31992L0057

Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ,

24. juuni 1992,

tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse pärast tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist esitatud komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikkel 118a näeb ette, et nõukogu võtab direktiividega vastu miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse;

vastavalt nimetatud artikli tingimustele tuleb nendes direktiivides hoiduda haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamist ja arengut;

komisjoni teatis tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitleva programmi kohta [4] näeb ette sellise direktiivi vastuvõtmise, millega tagataks töötajate ohutus ja tervis ajutistel ja liikuvatel ehitustööplatsidel;

nõukogu võttis oma 21. detsembri 1987. aasta resolutsioonis tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu kohta [5] teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada nõukogule lähitulevikus ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel rakendatavad miinimumnõuded;

ajutised või liikuvad ehitustööplatsid on tegevuspiirkonnad, kus töötajad puutuvad kokku eriti kõrge riskiastmega;

mitterahuldavad arhitektuurilised ja/või korralduslikud valikud või tööde halb planeerimine projekti ettevalmistamise käigus on olnud seotud rohkem kui poolte ehitustööplatsidel toimunud tööõnnetustega ühenduses;

kõigis liikmesriikides tuleb enne tööde alustamist teavitada töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutavat asutust töödest, mille mastaabid ületavad teatava piiri;

projekti teostamise käigus võib suure hulga tööõnnetusi põhjustada ebapiisav kooskõlastamine, eelkõige juhul, kui samal ajutisel või liikuval ehitustööplatsil töötavad eri ettevõtjad samal ajal või üksteise järel;

seepärast tuleks tõhustada kooskõlastamist eri isikute vahel, kes tegelevad nii projekti ettevalmistamise kui ka tööde teostamisega;

vastavus miinimumnõuetele, mis on kavandatud paremate ohutus- ja tervishoiustandardite tagamiseks ajutisel või liikuval ehitustööplatsil, on töötajate ohutuse ja tervise tagamisel põhiline;

lisaks sellele võivad füüsilisest isikust ettevõtjad ja tööandjad, kui nad võtavad ise tööst osa, oma tegevusega ajutisel või liikuval ehitustööplatsil seada ohtu töötajate ohutuse ja tervise;

seepärast tuleb nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv) [6] ja nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv) [7] asjaomaseid sätteid laiendada füüsilisest isikust ettevõtjatele ja tööandjatele, kes ise osalevad ehitusplatsil toimuvas töös;

käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/ EMÜ [8] artikli 16 lõike 1 tähenduses; seetõttu kohaldatakse nimetatud direktiivi sätteid ajutiste ja liikuvate ehitustööplatside suhtes täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist;

käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse ulatuse väljaarendamisel eelkõige seoses teemadega, mida käsitletakse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivis 89/106/EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta [9] ja nõukogu 18. juuli 1989. aasta direktiivis 89/440/EMÜ [10], millega muudetakse direktiivi 71/305/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord;

vastavalt nõukogu otsusele 74/325/EMÜ [11] konsulteerib komisjon selles valdkonnas ettepanekute koostamisel tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Teema

1. Käesolevas direktiivis, mis on kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded artikli 2 punktis a määratletud ajutiste ja liikuvate ehitustööplatside puhul.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata puurimise ja kaevandamise suhtes kaevandustööstuses vastavalt määratlusele nõukogu 27. juuni 1974. aasta otsuse 74/326/EMÜ (kaevanduste alalise ohutus- ja tervishoiukomisjoni vastutusala laiendamise kohta kõikidele maavarasid kaevandavatele tööstustele) [12] artikli 1 lõikes 2.

3. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ajutised ja liikuvad ehitustööplatsid (edaspidi "ehitustööplatsid") — mis tahes ehitustööplats, kus toimuvad ehitus- või tsiviilehitustööd; selliste tööde mittetäielik nimekiri on toodud I lisas;

b) klient — füüsiline või juriidiline isik, kelle jaoks projekt teostatakse;

c) projektijuht — füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab projekti ja/või projekti täitmise ja/või täitmise järelevalve eest ja tegutseb kliendi nimel;

d) füüsilisest isikust ettevõtja — direktiivi 89/391/EMÜ artikli 3 punktides a ja b nimetamata isik, kelle kutsetegevus aitab kaasa projekti lõpetamisele;

e) projekti ettevalmistamise käigus ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegelev koordinaator — füüsiline või juriidiline isik, kellele klient ja/või projektijuht on projekti ettevalmistamise ajaks usaldanud artiklis 5 osutatud ülesannete täitmise;

f) projekti teostamise käigus ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegelev koordinaator — füüsiline või juriidiline isik, kellele klient ja/või projektijuht on projekti teostamise ajaks usaldanud artiklis 6 osutatud ülesannete täitmise.

Artikkel 3

Koordinaatorite määramine. Ohutuse ja tervisekaitse kava. Eelteatamine

1. Klient või projektijuht määrab igale ehitustööplatsile, kus on rohkem kui üks tööettevõtja, ühe artikli 2 punktides e ja f osutatud ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegeleva koordinaatori või mitu sellist koordinaatorit.

2. Klient või projektijuht tagab, et enne ehitustööplatsi kasutuselevõtmist koostatakse ohutuse ja tervisekaitse kava vastavalt artikli 5 punktile b.

Liikmesriigid võivad pärast juhtkonna ja töötajatega konsulteerimist lubada erandeid esimese lõigu sätetest, kui tegu ei ole:

- tööga, millega kaasnevad II lisas loetletud konkreetsed ohud, või

- tööga, mille puhul on vaja käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud eelteatamist.

3. Kui tegemist on ehitustööplatsiga:

- millele kavandatud tööd kestavad kauem kui 30 tööpäeva ja millel tegutseb samal ajal rohkem kui 20 töötajat, või

- millele kavandatud töö maht ületab 500 inimtööpäeva,

edastab klient või projektijuht enne töö algust pädevatele asutustele II lisa kohaselt koostatud eelteate.

Eelteade peab olema ehitustööplatsil selgesti nähtav ja vajaduse korral tuleb seda ajakohastada.

