirkondades raskused, mida süvendab eelkõige kalandussaaduste turgudele vedamise kulu, mis tuleneb nende piirkondade kaugusest ja eraldatusest. (2) Nõukogu on osana ühenduse äärepoolseimate piirkondade abistamise põhimõttest kehtestanud otsustega 89/687/EMÜ,3 91/314/EMÜ4 ja 91/315/EMÜ5 vastavalt Prantsuse ülemeredepartemangude (Poseidom), Kanaari saarte (Poseican), ning Madeira ja Assooride (Poseima) kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavad valikmeetmete programmid, milles kirjeldatakse lühidalt meetmeid, mida kohaldatakse kõnealuste piirkondade erijooni ja piiranguid arvesse võttes. (3) Asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 tõdetakse, et äärepoolseimate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda mõjutavad erilised ebasoodsad tingimused, mida süvendavad nende kaugus ja eraldatus. Sama kehtib ka kalamajanduse puhul. (4) Asjaomaste piirkondade arengut takistavad konkreetsed probleemid, eelkõige nende piirkondade kaugusest tulenevad lisakulud teatavate toodete turustamisel. (5) Pidades silmas teatavate kalandussaaduste konkurentsivõime säilitamist, võrreldes ühenduse muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas ühendus 1992. ja 1993. aastal kalandussektoris meetmed vastavate lisakulude hüvitamiseks. Pärast kõnealuseid meetmeid võeti 1994. aastal ja ajavahemikul 1995-1997 vastu määrused (EÜ) nr 1503/946 ja (EÜ) nr 2337/957 ning ajavahemikul 1998-2002 määrused (EÜ) nr 1587/988 ja (EÜ) nr 579/2002.9 Alates 2003. aastast on töötlemise ja turustamise kohta vaja sätestada teatavate kalandussaaduste lisakulude hüvitamiskava jätkumine, mistõttu tuleks võtta meetmed kõnealuste meetmete jätkamiseks. (6) Mittetööstuslik ja rannalähedane kalapüük on Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele sotsiaalselt ja majanduslikult oluline. (7) Kalavarude mõistlikuks majandamiseks tuleb püügikoormusi ratsionaliseerida, pidades eelkõige silmas kõrgel tehnilisel tasemel teadusuuringuid, mida teadusasutused teevad äärepoolseimates piirkondades. (8) Kõnealustes piirkondades tuleb järgida ühenduse kalavarude kaitse ja majandamise eeskirju ning Prantsuse Guajaana departemangu puhul eriti eeskirja, millega keelatakse krevetipüük sügavusel alla 30 meetri. (9) Asjaomaste äärepoolseimate piirkondade majandusliku arengu toetamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik kohandada koguseid ning komisjon kohandama summasid ja koguseid, mis on kehtestatud eri liikidele ühe äärepoolseima piirkonna puhul või sama liikmesriigi äärepoolseimate piirkondade vahel, et võtta arvesse turustamistingimuste muutumist ja liikide omadusi. (10) Kui liikidevaheline või ühele liikmesriigile kuuluvate piirkondade sisene kohandamine ei ole viinud olemasolevate hüvitissummade täieliku kasutamiseni, peaks komisjonil olema võimalik eri liikidele kehtestatud summasid ja koguseid kohandada erinevate liikmesriikide äärepoolseimate piirkondade vahel. Kõnealusel juhul ei tohiks kohandamine järgmistel aastatel piirata käesoleva määruse alusel hüvitatavate summade jaotuskava kohaldamist. (11) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus,10 ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Eesmärk Käesoleva määrusega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate I-V lisas loetletud kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava (edaspidi "hüvitis"). Artikkel 2 Abisaajad Hüvitist saavad tootjad, artiklis 1 viidatud piirkondade sadamates registreeritud laevade omanikud või kasutajad, kes tegutsevad nendes piirkondades, või selliste ettevõtjate ühendused ning töötlemis- ja turustamissektori ettevõtjad või selliste ettevõtjate ühendused, kellel tekivad asjaomaste saaduste turustamisel kõnealuste piirkondade kauguse tõttu lisakulud. Artikkel 3 Assoorid Assooride puhul makstakse hüvitist I lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised: a) 177 eurot kohalikule konservitööstusele tarnitud tuunikala tonni eesti kuni 10 000 tonni piires aastas; b) 455 eurot värskelt turustatud liikide tonni eest kuni 2 000 tonni piires