21994A0316(02)

Konventsioon

Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse kohta, 1992

KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,

OLLES TEADLIKUD Läänemere piirkonna merekeskkonna asendamatust väärtusest, selle erakordsest hüdrograafilisest ja ökoloogilisest iseloomust ning selle elusvarade tundlikkusest keskkonnas toimuvate muudatuste suhtes;

PIDADES meeles Läänemere piirkonna ajaloolist ja tänapäevast majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust selle piirkonna rahvaste heaolule ja arengule;

TÄHELDADES sügava murega Läänemere piirkonna endiselt jätkuvat reostamist;

DEKLAREERIDES oma vankumatut otsust kindlustada Läänemere ökoloogiline taastumine, tagades merekeskkonna isetaastumisvõime ja selle ökoloogilise tasakaalu säilimine;

TUNNISTADES, et Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitsmine ja seisundi parandamine on ülesanded, mida ei saa tõhusalt täita ainuüksi riigisiseste jõupingutustega, vaid tiheda piirkondliku koostöö ja muude asjakohaste riikidevaheliste meetmete abil;

UNNUSTADES keskkonnakaitsesaavutusi 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni raames ja Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni osa selles;

TULETADES MEELDE 1972. aasta Stockholmi inimkeskkonna kaitse konverentsi deklaratsiooni asjakohaseid sätteid ja põhimõtteid ning 1975. aasta Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppakti;

SOOVIDES laiendada koostööd selliste pädevate piirkondlike organisatsioonidega, nagu seda on 1973. aasta Gdanski Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti vete elusressursside püügi ja kaitse konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon;

TERVITADES Läänemere deklaratsiooni, mille on vastu võtnud Baltimaad ja muude asjast huvitatud riigid, Euroopa Majandusühendus ja kaasatud rahvusvahelised finantsasutused 1990. aasta Ronnebys, ning keskkonnakaitse koondprogrammi, mille eesmärk on koostada ühine tegevuskava Läänemere piirkonna ökoloogilise tasakaalu taastamiseks;

OLLES TEADLIKUD nii läbipaistvuse ja üldsuse teadlikkuse kui mitteriiklike organisatsioonide töö tähtsusest Läänemere piirkonna edukal kaitsmisel;

TERVITADES paranenud tihedama koostöö võimalusi, mis on avanenud tänu viimase aja rahumeelsele koostööle ja vastastikusele mõistmisele tuginevale poliitilisele arengule Euroopas;

OTSUSTADES arvestada rahvusvahelise keskkonnapoliitika ja -seadusandluse arengut uue konventsiooni koostamisel, et laiendada, tugevdada ja kaasajastada Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse õiguslikku korda;

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

Artikkel 1

Konventsiooni kehtivusala

Käesolev konventsioon kehtib Läänemere piirkonnas. Käesolevas konventsioonis tähendab Läänemere piirkond Läänemerd koos Taani väinadega, mis piirneb Skageni paralleeliga Skagerraki väinas põhjalaiusel 57o44,43'. See hõlmab ka riikide sisemerd, st käesolevas konventsioonis mereala, mis jääb maa poole territoriaalmere lähtejoonest kuni konventsiooni osalisriikide määratud maapoolse piirini.

Konventsiooni osalisriik teavitab ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel hoiulevõtjat oma sisemere määratlusest käesoleva konventsiooni jaoks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1. Reostus – selliste ainete või energia inimesepoolne otsene või kaudne sisselase merre, sealhulgas jõesuudmetesse, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusvarasid ja mere ökosüsteeme, takistada mere õiguspärast kasutamist, sealhulgas kalapüüki, kahjustada merevee kasutuskõlblikkust ja vähendada meeldivust;

2. Maismaalt lähtuv reostus – mere reostamine kõigist maismaal paiknevate punkt- või hajureostusallikate poolt, mille heitmed jõuavad merre vee ja õhu kaudu või otse rannikult. See hõlmab ka igasugust tahtlikku merepõhja-alust reostust maismaalt algava tunneli, torujuhtme või muu vahendi kaudu;

3. Laev – mis tahes liiki alus, mis tegutseb merekeskkonnas, sealhulgas tiiburlaev, hõljuksõiduk, allveelaev, ujuvvahend ja paikne või ujuvplatvorm;

