32003D0578

Nõukogu otsus,

22. juuli 2003,

liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta

(2003/578/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [4]

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu artiklis 2 on liidu eesmärgiks määratud edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi ning tööhõive kõrget taset. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 125 on sätestatud, et liikmesriigid ja ühendus püüavad välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegiat ning eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge.

(2) Pärast 20. ja 21. novembril 1997. aastal erakorraliselt kokkutulnud tööhõivealast Euroopa Ülemkogu Luksemburgis käivitas nõukogu 15. detsembri 1997. aasta resolutsioon 1998. aasta tööhõivesuuniste kohta [5] väga läbinähtava, tugevast poliitilisest tahtest kantud ja kõikide asjaomaste poolte ulatusliku nõusolekuga protsessi.

(3) Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000. aastal kokkutulnud Euroopa Ülemkogu andis Euroopa Liidule uue strateegilise eesmärgi saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Selleks leppis nõukogu kokku üldistes tööhõiveeesmärkides ning naiste tööhõive eesmärkides aastani 2010, mida täiendati Stockholmis 23. ja 24. märtsil 2001 kokkutulnud Euroopa Ülemkogul vaheeesmärkidega 2005. aasta jaanuarini ning ühe uue eesmärgiga aastani 2010, mis kajastab demograafilist olukorda ja käsitleb vanemate inimeste tööhõive määra.

(4) Nice'is 7., 8. ja 9. detsembril 2000 kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Euroopa sotsiaalagenda, milles on sätestatud, et tagasipöördumine täieliku tööhõive juurde eeldab auahnet poliitikat, mis taotleks tööhõive määrade suurendamist, piirkondlike vahede kitsendamist, ebavõrdsuse vähendamist ja töö omaduste parandamist.

(5) Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002 kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles tõhustama Euroopa tööhõivestrateegiat optimeeritud, lihtsustatud ja paremini korraldatud protsessi abil, mille tähtaega on pikendatud 2010. aastani ja mis võtaks arvesse Lissaboni strateegia eesmärke. Barcelona Euroopa Ülemkogu nõudis samuti poliitika kooskõlastamise protsessi sujuvamaks muutmist ning ulatuslike majanduspoliitiliste suuniste ning tööhõivesuuniste ajaliste raamide omavahel kooskõlla viimist.

(6) Brüsselis 20. ja 21. märtsil 2003. aastal kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas, et tööhõivestrateegial on Lissaboni strateegia tööhõive- ja tööturueesmärkide saavutamisel mängida juhtiv roll ning et tööhõivestrateegia ja majanduspoliitika üldsuunised, mis moodustavad ühenduse majanduspoliitika raamistiku, peaksid toimima sellega kooskõlas. Sama Euroopa Ülemkogu kutsus üles vähendama suuniste arvu ning orienteerima neid tulemustele, nii et liikmesriikidel oleks võimalik töötada välja asjakohaseid meetmeid ning et asjakohased eesmärgid toetaksid neid. 2003. aasta avab erilise võimaluse kasutada sujuvamaks muudetud poliitika koordineerimise võtmedokumente — majanduspoliitika üldsuuniseid, tööhõivesuuniseid ning siseturu strateegiat — ning anda neile uus kolmeaastane perspektiiv.

(7) Tööhõivestrateegiat on ulatuslikult hinnatud, sealhulgas on läbi viidud tema põhjalik poolaja läbivaatus aastal 2000 ning esimese viie aasta kogemuste üldkokkuvõte aastal 2002. Sellel hindamisel rõhutati vajadust strateegia jätkamiseks, käsitlemaks allesjäänud struktuurnõrkusi, ning samuti vajadust käsitleda uusi väljakutseid, millega laienenud Euroopa Liit kokku puutuma hakkab.

(8) Et Lissaboni agenda elluviimine oleks edukas, peavad liikmesriikide tööhõivepoliitikad edendama tasakaalustatult kõiki kolme üksteist vastastikku täiendavat ja toetavat eesmärki, nimelt täielikku tööhõivet, töö kvaliteeti ja produktiivust ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlvamist. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb struktuurireforme jätkata ning keskenduda seejuures kümnele omavahel seotud võtmeprioriteedile ja eraldi tähelepanu tuleks pöörata protsessi ühtsele juhtimisele. Kõikide poliitiliste reformide raames võetavate meetmete puhul tuleb võtta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele suunatud lähenemisviis.

(9) Nõukogu võttis 6. detsembril 2001. aastal vastu rea näitajaid, millega mõõta töö kvaliteeti investeerimise kümmet mõõdet, ning kutsus üles kasutama neid näitajaid Euroopa tööhõivesuuniste ja -soovituste järgimise jälgimisel.