Artikkel 4

Projekti ettevalmistamine: üldpõhimõtted

Projektijuht või vajaduse korral klient võtab direktiivis 89/391/EMÜ osutatud ohutuse ja tervishoiu ennetavaid üldpõhimõtteid arvesse kõigis projekti kavandamise ja ettevalmistamise staadiumides, eelkõige:

- siis, kui otsustatakse arhitektuurilisi, tehnilisi ja/või organisatsioonilisi aspekte, et planeerida ülesandeid ja tööetappe, mis peavad toimuma samal ajal või üksteise järel,

- siis, kui hinnatakse sellise töö või tööetappide lõpetamisele kuluvat aega. Iga kord, kui see osutub vajalikuks, võetakse arvesse ka kõiki ohutuse ja tervisekaitse kavasid ja faile, mis on koostatud kooskõlas artikli 5 punktidega b või c või mida on kohandatud vastavalt artikli 6 punktile c.

Artikkel 5

Projekti ettevalmistamine: koordinaatorite ülesanded

Projekti ettevalmistamise käigus ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegelev koordinaator (tegelevad koordinaatorid), kes on määratud vastavalt artikli 3 lõikele 1, peab (peavad):

a) koordineerima artikli 4 sätete kohaldamist;

b) koostama või laskma koostada ohutuse ja tervisekaitse kava, milles esitatakse kõnealuse ehitustööplatsi suhtes kohaldatavad eeskirjad, võttes vajaduse korral arvesse kõnealusel platsil toimuvat tööstustegevust; kõnealune kava peab sisaldama erimeetmeid töö kohta, mis kuulub ühte või mitmesse II lisas sätestatud kategooriasse;

c) koostama projekti iseloomustavate omaduste kohta kausta, mis sisaldaks ohutuse ja tervishoiu kohta asjaomast teavet, mida võiks edaspidiste tööde puhul arvesse võtta.

Artikkel 6

Projekti teostamine: koordinaatorite ülesanded

Projekti teostamise käigus ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegelev koordinaator (tegelevad koordinaatorid), kes on määratud vastavalt artikli 3 lõikele 1, peab (peavad):

a) koordineerima ohutuse ja ennetamise üldpõhimõtete kohaldamist:

- siis, kui otsustatakse tehnilisi ja/või organisatsioonilisi aspekte, et planeerida ülesandeid ja tööetappe, mis peavad toimuma samal ajal või üksteise järel,

- siis, kui hinnatakse sellise töö või tööetappide lõpetamisele kuluvat aega;

b) koordineerima asjaomaste sätete rakendamist tagamaks, et töötajad ja, kui see on töötajate kaitseks vajalik, ka füüsilisest isikust ettevõtjad:

- rakendavad järjekindlalt artiklis 8 osutatud põhimõtteid,

- järgivad vajaduse korral artikli 5 punktis b osutatud ohutuse ja tervisekaitse kava;

c) tegema või laskma teha artikli 5 punktis b osutatud ohutuse ja tervisekaitse kavas ja artikli 5 punktis c osutatud kaustas muudatusi, mis on vajalikud, et võtta arvesse töö kulgu ja toimunud muudatusi;

d) korraldama koostööd tööandjate, sealhulgas sama ehitustööplatsi järjestikuste tööandjate vahel, koordineerima nende tegevust, eesmärgiga kaitsta töötajaid ning välistada õnnetusi ja ametialaseid ohtusid, ja vastastikust teabevahetust vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 4 tagades, et vajaduse korral kaasatakse sellesse protsessi füüsilisest isikust ettevõtjad;

e) koordineerima töökorraldust, et kontrollida, kas töövõtteid rakendatakse nõuetekohaselt;

f) võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ehitustööplatsile lubatakse ainult selleks volitatud isikuid.

Artikkel 7

Klientide, projektijuhtide ja tööandjate vastutus

1. Kui klient või projektijuht on määranud koordinaatori või koordinaatorid täitma artiklites 5 ja 6 osutatud ülesandeid, ei vabasta see klienti ega projektijuhti sellega seotud vastutusest.

2. Artiklite 5 ja 6 ja käesoleva artikli lõike 1 rakendamine ei mõjuta direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud tööandja vastutuse põhimõtet.

Artikkel 8

Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 rakendamine

Töö teostamisel kohaldatakse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 sätteid, eelkõige seoses järgmisega:

a) ehitustööplatsi hoidmine heas korras ja piisavalt puhtana;

b) töökohtade valimine lähtuvalt sellest, kuidas on võimalik neile töökohtadele juurde pääseda ning marsruutide või läbipääsu- ja liikumisalade kindlaksmääramine;

c) eri materjalide käitlemise tingimused;

d) seadmete ja seadeldiste tehniline hooldus, kasutuselevõtmisele eelnev kontrollimine ja regulaarne kontrollimine selleks, et parandada vead, mis võiksid mõjutada töötajate ohutust ja tervist;

e) eri materjalide ladustamispiirkondade piiritlemine ja tähistamine eelkõige siis, kui tegemist on ohtlike materjalide ja ainetega;

f) tingimused, mille korral kasutatavad ohtlikud materjalid kõrvaldatakse;

g) jäätmete ja prahi ladustamine ja kõrvaldamine või äraviimine;

h) eri tööde või tööetappide jaoks eraldatud aja kohandamine vastavalt töö kulgemisele platsil;

i) koostöö tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahel;

j) vastastikused seosed tööstustegevusega ehistustööplatsi asukohas või selle läheduses.

Artikkel 9

Tööandjate kohustused

Selleks et säilitada ohutus ja tagada tervishoid ehitustööplatsil artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimustel, teevad tööandjad järgmist:

a) eelkõige artikli 8 rakendamisel võtavad meetmeid, mis on kooskõlas IV lisas sätestatud miinimumnõuetega;

b) võtavad arvesse ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegeleva koordinaatori (tegelevate koordinaatorite) soovitusi.

Artikkel 10

Muude isikurühmade kohustused

1. Ohutuse säilitamiseks ja tervishoiu tagamiseks ehitustööplatsil teevad füüsilisest isikust ettevõtjad järgmist:

a) järgivad muu hulgas eelkõige järgmist:

i) direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 4 ja artiklis 13 ning käesoleva direktiivi artiklis 8 ja IV lisas sätestatud nõuded;

ii) direktiivi 89/655/EMÜ artikli 4 ja kõnealuse direktiivi lisa asjaomased sätted;

iii) direktiivi 89/656/EMÜ artikkel 3, artikli 4 lõiked 1–4 ja lõige 9 ning artikkel 5;

b) võtavad arvesse ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegeleva koordinaatori (tegelevate koordinaatorite) soovitusi.

