31996R0216

Komisjoni määrus (EÜ) nr 216/96,

5. veebruar 1996,

mis näeb ette siseturu harmoneerimisameti apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1994 määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, [1] muudetud määrusega (EÜ) nr 3288/94, [2] eriti selle artikli 140 lõiget 3,

ning arvestades, et:

määrusega (EÜ) nr 40/94 (edaspidi "määrus") luuakse uus kaubamärgisüsteem, mis võimaldab omandada kogu ühenduses kehtivat kaubamärki taotluse alusel, mis esitatakse siseturu harmoneerimisametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ("amet");

selleks on määruses vajalikud sätted ühenduse kaubamärkide registreerimise menetluse, ühenduse kaubamärkide haldamise, ameti otsuste peale esitatud kaebuste arutamise ning ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise korra kohta;

määruse artikli 130 alusel peavad apellatsioonikomisjonid vastutama kontrollijate, vastuväidete läbivaatustalituse, kaubamärkide haldus- ja õigustalituse ning tühistamistalituse otsuste peale esitatud kaebuste arutamise eest;

määruse VII jaotis sisaldab peamisi põhimõtteid, mis puudutavad kontrollijate, vastuväidete läbivaatustalituse, kaubamärkide haldus- ja õigustalituse ning tühistamistalituse otsuste peale esitatud kaebusi;

nõukogu määrust nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta [3] rakendatakse komisjoni 13. detsembri 1995 määrusega (EÜ) nr 2868/95, mille X jaotis sisaldab määruse VII jaotise rakendamiseeskirju;

käesolev määrus täiendab teisi, eelkõige apellatsioonikomisjonide moodustamise ja suulise arutamise eeskirju;

enne iga tööaasta algust peaks selleks moodustatud ametiasutus kindlaks määrama apellatsioonikomisjonide ülesanded; seejuures peaks mainitud ametiasutus kohaldama objektiivseid kriteeriume, nagu näiteks kaupade ja teenuste klasside numbreid või kaebuse esitajate nimede esitähti;

kaebuste arutamise ja lahendamise hõlpsuse huvides tuleks iga juhtumi puhul määrata ettekande tegija, kes muu hulgas valmistab osapooltele ette teatised ning koostab otsuste eelnõud;

apellatsioonikomisjonides võib menetluse osapooltel olla olukordi, kus nad ei või või ei taha apellatsioonikomisjonidele teatavaks teha pooleli oleva kaebusega seotud üldist huvi pakkuvaid küsimusi; seepärast peaksid apellatsioonikomisjonidel olema volitused omal algatusel või presidendi taotluse alusel paluda ameti presidenti esitada oma arvamus apellatsioonikomisjonides arutlusel olevate kaebustega seotud üldist huvi pakkuvate küsimuste kohta;

käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse artikli 141 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohustuste jaotamine ja selleks pädev ametiasutus

1. Enne iga tööaasta algust jaotatakse vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ära apellatsioonikomisjonide kohustused ning määratakse iga komisjoni liikmed ja nende asendusliikmed. Apellatsioonikomisjoni iga liikme võib määrata mitme apellatsioonikomisjoni liikmeks või asendusliikmeks. Neid meetmeid võib kõnealuse tööaasta jooksul vajaduse korral muuta.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed teeb teoks ametiasutus, kuhu kuuluvad ameti president esimehena, ameti asepresident apellatsioonikomisjonide eest vastutajana, apellatsioonikomisjonide esimehed ning apellatsioonikomisjonide kolm liiget, kelle valivad kõnealuseks tööaastaks komisjonide täiskogud, välja arvatud esimehed. Ametiasutus on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on vähemalt viis liiget, kaasa arvatud ameti president või asepresident ja kaks apellatsioonikomisjonide esimeest. Otsused võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl. Ametiasutus võib sätestada oma sisemised protseduurireeglid.

3. Kui apellatsioonikomisjonide vahel on kohustuste jaotamise suhtes tekkinud lahkhelisid, langetab otsustab lõikes 2 ettenähtud ametiasutus.

4. Kuni ei ole moodustatud rohkem kui kolm apellatsioonikomisjoni, koosneb lõikes 2 osutatud ametiasutus ameti presidendist esimehena, ameti asepresidendist apellatsioonikomisjonide eest vastutajana, juba moodustatud apellatsioonikomisjonide esimehest või esimeestest ja ühest apellatsioonikomisjonide liimest, kelle valivad kõnealuseks tööaastaks komisjonide täiskogud, välja arvatud esimees või esimehed. Ametiasutus on otsustusvõimeline ainult siis, kui on kohal vähemalt kolm liiget, kaasa arvatud ameti president või asepresident.

Artikkel 2

Liikmete asendamine

1. Asendusliikmetega asendamise põhjuseks võib olla puhkus, haigus, möödapääsmatud kohustused ja määruse artiklis 132 sätestatud väljaarvamiste alused.

2. Iga liige, kes palub end asendada asendusliikmega, teatab sellest viivitamata asjaomase komisjoni esimehele.

Artikkel 3

Väljaarvamine ja taandamine

1. Kui komisjonile on teada määruse artikli 132 lõike 3 kohane võimaliku väljaarvamise või taandamise põhjus, mis ei sõltu liikmest endast ega menetluse osapooltest, kohaldatakse määruse artikli 132 lõike 4 menetlust.

2. Asjaomasel liikmel tuleb esitada oma seisukohad väljaarvamise või taandamise kohta.

3. Kuni otsustatakse, kuidas vastavalt määruse artikli 132 lõikele 4 toimida, kaebuste edasist arutamist ei toimu.

Artikkel 4

Ettekande tegijad

1. Komisjoni esimehed määravad iga kaebuse korral oma komisjoni liikme või iseenda ettekande tegijaks.

2. Ettekande tegija teostab kaebuse eelmenetluse. Ta võib vastavalt komisjoni esimehe korraldusele ette valmistada osapoolte jaoks teatised. Teatistele kirjutab komisjoni nimel alla ettekande tegija.

