31999D1719

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/1999/EÜ,

12. juuli 1999,

haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades, et:

(1) nõukogu rõhutas oma 20. juuni 1994. aasta resolutsioonis [5] vajadust kooskõlastamise järele haldusasutustevahelise teabevahetuse vallas;

(2) nõukogu seadis oma 21. novembri 1996. aasta resolutsioonis [6] infoühiskonda käsitlevale poliitikale uued esmaeesmärgid;

(3) komisjon pakkus oma 19. juuli 1994. aasta teatises välja infoühiskonda käsitleva tegevuskava;

(4) komisjon on välja pakkunud ühtset turgu käsitleva tegevuskava;

(5) Euroopa Parlament kutsus oma 12. juuni 1997. aasta resolutsioonis [7] Euroopa Liitu ja liikmesriike võtma meetmeid uue side- ja infotehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks järgmisel aastakümnel;

(6) Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid otsusega nr 2717/95/EÜ [8] vastu suunised Euro-ISDNi kui üleeuroopalise võrgu arendamiseks;

(7) Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid otsusega nr 1336/97/EÜ [9] vastu sarja suuniseid üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude kohta;

(8) majandus- ja rahaliidu loomiseks ning ühenduse poliitika ja meetmete rakendamiseks on liikmesriikide haldusasutustel ja ühendusel vaja pääseda ligi üha suuremale hulgale teabele, seda vahetada ja töödelda;

(9) ühenduse institutsioonidel on neile antud volituste kasutamiseks vaja pääseda ligi üha suuremale hulgale teabele, seda vahetada ja töödelda;

(10) töötlemist võimaldava teabe tõhus ja turvaline vahetamine eeldab integreeritud andmesidesüsteemide, edaspidi "telemaatikavõrgud", olemasolu;

(11) telemaatikavõrgud, mis ühendavad liikmesriikide haldusasutuste ja ühenduse teabesüsteeme kogu Euroopas, on haldusasutuste üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud;

(12) siseturu ladus toimimine ja riikide haldusasutuste ja erasektori vaheliste sidetakistuste kõrvaldamine on ühenduse majanduse õitsengu ja konkurentsivõime seisukohalt tähtsad tegurid;

(13) telemaatikavõrkude kasutamine võib kaasa aidata ühenduse rahaliste huvide kaitsele ja pettusevastasele võitlusele;

(14) liikmesriigid peaksid ühenduse meetmete raames loodud telemaatikavõrke arvesse võtma projektides, mida nad üheskoos teostavad valdkondades, mis võeti Euroopa Ühenduse asutamislepingusse Amsterdami lepinguga, ja muudes valdkondades, mis on hõlmatud Euroopa Liidu lepinguga, samuti muudes meetmetes, mida nad võivad võtta ja mis vastavad Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eelkõige selle artikli 3 punkti d ja artiklite 14, 18 ja 39 eesmärkidele;

(15) Euroopa Liidu laienemise ettevalmistamise käigus võib osutuda vajalikuks telemaatikavõrkude muutmine ja täiustamine;

(16) kiiresti toimiv ja läbipaistev riigihaldus kannustab Euroopa Liidu kodanikke kasutama infoühiskonna hüvesid;

(17) ühendus kasutab neid telemaatikavõrke, mis toetavad ühenduse poliitikat ja meetmeid, institutsioonidevahelist sidet ning majandus- ja rahaliitu, või saab nendest kasu;

(18) selliste võrkude rajamise ülesanne lasub nii ühendusel kui ka liikmesriikidel;

(19) on oluline, et standardeid, avalikult kättesaadavaid tehnilisi nõudeid ja avalikke rakendusi kasutataks võimalikult palju, et tagada tõrgeteta koostalitlusvõime suurussäästu saavutamiseks ja sellistest võrkudest saadava kasu suurendamiseks;

(20) kooskõlastatud arendamise kaudu peaksid sellised võrgud lähenema ühisele telemaatilisele kokkupuutepinnale ühenduse ja liikmesriikide vahel;