2. Ohutuse säilitamiseks ja tervishoiu tagamiseks ehitustööplatsil, kus tööandjad osalevad isiklikult ehitustööplatsil toimuvas töös, teevad nad järgmist:

a) järgivad muu hulgas eelkõige järgmist:

i) direktiivi 89/391/EMÜ artikkel 13;

ii) direktiivi 89/655/EMÜ artikli 4 ja kõnealuse direktiivi lisa asjaomased sätted;

iii) direktiivi 89/656/EMÜ artikkel 3, artikli 4 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 9 ning artikkel 5;

b) võtavad arvesse ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegeleva koordinaatori (tegelevate koordinaatorite) kommentaare.

Artikkel 11

Töötajate teavitamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida võetakse nende ohutuse ja tervise tagamiseks ehitustööplatsil.

2. See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.

Artikkel 12

Töötajate nõustamine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiivi artiklitega 6, 8 ja 9 seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt, tagades vajaduse korral nõuetekohase koordineerimise töökohas tegutseva ettevõtjatöötajate ja/või töötajate esindajate vahel, võttes arvesse ohu taset ja töökoha suurust.

Artikkel 13

Lisade muutmine

1. I, II ja III lisa muudatused võtab nõukogu vastu asutamislepingu artiklis 118a sätestatud korras.

2. IV lisa muudatused, mis on rangelt tehnilised ja mis tulenevad:

- direktiividest, mis võetakse vastu ajutiste või liikuvate ehitustööplatside tehnilise ühtlustamise ja standardimise kohta ja/või

- tehnilisest arengust, muudatustest rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides või teadmiste täienemisest ajutiste ja liikuvate ehitustööplatside valdkonnas,

võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 14

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 1993.

Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud või vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga nelja aasta järel aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades tööandjate ja töötajate arvamusele.

Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteele.

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele regulaarselt aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, võttes arvesse lõikeid 1, 2, 3 ja 4.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 24. juuni 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

José da Silva Peneda

[1] EÜT C 213, 28.8.1990, lk 2 ja EÜT C 112, 27.4.1991, lk 4.

[2] EÜT C 78, 18.3.1990, lk 172 ja EÜT C 150, 15.6.1992.

[3] EÜT C 120, 6.5.1991, lk 24.

[4] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3.

[5] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.

[6] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.

[7] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

[8] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[9] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

[10] EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1. Muudetud komisjoni otsusega 90/380/EMÜ (EÜT L 187, 19.7.1990, lk 55).

[11] EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15. Viimati muudetud 1985. aasta ühinemisaktiga.

[12] EÜT L 185, 9.7.1974, lk 18.

--------------------------------------------------

I LISA

KÄESOLEVA DIREKTIIVI ARTIKLI 2 PUNKTIS a OSUTATUD EHITUS- JA TSIVIILEHITUSTÖÖDE MITTETÄIELIK NIMEKIRI

1. Kaevamistööd

2. Mullatööd

3. Ehitustööd

4. Valmiselementide monteerimine ja demonteerimine

5. Ümberehitamine ja seadmestamine

6. Muudatuste tegemine

7. Renoveerimine

8. Remonditööd

9. Demonteerimine

10. Lammutustööd

11. Hooldus

12. Sanitaarremont. Värvimis- ja puhastustööd

13. Kuivendustööd

--------------------------------------------------

II LISA

SELLISTE KÄESOLEVA DIREKTIIVI ARTIKLI 3 LÕIKE 2 TEISES LÕIGUS OSUTATUD TÖÖDE MITTETÄIELIK NIMEKIRI, MILLEGA KAASNEB KONKREETNE OHT TÖÖTAJATE OHUTUSELE JA TERVISELE

1. Töö, mille puhul töötajal on oht jääda varingu alla, vajuda soisesse pinnasesse või kukkuda kõrgelt, kui ohtu suurendab töö laad või kasutatavad töömeetodid või keskkond töökohas või ehitustööplatsil [1].

2. Töö, mille puhul töötajaid ohustavad keemilised või bioloogilised ained, mis on töötajate ohutusele ja tervisele eriti ohtlikud või mille puhul on õigusaktidega sätestatud tervisekontrolli nõue.

3. Töö ioniseeriva kiirgusega, mille puhul tuleb kontrolliala või järelevalve piirkond tähistada vastavalt määratlusele direktiivi 80/836/Euratom [2] artiklis 20.

4. Töö kõrgepingeliinide läheduses.

5. Töö, mille puhul töötajad on uppumisohus.

6. Töö kaevudes, maa-alused mullatööd ja töö tunnelites.

7. Töö, mida sukeldujad teevad õhuvarustussüsteemiga.

8. Töö, mida töötajad teevad suruõhuga kessoonides.

9. Töö, milles kasutatakse lõhkeaineid.

10. Töö, mis on seotud raskete valmiselementide monteerimise või demonteerimisega.

[1] Punkti 1 rakendamisel võivad liikmesriigid sätestada konkreetsete olukordade jaoks arvulised näitajad.

[2] EÜT L 246, 17.9.1980, lk 1. Viimati muudetud direktiiviga 84/467/Euratom (EÜT L 265, 5.10.1984, lk 4).