4. a) Kaadamine –

i) mis tahes tahtlik jäätmete või muude ainete heide merre või merepõhja laevadelt, mererajatistelt või õhusõidukitelt;

ii) mis tahes tahtlik laevade, mererajatiste või õhusõidukite mahajätmine merele;

b) Kaadamine ei ole:

i) selliste jäätmete või muude ainete heide merre, mis kaasnevad laevade, mererajatiste ja õhusõidukite või nende seadmete tavapärase tööga või tulenevad sellest, välja arvatud selliste jäätmete või ainete veol selliseid jäätmeid või aineid merre heitvatel laevadel, mererajatistel või õhusõidukitel või veol nendeni või kui neid saadakse selliste jäätmete või ainete töötlemisel sellistel laevadel, rajatistel või õhusõidukitel;

ii) ainete paigutamist merre muul eesmärgil kui tavaline heide, kusjuures nimetatud paigutamine ei tohi olla vastuolus käesoleva konventsiooni eesmärkidega;

5. Põletamine – jäätmete või muude ainete tahtlik põletamine merel nende soojuslikuks lagundamiseks. Laevade või rajatiste tavapärase kasutamisega kaasnev tegevus ei kuulu nimetatud mõiste alla;

6. Õli – nafta mis tahes kujul, sealhulgas toornafta, kütuseõli, nafta destilleerimisjäägid, õlijäätmed ja naftadestilleerimissaadused;

7. Kahjulik aine – mis tahes aine, mis merre sattununa võib põhjustada reostust;

8. Ohtlik aine – mis tahes kahjulik aine, mis on omadustelt püsiv, mürgine või bioakumuleeruv;

9. Reostusjuhtum – juhtum või sama põhjusega juhtumite jada, mis põhjustab või võib põhjustada õli või muude kahjulike ainete heite merre ja mis kujutab või võib kujutada ohtu Läänemere merekeskkonnale või rannikule või ühe või mitme osalisriigi huvidele ning mis nõuab päästeoperatsioone või muud kohest reageerimist;

10. Piirkondlik majandusliku integratsiooni organisatsioon – mis tahes suveräänsete riikide poolt moodustatud organisatsioon, millele tema liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes, sealhulgas pädevuse alla kirjutada nimetatud küsimustes riikidevahelistele lepingutele ja kokkulepetele;

11. Komisjon – artiklis 19 nimetatud Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon.

Artikkel 3

Põhimõtted ja -kohustused

1. Konventsiooni osalisriigid võtavad igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik kohased õiguslikud, halduslikud või muud reostuse ennetamiseks ja kõrvaldamiseks vajalikud asjakohased meetmed, et edendada Läänemere piirkonna ökoloogilist taastumist ja selle ökoloogilise tasakaalu säilimist.

2. Konventsiooni osalisriigid rakendavad ettevaatuspõhimõtet, võttes tarvitusele ennetavaid meetmeid, kui on põhjust eeldada, et otseselt või kaudselt merekeskkonda sattunud aine või energia võib olla ohtlik inimese tervisele, kahjustada elusvarasid ja mere ökosüsteeme, vähendada meeldivust või takistada mere õiguspärast kasutamist, isegi kui puuduvad lõplikud tõendid heite ja selle väidetavate tagajärgede põhjusliku seose kohta.

3. Reostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks Läänemere piirkonnas edendavad konventsiooni osalisriigid parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist. Kui parima keskkonnapraktika ja II lisas kirjeldatud parima võimaliku tehnika kasutamisest tulenev reostuskoormuse vähenemine ei põhjusta keskkonna seisukohalt vastuvõetavaid tulemusi, rakendatakse täiendavaid abinõusid.

4. Konventsiooni osalisriigid rakendavad põhimõtet, et reostaja maksab.

5. Konventsiooni osalisriigid tagavad, et punkt- ja hajureostusallikatest pärineva vee ja õhu reostuskoormuse mõõtmised ja arvutused, mida teostatakse Läänemere piirkonna merekeskkonna seisundi hindamise ja käesoleva konventsiooni täitmise kontrollimiseks, viiakse läbi teaduslikult kohasel viisil.