(21) ühenduse rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks on vaja jagada selliste võrkude kulud liikmesriikide ja ühenduse vahel õiglaselt ja samas vältida varustuse liigset paljusust, uurimuste kattumist ja lähenemisviiside mitmekesisust;

(22) põhimõtteliselt kannab iga liikmesriik ise kulud, mis tulenevad tema oma IDA-projektide teostamisest ja IDA-teenuste osutamisest;

(23) seetõttu on vaja piiritleda kõikidele sellistele võrkudele üldkohaldatavad erisuunised ja eriline rahastamisraamistik selliste suuniste alusel teostatavatele ühist huvi pakkuvatele projektidele;

(24) asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtet silmas pidades ja kuna liikmesriigid ei suuda selliseid võrke piisavalt hästi rajada, saab meetme ulatuse või toime tõttu seda eesmärki paremini saavutada ühenduse tasandil; väljapakutud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks;

(25) Euroopa Majanduspiirkonna lepingu ja Euroopa Ühendusega sõlmitud assotsiatsioonilepingute rakendamiseks on vaja asjakohaseid telemaatikavõrke muuta ja täiustada;

(26) telemaatikavõrgud ja elektrooniline side on oma laadi poolest rahvusvahelise ulatusega;

(27) haldusasutustevaheliste telemaatikavõrkude koostalitlusvõime tagamiseks mõeldud meetmed on kooskõlas esmaeesmärkidega, mis on vastu võetud seoses üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suunistega;

(28) ühenduse panust ühenduses toimuvasse haldusasutustevahelisse telemaatilisse andmevahetusse (IDA) käsitleva nõukogu 6. novembri 1995. aasta otsuse 95/468/EÜ [10] alusel on rakendatud meetmeid; Euroopa Ühenduste Kohus tühistas otsuse 95/468/EÜ 28. mail 1998; nende meetmete mõju, mis komisjon võttis kõnealuse otsuse alusel enne, kui kohus selle tühistas, on säilinud;

(29) käesoleva otsusega kehtestatakse rahastamisraamistik, mis peaks olema eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastases eelarvemenetluses peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni [11] punkti 1 tähenduses;

(30) 20. detsembril 1994. aastal leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku modus vivendi, mis käsitleb asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud õigusnormide rakendamismeetmeid, [12]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala ja eesmärgid

1. Ühendus teeb liikmesriikidega koostööd haldusasutuste üleeuroopaliste telemaatikavõrkude vallas ja võtab käesolevas otsuses sätestatud meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

a) luua liikmesriikide kesk- ja piirkondlike haldusasutuste vahel ja vajaduse korral ka selliste haldusasutuste ja ühenduse institutsioonide vahel toimivad, koostalitlusvõimelised ja üleeuroopalised telemaatikavõrgud, mis võimaldavad teavet vahetada tõhusalt ja turvaliselt, et toetada majandus- ja rahaliidu rajamist ning et liikmesriigid ja ühendus saaksid igaüks oma pädevuse piires rakendada asutamislepingu artiklites 3 ja 4 osutatud ühenduse poliitikat ja meetmeid, võttes arvesse tööd, mida juba tehakse ühenduse või liikmesriikide olemasolevate programmide raames;

b) luua terviklikud telemaatikavõrgud ühenduse institutsioonide vahelise side hõlbustamiseks ja ühenduse otsustamismenetluse toetamiseks.