--------------------------------------------------

III LISA

KÄESOLEVA DIREKTIIVI ARTIKLI 3 LÕIKE 3 ESIMESES LÕIGUS OSUTATUD EELTEATE SISU

1. Edastamiskuupäev: …

2. Ehitustööplatsi täpne aadress: …

3. Kliendi (klientide) nimi (nimed) ja aadress(id): …

4. Projektiliik: …

5. Projektijuhi (projektijuhtide) nimi (nimed) ja aadress(id): …

6. Projekti ettevalmistamise käigus ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegeleva(te) koordinaatori(te) nimi (nimed) ja aadress(id): …

7. Projekti teostamise käigus ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegeleva(te) koordinaatori(te) nimi (nimed) ja aadress(id): …

8. Ehitustööplatsil tööde alustamise kavandatud kuupäev:

9. Tööde kavandatud kestus ehitustööplatsil: …

10. Eeldatav maksimaalne töötajate arv ehitustööplatsil:

11. Tööettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kavandatud arv ehitustööplatsil: …

12. Juba valitud tööettevõtjate andmed: …

--------------------------------------------------

IV LISA

OHUTUSE JA TERVISHOIU MIINIMUMNÕUDED EHITUSTÖÖPLATSIDEL

Direktiivi artikli 9 punkt a ja artikli 10 lõike 1 punkti a alapunkt i

Sissejuhatavad märkused

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse, kui seda nõuab ehitustööplatsi iseloom, tegevus, asjaolud või oht.

Käesoleva lisa kohaldamisel hõlmab mõiste "ruumid" muu hulgas ka barakke.

A OSA

ÜLDISED MIINIMUMNÕUDED EHITUSTÖÖPLATSIL ASUVATELE TÖÖKOHTADELE

1. Stabiilsus ja tugevus

1.1. Materjalid, seadmed ja üldiselt kõik komponendid, mis võivad liikudes mõjutada töötajate ohutust ja tervist, peavad olema otstarbekalt ja ohutult stabiliseeritud.

1.2. Juurdepääsu ebapiisava vastupidavusega materjalidest pindadele lubatakse ainult siis, kui on olemas vastavad seadmed või vahendid, mille abil saab tööd teha ohutult.

2. Energiajaotusrajatised

2.1. Rajatised tuleb projekteerida, ehitada ja neid kasutada selliselt, et ei tekiks tulekahju- ega plahvatusohtu; inimesed peavad olema piisavalt kaitstud otsesest või kaudsest kontaktist põhjustatud elektrilöögi eest.

2.2. Seadmete ja kaitsevahendite projekt, konstruktsioon ja valik peavad lähtuma jaotatava energia liigist ja võimsusest, välistingimustest ja rajatisele juurdepääsu omavate isikute pädevusest.

3. Evakuatsiooniteed ja -pääsud

3.1. Evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema vabad ja viima võimalikult otse ohutusse piirkonda.

3.2. Ohu korral peab töötajatel olema võimalik evakueerida kõik töökohad kiiresti ja võimalikult ohutult.

3.3. Evakuatsiooniteede ja -pääsude arv, jaotus ja mõõtmed sõltuvad platsi ja ruumide kasutusest, seadmetest ja suurusest ja sellest, milline on maksimaalne seal viibivate inimeste arv.

3.4. Konkreetsed evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 77/576/EMÜ [1] rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

Sellised tähistused peavad olema piisavalt vastupidavad ja paigutatud vajalikesse kohtadesse.

3.5. Evakuatsiooniteed ja -pääsud ja nende juurde viivad liikumisteed ja uksed peavad olema takistustest vabad, et neid oleks võimalik igal ajal ilma raskusteta kasutada.

3.6. Evakuatsiooniteed ja -pääsud, mis vajavad valgustust, tuleb varustada piisava tugevusega avariivalgustusega juhuks, kui valgustus peaks rikki minema.

4. Tulekahju avastamine ja tuletõrje

4.1. Olenevalt ehitustööplatsi omadustest, suurusest ja ruumide kasutusest, platsil olevatest seadmetest, platsil olevate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ja kohal olevate inimeste tõenäolisest maksimaalsest arvust, peab ehitustööplatsil olema piisav arv vajalikke tuletõrjevahendeid ja vajaduse korral ka tulekahjuandureid ja häiresüsteeme.

4.2. Nimetatud tuletõrjevahendeid, tulekahjuandureid ja häiresüsteeme tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Regulaarselt tuleb korraldada vajalikke katseid ja õppusi.

4.3. Mehaanilised tuletõrjevahendid peavad olema hõlpsasti kättesaadavad ja lihtsalt kasutatavad.

Tuletõrjevahendid peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 77/576/EMÜ rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

Sellised tähistused peavad olema piisavalt vastupidavad ja paigutatud vajalikesse kohtadesse.

5. Ventilatsioon

Tuleb võtta meetmeid, et tagada piisav varustatus värske õhuga, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

Kui kasutatakse sundventilatsioonisüsteemi, tuleb seda töökorras pidada ning see ei tohi tekitada töötajate tervisele kahjulikku tõmbetuult.

Kui see on töötajate tervise huvides vajalik, peab kontrollsüsteem rikkeist märku andma.

6. Kokkupuude konkreetse ohuga

6.1. Töötajad ei tohi kokku puutuda kahjuliku müratasemega ega kahjulike välismõjudega (näiteks gaas, aur, tolm).

6.2. Kui töötajad peavad sisenema alale, kus õhk võib sisaldada mürgiseid või kahjulikke aineid või kus ei ole piisavalt hapnikku või kus õhk on plahvatusohtlik, tuleb kõnealust õhku jälgida ja võtta meetmeid võimalike ohtude vältimiseks.

6.3. Töötajat ei tohi mingil juhul saata tööle kõrge riskiteguriga suletud ruumi.

Sellist töötajat tuleb vähemalt väljastpoolt jälgida ning võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et töötajat saab tõhusalt ja viivitamata abistada.

7. Temperatuur

Tööajal peab temperatuur olema inimestele sobiv, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

8. Loomulik ja kunstlik valgustus ehitustööplatsi töökohtades, ruumides ja liikumisteedel

8.1. Töökohtades, ruumides ja liikumisteedel peab võimaluse korral olema piisav loomulik valgustus ning öösel ja ajal, mil päevavalgus ei ole piisav, tuleb tagada otstarbekas ja piisav kunstlik valgustus; vajaduse korral tuleb kasutada põrutuskindlaid kaasaskantavaid valgusallikaid.

Kasutatava kunstliku valgustuse värv ei tohi muuta ega mõjutada signaalide ega suunaviitade tähelepandavust.

8.2. Valgustid tuleb paigaldada ruumidesse, töökohtadele ja liikumisteedele selliselt, et paigaldatud valgustid ei oleks töölistele ohtlikud.