(10) Aktiivne ja ennetav poliitika peaks olema tõhus ning aitama kaasa täieliku tööhõive ja sotsiaalse hõlvamise saavutamisele, tagades et töötud ja tööturult eemal viibivad inimesed saavad tööturul konkureerida ja sellesse integreeruda. Seda poliitikat peaksid toetama nüüdisaegsed tööturuinstitutsioonid.

(11) Liikmesriigid peaksid innustama töökohtade loomist ja parandamist, edendades ettevõtlust ja uuendusi soodsas ärikeskkonnas. Liikmesriigid on võtnud endale kohustuse täita Euroopa väikeettevõtete hartat ning osalevad ettevõtluspoliitika võrdlevas uurimises.

(12) Paindlikkust ja julgeolekut omavahel õigesti tasakaalustades on võimalik toetada ettevõtete konkurentsivõimet, parandada töö kvaliteeti ja produktiivsust ning ettevõtete ja töötajate majandusmuutustega kohanemise võimet. Sellega seoses kutsus nii Barcelona kui ka Brüsseli Euroopa Ülemkogu üles eelkõige vaatama läbi tööhõivealaseid õigusakte, säilitades samal ajal lugupidamise tööturu osapoolte vastu. Töötervishoiu ja tööohutuse taset tuleks tõsta kooskõlas ühenduse uue strateegiaga aastateks 2002—2006. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata suure tööõnnetuste ohuteguriga sektoritele. Paindlikkuse ja ohutuse tasakaalu oluliseks osaks on töötajate juurdepääs koolitusele ning toetada tuleks kõikide töötajate osalemist selles, võttes arvesse selle tasuvust töötajatele, tööandjatele ning kogu ühiskonnale. Majanduse ümberkorraldamine on väljakutseks tööhõivele nii praegustele kui ka tulevastele liikmesriikidele ning nõuab positiivset juhtimist, millesse kaasataks kõik asjaomased pooled, sealhulgas tööturu osapooled.

(13) Barcelona Euroopa Ülemkogu tervitas komisjoni meetmekavu töötajate oskuste ja liikuvuse kohta ning nõukogu 3. juuni 2002. aasta resolutsioon töötajate oskuste ja liikuvuse kohta kutsus omakorda komisjoni, liikmesriike ja tööturu osapooli üles võtma vajalikke meetmeid. Parem kutsealane ja geograafiline liikuvus ning tööpakkumiste ja -taotluste kokkuviimine aitab suurendada tööhõivet ning sotsiaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse tööjõu sisserände aspekte.

(14) Täieliku tööhõive, töö parema kvaliteedi ja produktiivsuse ning parema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel on kriitiline tähtsus ühtsete ja ulatuslike eluaegsete õppestrateegiate rakendamisel. Barcelona Euroopa Ülemkogu tervitas komisjoni teatist "Eluaegse õppimise Euroopa piirkonna loomine", milles on välja toodud eluaegse õppimise alused nagu partnerlus, arusaam õppimisvajadusest, küllaldased vahendid, õppimisvõimalustele juurdepääsu lihtsustamine, õppiva kultuuri loomine ning püüdlemine suurepäraste tulemuste poole. Toimuv protsess, mis on seotud haridussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkidega ja mille käivitas Lissaboni Euroopa Ülemkogu, mängib tähtsat rolli inimkapitali arengus ning selle koosmõju tööhõivestrateegiaga tuleks täiel määral ära kasutada. Nõukogu võttis 5.–6. mail 2003 vastu rea hariduse ja koolituse Euroopa keskmise jõudluse viittunnuseid, millest mitmed on tööhõivepoliitika kontekstis eriti asjakohased. Lissaboni Euroopa Ülemkogu kutsus üles suurendama oluliselt investeeringuid inimressurssidesse inimese kohta. Selleks on tööandjatele ja üksikisikutele vaja piisavaid ajendeid ning suunata riigi rahandust kogu õppimisspektri ulatuses tõhusama inimressurssidesse investeerimise suunas.

(15) Demograafilise probleemi lahendamiseks, majanduskasvu toetamiseks, täieliku tööhõive saavutamiseks ning sotsiaalkaitsesüsteemide jätkuvuse toetamiseks on vaja küllaldast tööjõuga varustatust. Nõukogu poolt 7. märtsil 2002 vastu võetud komisjoni ja nõukogu ühisaruandes "Tööjõu osaluse suurendamine ja aktiivse vananemise edendamine" on tehtud järeldus, et selleks on vaja töötada välja ulatuslikud siseriiklikud strateegiad, mis põhineksid olelustsüklile orienteeritud lähenemisviisil. Poliitika peaks ära kasutama igat liiki isikute tööhõivepotentsiaali. Barcelona Euroopa Ülemkogu leppis kokku, et Euroopa Liit peaks püüdma suurendada järk-järgult aastaks 2010 umbes viie aasta võrra tööturult lahkumise tegelikku iga, mil inimesed lõpetavad töötamise. 2001. aastal oli selleks eaks hinnanguliselt 59,9 aastat.

