1.   Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia vahel.

2.   Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:

1.   Lepinguosaliste vahel alustatakse korrapärast poliitilist dialoogi. See võimaldab sõlmida poolte vahel kestvad solidaarsussidemed, mis panustavad Vahemere piirkonna heaolusse, stabiilsusse ja julgeolekusse ning loovad kultuuride vahelise mõistmise ja sallivuse õhkkonna.

2.   Poliitiline dialoog ja koostöö peavad eeskätt:

1.   Käesoleva peatüki sätted ei välista, et ühendus kohaldab 1. lisas loetletud Tuneesiast pärit kaupade impordi suhtes põllumajanduskomponenti.

Põllumajanduskomponent peegeldab erinevust nende kaupade tootmiseks kasutatavate põllumajandustoodete suhtes ühenduse turul kohaldatava hinna ja kolmandatest riikidest imporditavate kaupade hinna vahel, kui nimetatud põhitoodete üldmaksumus on ühenduses kõrgem. Põllumajanduskomponent võib olla kas kokkuleppeline tollimaksumäär või väärtuseline tollimaks. Vajaduse korral asendatakse sellised erinevused kokkuleppeliste tollimaksumääradega, mis põhinevad põllumajanduskomponendi tarifitseerimisel või väärtuselisel tollimaksul.

Põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid 2. peatüki sätteid kohaldatakse põllumajanduskomponendi suhtes mutatis mutandis.

2.   Käesoleva peatüki sätted ei takista Tuneesiat eraldi kindlaks määramast kehtivate 2. lisas loetletud ühendusest pärit toodete imporditollimaksude põllumajanduskomponenti. Põllumajanduskomponent võib olla kas kokkuleppeline tollimaksumäär või väärtuseline tollimaks.

Põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid 2. peatüki sätteid kohaldatakse põllumajanduskomponendi suhtes mutatis mutandis.

3.   2. lisa 1. nimekirjas loetletud ühendusest pärit toodete suhtes kohaldab Tuneesia kuni käesoleva lepingu jõustumiseni imporditollimakse ja samaväärse toimega makse, mis ei ole suuremad kui selles nimekirjas esitatud tariifikvootide piires 1. jaanuaril 1995 jõus olevad maksud.

Tollimaksu tööstuskomponendi kaotamisel vastavalt lõikele 4 ei või nende toodete suhtes, mille tariifikvoodid kaotatakse, kohaldatavate tollimaksude tase ületada 1. jaanuaril 1995 jõus olevat tollimaksude taset.

4.   2. lisa 2. nimekirjas loetletud ühendusest pärit toodete korral kaotab Tuneesia tollimaksu tööstuskomponendi kooskõlas käesoleva lepingu artikli 11 lõike 3 sätetega, mis käsitlevad 4. lisas märgitud tooteid.

2. lisa 1. ja 3. nimekirjas loetletud ühendusest pärit toodete korral kaotab Tuneesia tollimaksu tööstuskomponendi kooskõlas käesoleva lepingu artikli 11 lõike 3 sätetega, mis käsitlevad 5. lisas märgitud tooteid.

5.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatavaid põllumajanduskomponente võib vähendada, kui ühenduse ja Tuneesia vahelises kaubanduses põllumajanduslike põhitoodete suhtes kohaldatavaid makse vähendatakse või kui selline vähendamine tuleneb töödeldud põllumajandustoodetega seotud vastastikustest soodustustest.

6.   Lõikes 5 nimetatud vähendamise, kõnealuste toodete nimekirja ja vajaduse korral tariifikvoodid, mille piires vähendamist kohaldatakse, kehtestab assotsiatsiooninõukogu.