2. Käesolev otsus hõlmab kõik IDA-programmiga hõlmatud võrke.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) telemaatikavõrk – terviklik andmesidesüsteem, mis hõlmab lisaks füüsilisele infrastruktuurile ja ühendustele ka sellel infrastruktuuril põhinevaid teenuseid ja rakendusi ning võimaldab seeläbi elektrooniliselt vahetada teavet organisatsioonide ja üksikisikute vahel;

b) IDA-võrk – haldusasutuste üleeuroopaline telemaatikavõrk, mis on loodud või mida jätkatakse käesoleva otsuse alusel. Selline võrk on loodud ühenduse algatusel, kusjuures ühendus on selle kasutaja, selles osaleja või kasusaaja, kelle huvides on selle rakendamise tagamine;

c) valdkondlik võrk – haldusasutuste üleeuroopaline telemaatikavõrk või teenuste ja rakenduste kogum, mis on mõeldud mõne ühenduse poliitika valdkonna, meetme või eesmärgi, edaspidi "haldusvaldkond", rakendamiseks või halduslikuks toetamiseks;

d) IDA-projekt – lisas piiritletud projekt, mis koosneb omavahel seotud meetmetest, mida võetakse või jätkatakse käesoleva otsuse alusel ja mis käsitlevad valdkondlike võrkude rajamist või täiustamist.

Artikkel 3

Ühist huvi pakkuvad projektid

1. Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teostavad ühendus ja liikmesriigid lisas sätestatud ühist huvi pakkuvaid projekte.

2. Sellised projektid teostatakse kooskõlas IDA-töökava ja artiklis 5 kirjeldatud üldiste teostuskavadega.

Artikkel 4

Esmaeesmärgid

IDA-töökava koostamisel ja IDA-projektidele ühenduse rahaliste vahendite eraldamisel eelistatakse neid projekte, mis suurendavad haldusasutuste, Euroopa Ühenduse institutsioonide, liikmesriikide ja piirkondade majanduslikku elujõulisust ja mis valdkondliku võrgu rajamise või täiustamise teel:

a) aitavad otseselt kaasa kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise takistuste kõrvaldamisele või

b) aitavad otseselt kaasa majandus- ja rahaliidu edukale rajamisele või rahuldavale toimimisele või

c) soodustavad koostööd ühenduse institutsioonide vahel ning viimaste ja riikide kesk- ja piirkondlike haldusasutuste, sealhulgas riikide ja piirkondlike parlamentide vahel või

d) aitavad kaasa ühenduse ja liikmesriikide rahaliste huvide kaitsele või pettusevastasele võitlusele või

e) hõlbustavad Euroopa Liidu laienemise ettevalmistamist või

f) suurendavad ühenduse tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet või

g) loovad soodustusi inimestele Euroopa Liidus.

Artikkel 5

Üldised teostussuunised

1. IDA-projektide teostamisel järgitakse käesolevas artiklis sätestatud põhimõtteid.

2. IDA-projektide teostamiseks on vaja õiguslikku alust. Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitletakse IDA-projekti seda nõuet täitvana, kui asjakohane võrk või asjakohased võrgud toetavad haldusasutuste vahelist suhtlust ühe või mitme ühenduse õigusakti rakendamisel.

Esimest lõiku ei kohaldata projektidele, mis toetavad ühenduse institutsioonide vahelist suhtlust või ühenduse otsustamismenetlust, ega vähemalt kahte IDA-projekti toetavatele ühismeetmetele.

3. IDA-projektid hõlmavad kõiki meetmeid, mida on vaja valdkondlike võrkude rajamiseks või täiustamiseks, kaasa arvatud teostatavusuuringud ja esitlused, liikmesriikide ja ühenduse asjatundjate töörühmade loomine ja vajaduse korral kaupade ja teenuste hankimine ühendusele.

4. IDA-projektid koosnevad ettevalmistusjärgust, teostatavuse uurimise järgust, arendus- ja kinnitusjärgust ja teostusjärgust.

Ettevalmistusjärgu tulemusena koostatakse ettevalmistusaruanne, mis käsitleb projekti eesmärke, ulatust ja põhjendust ning eelkõige eeldatavaid kulusid ja eeldatavat kasu, ja saavutatakse sobival viisil nõu pidades vajalikud nõusolekud ja vajalik üksteisemõistmine osalejate hulgas.