8.3. Ruumid, töökohad ja liikumisteed, kus töötajad satuvad kunstliku valgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava tugevusega avariivalgustusega.

9. Uksed ja väravad

9.1. Lükanduksed peavad olema varustatud ohutusseadisega, mis ei lase neil siinidelt maha joosta ja ümber kukkuda.

9.2. Ülespoole avanevad uksed ja väravad peavad olema varustatud mehhanismiga, mis ei lase neil tagasi alla kukkuda.

9.3. Evakuatsiooniteedele jäävad uksed ja väravad tuleb vastavalt tähistada.

9.4. Eelkõige sõidukitele mõeldud väravate vahetus läheduses peavad olema jalakäijate uksed, kui jalakäijatel ei ole muul moel tagatud ohutu läbikäik; sellised uksed peavad olema selgelt tähistatud ja alati läbipääsetavad.

9.5. Mehaanilised uksed ja väravad peavad töötama selliselt, et nad ei põhjustaks töötajate jaoks õnnetusohtu.

Sellised uksed ja väravad peavad olema varustatud hädaseiskamisseadistega, mida on lihtne ära tunda ja millele on lihtne juurde pääseda ning, välja arvatud juhul, kui nad avanevad voolukatkestuse korral automaatselt, peab olema võimalik neid käsitsi avada.

10. Liikumisteed ja ohualad

10.1. Liikumisteed, kaasa arvatud trepid, kinnitatud redelid ning laadimisplatvormid ja -rambid, peavad olema arvestatud, paigaldatud, seatud ja kättesaadavaks tehtud selliselt, et neile oleks tagatud lihtne, ohutu ja otstarbekas juurdepääs, mis ei seaks ohtu nende liikumisteede läheduses töötavaid töötajaid.

10.2. Jalakäijate ja/või kaupade liikumiseks kasutatavad teed, kaasa arvatud teed, mida kasutatakse laadimiseks ja lossimiseks, peavad olema mõõtmetega, mis vastaksid tõenäoliste kasutajate arvule ja asjaomase tegevuse liigile.

Kui liikumisteedel kasutatakse transpordivahendeid, tuleb muudele ehitustööplatsi kasutajatele võimaldada piisavalt ohutu liikumisruum või piisavad kaitsevahendid.

Liikumisteed peavad olema selgelt tähistatud ning neid tuleb regulaarselt kontrollida ja korras hoida.

10.3. Sõidukite liikumisteede ja uste, väravate, jalakäijate läbipääsude, koridoride ja treppide vahele peab jääma piisavalt ruumi.

10.4. Kui ehitustööplatsil on piiratud juurdepääsuga alasid, peavad need olema varustatud seadmetega, mis ei lase vastava loata töötajatel siseneda.

Nende töötajate kaitseks, kes tohivad ohualale siseneda, tuleb võtta asjakohased meetmed.

Ohualad peavad olema selgelt tähistatud.

11. Laadimisplatvormid ja -rambid

11.1. Laadimisplatvormid ja -rambid peavad sobima veetava kauba mõõtmetega.

11.2. Laadimisplatvormidel peab olema vähemalt üks väljapääs.

11.3. Laadimisrambid peavad olema piisavalt ohutud, et töötajad sealt alla ei kukuks.

12. Liikumisvabadus töökohtades

Töökohtade põrandad peavad olema sellised, et töötajad saaksid oma töö tegemiseks piisavalt liikuda, võttes arvesse ka vajalikke seadmeid ja aparaate.

13. Esmaabi

13.1. Tööandja peab tagama võimaluse anda esmaabi ja selle, et igal ajal on võimalik kutsuda appi vastava koolitusega töötajad.

Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et töötajad, kellel on juhtunud õnnetus või kes on järsku haigeks jäänud, saab arstiabi andmiseks mujale viia.

13.2. Kui töö ulatus või tegevusliigid seda eeldavad, peab olemas olema üks või mitu esmaabiruumi.

13.3. Esmaabiruumid peavad olema varustatud elementaarsete esmaabivahendite ja -seadmetega ning neile peab olema võimalik kanderaamiga lihtsalt juurde pääseda.

Vahendid peavad olema tähistatud vastavalt direktiivi 77/576/EMÜ rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

13.4. Lisaks sellele peavad esmaabivahendid olema kättesaadavad kõigis kohtades, kus töötingimused seda eeldavad.

Need vahendid peavad olema asjakohaselt tähistatud ja lihtsalt kättesaadavad.

Kohaliku hädaabiteenistuse aadress ja telefoninumber peavad olema selgesti nähtavalt välja pandud.

14. Sanitaarvahendid

14.1. Riietusruumid ja kapid

14.1.1. Töötajatele tuleb tagada sobivad riietusruumid, kui nad peavad kandma spetsiaalseid tööriideid ja kui tervist või sündsust silmas pidades ei saa eeldada, et töötajad vahetaksid riideid mujal.

Riietusruumidele peab olema lihtne juurde pääseda, need peavad olema piisava suurusega ning varustatud istmetega.

14.1.2. Riietusruumid peavad olema piisavalt suured ning neis peavad olema vahendid, mis võimaldavad töötajatel vajaduse korral kuivatada oma tööriideid ning isiklikke riideid ja asju ning hoida neid lukustatult.

Kui asjaolud (nt ohtlikud ained, niiskus, mustus) seda nõuavad, peavad olemas olema vahendid, et hoida tööriideid töötajate isiklikest riietest ja asjadest eraldi.

14.1.3. Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi riietusruumid või riietusruumide kasutamine eri aegadel.

14.1.4. Kui punkti 14.1.1 esimeses lõigus sätestatud riietusruume ei ole vaja, peab igal töötajal olema koht, kuhu ta saab oma riided ja isiklikud asjad luku taha panna.

14.2. Dušid ja valamud

14.2.1. Kui seda eeldab töö laad või tervishoid, tuleb töötajatele võimaldada piisav arv sobivaid dušše.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi duširuumid või duširuumide kasutamine eri aegadel.

14.2.2. Duširuumid peavad olema piisavalt suured, et kõik töötajad saaksid takistusteta pesta asjakohastele hügieenistandarditele vastavates tingimustes.