(16) Kui Euroopa Liit tahab saavutada täielikku tööhõivet, parandada töö kvaliteeti ja produktiivsust ning edendada sotsiaalset hõlvamist ja ühtekuuluvust, tuleks meeste ja naiste erinevused tööturul järk-järgult kõrvaldada. Selleks on vaja nii soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele suunatud lähenemisviisi kui ka konkreetseid poliitilisi meetmeid, et luua nii meestele kui ka naistele võimalus tööturule tulla, tagasi tulla ja jääda. Barcelona Euroopa Ülemkogu leppis kokku, et aastaks 2010 peaksid liikmesriigid tagama kasvatuse vähemalt 90 protsendile lastest alates kolmandast eluaastast ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33 protsendile alla kolmeaastastest lastest. Töötuse ja palkade soolistest erinevustest tulenevaid vahesid põhjustavaid tegureid tuleks käsitleda ning selle tulemusel saavutada nende vahede vähendamisega seotud eesmärgid, seadmata seejuures kahtluse alla produktiivsusest ja tööturu olukorrast tulenevat palkade eristamise põhimõtet.

(17) Kui ka tegelikult integreerida tööturgu ebasoodsamas olukorras inimesed, kasvab sotsiaalne hõlvamine, samuti tööhõive määrad ning paraneb sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkus. Poliitiliste meetmetega tuleb lahendada diskrimineerimisega seotud küsimused, tagada individuaalne lähenemisviis isiklikele vajadustele ning luua küllaldaselt töövõimalusi, luues tööandjatele värbamiseks ajendeid. Nõukogu 3. detsembri 2001. aasta otsusega 2001/903/EÜ [6] nimetati 2003. aasta "Euroopa puuetega inimeste aastaks". Puuetega inimeste puhul, keda on Euroopa Liidus hinnangute kohaselt ligi 37 miljonit ja kellest paljudel on võimalused ja soov töötada kodus, on üheks olulisemaks prioriteediks pääs tööturule.

(18) Parandamaks täieliku tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamise väljavaateid, peaks tööga saadav tulu ja töötuse või tööturult eemalviibimise ajal saadav tulu olema omavahel sellises vahekorras, et inimesed oleksid motiveeritud tööturule minema, tagasi minema ja jääma ning et see edendaks töökohtade loomist.

(19) "Musta" töö puhul lähtutakse sellest, et see tähendab "mis tahes tasulist tegevust, mis on oma laadilt õiguspärane, kuid mida ei ole riigiasutustele avaldatud". Uuringute kohaselt moodustab mitteametlik majandus 7—16 % ELi SKTst. See tuleks muuta tavapäraseks tööks, et parandada üldist ärikeskkonda, töö kvaliteeti asjaomaste isikute jaoks, sotsiaalset ühtekuuluvust ning riigi rahanduse ja sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkust. Õhutada tuleks liikmesriikides ja Euroopa Liidus tehtava "musta" töö ulatuse alaste teadmiste parandamist.

(20) Tööhõive ja töötuse piirkondlikud erinevused Euroopa Liidus jäävadki pärast laienemist suureks ja suurenevad veelgi. Neid tuleks käsitleda ulatuslikult, kaasates kõiki tasandeid mõjutavaid pooli, et toetada ühenduse struktuurifondide abil majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

(21) Tööhõivestrateegia esimese viie aasta hindamisel tõsteti esile, et strateegia edukuse võtmeks tulevikus on parem korraldus. Tööhõivepoliitika edukas elluviimine sõltub kõigi tasandite koostööst, paljude operatiivtalituste kaasamisest ning piisavast hulgast rahalistest vahenditest, millega toetada tööhõivesuuniste elluviimist. Liikmesriikide ülesanne on tööhõivesuunised tõhusalt ellu viia, tagades selle muu hulgas ühtlaselt nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

(22) Tööhõivesuuniste tõhusast elluviimisest peavad igas etapis alates poliitiliste põhimõtete väljatöötamisest kuni nende elluviimiseni aktiivselt osa võtma tööturu osapooled. 13. detsembril 2001. aastal toimunud sotsiaaltippkohtumisel väljendasid tööturu osapooled vajadust arendada ja parandada kolmepoolsete konsultatsioonide koordineerimist. Samuti lepiti kokku, et enne iga kevadist Euroopa Ülemkogu peetakse kolmepoolset majanduskasvu- ja tööhõivealast sotsiaaltippkohtumist.

(23) Peale tööhõivesuuniste peaksid liikmesriigid täielikult ellu viima ka majanduspoliitika üldsuunised ning tagama, et nende meetmed vastavad täielikult riigi rahade mõistlikule kasutamisele ja makromajanduse stabiilsusele,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga võetakse vastu suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta ("tööhõivesuunised"), mis on esitatud käesoleva otsuse lisas. Liikmesriigid võtavad neid oma tööhõivepoliitikas arvesse.