6. Konventsiooni osalisriigid rakendavad kõiki jõupingutusi tagamaks, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjusta piiriülest reostust väljaspool Läänemere piirkonda. Peale selle ei tohi vastavad meetmed põhjustada keskkonna seisukohalt lubamatut mõju õhu kvaliteedile ja atmosfäärile või veekogudele, põhjaveele ja pinnasele, samuti jäätmete hulga suurenemist, kahjulike või suurenenud koguses jäätmete teket ega kasvavat ohtu inimese tervisele.

Artikkel 4

Kohaldamine

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse eesmärgil kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda, mis koosneb merest ja merepõhjast koos elusvarade ja mere muude eluvormidega.

2. Ilma et see piiraks nende suveräänsust, rakendab iga osalisriik konventsiooni sätteid oma territoriaal- ja sisemeres oma riigi ametiasutuste kaudu.

3. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, sõjalennukite ega ka muude riigile kuuluvate või riigi poolt kasutatavate laevade ja õhusõidukite suhtes, mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel.

Iga osalisriik tagab vastavate meetmetega, mis ei kahjusta temale kuuluvate või tema poolt kasutatavate selliste laevade ja õhusõidukite kasutamist ega käitusomadusi, et kõnealused laevad ja õhusõidukid siiski järgivad mõistlikkuse ja teostatavuse piires käesolevat konventsiooni.

Artikkel 5

Kahjulikud ained

Konventsiooni osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere piirkonna merekeskkonna reostust, mille on põhjustanud mis tahes allikatest pärinevad kahjulikud ained, vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele ja rakendama sel eesmärgil I lisa menetlusi ja meetmeid.

Artikkel 6

Põhimõtted ja kohustused, mis puudutavad maismaalt lähtuvat reostust

1. Konventsiooni osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere piirkonna maalt lähtuvat reostust, kasutades seejuures muu hulgas ka parimat keskkonnapraktikat kõigi reostusallikate ja parimat võimalikku tehnikat punktreostusallikate suhtes. Selleks võtab iga osalisriik Läänemere valgalas tarvitusele vastavad meetmed, ilma et see piiraks tema suveräänseid õigusi.

2. Konventsiooni osalisriigid rakendavad III lisas sätestatud menetlusi ja meetmeid. Sel eesmärgil teevad nad muu hulgas koostööd selliste eriprogrammide, suuniste, standardite ja eeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis puudutavad vette ja õhku suunatud heiteid, keskkonnaseisundit ning kahjulikke aineid ja materjale sisaldavaid tooteid ning nende kasutamist.

3. Punktallikatest pärinevaid kahjulikke aineid ei juhita otseselt ega kaudselt Läänemere piirkonna merekeskkonda ilma eelneva eriloata, välja arvatud tühistes kogustes. Seda luba võib korrapäraselt üle vaadata ja selle annavad välja pädevad riigiasutused vastavalt III lisa 3. osas sätestatud põhimõtetele. Konventsiooni osalisriigid tagavad õhku ja vette suunatavate lubatud heidete seire ja kontrolli.

4. Kui heide pärineb vooluveekogust, mis läbib kahe või enama osalisriigi territooriumi või on piiriveekogu nende vahel, ja on oht, et see põhjustab Läänemere piirkonna merekeskkonna reostust, võtavad asjassepuutuvad konventsiooni osalisriigid ühiselt või võimaluse korral koostöös kolmanda huvitatud või asjaomase riigiga tarvitusele vajalikud meetmed sellise reostuse vältimiseks ja likvideerimiseks.

Artikkel 7

Keskkonnamõju hindamine

1. Kui mõni osalisriik kavandab tegevust, millel võib eeldatavalt olla märkimisväärne ebasoodne mõju Läänemere piirkonna merekeskkonnale ja mis nõuab rahvusvahelise õiguse või kõnealusele osalisriigile rakenduvate riigiüleste õigusaktide järgi keskkonnamõju hindamist, peab nimetatud osalisriik sellest teatama komisjonile ja igale konventsiooni osalisriigile, keda võib mõjustada piiriülene reostus Läänemere piirkonnas.

2. Ebasoodsat mõju kavandav konventsiooni osalisriik konsulteerib mis tahes osalisriigiga, keda nimetatud piiriülene reostus võib mõjutada, kui seda nõuab rahvusvaheline õigus või nõuavad kõnealusele osalisriigile rakenduvad riigiülesed õigusaktid.