Dušid peavad olema varustatud nii külma kui ka sooja veega.

14.2.3. Kui punkti 14.2.1 esimese lõigu alusel ei ole dušše vaja, peab töökoha läheduses ja riietusruumides olema piisav arv voolava (vajadusel sooja) veega valamuid.

Kui see on sündsuse huvides vajalik, tuleb meeste ja naiste jaoks ette näha eraldi valamud või valamute kasutamine eri aegadel.

14.2.4. Kui ruumid, kus on dušš või valamu, asuvad riietusruumidest eraldi, peab nende vahel olema lihtne liikuda.

14.3. Tualetid ja valamud

Töökohtade, puhkeruumide, riietusruumide ning duši- ja valamuruumide läheduses peavad töötajate käsutuses olema spetsiaalsed ruumid piisava arvu tualettide ja valamutega.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi tualetid või tualettide kasutamine eri aegadel.

15. Puhke- ja/või eluruumid

15.1. Kui töötajate ohutuse või tervise seisukohast on vajalik, eelkõige seoses teostatava tegevuse liigiga, või kui töökohal on rohkem kui teatav arv töötajaid või kui ehitustööplats on kõrvalises kohas, peavad töötajate käsutuses olema lihtsalt juurdepääsetavad puhke- ja/või eluruumid.

15.2. Puhke- ja/või eluruumid peavad olema piisavalt suured ja varustatud asjaomase töötajate arvu jaoks piisava arvu laudade ja seljatugedega istmetega.

15.3. Kui selliseid ruume ei ole, tuleb töötajate käsutusse anda muud ruumid, kus nad saavad töökatkestuste ajal viibida.

15.4. Alalistes eluruumides peavad, kui neid ei kasutata ainult erandjuhtudel, olema piisavad sanitaarseadmed, puhkeruum ja vaba aja veetmise ruum.

Sellised ruumid peavad olema varustatud voodite, kappide, laudade ja seljatoega istmetega, võttes arvesse töötajate arvu ja vajadusel mõlemast soost töötajate olemasolu.

15.5. Mittesuitsetajate kaitseks ebamugavuse eest, mida tubakasuits põhjustab puhkeruumides ja/või eluruumides, tuleb võtta asjakohased meetmed.

16. Rasedad naised ja imetavad emad

Rasedatel naistel ja imetavatel emadel peab olema võimalik sobivates tingimustes pikali heita ja puhata.

17. Puuetega töötajad

Vajaduse korral tuleb töökohtade korraldamisel arvesse võtta puuetega töötajaid.

See säte kehtib eelkõige uste, vahekäikude, treppide, duššide, valamute, tualettide ja töökohtade suhtes, mida puuetega inimesed otseselt kasutavad või kus nad viibivad.

18. Muud sätted

18.1. Ehitustööplatsi ümbrus ja piirded peavad olema tähistatud selliselt, et nad oleksid selgelt nähtavad ja äratuntavad.

18.2. Töötajatel peab ehitustööplatsil olema piisavalt joogivett ja võimalusel ka muud sobivat alkoholivaba jooki nii kasutatavates ruumides kui ka töökohtade läheduses.

18.3. Töötajatel peab olema võimalik:

- süüa rahuldavates tingimustes,

- vajaduse korral valmistada süüa rahuldavates tingimustes.

B OSA

KONKREETSED MIINIMUMNÕUDED EHITUSTÖÖPLATSIL ASUVATELE TÖÖKOHTADELE

Sissejuhatav märkus

Kui seda nõuab konkreetne olukord, ei tohiks nende miinimumnõuete allpool kahte osasse jaotamist pidada siduvaks.

I jagu

Ehitustööplatsil siseruumides asuvad töökohad

1. Stabiilsus ja tugevus

Tööruumide konstruktsioon ja stabiilsus peavad vastama nende kasutusotstarbele.

2. Avariiuksed

Avariiuksed peavad avanema väljapoole.

Avariiuksed ei tohi olla selliselt lukustatud ega suletud, et inimene, kellel on vaja neid ohuolukorras kasutada, ei saa neid lihtsalt ja viivitamata kasutada.

Avariiustena ei tohi kasutada lükanduksi ega pöörduksi.

3. Ventilatsioon

Kui kasutatakse kliimaseadmeid või mehaanilisi ventilatsiooniseadmeid, ei tohi need tekitada töötajatele ebameeldivat tõmbetuult.

Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu töötajate tervise, tuleb viivitamata kõrvaldada.

4. Temperatuur

4.1. Puhkeruumide, tööl olevate töötajate ruumide, sanitaarsõlmede, sööklate ja esmaabiruumide temperatuur peab vastama nende ruumide konkreetsele otstarbele.

4.2. Aknad, katuseaknad ja klaasist vaheseinad peaksid võimaldama vältida liigset päikesevalgust, arvestades töö iseloomu ja ruumi kasutust.

5. Loomulik ja kunstlik valgustu

Võimaluse korral peab töökohtades olema piisav loomulik valgustus ning lisaks sellele peab seal olema töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks piisav kunstlik valgustus.

6. Ruumide põrandad, seinad, laed ja katused

6.1. Töökohtade põrandal ei tohi olla ohtlikke muhke, auke ega kallakuid ning põrandad peavad olema kinnitatud ja stabiilsed ega tohi olla libedad.

6.2. Põrandate, seinte ja lagede pind peab olema selline, et neid saaks vastavalt asjakohastele hügieenistandarditele puhastada ja värskendada.

6.3. Läbipaistvad ja poolläbipaistvad seinad, eelkõige klaasist vaheseinad ruumides või töökohtade ja liikumisteede lähedal peavad olema selgelt tähistatud ja valmistatud ohutust materjalist või olema kaitstud selliste kohtade või liikumisteede eest, et töötajad ei puutuks seintega kokku ega saaks viga, kui seinad peaksid purunema.

7. Aknad ja katuseaknad

7.1. Töötajad peavad saama aknaid, ventilaatoreid ohutult avada, sulgeda, reguleerida ja kinnitada.

Avatuna ei tohi nad töötajatele ohtlikud olla.