Brüssel, 22. juuli 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] 8. aprillil 2003. aastal esitatud ettepanek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] Arvamus on esitatud 3. juunil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] Arvamus on esitatud 14. mail 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] Arvamus on esitatud 3. juulil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT C 30, 28.1.1998, lk 1.

[6] EÜT L 335, 19.12.2001, lk 15.

--------------------------------------------------

LISA

TÖÖHÕIVESUUNISED

Euroopa strateegia "Täielik tööhõive ja parem töö kõigile"

Oma tööhõivepoliitikat teostades täidavad liikmesriigid selle eesmärgid ja prioriteetsed meetmed ning liiguvad allpool täpsustatud sihtide poole. Eraldi tähelepanu pööratakse tööhõivepoliitika heale korraldamisele.

Peale tööhõivesuuniste ja nendega seotud tööhõivesoovituste peaksid liikmesriigid täielikult ellu viima ka majanduspoliitika üldsuunised ning tagama, et mõlemad dokumendid toimivad teineteisega kooskõlas.

Liikmesriigid edendavad kooskõlas Lissaboni agendaga oma tööhõivepoliitikate kaudu kõiki kolme omavahel seotud üldeesmärki, nimelt täielikku tööhõivet, töö kvaliteeti ja produktiivsust ning sotsiaalsed ühtekuuluvust ja hõlvamist.

Nende eesmärkide poole tuleks püüelda tasakaalustatult, mis vastab nende võrdsele tähtsusele liidu ambitsioonide saavutamisel. Nende poole tuleks püüelda koos kõikide asjaomaste pooltega. Täielikult tuleks ära kasutada koosmõjusid, tuginedes kolme kõnealuse eesmärgi positiivsele vastastikusele toimele. Kõigi kolme poole liikumisel on elulise tähtsusega roll mängida võimaluste ja sugupoolte võrdsusel.

Selline lähenemisviis aitaks samuti kaasa töötuse ja tööturult kõrvalejäämise vähendamisele.

Täielik tööhõive

Täieliku tööhõive poole püüeldes rakendavad liikmesriigid ulatuslikku poliitikat, mis hõlmab nii nõudluse kui ka pakkumise kohtlemisega seotud meetmeid, ning tõstavad sel moel tööhõive määrasid Lissabonis ja Stockholmis kokkulepitud sihtide suunas.

Liikmesriigid aitavad oma poliitikate kaudu kaasa järgmiste Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele:

- üldine tööhõive määr 67 % 2005. aastaks ja 70 % 2010. aastaks,

- naiste tööhõive määr 57 % 2005. aastaks ja 60 % 2010. aastaks,

- vanemate inimeste (55—64 a) tööhõive määr 50 % 2010. aastaks.

Kõik siseriiklikud eesmärgid peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu tasandil oodatava tulemusega ning arvestama siseriiklikke eriasjaolusid.

Töö kvaliteedi ja produktiivsuse parandamine

Töö parem kvaliteet on tihedalt seotud liikumisega konkurentsivõimelise ja teadmuspõhise majanduse poole ning seda tuleks taotleda kõikide asjaomaste poolte ühiste jõupingutustega ja eriti sotsiaalküsimustealase dialoogi kaudu. Kvaliteet on paljumõõtmeline mõiste, mis hõlmab nii töö omadusi kui ka tööturgu laiemalt. See hõlmab aspekte nagu töö tegelik kvaliteet, oskused, eluaegne õppimine ja karjääri arendamine, meeste ja naiste võrdsus, töötervishoid ja tööohutus, paindlikkus ja ohutus, tööturu hõlmavus ja juurdepääs sellele, töökorraldus ning töö ja eraelu tasakaal, sotsiaalküsimustealane dialoog ja töötajate kaasamine, mitmekesisus ning diskrimineerimatus ja töö üldine tulemuslikkus.

Tööhõive määrade tõstmine peab käima käsikäes tööjõu üldise produktiivsuse tõstmisega. Töö kvaliteet võib tööjõu produktiivsuse tõstmisele kaasa aidata ning mõlema aspekti koosmõju tuleks täielikult ära kasutada. See on eriliseks väljakutseks sotsiaalküsimustealasele dialoogile.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja hõlvamise tugevdamine

Tööhõive on võtmeks sotsiaalse hõlvamise saavutamisel. Tööhõivepoliitika peaks koosmõjus sotsiaalse hõlvamise avatud koordineerimisega tööhõives osalemist hõlbustama kvaliteetsele tööhõivele juurdepääsu edendamise teel kõikide töövõimeliste meeste ja naiste jaoks, tööturul toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise teel ning inimeste tööelust väljatõrjumise ärahoidmise teel.

Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tuleks vähendada piirkondlikke tööhõive ja töötuse erinevusi, lahendades Euroopa Liidu vähem soodsas olukorras olevate alade tööhõiveprobleeme ning toetades positiivselt majanduse ja ühiskonna ümberkujundamist.

ERISUUNISED

Eespool nimetatud kolme üldeesmärgi poole püüeldes teeb iga liikmesriik poliitikat, mis arvestab järgmiste erisuunistega, mis kujutavad endast tegevusprioriteete. Seejuures lähtuvad nad iga prioriteedi elluviimisel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttest.

1. TÖÖTUTELE JA TÖÖTURULT EEMAL VIIBIVATELE INIMESTELE SUUNATUD AKTIIVSED JA ENNETAVAD MEETMED

Liikmesriigid töötavad töötute ja tööturult eemal viibivate inimeste jaoks välja ja viivad ellu aktiivsed ja ennetavad meetmed, mille eesmärgiks on hoida ära pikaajalise töötuse teket ning soodustada töötute ja tööturult eemal viibivate isikute integreerumist tööhõivesse. Liikmesriigid:

a) tagavad, et kõigi tööotsijate puhul selgitatakse nende töötuse alguses välja nende vajadused ning neile osutatakse selliseid teenuseid nagu nõustamine ja suunamine, tööotsingute toetamine ja isiklike tegevuskavade koostamine;

b) pakuvad eelmise punkti kohaselt väljaselgitatud vajaduste põhjal tööotsijatele juurdepääsu tõhusatele ja mõjusatele meetmetele nende töölevõtmise ja tööhõivesse integreerumise võimaluste suurendamiseks, pöörates eraldi tähelepanu inimestele, kellel on tööturul kõige suuremad raskused.

Liikmesriigid tagavad, et:

- igale töötule pakutakse noorte puhul kuue ja täiskasvanute puhul 12 kuu jooksul uue alguse võimalust koolituse, ümberkoolituse, tööpraktika, töökoha või muu töölevõtmise võimaluste suurendamisega seotud meetme näol, jätkates vajaduse korral sellega rööbiti tööotsingute toetamist,

- aastaks 2010 võtab 25 % pikaajalistest töötutest osa mõnest aktiivsest meetmest koolituse, ümberkoolituse, tööpraktika või muu töölevõtmise võimaluste suurendamisega seotud meetme näol, püüeldes sellega kolme kõige edasijõudnuma liikmesriigi keskmise poole;

c) viivad tööturuinstitutsioonid, eriti tööhõivetalitused kooskõlla nüüdisaja nõudmistega ning tõhustavad nende tööd;

d) tagavad tööturuprogrammide tõhususe ja mõjususe korrapärase hindamise ning vaatavad nad vastavalt läbi.

2. TÖÖKOHTADE LOOMINE JA ETTEVÕTLUS

Liikmesriigid innustavad töökohtade loomist ja parandamist, edendades ettevõtlust, uuendusi, investeerimisvõimet ja kõikidele ettevõtetele soodsat ärikeskkonda. Eraldi tähelepanu pööratakse uutes ettevõtetes, teenusesektoris ning teadus- ja arendustegevuses peituvale uute töökohtade potentsiaalile. Poliitilised algatused suunatakse järgmiste eesmärkide saavutamisele, mida toetatakse ettevõtluspoliitikate võrdleva uurimise ning Euroopa väikeettevõtete harta elluviimisega:

- halduslike ja bürokraatlike takistuste kergendamine ja lihtsustamine ettevõtlustegevuse alustamisel, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ning personali värbamisel, hõlbustades juurdepääsu algkapitalile uute ja olemasolevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ning samuti ettevõtete jaoks, millel on suur kasvu- ja uute töökohtade potentsiaal (vt ka majanduspoliitika üldsuunised, suunis 11),

- ettevõtlus- ja juhtimisoskuste õpetamise ja koolituse edendamine ning abi pakkumine (muu hulgas koolituse kaudu), et ettevõtlus oleks karjäärivõimaluseks kõigile.

3. MUUTUSTEGA TOIMETULEK NING TÖÖTURUL VAJALIKU KOHANEMISVÕIME JA LIIKUVUSE ARENDAMINE

Liikmesriigid hõlbustavad töötajate ja ettevõtete kohanemist muutustega, arvestades seejuures vajadust nii paindlikkuse kui ka turvalisuse järele ning samuti tööturu osapoolte võtmerolli selles küsimuses.