Teostatavuse uurimise järgu tulemusena koostatakse üldine teostuskava, mis sisaldab:

a) projekti raames rajatava võrgu või rajatavate võrkude kirjeldust, eeskätt eesmärke, toimimisvõimeid, osalejaid ja tehnilist lähenemisviisi;

b) ühendusele ja liikmesriikidele edaspidi arendus- ja kinnitusjärgus ja teostusjärgus antavaid rolle ja ülesandeid;

c) eeldatava kasu üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas hindamisaluseid selle kasu mõõtmiseks pärast teostusjärku;

d) plaani, milles esitatakse asjakohaste võrkude käitus- ja hoolduskulude õiglane jaotus ühenduse ja liikmesriikide vahel pärast teostusjärgu lõppu.

Arendus- ja kinnitusjärgus võib ühe või mitme asjakohase võrgu jaoks väljapakutud lahenduse vajaduse korral väikesemõõtmelisena välja ehitada, seda katsetada ja hinnata ning selle toimimist jälgida, kusjuures tulemuste järgi kohandatakse üldist teostuskava.

Teostusjärgus rajatakse üldise teostuskava kohaselt täielikult toimiv võrk või toimivad võrgud.

5. IDA-projektid tuginevad horisontaalmeetmetele, mis ühendus on võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuse 1720/1999/EÜ raames, millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks; [13] eelkõige kasutatakse võimaluse korral ühiseid üldteenuseid ja -rakendusi.

6. IDA-projekt algatatakse ja teostatakse, selle järgud piiritletakse ja sellise projektiga hõlmatud võrgu või võrkude kasutajate nõudmised, nii tehnilised kui ka kasutuslikud, tehakse kindlaks ühenduse asjakohase poliitika või meetme raames ja nimetatud toiminguid kontrollitakse vastava komiteemenetluse kohaselt, kui seda kohaldatakse.

Kui valdkondlikku komiteemenetlust ei kohaldata, loovad ühendus ja liikmesriigid nende küsimuste uurimiseks valdkondlikud ekspertrühmad.

Valdkondlike komiteede ja ekspertrühmade järeldused edastab komisjon artiklis 8 osutatud komiteele üheskoos oma ettepanekutega artiklis 7 osutatud meetmete suhtes.

7. Iga IDA-projekti puhul põhinevad tehnilised nõuded sõltuvalt asjaoludest kas Euroopa normidel või sellistel avalikult kättesaadavatel tehnilistel nõuetel nagu avalikud Interneti standardid, et tagada riikide ja ühenduse süsteemide hea koostalitlusvõime haldusvaldkondade piires ja vahel, samuti erasektoriga. Erilist tähelepanu pööratakse ühenduse standardimisalastele suunistele ja abivahenditele side- ja infotehnoloogiliste süsteemide ja teenuste riigihangete vallas.

8. Iga IDA-projekti piiritlemisel ja teostamisel tuginetakse sobivatele tulemustele, mis on saavutatud muude asjakohaste ühenduse meetmete, eelkõige teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust käsitlevate ühenduse programmide ja üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude vallas võetud ühenduse meetmetega.

9. Koostöös liikmesriikidega hinnatakse iga IDA-projekti pärast teostust ühenduse asjakohase poliitika või meetme raames ja hinnang esitatakse asjaomasele valdkondlikule komiteele ja artiklis 8 osutatud komiteele ühe aasta jooksul pärast teostusjärgu lõppu. See hinnang sisaldab kulude ja tulude analüüsi.

Artikkel 6

Ühenduse rahaline osalus

1. IDA-projektide teostamisel kannab ühendus kulusid võrdeliselt kasuga, mis ta nendest saab.

2. Ühenduse rahaline osalus igas IDA-projektis määratakse kindlaks lõigete 3—7 kohaselt. See osalus ei hõlma kulusid, mis tulenevad selliste rakenduste või tehniliste nõuete jätkuvast kasutamisest, mis on vastuolus käesoleva otsuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1720/1999/EÜ esmaeesmärkide või nõuetega.