3. Kui kaks või enam osalisriiki jagavad Läänemere valgalal asuvat piiriveekogu, teevad nad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise käigus Läänemere piirkonna merekeskkonnale tekitatava võimaliku mõju põhjalikuks uurimiseks koostööd. Asjaomased konventsiooni osalisriigid võtavad ühiselt vajalikke meetmeid, et vältida ja likvideerida reostust, sealhulgas selle kahjulikku kumulatiivset mõju.

Artikkel 8

Laevade põhjustatud merereostuse vältimine

1. Et kaitsta Läänemere piirkonda laevade põhjustatud reostuse eest, rakendavad konventsiooni osalisriigid IV lisas sätestatud meetmeid.

2. Konventsiooni osalisriigid töötavad välja ja rakendavad ühtseid nõudeid rajatistele laevajäätmete vastuvõtuks, võttes muu hulgas arvesse ka Läänemere piirkonnas sõitvate reisilaevade erivajadusi.

Artikkel 9

Lõbusõidulaevad

Konventsiooni osalisriigid rakendavad lisaks neile konventsiooni sätetele, mida saab otseselt rakendada lõbusõidulaevade suhtes, erimeetmeid, et vähendada lõbusõidulaevade tegevusest tulenevat kahjulikku mõju Läänemere piirkonna merekeskkonnale. Kõnealused meetmed puudutavad muu hulgas nii õhureostust, müra ja hüdrodünaamilisi mõjusid kui ka lõbusõidulaevade jäätmete vastuvõtuks vajalikke rajatisi.

Artikkel 10

Jäätmepõletamise keelustamine

1. Konventsiooni osalisriigid keelustavad jäätmepõletamise Läänemere piirkonnas.

2. Iga osalisriik kohustub tagama käesoleva artikli sätete järgimise laevadel:

a) mis on registreeritud tema territooriumil või sõidavad tema lipu all;

b) mis lastivad tema territooriumil või territoriaalmerel põletamiseks määratud aineid; või

c) mis usutavasti tegelevad jäätmepõletamisega tema sise- ja territoriaalmerel.

3. Jäätmepõletamise kahtluse korral teevad konventsiooni osalisriigid koostööd juhtumi uurimiseks vastavalt IV lisa 2. reeglile.

Artikkel 11

Kaadamise vältimine

1. Konventsiooni osalisriigid keelustavad kaadamise Läänemere piirkonnas, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 toodud erandid.

2. Süvendusheitmete kaadamiseks on vaja eelnevat eriluba, mille väljastab vastav riigiasutus vastavalt V lisas sätestatud tingimustele.

3. Konventsiooni iga osalisriik kohustub tagama käesoleva artikli sätete järgimise laevadel ja õhusõidukitel:

a) mis on registreeritud tema territooriumil või sõidavad tema lipu all;

b) mis lastivad tema territooriumil või territoriaalmerel kaadamiseks määratud aineid; või

c) mis usutavasti tegelevad kaadamisega tema sise- ja territoriaalmerel.

4. Käesoleva artikli sätteid ei rakendata laeva või lennuki täieliku hävimise tõttu inimelule või laevale või õhusõidukile tekkinud ohu korral või juhtumitel, mis seavad ohtu inimelu ja mil kaadamine on ainus viis ohu ärahoidmiseks ning sellise kaadamise poolt põhjustatav kahju on tõenäoliselt väiksem kui vastasel korral aset leidev. Sellist kaadamist teostatakse, et vähendada ohtu inimelule või mereelustikule.

5. Käesoleva artikli lõike 4 sätete järgi teostatud kaadamisest teatatakse ja seda käsitletakse vastavalt VII lisale ning vastavalt V lisa 4. osas toodud sätetele teatatakse sellest viivitamata Komisjonile.

6. Kui esineb kahtlus, et kaadamine on vastuolus käesoleva artikli sätetega, teevad konventsiooni osalisriigid koostööd juhtumi uurimiseks vastavalt IV lisa 2. osale.

Artikkel 12

Merepõhja ja selle aluspinnase uurimine ja kasutamine

1. Konventsiooni iga osalisriik rakendab kõiki meetmeid, et vältida temapoolsest merepõhja ja selle aluspinnase uurimisest ja kasutamisest või nendega seotud tegevusest tulenevat Läänemere piirkonna merekeskkonna reostamist, ja tagab kohese valmisoleku vastuaktsioonideks nimetatud toimingutega põhjustatud reostusjuhtumite korral.