Liikmesriigid vaatavad läbi ja vajaduse korral muudavad tööhõivet käsitlevate õigusaktide ülemääraselt piiravaid osi, mis mõjutavad tööturu dünaamikat ning nende rühmade tööhõivet, millel on raske tööturule pääseda, nad arendavad sotsiaalküsimustealast dialoogi, toetavad ettevõtete sotsiaalset vastutustunnet ning võtavad muid asjakohaseid meetmeid edendamaks ja toetamaks järgmist:

- mitmekesisus, mis valitseb lepingulistes ja töötingimustes, kaasa arvatud tööaegades, ja mis aitab teha karjääri, saavutada paremat tasakaalu töö ja eraelu vahel ning samuti paindlikkuse ja turvatunde vahel,

- töötajate, eriti vähekvalifitseeritud töötajate juurdepääs koolitusele,

- paremad töötingimused, kaasa arvatud töötervishoiu ja tööohutusega seotud tingimused; siin on poliitika eesmärgiks eelkõige tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu oluline vähendamine,

- uuenduslike ja kindlate töökorraldusvormide väljatöötamine ja levitamine, mis suurendavad tööjõu produktiivsust ning töö kvaliteeti,

- majanduses toimuvate muutuste ja majanduse ümberkorraldamise ennetamine ja positiivne korraldamine.

Tööjõupuudust ja -kitsikust käsitlevad liikmesriigid mitmesuguste meetmetega, nagu näiteks toetades kutsealast liikumist ja kõrvaldades takistused geograafiliselt liikuvuselt, eriti aga viies ellu tööjõu oskuste ja liikuvuse tegevuskava, parandades kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamist ja läbipaistvust, sotsiaalkindlustus- ja pensioniõiguste ülekantavust, pakkudes asjakohaseid eeliseid maksu- ja soodustussüsteemides ning võttes arvesse sisserände tööjõualaseid aspekte.

Toetamaks sobivate ja kohaste töökohtade leidmist, tuleks nii siseriiklikul kui ka Euroopa tasandil suurendada töö- ja koolitusvõimaluste läbipaistvust. Eelkõige peaks 2005. aastaks olema kogu ELi tööotsijatel olema võimalik tutvuda kõikide vabade töökohtadega, mida liikmesriikide tööturutalitused vahendavad.

4. INIMKAPITALI ARENDAMISE JA ELUAEGSE ÕPPIMISE SOODUSTAMINE

Liikmesriigid viivad ellu eluaegse õppimise kavad, kaasa arvatud haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamise teel, et anda kõikidele üksikisikutele oskused, mida nüüdisaegses teadmuspõhises ühiskonnas töötajatelt nõutakse, nii et neil oleks võimalik teha karjääri ning ühtlasi et vähendada kvalifikatsioonide pakkumise ja nõudluse ebavõrdsust ning kitsikust tööturul.

Kooskõlas oma siseriiklike prioriteetidega taotleb iga liikmesriik oma poliitikaga eelkõige järgmiste tulemuste saavutamist 2010. aastaks:

- vähemalt 85 % Euroopa Liidu 22aastastest isikutest peaks olema omandanud teise taseme ülemise astme hariduse,

- eluaegsete õppijate osa peaks Euroopa Liidus olema keskmiselt vähemalt 12,5 % täiskasvanud tööealisest elanikkonnast (25- kuni 64aastased).

Liikmesriigid püüdlevad oma poliitikaga eelkõige inimressurssidesse investeerimise suurenemise poole. Sellega seoses on oluline, et ettevõtted investeeriksid oluliselt rohkem täiskasvanute koolitusse, mille eesmärk on suurendada produktiivsust, parandada konkurentsivõimet ja soodustada aktiivset vananemist. Liikmesriigid hõlbustavad tõhusat investeerimist inimkapitali ettevõtete ja üksikisikute poolt.

5. TÖÖJÕUPAKKUMISE SUURENDAMINE JA TEGUSANA VANANEMISE SOODUSTAMINE

Liikmesriigid soodustavad erisuunises 3 osutatud tööjõu liikuvusega arvestades tööjõu ja töövõimaluste küllaldasust, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet. Eelkõige teevad nad järgmist:

- suurendavad tööturul osalemist, kasutades selleks kõigi elanikkonnarühmade potentsiaali ning käsitledes seda küsimust igakülgselt nii, et see hõlmaks eriti töökohtade olemasolu ja atraktiivsuse, töö tasuvuse ja tööoskuste parandamise küsimusi ning tagades selleks küllaldasi tugimeetmeid,

- soodustavad tegusana vananemist, soodustades selleks eriti töötingimusi, mis aitavad töökohta hoida — näiteks juurdepääsu pidevale koolitusele, töötervishoiu ja tööohutuse erilise tähtsuse tunnustamist, uuenduslikke ja paindlikke töökorraldusvorme –, ning likvideerides tööturult varakult lahkumise ajendid, muutes selleks ennetähtaegselt pensionile jäämise korda ja tagades, et tööturule tasub jääda, ning õhutades tööandjaid võtma tööle vanemaid töötajaid.