1.   Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse 3.–6. lisas loetlemata ühendusest pärit toodete importimisel Tuneesiasse, kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse 3. lisas loetletud ühendusest pärit toodete importimisel Tuneesiasse, kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 85 %ni tollimaksu baasmäärast;

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 70 %ni tollimaksu baasmäärast;

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 55 %ni tollimaksu baasmäärast;

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 40 %ni tollimaksu baasmäärast;

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

3.   Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse 4. ja 5. lisas loetletud ühendusest pärit toodete importimisel Tuneesiasse, kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

4. lisas esitatud nimekirja puhul:

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 92 %ni tollimaksu baasmäärast.;

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 84 %ni tollimaksu baasmäärast;

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 76 %ni tollimaksu baasmäärast;

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 68 %ni tollimaksu baasmäärast;

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 60 %ni tollimaksu baasmäärast;

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 52 %ni tollimaksu baasmäärast;

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 44 %ni tollimaksu baasmäärast;

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 36 %ni tollimaksu baasmäärast;

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 28 %ni tollimaksu baasmäärast;

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 20 %ni tollimaksu baasmäärast;

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 12 %ni tollimaksu baasmäärast;

üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 4 %ni tollimaksu baasmäärast;

kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

5. lisas esitatud nimekirja puhul:

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 88 %ni tollimaksu baasmäärast;

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 77 %ni tollimaksu baasmäärast;

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 66 %ni tollimaksu baasmäärast;

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 55 %ni tollimaksu baasmäärast;

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 44 %ni tollimaksu baasmäärast;

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 33 %ni tollimaksu baasmäärast;

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 22 %ni tollimaksu baasmäärast;

üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 11 %ni tollimaksu baasmäärast;

kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

4.   Kui antud toote puhul ilmnevad tõsised raskused, võib assotsiatsioonikomitee vastavalt lõikele 3 kohaldatavad ajakavad ühisel kokkuleppel läbi vaadata, võttes arvesse, et läbivaatamiseks esitatud ajakava ei või kõnealuse toote osas pikendada rohkem kui kõige enam 12 aasta pikkuseks üleminekuperioodiks. Kui assotsiatsioonikomitee ei ole otsust teinud 30 päeva jooksul alates Tuneesialt ajakava läbivaatamise taotluse saamisest, võib Tuneesia ajutiselt peatada ajakava kohaldamise kuni üheks aastaks.

5.   Tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud järjestikuseid vähendamisi, on iga toote puhul 1. jaanuaril 1995 ühenduses tegelikult kohaldatud tollimaks.

6.   Kui pärast 1. jaanuari 1995 kohaldatakse tariifide vähendamist erga omnes, asendab vähendatud tollimaks lõikes 5 nimetatud tollimaksu baasmäära sellise vähendamise kohaldamise kuupäevast alates.

7.   Tuneesia teatab oma tollimaksu baasmäärad ühendusele.

1.   Erandina artikli 11 sätetest võib Tuneesia võtta piiratud kestusega meetmeid, mis seisnevad tollimaksude suurendamises või taaskehtestamises.

Need meetmed võivad hõlmata üksnes noori tööstusharusid või teatavaid sektoreid, mida korraldatakse ümber või mis on suurtes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

Nende meetmetega kehtestatavad ühendusest pärit olevate toodete suhtes Tuneesias kohaldatavad imporditollimaksud ei või ületada 25 % väärtuselisest tollimaksust ja peavad andma eelise ühendusest pärit toodetele. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 15 % ühendusest pärit tööstustoodete koguimpordist viimase aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

Neid meetmeid kohaldatakse kuni viis aastat, kui assotsiatsioonikomitee ei ole lubanud pikemat kehtivusaega. Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt kõige enam 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppedes.

Kõnesolevaid meetmeid ei tohi võtta, kui kõikide asjaomase tootega seotud tollimaksude, koguseliste piirangute või samaväärse toimega maksude või meetmete kaotamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.

Tuneesia teatab assotsiatsioonikomiteele igast erakorralisest meetmest, mida ta kavatseb võtta, ning ühenduse taotlusel peetakse enne nende meetmete rakendamist nõu nii selliste meetmete kui nende kohaldamise valdkondade üle. Nimetatud meetmete võtmisel annab Tuneesia komiteele käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise ajakava. Ajakavas nähakse ette kõnesolevate tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste võrdsete osadena, alustades hiljemalt kahe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Assotsiatsioonikomitee võib teha otsuse teistsuguse ajakava kohta.

2.   Erandina lõike 1 neljandast lõigust võib assotsiatsioonikomitee lubada Tuneesial jätkata lõike 1 kohaselt võetavate meetmete rakendamist kõige rohkem kolme aasta jooksul pärast 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppu, et võtta arvesse uue tööstuse rajamisel ettetulevaid raskusi.