2. Sellistest tegevustest tuleneva reostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks kohustuvad konventsiooni osalisriigid rakendama võimaluste piires VI lisas sätestatud menetlusi ja meetmeid.

Artikkel 13

Reostusjuhtumitest teatamine ja läbirääkimiste pidamine

1. Kui reostusjuhtum konventsiooni osalisriigi territooriumil võib põhjustada Läänemere piirkonna merekeskkonna reostamist väljaspool tema territooriumi ja sellega külgnevat mereala, kus ta teostab oma suveräänseid õigusi ja kohustusi vastavalt rahvusvahelisele õigusele, teatab konventsiooni osalisriik sellest viivitamata neile osalisriikidele, kelle huvisid see mõjutab või võib mõjutada.

2. Kui lõikes 1 nimetatud osalisriigid seda vajalikuks peavad, tuleb pidada reostuse vältimise, vähendamise ja kontrollimise eesmärgil läbirääkimisi.

3. Lõikeid 1 ja 2 rakendatakse ka juhtudel, mil üks osalisriik on saanud sellise reostuse kolmanda riigi territooriumilt.

Artikkel 14

Koostöö merereostuse vastu võitlemisel

Konventsiooni osalisriigid rakendavad nii igaüks eraldi kui ka ühiselt, nagu on sätestatud VII lisas, kõiki vajalikke meetmeid, et olla võimelised reageerima reostusjuhtumite korral ning vähendada või kõrvaldada nimetatud juhtumite tagajärjel Läänemere piirkonna merekeskkonnale avaldatavat mõju.

Artikkel 15

Looduskaitse ja elustiku mitmekesisus

Konventsiooni osalisriigid rakendavad Läänemere ja selle poolt mõjutatavate ranniku ökosüsteemide suhtes nii eraldi kui ühiselt kõik vajalikud meetmed, et säilitada looduslikke elupaiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsta ökoloogilisi protsesse. Selliseid meetmeid rakendatakse ka selleks, et tagada loodusressursside säästlik kasutamine Läänemere piirkonnas. Nimetatud eesmärgil püüavad konventsiooni osalisriigid välja töötada vastavad õigusaktid, mis sisaldavad vajalikke suuniseid ja kriteeriume.

Artikkel 16

Aruandlus ja teabevahetus

1. Konventsiooni osalisriigid esitavad komisjonile kindlate ajavahemike järel aruandeid:

a) konventsiooni ja selle lisade sätete ning konventsiooni raames vastu võetud soovituste täitmiseks rakendatud õiguslike, halduslike ja muude meetmete kohta;

b) käesoleva lõike punktis a nimetatud sätete täitmiseks rakendatud meetmete tõhususe kohta; ja

c) käesoleva lõike punktis a nimetatud sätete täitmisel esinenud probleemide kohta.

2. Konventsiooni osalisriigi või komisjoni nõudel esitavad osapooled olemasoleva teabe heitelubade, heiteandmete ja keskkonnaseisundi kohta.

Artikkel 17

Avalikkuse teavitamine

1. Konventsiooni osalisriigid tagavad Läänemere ja selle vesikonna veekogude seisundit, reostuse vältimise ja likvideerimise meetmete rakendamist ja planeerimist ning nende meetmete tõhusust puudutava teabe kättesaadavuse avalikkusele. Seega tagavad konventsiooni osalisriigid, et avalikkusele on kättesaadav alljärgnev teave:

a) väljaantud load ja nõutavad tingimused, mis tuleb täita;

b) vee seisund ja heitvee proovivõtud, mis on teostatud järelevalve ja hindamise eesmärkidel, samuti veekvaliteedi eesmärkidele või lubatud tingimustele vastavuse kontrollimise tulemused; ja

c) veekvaliteedi eesmärgid.

2. Konventsiooni iga osalisriik tagab, et käesolev teave on avalikkusele kättesaadav alati ning varustavad avalikkust sobivate vahenditega osalisriigilt mõistliku tasu eest sellise teabe saamiseks selle registritest.