Liikmesriigid teevad poliitikat eelkõige eesmärgiga tõsta 2010. aastaks kogu Euroopa Liidu tööturult päriselt lahkumise iga viie aasta võrra (2001. aastal hinnanguliselt 59,9 a). Ses suhtes on oluline roll mängida tööturu osapooltel. Kõik siseriiklikud eesmärgid peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu tasandil oodatava tulemusega ning arvestama siseriiklikke eriasjaolusid,

- ning arvestavad vajaduse korral täielikult sisserändest tulenevat täiendavat tööjõudu.

6. MEESTE JA NAISTE VÕRDÕIGUSLIKKUS

Liikmesriigid julgustavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teel ja poliitiliste erimeetmete abil naisi osalema tööturul ning püüavad 2010. aastaks saavutada meeste ja naiste erinevuste olulist vähenemist tööhõives, töötuses ja palkades. Ses suhtes on oluline roll mängida tööturu osapooltel. Liikmesriigid püüavad oma poliitikate abil saavutada 2010. aastaks meeste ja naiste palgavahede olulist vähenemist, et need edaspidi täielikult kaoksid, käsitledes seda küsimust igakülgselt ja arvestades kõnealuseid palgavahesid tingivaid tegureid, sealhulgas eri sektorites ja kutsealadel valitsevaid vahesid, haridust ja koolitust, töökohtade liigitusi ja palgasüsteeme, teadlikkuse tõstmist ja läbipaistvust.

Eraldi tähelepanu tuleb pöörata töö ja eraelu tasakaalustamisele, tagades lapsehoidmis- ja muude ülalpeetavate hooldamise teenuseid, julgustades pere- ja töökohustuste jagamist ning hõlbustades pärast töölt äraolemist tööle tagasitulekut. Liikmesriigid peaksid kõrvaldama tegurid, mis hoiavad naisi tagasi tööturul osalemast, ja püüdma laste kasvatusasutuste järele valitsevat nõudlust arvesse võttes ja kooskõlas siseriiklike lastekasvatustavadega pakkuda 2010. aastaks lastekasvatust vähemalt 90 protsendile vähemalt kolmeaastastest ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33 protsendile kuni kolmeaastastest lastest.

7. TÖÖTURUL EBASOODSAMAS OLUKORRAS OLEVATE ISIKUTE TÖÖTURULE INTEGREERUMISE EDENDAMINE JA SELLISTE ISIKUTE DISKRIMINEERIMISE VASTU VÕITLEMINE

Liikmesriigid soodustavad tööturul eriti raskes olukorras olevate isikute, näiteks kooli pooleli jätnud, vähese kvalifikatsiooniga, puudega, sisserännanud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute integreerumist tööturule, arendades nende töölesaamise võimalusi, suurendades tööleidmise võimalusi ning takistades nende diskrimineerimist mis tahes kujul.

Liikmesriigid püüavad oma poliitikate abil saavutada 2010. aastaks eelkõige järgmisi eesmärke:

- ELis on keskmiselt kõige rohkem 10 % kooli pooleli jätnuid,

- igas liikmesriigis vähenevad vastavalt mis tahes siseriiklikele eesmärkidele ja määratlustele oluliselt ebasoodsamas olukorras olevate isikute puhul valitsevad erinevused töötuses,

- igas liikmesriigis vähenevad vastavalt mis tahes siseriiklikele eesmärkidele oluliselt ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike puhul valitsevad erinevused töötuses.

8. TÖÖTAMISE TASUVAKS MUUTMINE JA VASTAVATE AJENDITE LOOMINE

Liikmesriigid muudavad rahalisi ajendeid, et muuta töötamine atraktiivseks ning julgustada mehi ja naisi tööd otsima, tööle asuma ja tööle jääma. Sellega seoses peaksid liikmesriigid töötama välja asjakohased alused, et vähendada töötavate vaeste arvu. Nad vaatavad läbi ja vajaduse korral muudavad maksu- ja soodustussüsteeme ning nende omavahelist mõju, et sellega likvideerida töötus, vaesus ja tööturult kõrvalejäämise lõksud ning julgustada tööturul osalema naisi, vähekvalifitseeritud töötajaid, vanemaid töötajaid, puudega isikuid ning tööturult kõige kaugemale jäävaid rühmi.

Säilitades sotsiaalkaitse küllaldasel tasemel, vaatavad liikmesriigid eelkõige läbi palgaasendusmäärad ja hüvitiste saamise kestuse, tagavad hüvitiste tõhusa haldamise, seda nimelt seoses tegelike tööotsingutega, mis hõlmavad juurdepääsu tööturule tagasipääsu meetmetele töölesaamise võimaluste suurendamiseks isiklikke olusid arvesse võttes, kaaluvad vajaduse korral tööloleku ajal hüvitiste andmist ning püüavad kõrvaldada tööturult kõrvalejäämise lõkse.