3. Projekti ettevalmistusjärgus ja teostatavuse uurimise järgus võib ühenduse osalus katta vajalike uuringute maksumuse täielikult.

4. Projekti arendus- ja kinnitusjärgus ja teostusjärgus kannab ühendus nende ülesannete kulud, mis on talle määratud selle projekti üldise teostuskavaga.

5. Erandjuhtudel võib ühendus artiklis 8 osutatud korras osaleda otsetoetuste kaudu ühe või mitme liikmesriigi kantavates kuludes, et need liikmesriigid saaksid:

a) rakendada IDA-projekti või -võrguga seotud meetmeid, mida käsitletakse muid osalejaid või muid IDA-projekte või -võrke toetavana;

b) täiustada süsteemi viisil, mida käsitletakse vajalikuna teatava IDA-võrgu üldteostuse parandamiseks või lihtsustamiseks.

Kavandatud toetused piiritletakse IDA-töökavas iga asjakohase IDA-projekti või -võrgu ja jooksva eelarveaasta kohta, kusjuures märgitakse nende ülemmäärad, IDA-projektidest ja IDA-võrkudest eeldatavasti saadav kasu, saavutatavad eesmärgid, liikmesriikides toetust saavad haldusasutused ja sellistest toetustest rahastatavad ülesanded.

Kui erandlikud asjaolud välja arvata, ei ületa toetused poolt kuludest, mis iga toetust saav liikmesriik on tegelikult kandnud nende ülesannete täitmisel, milleks toetust antakse.

6. Käesoleva otsuse kohane ühendusepoolne rahastamine lõpeb IDA-projekti teostusjärgu lõpulejõudmisel; artiklis 8 osutatud korras võib erandjuhul siiski võimaldada käesoleva otsuse alusel edasist rahastamist, et katta IDA-võrgu käitus- ja hoolduskulud täielikult või osaliselt selle aasta lõpuni, mis järgneb teostuse lõpulejõudmise aastale.

7. Samuti võib ühendus käesoleva otsuse raames 1999. aasta lõpuni katta nende IDA-võrkude käitus- ja hoolduskulud, mida jätkatakse käesoleva otsuse alusel ja mis on selle jõustumispäeval juba kasutuses.

8. Käesoleva otsusega ettenähtud rahalisi vahendeid ei tohi põhimõtteliselt eraldada projektidele ega nende järkudele, mida toetatakse muudest ühenduse rahastamisallikatest.

Artikkel 7

Rakendamine

1. Komisjon rakendab artiklites 3—6 sätestatud ühenduse meetmed.

2. Kui IDA-töökava osa, mis käsitleb käesoleva otsuse rakendamist ja mille komisjon koostab iga aasta tagant, kiidetakse heaks artiklis 4 esitatud esmaeesmärkidele ja artiklis 5 sätestatud põhimõtetele vastavuse alusel, kohaldatakse artiklis 8 osutatud korda. IDA-töökava sisaldab projekti kulude jaotust eelnenud aasta(te)l.

3. Ettevalmistusaruande heakskiitmisel artiklis 5 sätestatud põhimõtetele vastavuse alusel ja üldise teostuskava heakskiitmisel teostatavuse uurimise järgu ning arendus- ja kinnitusjärgu lõpus, samuti selle teostuskava hilisemate oluliste muudatuse heakskiitmisel kohaldatakse artiklis 8 osutatud korda.

4. Käesoleva otsuse kohaste iga-aastaste eelarveliste kulude projektidevahelise jaotuse heakskiitmisel artiklis 4 esitatud esmaeesmärkide ja artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtete alusel kohaldatakse artiklis 8 osutatud korda. Nimetatud korda kohaldatakse ka ettepanekutele muuta teatavat projekti käsitleva eelarverea väärtust rohkem kui 250000 euro võrra aastas.

5. Käesoleva otsuse rakendamisel avaldatavate pakkumiskutsete tehnilised nõuded määratletakse 500000 eurot ületavate lepingute puhul koostöös liikmesriikidega.