Artikkel 18

Teabe kaitsmine

1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta konventsiooni osalisriikide õigusi ega kohustusi kaitsta tööstus- või ärisaladusi puudutavat teavet, sealhulgas intellektuaalset omandit või riigisaladusi või isikuandmeid, vastavalt nende riigisisesele õigussüsteemile ning kohaldatavatele riigiülestele õigusaktidele.

2. Kui üks konventsiooni osalisriik siiski otsustab anda sellist kaitstud teavet teisele osalisriigile, austab teabe saanud osapool selle konfidentsiaalsust ja tingimusi, millistel see saadi, ning kasutab nimetatud teavet ainult neil eesmärkidel, milleks see anti.

Artikkel 19

Komisjon

1. Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon, edaspidi "komisjon", on moodustatud käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks.

2. Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni, mis on moodustatud vastavalt 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile, nimetatakse komisjoniks.

3. Komisjoni esimehe koht antakse igale konventsiooni osalisriigile järjest nende ingliskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Esimees on ametis kaks aastat ja ei või esimeheks olemise ajal esindada esimehe kohta hoidvat konventsiooni osalisriiki.

Kui esimees ei saa tegutseda oma tähtaja lõpuni, nimetab esimehe kohta hoidev konventsiooni osalisriik talle ametijärglase, kes jääb esimehe kohale kuni nimetatud osalisriigi tähtaja lõppemiseni.

4. Komisjoni istungid toimuvad esimehe kokkukutsumisel vähemalt üks kord aastas. Erakorralised istungid, mida taotleb üks mis tahes osalisriik ja toetab teine osalisriik, kutsub kokku esimees ja need toimuvad niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast taotluse esitamist.

5. Kui konventsioon ei sätesta teisiti, võtab komisjon oma otsused vastu ühehäälselt.

Artikkel 20

Komisjoni kohustused

1. Komisjoni kohustused on:

a) jälgida pidevalt käesoleva konventsiooni rakendamist;

b) soovitada vajalikke meetmeid käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks;

c) jälgida konventsiooni sätteid, sealhulgas selle lisasid, ja soovitada konventsiooni osalisriikidele konventsioonile ja selle lisadele vajalikke parandusettepanekuid, sealhulgas muudatusi ainete ja materjalide nimekirjades ning uute lisade vastuvõtmist;

d) määratleda reostuskontrolli kriteeriume, reostuse vähendamise eesmärke ja rakendatavate, eriti III lisas kirjeldatud meetmete eesmärke;

e) edendada koostöös asjaomaste riikide riigiasutustega, võttes arvesse käesoleva lõike punkti f, täiendavate meetmete rakendamist, et kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda, ja selleks:

i) saada, töödelda, üldistada ja levitada asjakohast teadaolevatest allikatest pärinevat teaduslikku, tehnoloogilist ja statistilist teavet; ja

ii) edendada teaduslikku ja tehnoloogilist uurimistööd; ning

f) vajaduse korral taotleda pädevate piirkondlike ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide abi ühiseks teaduslik-tehniliseks uurimistööks, samuti muuks konventsiooni eesmärkidele vastavaks tegevuseks.

2. Komisjon võib enesele võtta täiendavaid funktsioone, mida ta peab vajalikuks käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamisel.

Artikkel 21

Komisjoni tööd puudutavad haldussätted

1. Komisjoni töökeel on inglise keel.

2. Komisjon kehtestab oma töökorra.

3. Komisjoni ametiruumid (edaspidi "sekretariaat") asuvad Helsingis.

4. Komisjon nimetab täitevsekretäri ja sätestab teiste vajalike töötajate ametissenimetamise ning täitevsekretäri kohustused ja teenistustingimused.

5. Täitevsekretär on komisjoni kõrgeim ametiisik, kes täidab funktsioone, mis on vajalikud käesoleva konventsiooni elluviimiseks ja komisjoni tööks, samuti teisi komisjoni poolt ja selle töökorraga temale usaldatud ülesandeid.

Artikkel 22

Komisjoni tööd puudutavad finantssätted

1. Komisjon kehtestab oma finantskorra.

2. Komisjon võtab vastu ühe või kahe aasta kulude eelarve ja arutab läbi sellele järgneva rahandusperioodi eelarvekava.

3. Eelarve kogusumma, sealhulgas iga komisjoni poolt vastu võetud lisaeelarve, moodustub konventsiooni osalisriikide, välja arvatud Euroopa Majandusühenduse, võrdsetest osamaksetest, kui komisjon ei otsusta ühehäälselt teisiti.