1.   Tuneesiast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete impordi korral ühendusse tehakse protokollide nr 1 ja 2 sätete kohaseid soodustusi.

2.   Ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi korral Tuneesiasse tehakse protokolli nr 3 sätete kohaseid soodustusi.

1.   1. jaanuarist 2000 hindavad ühendus ja Tuneesia olukorda, et määrata artiklis 16 sätestatud eesmärgi kohaselt kindlaks liberaliseerimismeetmed, mida ühendus ja Tuneesia kohaldavad alates 1. jaanuarist 2000.

2.   Ilma et see piiraks eelmise lõike sätete kohaldamist ning võttes arvesse lepinguosaliste vahelise põllumajandustoodetega kauplemise iseloomu ja nende toodete erilist tundlikkust, uurivad ühendus ja Tuneesia assotsiatsioonikomitees korrapäraselt toodete kaupa ning vastastikku teineteisele täiendavate soodustuste andmise võimalust.

1.   Kui põllumajanduspoliitika rakendamise või olemasolevate eeskirjade muutmise tulemusena võetakse kasutusele erieeskirjad või kui muudetakse või täiendatakse põllumajanduspoliitika rakendamise sätteid, võivad ühendus ja Tuneesia muuta asjaomaste toodete jaoks käesolevas lepingus ettenähtud korda.

Muudatust tegev lepinguosaline teavitab sellest assotsiatsioonikomiteed. Teise lepinguosalise taotlusel tuleb assotsiatsioonikomitee kokku, et asjakohasel viisil selle lepinguosalise huve arvesse võtta.

2.   Kui ühendus või Tuneesia muudab lõike 1 kohaldamisel käesolevas lepingus põllumajandustoodete jaoks ettenähtud korda, annavad nad teise lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele nende importimisel käesolevas lepingus ettenähtud soodustustega võrdseid soodustusi.

3.   Käesoleva lepinguga ettenähtud korra iga muudatust arutatakse ükskõik kumma lepinguosalise taotluse korral assotsiatsiooninõukogus.

1.   Mõlemad lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt tõrjub teise lepinguosalise territooriumilt pärit samasuguseid tooteid.

2.   Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei või kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele otseselt või kaudselt kehtestatud kaudseid riigimakse.

1.   Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või kehtestamist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korda.

2.   Lepinguosalised peavad assotsiatsioonikomitees nõu tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade asutamise lepingute ning vajaduse korral teiste põhiküsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige leiavad sellised konsultatsioonid aset kolmanda riigi ühinemisel ühendusega, et tagada käesolevas lepingus kindlaks määratud ühenduse ja Tuneesia vastastikuste huvide arvestamine.

1.   Kui ühendus või Tuneesia kohaldab niisuguste toodete impordi suhtes, mis võivad põhjustada artiklis 25 nimetatud raskusi, haldusprotseduuri, mille eesmärk on anda kiiret teavet kaubavoogude arengusuuna kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

2.   Artiklites 24, 25 ja 26 täpsustatud juhtudel esitab ühendus või Tuneesia assotsiatsioonikomiteele enne nendes artiklites sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 3 punkti d kohastel juhtudel võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe, pidades silmas mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduse leidmist.

Meetmete valikul tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist.

Asjaomane lepinguosaline teatab kaitsemeetmetest viivitamata assotsiatsioonikomiteele ja neid arutatakse korrapäraselt, pidades eelkõige silmas nende kaotamist niipea, kui asjaolud võimaldavad.

3.   Lõike 2 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

1.   Lepinguosalised lepivad kokku laiendada lepingu reguleerimisala nii, et see hõlmaks ühe lepinguosalise õigust asutada äriühinguid teise lepinguosalise territooriumil ja ühe lepinguosalise äriühingute poolt teise lepinguosalise territooriumil teenuste tarbijatele teenuste osutamise liberaliseerimist.

2.   Assotsiatsiooninõukogu annab soovitusi lõikes 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.

Nende soovituste tegemisel võtab assotsiatsiooninõukogu arvesse enamsoodustusrežiimi vastastikusel rakendamisel omandatud kogemusi ja kummagi lepinguosalise vastavaid WTO asutamislepingule lisatud teenustekaubanduse üldlepingust (edaspidi GATS), eelkõige selle V artiklist tulenevaid kohustusi.