3. Ettekande tegija valmistab ette komisjonisisesed koosolekud ja suulise asjaarutamise.

4. Ettekande tegija koostab otsuste eelnõud.

Artikkel 5

Registrid

1. Apellatsioonikomisjonide jaoks asutatakse registrid. Registrite ülesannete täitmise eest vastutavad registraatorid. Üks registraatoritest võidakse määrata vanemregistraatoriks.

2. Artikli 1 lõikes 2 ettenähtud ametiasutus võib registraatorile usaldada õiguslike või tehniliste raskusteta ülesannete täitmise, eeskätt esindamise, tõlgete esitamise, toimikute läbivaatamise ja teatamise.

3. Registraator esitab asjaomase komisjoni esimehele aruande esitatud kaebuse nõuetele vastavuse kohta.

4. Protokollid suulise asjaarutamise ja tõendite esitamise kohta koostab registraator või ameti presidendi nõusolekul komisjoni esimehe poolt määratav selle ameti teine ametnik.

Artikkel 6

Muudatused komisjoni koosseisus

1. Kui komisjoni koosseisu pärast suulist asjaarutamist muudetakse, tuleb menetluse osapooltele teatada, et ükskõik millise osapoole taotluse korral toimub uus suuline asjaarutamine komisjoni uue koosseisu ees. Uus suuline asjaarutamine toimub ka siis, kui seda nõuab uus liige ja kui teised komisjoni liikmed on sellega nõus.

2. Varem vastuvõetud esialgse otsusega on uus liige seotud juba samuti nagu teised liikmed.

3. Kui liige ei saa tegutseda pärast seda, kui komisjon on lõppotsuse teinud, ei asendata teda asendusliikmega. Kui esimees ei saa tegutseda, siis kirjutab esimehe nimel otsusele alla asjaomase komisjoni kõige pikema teenistusstaažiga liige, või kui liikmetel on ühepikkune teenistusstaaž, siis kõige vanem liige.

Artikkel 7

Kaebuste ühendamine

1. Kui ühe otsuse peale esitatakse mitu kaebust, liidetakse need ühte menetlusse.

2. Kui kaebused esitatakse eri otsuste peale ja kui need kõik määratakse läbivaatamiseks ühele, sama koosseisuga komisjonile, võib komisjon osapoolte nõusolekul arutada neid kaebusi ühes menetluses.

Artikkel 8

Kaebuse tagasisaatmine esimesele instantsile

Kui kaebuse aluseks olev esimese instantsi otsus tühistatakse menetluse oluliste puuduste tõttu, rahuldab komisjon kaebuse ja, kui ei ole põhjust teisiti teha, saadab kaebuse sellele instantsile tagasi või lahendab küsimuse ise.

Artikkel 9

Suuline asjaarutamine

1. Kui kaebus tuleb suulisele arutamisele, tagab komisjon, et kõik osapooled on enne ärakuulamist kogu asjakohase teabe ja dokumendid esitanud.

2. Komisjon võib suulise asjaarutamise osavõtukutsele lisada teatise, millega juhitakse tähelepanu erilise tähtsusega küsimustele või faktile, et teatavate küsimuste üle enam ei vaielda, või mis sisaldab muid märkusi, mis aitavad suulise asjaarutamise ajal keskenduda olulisele.

3. Komisjon tagab, et suulise asjaarutamise tulemusena on kaebuse kohta võimalik vastu võtta otsus, kui ei kerki esile erilisi põhjusi vastupidiseks.

Artikkel 10

Teatised osapooltele

Kui komisjon peab otstarbekaks osapooli teavitada sisuliste või õiguslike küsimuste võimaliku hindamise suhtes, koostatakse teatis nii, et selle tõlgendamine mingil viisil komisjoni ei seoks.

Artikkel 11

Seisukohad üldist huvi pakkuvate küsimuste kohta

Komisjon võib omal algatusel või ameti presidendi kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel paluda tal esitada kirjalikult või suuliselt oma seisukoht pooleli olevate asjaarutamiste käigus üleskerkinud üldist huvi pakkuvate küsimuste kohta. Osapooltel on õigus esitada presidendi seisukohtade suhtes oma tähelepanekuid.

Artikkel 12

Otsustele eelnevad nõupidamised

Ettekande tegija esitab teistele komisjoni liikmetele vastuvõtmisele tuleva otsuse eelnõu ja määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul selle kohta saab esitada vastuväiteid või teha muudatusettepanekuid. Kui ilmneb, et komisjoni liikmed ei ole kõik ühel arvamusel, tuleb komisjon kokku, et vastuvõtmisele tulevat otsust arutada. Nõupidamistest võtavad osa ainult komisjoni liikmed; asjaomase komisjoni esimees võib siiski anda teistele ametnikele, nagu näiteks registraatoritele või tõlkidele osalemisloa. Nõupidamised on salajased.

Artikkel 13

Hääletamise järjekord

1. Komisjoni liikmete nõupidamiste ajal kuulatakse esimesena ära ettekande tegija arvamus ning viimasena esimehe arvamus, kui ettekande tegijaks ei ole esimees.

2. Kui on vaja hääletada, hääletatakse samas järjekorras, välja arvatud siis, kui esimees on ühtlasi ettekande tegija, sel juhul hääletab ta viimasena. Hääletamisest keeldumine ei ole lubatud.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 1996

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario Monti

[1] EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

[2] EÜT L 349, 31.12.1994, lk 83.

[3] EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1.

--------------------------------------------------