7.2 Aknad ja katuseaknad peavad olema projekteeritud koos seadmetega või varustatud seadistega, mille abil saab neid puhastada, ilma et see oleks ohtlik seda tööd tegevatele töötajatele või muudele kohal viibivatele töötajatele.

8. Uksed ja väravad

8.1. Uste ja väravate asukoht, arv ja mõõtmed ning nende valmistamiseks kasutatud materjalid olenevad vastavate ruumide või piirkondade laadist ja kasutusest.

8.2. Läbipaistvad uksed peavad olema silma kõrgusel vajalikult tähistatud.

8.3. Pöörduksed ja -väravad peavad olema läbipaistvad või läbipaistva paneeliga.

8.4. Juhul kui uste ja väravate läbipaistvad või poolläbipaistvad pinnad ei ole tehtud turvamaterjalist ja kui on oht, et töötajad võivad ukse või värava purunemisel viga saada, peavad pinnad olema purunemise vastu kaitstud.

9. Liikumisteed

Liikumisteed peavad olema selgelt märgistatud, kui see on ruumi seadmete ja kasutuse tõttu töötajate kaitsmise huvides vajalik.

10. Erimeetmed eskalaatorite ja liikuvate teede jaoks

Eskalaatorid ja liikuvad teed peavad töötama ohutult.

Nad peavad olema varustatud kõigi vajalike ohutusseadistega.

Nad peavad olema varustatud kergesti äratuntavate ja ligipääsetavate väljalülitusseadmetega.

11. Ruumide mõõtmed ja õhuruum

Tööruumid peavad olema piisava pindala ja kõrgusega, et töötajatel oleks võimalik tööd teha oma turvalisust, tervist ja heaolu ohustamata.

II jagu

Ehitustööplatsil välitingimustes asuvad töökohad

1. Stabiilsus ja tugevus

1.1. Kõrgel või madalal asuvad liikuvad ja kinnitatud töökohad peavad olema tugevad ja stabiilsed, arvestades:

- neis töötavate töötajate arvu,

- maksimaalset koormust, mida nad peavad kandma, ja raskuse jaotust,

- võimalikke välismõjusid.

Juhul kui töökohtade toestus ja muud komponendid ei ole oma olemuselt stabiilsed, tuleb nende stabiilsus tagada sobivate ja ohutute kinnitusmeetoditega, vältimaks töökohtade või nende osade spontaanset või valel ajal toimuvat liikumist.

1.2. Kontrollimine

Stabiliseeritust ja kindlust tuleb asjakohaselt kontrollida, eriti pärast igasuguseid muudatusi töökoha kõrguses või sügavuses.

2. Energiajaotusrajatised

2.1. Ehitustööplatsil olevaid energiajaotusrajatisi, eriti selliseid, millele võivad mõju avaldada välistegurid, tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada.

2.2. Rajatised, mis olid olemas enne platsi rajamist, tuleb kindlaks määrata, üle kontrollida ja selgelt tähistada.

2.3. Kui võimalik, tuleb pea kohal asuvad elektriliinid kas platsilt ära suunata või vool nendest välja lülitada.

Kui see pole võimalik, tuleb paigaldada barjäärid või sildid tagamaks, et liiklusvahendid ja rajatised ei puutu nendega kokku.

Kui liiklusvahendid peavad sõitma liinide alt läbi, tuleb kasutada sobivaid hoiatusi ja ripp-kaitseseadmeid.

3. Ilmastiku mõju

Töötajaid tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest, mis võivad mõjutada nende tervist ja ohutust.

4. Kukkuvad esemed

Kui see on tehniliselt teostatav, peavad töötajad olema kollektiivsete meetoditega kukkuvate esemete eest kaitstud.

Materjalid ja seadmed peavad olema paigutatud või laotud nii, et oleks välistatud nende kokkuvajumine või ümberkukkumine.

Vajaduse korral tuleb platsile rajada kaetud käigud või muuta pääs ohupiirkonda võimatuks.

5. Kõrgelt kukkumine

5.1. Kõrgelt kukkumist tuleb füüsiliselt takistada eeskätt tugeva piirde abil, mis on piisavalt kõrge ning millel on vähemalt otsalaud, peakäsipuu ja vahekäsipuu, või alternatiivsete vahenditega.

5.2. Põhimõtteliselt tohib töid kõrgustes teostada ainult vastava varustusega või kollektiivsete kaitsevahendite, näiteks piirete, platvormide ja turvavõrkude olemasolul.

Kui sellise varustuse kasutamine ei ole võimalik töö iseloomu tõttu, tuleb tagada sobivad juurdepääsuvahendid ning kasutada turvarakmeid ning muid turvakinnitusmeetodeid.

6. Tellingud ja redelid [2]

6.1. Kõik tellingud peavad olema korralikult projekteeritud, konstrueeritud ja hooldatud tagamaks, et nad ei vaju kokku ega hakka juhuslikult liikuma.

6.2. Tööplatvormid, läbikäigud ja tellingute trepid peavad olema selliselt konstrueeritud, selliste mõõtmetega ja selliselt kaitstud ning neid tuleb kasutada nii, et oleks välistatud inimeste kukkumine või jäämine kukkuvate esemete alla.

6.3. Pädev isik peab tellinguid kontrollima:

a) enne kasutuselevõtmist;

b) edaspidi regulaarselt;

c) pärast igasuguseid muudatusi, kasutamata olekut, halbu ilmastikutingimusi, maavärinat või muid asjaolusid, mis võivad olla mõjutanud nende tugevust või stabiilsust.

6.4. Redelid peavad olema piisavalt tugevad ja korralikult hooldatud.

Neid tuleb kasutada korrektselt, sobivates kohtades ning kooskõlas nende otstarbega.

6.5. Liikuvad tellingud tuleb kinnitada vältimaks spontaanset liikumist.

7. Tõsteseadmed [3]

7.1. Kõik tõsteseadmed ja nende juurde kuuluvad abiseadmed, kaasa arvatud nende koostisosad, ankurdused, toed, peavad olema:

a) korralikult projekteeritud ja konstrueeritud ning ettenähtud otstarbeks piisavalt tugevad;

b) nõuetekohaselt paigaldatud ja kasutatud;

c) heas töökorras;

d) kontrollitud ning regulaarselt katsetatud ja inspekteeritud vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

e) juhitud pädevate ja vastava koolituse saanud töötajate poolt.