aastas; c) 148 eurot kohalikule tööstusele või kohalike tootjate ühendustele või organisatsioonidele külmutamiseks või töötlemiseks tarnitud väikeste pelaagiliste liikide või süvamereliikide tonni eest kuni 1 554 tonni piires aastas. Artikkel 4 Madeira Madeira puhul makstakse hüvitist II lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised: a) 230 eurot kohalikule konservitööstusele tarnitud tuunikala tonni eesti kuni 4 000 tonni piires aastas; b) 250 eurot süsisaba tonni eest kuni 1 600 tonni piires aastas; c) 1 080 eurot akvakultuuritoodete tonni eest kuni 50 tonni piires aastas. Artikkel 5 Kanaari saared Kanaari saarte puhul makstakse hüvitist III lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised: a) 950 eurot õhuteed pidi turustatud tuunikala tonni eest kuni 1 619 tonni piires aastas; b) 500 eurot toorel kujul mereteed pidi turustatud tuunikala tonni eest kuni 453 tonni piires aastas; c) 250 eurot mereteed pidi turustatud vööttuuni tonni eest kuni 453 tonni piires aastas; d) 220 eurot toorel kujul mereteed pidi turustatud vööttuuni tonni eest kuni 712 tonni piires aastas; e) 240 eurot külmutamiseks mõeldud sardiinide ja makrellide tonni eest kuni 347 tonni piires aastas; f) 268 eurot peajalgsete ja põhjalähedaste liikide tonni eest kuni 8 292 tonni piires aastas; g) 1 300 eurot akvakultuurisaaduste tonni eest kuni 1 157 tonni piires aastas. Artikkel 6 Guajaana Guajaana puhul makstakse hüvitist IV lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised: a) 1 100 eurot tööstuslikult püütud kreveti tonni eest kuni 3 300 tonni piires aastas; b) 1 100 eurot mittetööstuslikult püütud ja värskelt turustatud valge lihaga kala tonni eest kuni 100 tonni piires aastas; c) 527 eurot mittetööstuslikult püütud ja külmutatult turustatud valge lihaga kala tonni eest kuni 500 tonni piires aastas. Artikkel 7 Réunion Réunioni puhul makstakse hüvitist V lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissumma on 1 400 eurot tuunikala, mõõkkala, marliini, purikala, kuldmakrelli ja hai tonni eest ja hüvitatav kogus kuni 618 tonni aastas. Artikkel 8 Summade ja koguste kohandamine 1. Liikmesriigid võivad kohandada artiklite 3-7 raames erinevatele liikidele kehtestatud koguseid ilma, et see suurendaks ühelegi liikmesriigile ettenähtud kogurahastamist aastas või liikidele ettenähtud hüvitissummade suurust tonni kohta, tingimusel et komisjon ei esita vastuväidet nelja nädala jooksul alates sellest, kui liikmesriik on teatanud nõuetekohaselt põhjendatud kohandamistaotlusest. 2. Komisjon võib pärast asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teavet kohandada eri liikidele kehtestatud hüvitissummasid ja koguseid artiklites 3-7 ettenähtud üldiste rahastamissätete piires, pidades silmas nende liikide omadusi ning tootmis- ja turustamistingimusi. Selliseid kohandusi võib teha ühes piirkonnas, ühe liikmesriigi piirkondade vahel või eri liikmesriikide vahel. 3. Kui kohandamine toimub eri liikmesriikide vahel, ei piirata sellega olemasolevate hüvitissummade jaotuskava kohaldamist ning see tehakse hüvituskava aastase kogurahastamise raames, nagu selle on sätestanud eelarvepädevad institutsioonid. 4. Lõigetes 1, 2 ja 3 viidatud kohandamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige liigi bioloogilisi omadusi, lisakulude muutumist ning tootmise ja turustamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid külgi. Artikkel 9 Üksikasjalikud rakenduseeskirjad Käesoleva määruse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras. Artikkel 10 Komitee 1. Komisjoni abistab kalandustooteturu korralduskomitee (edaspidi "komitee"). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. Artikkel 11 Rahastamine Käesolevas määruses sätestatud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks määruse (EÜ) nr 1258/199911 artiklis 2 määratletud tähenduses. Neid meetmeid rahastab Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu. Artikkel 12 Aruandlus Komisjon annab hiljemalt 1. juuniks 2006 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja majandus- ja sotsiaalkomiteele aru käesolevas määruses ettenähtud meetmete rakendamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud asjakohaste kohanduste tegemiseks, mida on vaja käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Artikkel 13 Üleminekumeetmed Vastavalt määruse (EÜ) nr 1587/98 artikli 2 lõikele 6 komisjonile esitatud kohandamistaotluste puhul, mille kohta ei ole enne käesoleva määruse jõustumise päeva vastu võetud otsust, kohaldatakse artiklis 8 ettenähtud menetlust. Artikkel 14 Jõustumine Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 22. detsember 2003 Nõukogu nimel eesistuja A. MATTEOLI 1 Arvamus on esitatud 4. detsembril 2003. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). 2 Arvamus on esitatud 29. oktoobril 2003. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). 3 EÜT L 399, 30.12.1989, lk 39. 4 EÜT L 171, 29.6.1991, lk 1. 5 EÜT L 171, 29.6.1991, lk 10. 6 EÜT L 162, 30.6.1994, lk 8. 7 EÜT L 236, 5.10.1995, lk 2. 8 EÜT L 208, 24.7.1998, lk 1. 9 EÜT L 89, 5.4.2002, lk 1. 10 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. 11 EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103. I LISA ASSOORID a) Tuunikalad Katsuwonus pelamis Thunnus alalunga Thunnus albacares Thunnus obesus Thunnus thynnus b) Värskelt turustatavad liigid Phycis phycis Beryx splendens Pomatomus saltator Sphyraena viridensis Pagellus acame Helicolenus dactylopterus dactylopterus Cetrolabrus trutta Labrus bergylta Galeorhinus galeus Pontinus kuhlii Polyprion americanus Coryphaena hippurus Pseudocaranx dentex Epigonus telescopus Xiphias gladius Serranus cabrilla Serranus atricauda Pagellus bogaraveo Beryx decadactylus Phycis blennoides Seriola spp. Loligo forbesi Mora moro Epinephelus guaza Pagrus pagrus Promethichthys prometeus Lepidopus caudatus Aphanopus carbo Zeus faber, Zenopsis conchifer Balistes carolinensis Molva macrophthalma Raja clavata Scorpaena scrofa Conger conger Mullus surmelutus Diplodus sargus Sarda sarda Sparisoma cretense c) Väikesed pelaagilised liigid ja süvamereliigid Scomber japonicus Trachurus picturatus Sardina pilchardus Chaecon affinis Aphanopus carbo II LISA MADEIRA a) Tuunikalad Thunnus alalunga Thunnus albacares Thunnus Thynnus Thunnus obesus Katsuwonus pelamis b) Süsisabad Aphanopus carbo c) Akvakultuuritooted Sparus aurata Pagrus Pagrus Pagellus Bogaraveo III LISA KANAARI SAARED a) Tuunikalad Thunnus alalunga Thunnus albacares Thunnus thynnus thynnus Thunnus obesus b) Vööttuunid Katsuwonus pelamis c) Sardiinid Sardina pilchardus d) Markellid Scomber spp. e) Peajalgsed ja põhjalähedased liigid Dentex dentex Dentex gibbosus Dentex macrophatalmus Diplodus sargus Diplodus cervinus Lithognathus mormyrus Pagellus acarne Pagellus bogaraveo Pagellus erythrinus Sparus aurata Sparus caeruleostictus Sparus auriga Sparus pagrus Spondyliosoma cantharus Merluccius merluccius Merluccius senegalensis Merluccius polli Phycis phycis Lepidorhombus boscii Lophius piscatorius Dicologlossa cuneata Solea vulgaris Solea senegalensis Seppia Officinalis Sepia bertheloti Sepia orbignyana Loligo vulgaris Loligo forbesi Octopus vulgaris Todarodes sagittatus Cynoglossus, spp. Allotheutis, spp. f) Akvakultuuritooded Sparus aurata Sparus pagrus Dicentrarchus labrax Seriola spp. Solea senegalensis IV LISA GUAJAANA a) Krevetid Penaeus subtilis Penaeus brasiliensis Plesiopenaeus edwardsianus Solenocra acuminata b) Mittetööstuslikult püütud ja värskelt või külmutatult turustatavad valge lihaga kalad Cynoscion acoupa Cynoscion virescens Cynoscion steindachneri Macrodon ancylodon Plagioscion arenatus Tarpon atlanticus Megalopos atlanticus Arius parkeri Arius proops Sphyrnidae Carcharhinidae Trachynotus cayennensis Oligoplites saliens Scomberomorus maculatus V LISA RÉUNION a) Mõõkkalad Xiphias gladius b) Tuunikalad Thunnus albacares Thunnus alalunga Thunnus obesus Thunnus maccoyii Euthynus spp. Katsuwonus spp. c) Marliinid Makaira mazara Makaira indica Tetrapterus audax d) Haid Carcharinus longimanus Isurus oxyrinchus e) Purikalad Isiophorus f) Kuldmakrellid Coryphaena hippurus