3.   Assotsiatsiooninõukogu annab esimese hinnangu selle eesmärgi saavutamisele hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

1.   Kumbki lepinguosaline kinnitab algusest peale veel kord oma GATSi kohaseid kohustusi, eriti kõnesoleva kohustusega hõlmatud teenusesektorites vastastikuse enamsoodustusrežiimi kehtestamise kohustust.

2.   GATSi kohaselt ei kohaldata sellist põhimõtet:

1.   Maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul tagavad ühendus ja Tuneesia alates käesoleva lepingu jõustumisest, et kehtivate õigusnormide kohaselt Tuneesias asutatud äriühingute otseinvesteeringutega seotud kapital liigub vabalt ning neid investeeringuid ja nendest saadud kasumit saab muuta likviidseks või kodumaale tagasi toimetada.

2.   Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ning Tuneesia vahel ja see sobival ajal täielikult liberaliseerida.

1.   Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Tuneesia vahel:

2.   Kõiki käesoleva artikliga vastuolus olevaid teguviise hinnatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 85, 86 ja 92 sätete kohaldamisest tulenevate kriteeriumide ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodete korral selle asutamislepingu artiklite 65 ja 66 sätete ning riigiabi käsitlevate eeskirjade, sealhulgas teiseste õigusaktide alusel.

3.   Assotsiatsiooninõukogu võtab lõigete 1 ja 2 rakendamiseks vajalikud eeskirjad vastu viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Kuni nende eeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe sätteid lõike 1 punkti c ja lõike 2 vastavate osade rakenduseeskirjadena.

5.   II jaotise II peatükis nimetatud toodete suhtes:

6.   Kui ühendus või Tuneesia leiab, et teatav teguviis on käesoleva artikli lõikega 1 kokkusobimatu ja:

võib ta võtta asjakohaseid meetmeid pärast assotsiatsioonikomiteega nõu pidamist või 30 tööpäeva möödumisel küsimuse komiteele esitamisest.

Käesoleva artikli lõike 1 punktiga c kokkusobimatu teguviisi korral võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui nende suhtes kohaldatakse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet ainult nimetatud kokkuleppes või sellega seotud kokkulepitavas ja lepinguosaliste vahel kohaldatavas muus vastavas juriidilises dokumendis sätestatud korras ja tingimustel.

7.   Olenemata sellest, mida lõike 3 kohaselt vastuvõetud vastupidistes sätetes ette nähakse, vahetavad lepinguosalised teavet, võttes arvesse ameti- ja ärisaladuse hoidmise nõuetest tulenevaid piiranguid.

1.   Lepinguosalised näevad ette intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse kooskõlas kõige rangemate rahvusvaheliste normidega. See hõlmab ka tõhusaid vahendeid selliste õiguste kaitsmiseks.

2.   Lepinguosalised kontrollivad korrapäraselt käesoleva artikli ja 7. lisa rakendamist. Kui seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigustega tekivad kaubandust mõjutavad raskused, võib kumbki lepinguosaline taotleda edasilükkamatuid konsultatsioone vastastikku rahuldavate lahenduste leidmiseks.

1.   Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid soodustamaks, et Tuneesia kasutaks tööstus- ja põllumajandustoodete ning toiduainete puhul ning sertifitseerimismenetlustes ühenduse tehnilisi eeskirju ja Euroopa standardeid.

2.   Lepinguosalised sõlmivad lõikes 1 sätestatud põhimõtete alusel sertifitseerimiste vastastikuse tunnustamise kokkuleppeid, kui vajalikud tingimused on täidetud.

1.   Lepinguosalised näevad oma eesmärgina ette riigihankelepingute vastastikuse ja järkjärgulise liberaliseerimise.

2.   Assotsiatsioonikomitee võtab vajalikke meetmeid lõike 1 rakendamiseks.

1.   Lepinguosalised kohustuvad tõhustama majanduskoostööd, pidades silmas vastastikust huvi ja käesolevat lepingut iseloomustavat partnerluse vaimu.

2.   Majanduskoostöö eesmärk on toetada Tuneesia enda jõupingutusi püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks.