Artikkel 8

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja. Komitee nimeks on haldusasutustevahelise telemaatika komitee (TAC).

Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Komisjon võtab meetmed vastu ja neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sel juhul:

lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kolme kuu võrra alates kõnealusest teatamisest;

võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha eelmises taandes osutatud tähtaja jooksul teistsuguse otsuse.

2. Komisjon annab TACile käesoleva otsuse rakendamisest aru kord aastas.

Artikkel 9

Läbivaatamine ja hindamine

1. Koostöös liikmesriikidega hindab komisjon iga kahe aasta tagant käesoleva otsuse rakendamist.

2. Hindamise käigus tehakse kindlaks lisas piiritletud ühist huvi pakkuvate projektide edenemine ja hetkeseisund.

Samuti uuritakse hindamisel ühenduse kantud kulusid silmas pidades kasu, mis IDA-võrgud on andnud ühendusele ühise poliitika ja ühenduse institutsioonide omavahelise koostöö edendamisel, liikmesriikidele, ühenduse tööstusele ja Euroopa Liidu kodanikele, piiritletakse valdkonnad, kus on arenguruumi, ja tehakse kindlaks sünergia muude ühenduse meetmetega üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude vallas.

3. Kui TAC on komisjoni hinnangu läbi vaadanud, edastab komisjon selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule üheskoos vajalike lisa muutmise ettepanekutega. Hinnangud edastatakse hiljemalt siis, kui esitatakse vastavalt 2001., 2003. ja 2005. aasta eelarve eelnõu.

Artikkel 10

EMP ja assotsieerunud riikide osalemine

1. IDA-programmi alusel võivad Euroopa Majanduspiirkonna riigid, Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid ja Küpros oma vastavate Euroopa Ühendusega sõlmitud kokkulepete raames osaleda ühist huvi pakkuvates projektides, mis on selliste kokkulepetega hõlmatud.

2. Projektide teostamisel soodustatakse vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 11

Muud valdkondlikud võrgud

1. Kõikide muude valdkondlike võrkude rajamisel või täiustamisel, mis ei ole IDA-projektid, edaspidi "muud valdkondlikud võrgud", tagavad liikmesriigid ja ühendus kooskõlas nende valdkondlike võrkude teostamist korraldavate asjakohaste ühenduse õigusnormidega, et lõikeid 2—6 järgitakse.

2. Muud valdkondlikud võrgud tuginevad horisontaalmeetmetele, mis ühendus on võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1720/1999/EÜ raames, välja arvatud juhul, kui need meetmed ei sobi muude valdkondlike võrkude kasutajate nõudmiste rahuldamiseks.

3. Iga muu valdkondliku võrgu puhul põhinevad tehnilised nõuded sõltuvalt asjaoludest kas Euroopa normidel või sellistel avalikult kättesaadavatel tehnilistel nõuetel nagu avalikud Interneti standardid, et tagada riikide ja ühenduse süsteemide hea koostalitlusvõime haldusvaldkondade piires ja vahel, samuti erasektoriga. Erilist tähelepanu pööratakse ühenduse standardimisalastele suunistele ja abivahenditele side- ja infotehnoloogiliste süsteemide ja teenuste riigihangete vallas.

4. Iga muu valdkondliku võrgu piiritlemisel ja teostamisel püütakse tugineda sobivatele tulemustele, mis on saavutatud muude asjakohaste ühenduse meetmete, eelkõige teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust käsitlevate ühenduse programmide ja üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude vallas võetud ühenduse meetmetega.

5. Iga muud valdkondlikku võrku hinnatakse pärast teostust.

6. Muude valdkondlike võrkude teostamisel kannab ühendus kulusid võrdeliselt kasuga, mis ta nendest saab.

7. 3. oktoobriks 1999 ja seejärel iga aasta järel esitab komisjon TACile aruande lõigete 1—6 rakendamise kohta. Selles aruandes piiritleb komisjon kõik asjakohased kasutajate nõudmised, mille tõttu ei saa muud valdkondlikud võrgud tugineda lõikes 2 osutatud üldteenustele, ja kaalub võimalust täiustada neid üldteenuseid kõnealuste kasutajate nõudmiste rahuldamiseks.