Liikmesriigid püüavad oma poliitikate kaudu eelkõige vähendada vastavalt siseriiklikele oludele 2010. aastaks oluliselt kõrgeid marginaalseid maksumäärasid ja vajaduse korral madalapalgaliste töötajate maksukoormat.

9. "MUSTA" TÖÖ KUJUNDAMINE REGULAARSEKS TÖÖKS

Liikmesriigid peaksid välja töötama ja ellu viima üldmeetmeid "musta" töö likvideerimiseks, ühendades ärikeskkonna lihtsustamise ja tööturult kõrvalejäämise ajendite kõrvaldamise asjakohaste soodustustega maksu- ja hüvitissüsteemis, tõhusama õigustäitega ning sanktsioonide kohaldamisega. Nad peaksid nii siseriiklikul kui ka ELi tasandil tegema vajalikke jõupingutusi, et selgitada välja probleemi ulatus ning siseriiklikul tasandil saavutatud edu suurus.

10. PIIRKONDLIKE TÖÖHÕIVEVAHEDE KÄSITLEMINE

Liikmesriigid peaksid tööhõives ja töötuses valitsevate piirkondlike vahede vähendamist käsitlema ulatuslikult. Toetada tuleks uute töökohtade potentsiaali kohalikul tasandil, sealhulgas ühiskondlikus sektoris, ning kõiki asjaomaseid pooli tuleks õhutada tegema koostööd. Liikmesriigid:

- toetavad soodsaid tingimusi erasektorile ning mahajäänud piirkondades toimuvale investeerimisele,

- tagavad, et riigi toetus on mahajäänud piirkondades eelkõige suunatud inim- ja teadmuskapitali ning samuti küllaldasse infrastruktuuri investeerimisse (vt ka majanduspoliitika üldsuunised, suunised 18 ja 19).

Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga pakutavad võimalused tuleks täielikult ära kasutada.

HEA VALITSEMISTAVA JA KOOSTÖÖ TÖÖHÕIVESUUNISTE RAKENDAMISEL

Liikmesriigid tagavad tööhõivesuuniste tõhusa rakendamise, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Parlamentaarsete organite, tööturu osapoolte ja muude asjaomaste poolte kaasamine

Hea valitsemistava ja koostöö on ka siseriiklikke traditsioone ja tavasid austades Euroopa tööhõivestrateegia elluviimise puhul tähtsad küsimused. Ses suhtes on tähtis roll mängida Euroopa Parlamendil. Vastutus Euroopa tööhõivestrateegia elluviimise eest on liikmesriikidel. Vastavalt siseriiklikele traditsioonidele on siin oluline panus anda asjaomastel parlamentaarsetel organitel ning tööhõive valdkonna asjaomastel pooltel nii siseriiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Vastavalt siseriiklikele traditsioonidele ja tavadele tuleks tööturu osapooli kutsuda siseriiklikul tasandil üles tagama käesolevate tööhõivesuuniste tõhusat elluviimist ning teatama oma kõige tähtsamatest panustest kõikides valdkondades, mille eest nad vastutavad, eriti aga panustest, mis on seotud muutustega toimetulemise ja kohanemisega, paindlikkuse ja turvatunde koosmõjuga, inimkapitali arendamisega, meeste ja naiste võrdõiguslikkusega, töötamise tasuvaks muutmisega, aktiivse vananemisega ning töötervishoiu ja tööohutusega.

Kõiki Euroopa tööturu osapooli kutseala- ja sektoriülesel tasandil kutsutakse üles aitama kaasa käesolevate tööhõivesuuniste elluviimisele ning toetama siseriiklike tööturgude osapoolte jõupingutusi igal tasandil, näiteks kutsealaülesel, sektori ja kohalikul tasandil. Nagu Euroopa kutsealaülese tasandi tööturu osapooled oma ühises tööprogrammis teatasid, annavad nad igal aastal aru oma panusest tööhõivesuuniste elluviimisse. Euroopa sektori tasandi tööturu osapooli kutsutakse üles teatama oma tegevusest.

Peale selle peaksid operatiivtalitused viima tõhusalt ja mõjusalt ellu tööhõivepoliitikat.

Rahaliste vahendite küllaldane eraldamine

Liikmesriigid tagavad tööhõivesuuniste elluviimiseks rahaliste vahendite eraldamisel läbipaistvuse ja maksimaalse majandusliku efektiivsuse, arvestades samal ajal vajadusega hallata riigi rahandust mõistlikult ja kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega.

Nad kasutavad täielikult ära ühenduse struktuurifondide, eriti aga Euroopa Sotsiaalfondi võimalused, et toetada oma poliitika elluviimist ning suurendada haldussuutlikkust tööhõives.

--------------------------------------------------