1.   Koostöö on suunatud esmajoones nendele tegevusvaldkondadele, mis kannatavad sisepingete või -raskuste tõttu või mida mõjutab Tuneesia majanduse ning eelkõige Tuneesia ja ühenduse vahelise kaubanduse liberaliseerimine.

2.   Koostöös keskendutakse peamiselt valdkondadele, mis võivad lähendada ühenduse ja Tuneesia majandust, eelkõige neile, mis aitavad kaasa püsiva kasvu ja tööhõive saavutamisele.

3.   Koostöö soodustab Magribi riikide majanduslikku integratsiooni kõigi meetmete abil, mis võivad edendada selliseid suhteid nimetatud riikide vahel.

4.   Majanduskoostöö eri valdkondade keskne osa on keskkonna ja ökoloogilise tasakaalu säilitamine.

5.   Vajaduse korral määravad lepinguosalised omavahelisel kokkuleppel kindlaks ka muud majanduskoostöö valdkonnad.

1.   Koostöö eesmärk on tagada headest kaubandustavadest ja kaubanduseeskirjadest kinnipidamine. Koostöös keskendutakse järgmistele küsimustele:

2.   Ilma et see piiraks muude käesolevas lepingus, eriti selle artiklites 61 ja 62 ettenähtud koostöövormide rakendamist, osutavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi kooskõlas protokolli nr 5 tingimustega.

1.   Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja töötada ja teha koostööd oma rahandussüsteemide kuritegeliku kasutamise, eeskätt narkokaubandusest saadud raha pesu vältimiseks.

2.   Koostöö selles valdkonnas hõlmab haldus- ja tehnilist abi, et kehtestada sellised rahapesu vältimiseks vajalikud standardid, mis vastavad ühenduse ja selle valdkonna rahvusvaheliste foorumite, sealhulgas rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud standarditele.

1.   Koostöö eesmärgid on järgmised:

2.   Nende eesmärkide saavutamiseks sätestavad lepinguosalised vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele üheskoos vajalikud koostööstrateegiad ja -meetodid. Kõik meetmed, mis ei ole ühised, arutatakse läbi ja kooskõlastatakse.

Sellistes meetmetes võivad osaleda asjakohased avaliku ja erasektori asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid koostöös Tuneesia Vabariigi Valitsuse ning vastavate ühenduse ja selle liikmesriikide asutustega.

3.   Koostöö toimub eeskätt järgmistes valdkondades:

1.   Iga liikmesriik kohaldab oma territooriumil töötavate Tuneesia kodanike suhtes selliseid töö-, palga- ja töölt vabastamise tingimusi, mille puhul Tuneesia kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes liikmesriigi kodanikega.

2.   Kõik Tuneesia töötajad, kellel on lubatud ajutiselt liikmesriigi territooriumil palgatööd teha, on töö- ja palgatingimuste osas hõlmatud lõike 1 sätetega.

3.   Tuneesia kohtleb samal viisil liikmesriigi kodanikke, kes töötavad Tuneesia territooriumil.

1.   Vastavalt järgmiste lõigete sätetele koheldakse Tuneesia kodanikest töötajaid ja nendega koos elavaid pereliikmeid sotsiaalkindlustuse osas viisil, mille puhul neid ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes selle liikmesriigi kodanikega, kus nad töötavad.

Sotsiaalkindlustuse mõiste alla kuuluvad sotsiaalkindlustuse harud, mis hõlmavad haigus- ja sünnitus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotushüvitist, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitist ning matusetoetust, töötushüvitist ja peretoetust.

Need sätted ei põhjusta siiski muude ühenduse õigusaktides ettenähtud EÜ asutamislepingu artiklil 51 põhinevate kooskõlastuseeskirjade kohaldamist, välja arvatud käesoleva lepingu artiklis 67 sätestatud tingimustel.

2.   Kõik selliste töötajate kindlustus-, töö- või elamisperioodid eri liikmesriikides liidetakse vanaduse, invaliidsuse, ja toitja kaotuse puhul makstavate pensionide ja toetuste, peretoetuste, haigus- ja sünnitushüvitiste ning töötajate ja nende ühenduses elavate perekonnaliikmete ravikindlustuse arvestamiseks.