Artikkel 12

Finantsraamistik

Käesoleva otsuse kohaste ühenduse meetmete rakendamise finantsraamistik ajavahemikus 1998—2000 on 38,5 miljonit eurot.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Otsus jõustub avaldamise päeval ja kehtib 31. detsembrini 2004.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. juuli 1999

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Niinistö

[1] EÜT C 54, 21.2.1998, lk 3 ja EÜT C 23, 28.1.1999, lk 8.

[2] EÜT C 214, 10.7.1998, lk 33.

[3] EÜT C 251, 10.8.1998, lk 1.

[4] Euroopa Parlamendi 18. novembri 1998. aasta arvamus (EÜT C 379, 7.12.1998, lk 68), nõukogu 21. detsembri 1998. aasta ühisseisukoht (EÜT C 55, 25.2.1999, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. aprilli 1999. aasta otsus (EÜT C 219, 30.7.1999). Nõukogu 21. juuni 1999. aasta otsus.

[5] EÜT C 181, 2.7.1994, lk 1.

[6] EÜT C 376, 12.12.1996, lk 1.

[7] EÜT C 200, 30.6.1997, lk 196.

[8] EÜT L 282, 24.11.1995, lk 16.

[9] EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12.

[10] EÜT L 269, 11.11.1995, lk 23.

[11] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 4.

[12] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 1.

[13] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9.

--------------------------------------------------

LISA

ÜHIST HUVI PAKKUVAD PROJEKTID HALDUSASUTUSTEVAHELISE ANDMEVAHETUSE ÜLEEUROOPALISTE VÕRKUDE VALLAS

IDA-programmi kohased ühist huvi pakkuvad projektid on järgmised.

A. ÜLDISED

1. Majandus- ja rahaliitu ja ühenduse poliitikat ja meetmeid toetavate telemaatikavõrkude arendamine ja teostamine (punkti B kohaselt), ühenduse institutsioonide vaheline teabevahetus (punkti C kohaselt) ja IDA-võrkude levitamine üle maailma (punkti D kohaselt).

2. Nõukogu otsuse 95/468/EÜ alusel algatatud valdkondlike projektide ja võrkude, välja arvatud punktis E osutatud võrgud, jätkamine ja täiustamine.

3. Euroopa Liidu ametite ja organite toimimiseks vajalike ja nende ametite asutamisest tulenevat õiguslikku raamistikku toetavate võrkude teostamine.

4. Võrkude teostamine isikute vaba liikumisega seotud poliitika vallas, kuivõrd neid on vaja Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaste ühenduse ja/või liikmesriikide meetmete toetamiseks.

5. Selliste võrkude teostamine, mida ühenduse põhimõtete ja meetmete raames ja ettenägematutel asjaoludel on kiiresti vaja, et toetada ühenduse ja liikmesriikide meetmeid muu hulgas inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise, Euroopa tarbijate õiguste, Euroopa Liidus olevate inimeste elamistingimuste või ühenduse põhihuvide kaitsmiseks.

B. MAJANDUS- JA RAHALIITU JA ÜHENDUSE POLIITIKAT JA MEETMEID TOETAVAD ERIVÕRGUD

1. Majandus- ja rahapoliitikaga seotud telemaatikavõrgud, mis eelkõige hõlbustavad lähenemisnõuete täitmist ja euro kasutuselevõtmist.

2. Telemaatikavõrgud, mis on seotud Euroopa Liidu laienemisega, eeskätt tõhusa elektroonilise sidepidamisega ühelt poolt komisjoni ja nõukogu tõlketeenistuste ning teiselt poolt ajutiste tõlke- ja/või toimetusüksuste vahel, mis võidakse igas kandidaatriigis luua.

3. Regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikaga seotud telemaatikavõrgud, mis eelkõige hõlbustavad sellise teabe kogumist, haldamist ja levitamist, mis käsitleb regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamist kesk- ja piirkondlike haldusasutuste tasandil.

4. Ühendusepoolse rahastamisega seotud telemaatikavõrgud, mis eelkõige loovad kokkupuutepunkti komisjoni olemasolevate andmekogudega, et hõlbustada Euroopa organisatsioonide ja eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu ühenduse rahastamisallikatele.

5. Statistikaga seotud telemaatikavõrgud, eelkõige statistilise teabe kogumiseks ja levitamiseks.

6. Ametlike dokumentide avaldamisega seotud telemaatikavõrgud.

7. Põllumajanduse ja kalandusega seotud telemaatikavõrgud, eelkõige toetamaks põllumajandusturgude ja põllumajanduse korralduse haldamist, tõhusamat rahalist juhtimist, põllumajandustootjate raamatupidamisandmete (RICA) vahetamist riikide asutuste ja komisjoni vahel ning pettusevastast võitlust.

8. Tööstusega seotud telemaatikavõrgud, eelkõige teabevahetuseks tööstusküsimuste eest vastutavate haldusasutuse vahel ning selliste haldusasutuste ja tööstusliitude vahel, autode tüübikinnitusandmete vahetamiseks haldusasutuste vahel ja ametlike vormide täitmist lihtsustavate ja parandavate teenuste osutamiseks.

9. Konkurentsipoliitikaga seotud telemaatikavõrgud, mis tagavad eeskätt parema elektroonilise andmevahetuse riikide haldusasutustega, et hõlbustada teatamis- ja nõupidamismenetluste rakendamist.

10. Kultuuri, teavitamise, side ja audiovisuaalvaldkonnaga seotud telemaatikavõrgud, eelkõige avalike võrkude sisu küsimusi käsitleva teabe vahetamiseks ja uute audiovisuaal- ja teabeteenuste väljatöötamise ja vaba osutamise edendamiseks.

11. Veondusega seotud telemaatikavõrgud, eelkõige sõidukijuhte, sõidukeid ja veoettevõtjaid käsitlevate andmete vahetamise toetamiseks.

12. Turismi, keskkonna ja tarbijate õiguste ja tervise kaitsmisega seotud telemaatikavõrgud liikmesriikidevahelise teabevahetuse toetamiseks.

C. INSTITUTSIOONIDEVAHELISED VÕRGUD

Institutsioonidevahelist teabevahetust toetavad telemaatikavõrgud, eelkõige:

1. ühenduse otsustamismenetluse ja parlamendi asjaajamise toetamiseks;

2. vajalike telemaatiliste ühenduste loomiseks komisjoni, Euroopa Parlamendi, muude Euroopa Liidu institutsioonide ja nõukogu (samuti Euroopa Liidu eesistujariigi võrgulehekülje ja liikmesriikide alaliste esinduste) vahel;

3. institutsioonidevahelises teabevahetuses mitme keele kasutamise hõlbustamiseks tõlketööde haldamise ja tõlkimise abivahendite, mitmekeelsete vahendite jagamise/vahetamise ja terminoloogiakogudesse ühtse pääsu võimaldamise abil;

4. dokumentide ühiseks kasutamiseks Euroopa Liidu ametite ja institutsioonide vahel.

D. IDA-VÕRKUDE LEVITAMINE ÜLE MAAILMA

IDA-võrkude laiendamine EMP, EFTA ja KIE riikidesse ja muusse assotsieerunud riikidesse ning G7 riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, pidades eeskätt silmas sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, ravimite ja keskkonnaga seotud telemaatikavõrke.

E. MUUD VALDKONDLIKUD VÕRGUD

Projektid, mida rahastati varem IDA-programmi alusel ja mida ühendus rahastab nüüd eraldi, kuuluvad siiski otsuse artiklis 11 osutatud "muude valdkondlike võrkude" hulka.

--------------------------------------------------