7.2. Kõigis tõste- ja abiseadmetes peab olema näha informatsioon nende maksimaalse koormuse kohta.

7.3. Tõste- ja abiseadmeid tohib kasutada ainult sellel otstarbel, mille jaoks nad on mõeldud.

8. Kaevandamise ja materjalide käsitsemise jaoks mõeldud sõidukid ja masinad [4]

8.1. Kõik kaevandamise ja materjalide käsitsemise jaoks mõeldud sõidukid ja masinad peavad olema:

a) korralikult projekteeritud ja konstrueeritud, arvestades võimaluse korral ergonoomia põhimõtteid;

b) heas töökorras;

c) nõuetekohaselt kasutatavad.

8.2. Kaevandamise ja materjalide käsitsemise jaoks mõeldud masinate juhid ja operaatorid peavad olema saanud vastava ettevalmistuse.

8.3. Tuleb võtta ennetavaid meetmeid tagamaks, et kaevandamise ja materjalide käsitsemise jaoks mõeldud masinad ei kuku kaevandusse ega vette.

8.4. Võimaluse korral peavad kaevandamise ja materjalide käsitsemise jaoks mõeldud masinad olema varustatud seadmetega, mis kaitsevad juhti puruksmuljumise eest masina ümbermineku korral ning kukkuvate esemete eest.

9. Rajatised, masinad, seadmed [5]

9.1. Rajatised, masinad ja seadmed, kaasa arvatud käsi-tööriistad (elektrilised või mitte) peavad olema:

a) korralikult projekteeritud ja konstrueeritud, arvestades võimaluse korral ergonoomia põhimõtteid;

b) heas töökorras;

c) kasutatud ainult sellise töö jaoks, milleks nad on mõeldud;

d) kasutatud vastava koolituse saanud töötajate poolt.

9.2. Rõhu all olevaid rajatisi ja seadmeid tuleb kontrollida ning regulaarselt katsetada ja inspekteerida kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

10. Kaevandused, kaevud, maa-alused tööd, tunnelid ja mullatööd

10.1. Kaevanduses, kaevus, tunnelis ja maa all töötades tuleb tarvitusele võtta vajalikud ettevaatusabinõud:

a) kasutada tuleb sobivaid tugirajatisi või muldeid;

b) vältida tuleb ohte, mis kaasnevad inimeste, materjalide või esemete kukkumise või üleujutusega;

c) kõigis töökohtades peab olema piisav ventilatsioon, et tagada hingamiseks sobiv atmosfäär, mis ei ole ohtlik ega tervisele kahjulik;

d) tulekahju või vee või materjalide sissevoolu korral peab töötajatel olema võimalik jõuda ohutusse kohta.

10.2. Enne kaevandamise algust tuleb võtta meetmeid, et määrata kindlaks ja muuta minimaalseks maa-alustest kaablitest ja muudest jaotussüsteemidest tulenev oht.

10.3. Kaevandustesse ja neist välja peavad viima ohutud liikumisteed.

10.4. Mulla ja materjalide kuhjad ning liikuvad sõidukid tuleb kaevandustest eemal hoida; vajaduse korral tuleb selleks püstitada barjäärid.

11. Lammutustööd

Kui hoone või ehitise lammutamine võib kujutada endast ohtu:

a) tuleb kasutada asjakohaseid ettevaatusabinõusid, meetmeid ja töökorda;

b) töö tuleb kavandada ja teostada pädeva isiku järelevalve all.

12. Metall- või betoonsõrestikud, raketised ja rasked valmiselemendid

12.1. Metall- või betoonsõrestikke ja nende komponente, raketisi, valmiselemente või ajutisi tugesid ning tugimüüre võib püstitada ning demonteerida ainult pädeva isiku järelevalve all.

12.2. Tuleb rakendada vajalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta töötajaid rajatise ajutisest haprusest või ebastabiilsusest tuleneva ohu eest.

12.3. Rakised, ajutised toed ning tugimüürid tuleb kavandada, projekteerida ja paigaldada ning neid hooldada nii, et nad kannataksid ohutult igasugust pinget ja survet, mille alla nad võivad sattuda.

13. Kohverdamid ja kessoonid

13.1. Kõik kohverdamid ja kessoonid peavad olema:

a) hästi konstrueeritud, sobivatest, kindlatest ja piisava tugevusega materjalidest;

b) vastavalt varustatud, et töötajad saaksid vee või materjalide äkilise sissetungi puhul varju.

13.2. Kohverdamide ja kessoonide konstrueerimine, paigaldamine, ümberkujundamine ja demonteerimine peab toimuma pädeva isiku järelevalve all.

13.3. Pädev isik peab kõiki kohverdame ja kessoone regulaarselt kontrollima.

14. Töö katustel

14.1. Kui on vaja ära hoida riske või kui kõrgus või kallak on suuremad kui liikmesriigid on ette näinud, tuleb tarvitusele võtta kollektiivsed ettevaatusabinõud, et hoida ära töötajate, tööriistade ja muude esemete ning materjalide kukkumine.

14.2. Kui töötajad peavad töötama katusel või selle lähedal või mõnel muul haprast materjalist pinnal, millest on võimalik läbi kukkuda, tuleb võtta ennetavaid meetmeid tagamaks, et nad ei astu kogemata haprast materjalist pinnale ega kuku alla.

[1] EÜT L 229, 7.9.1977, lk 12. Viimati muudetud direktiiviga 79/640/EMÜ (EÜT L 183, 19.7.1979, lk 1).

[2] Seda punkti täpsustatakse tulevase direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ, pidades eelkõige silmas nimetatud direktiivi lisa punkti 3 täiendamist.

[3] Seda punkti täpsustatakse tulevase direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ, pidades eelkõige silmas nimetatud direktiivi lisa punkti 3 täiendamist.

[4] Seda punkti täpsustatakse tulevase direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ, pidades eelkõige silmas nimetatud direktiivi lisa punkti 3 täiendamist.

[5] Seda punkti täpsustatakse tulevase direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ, pidades eelkõige silmas nimetatud direktiivi lisa punkti 3 täiendamist.

--------------------------------------------------