3.   Need töötajad saavad peretoetust ühenduses elavatele pereliikmetele.

4.   Kõnealused töötajad saavad vabalt Tuneesiasse üle kanda väljamaksva liikmesriigi või väljamaksvate liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel kõik vanaduse, toitja kaotuse, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensionid ja toetused, välja arvatud mitteosamakselise erihüvitise juhtumid.

5.   Tuneesia kohaldab oma territooriumil töötavate liikmesriigi kodanike ja nende pereliikmete suhtes samasugust kohtlemist, nagu on sätestatud lõigetes 1, 3 ja 4.

1.   Enne käesoleva lepingu jõustumisele järgneva esimese aasta lõppu võtab assotsiatsiooninõukogu vastu sätted artiklis 65 ettenähtud põhimõtete rakendamiseks.

2.   Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu üksikasjalikud halduskoostöö eeskirjad, millega sätestatakse vajalikud haldus- ja järelevalvegarantiid lõikes 1 nimetatud sätete kohaldamiseks.

1.   Lepinguosalised peavad korrapärast dialoogi kõikides neile huvi pakkuvates sotsiaalküsimustes.

2.   Sellist dialoogi kasutatakse edasiminekuteede leidmiseks töötajate liikumise ning vastuvõtjariikide territooriumil seaduslikult elavate Tuneesia ja ühenduse kodanike võrdse kohtlemise ning sotsiaalse integreerimise valdkonnas.

3.   Dialoog hõlmab eelkõige järgmist:

1.   Vastastikuse tundmise ja arusaamise edendamiseks ning võttes arvesse juba võetud meetmeid, kohustuvad lepinguosalised teineteise kultuurist lugu pidades tugevdama kestva kultuuridialoogi eeldusi ja soodustama pidevat omavahelist kultuurikoostööd ühtegi tegevusvaldkonda eelnevalt välja arvamata.

2.   Koostööprojektide ja -kavade koostamisel ning ühismeetmete võtmisel pööravad lepinguosalised eelkõige tähelepanu noortele, kirjalikele ning audiovisuaalsetele väljendus- ja sidevahenditele ning oma kultuuripärandi kaitsele ja levitamisele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduses või ühes või mitmes liikmesriigis juba rakendatavaid kultuurikoostöökavasid võib laiendada ka Tuneesiale.

1.   Assotsiatsiooninõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi Valitsuse liikmed.

2.   Assotsiatsiooninõukogu liikmed võivad nõukogu töökorra kohaselt anda volituse enda esindamiseks.

3.   Assotsiatsiooninõukogu kehtestab oma töökorra.

4.   Assotsiatsiooninõukogu eesistuja on töökorras sätestatud korra kohaselt vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu liige ja Tuneesia Vabariigi Valitsuse liige.

1.   Nõukogu volituste kohaselt moodustatakse assotsiatsioonikomitee, kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest.

2.   Assotsiatsiooninõukogu võib oma volitused täielikult või osaliselt delegeerida assotsiatsioonikomiteele.

1.   Assotsiatsioonikomiteesse, kes tuleb kokku ametnike tasandil, kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi Valitsuse liikmed.

2.   Assotsiatsioonikomitee kehtestab oma töökorra.

3.   Assotsiatsioonikomitee eesistuja on vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi esindaja ja Tuneesia Vabariigi Valitsuse liige.

Assotsiatsioonikomitee tuleb tavaliselt kokku vaheldumisi ühenduses ja Tuneesias.

1.   Kumbki lepinguosaline võib suunata assotsiatsiooninõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2.   Assotsiatsiooninõukogu võib vaidluse lahendada otsusega.

3.   Lepinguosalised peavad võtma meetmeid lõikes 2 nimetatud otsuse täitmiseks.

4.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise vahekohtuniku. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidlusosalisena.

Assotsiatsiooninõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku.

Vahekohtunike otsused tehakse häälteenamusega.

Kumbki vaidluspool peab võtma vahekohtunike otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta assotsiatsiooninõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu täitmist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsiooninõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid assotsiatsiooninõukogus.

1.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma kehtiva korra kohaselt.

Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised teatasid teineteisele esimeses lõigus nimetatud menetluste lõpuleviimisest.

2.   Jõustumisel asendab käesolev leping 25. aprillil 1976 Tunises alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise koostöölepingu ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja Tuneesia Vabariigi vahelise lepingu.