4. Euroopa Majandusühenduse osamaks ei ületa 2,5 % eelarve halduskuludest.

5. Iga osalisriik kannab oma esindajate, ekspertide ja nõunike komisjoni töös osalemisega seotud kulud.

Artikkel 23

Hääleõigus

1. Igal konventsiooni osalisriigil on komisjonis üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

2. Euroopa Majandusühendusel ja mis tahes muul piirkondlikul majandusintegratsiooni organisatsioonil on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju nende liikmesriike on käesoleva konventsiooni osalisriikideks. Sellistel organisatsioonidel ei ole õigust hääletada, kui nende liikmesriigid kasutavad oma hääleõigust, ja vastupidi.

Artikkel 24

Teaduslik ja tehniline koostöö

1. Konventsiooni osalisriigid kohustuvad otseselt või vajaduse korral pädevate piirkondlike või muude rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu tegema koostööd teaduse, tehnika ja muu uurimistöö vallas ning vahetama andmeid ja muud teaduslikku teavet konventsiooni eesmärkide saavutamiseks. Et edendada uurimis- ja seiretegevust Läänemere piirkonnas, kohustuvad konventsiooni osalisriigid ühtlustama oma lubade andmise korda nimetatud tegevuse teostamiseks.

2. Minemata vastuollu käesoleva konventsiooni artikli 4 lõikega 2, kohustuvad konventsiooni osalisriigid otseselt või vajaduse korral pädevate piirkondlike või muude rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama uuringuid ja toetama või kaasa aitama kavadele, mille eesmärgiks on arendada meetodeid reostuse liigi, ulatuse, levikuteede, avaldusvormide, riskide ja vastuabinõude kindlaksmääramiseks Läänemere piirkonnas. Eelkõige kohustuvad konventsiooni osalisriigid arendama Läänemere piirkonna merekeskkonda tõenäoliselt reostavate ainete ja materjalide käitluse, ladustamise ja kõrvaldamise alternatiivseid meetodeid.

3. Minemata vastuollu käesoleva konventsiooni artikli 4 lõikega 2, kohustuvad konventsiooni osalisriigid tegema koostööd otseselt või vajaduse korral pädevate piirkondlike või muude rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu ning toetudes käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud andmetele ja teabele, et arendada omavahel võrreldavaid vaatlusmeetodeid, teostada alusuuringuid ja koostada üksteist täiendavaid või ühiseid seirekavu.

4. Artikli eelnevates lõigetes viidatud ülesannete rakendamise korralduse ja töö ulatuse kava kavandab eelkõige Komisjon.

Artikkel 25

Kahju eest vastutamine

Konventsiooni osalisriigid kohustuvad ühiselt välja töötama ja vastu võtma konventsiooniga vastuolus olevast tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju eest vastutamise reeglid, sealhulgas vastutuse piirid, kohustuste kindlaksmääramise kriteeriumid ja menetlused ning võimalikud kahju heastamise meetmed.

Artikkel 26

Vaidluste lahendamine

1. Konventsiooni osalisriikide vahel tekkinud vaidlused konventsiooni tõlgendamise või rakendamise osas lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui asjaomased konventsiooni osalisriigid ei jõua kokkuleppele, pöörduvad nad vaidluse lahendamiseks kolmanda osalisriigi, pädeva rahvusvahelise organisatsiooni või pädeva isiku poole või paluvad seda ühiselt vahendajaks.

2. Kui asjaomased konventsiooni osalisriigid ei suuda lahendada vaidlusi läbirääkimiste teel või ei suuda kokku leppida ülalkirjeldatud meetmete rakendamises, esitatakse sellised vaidlused ühisel kokkuleppel lahendamiseks erakorralisele või korralisele vahekohtule või Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 27

Teatud õiguste kaitse

Käesoleva konventsiooni sätteid ei saa tõlgendada kui piiranguid meresõidu- ja kalastamisvabadusele, mere teadusliku uurimise või muule avamere seadusliku kasutamise vabadusele ega ka õigusele rahumeelseks läbisõiduks territoriaalmerest.

Artikkel 28

Lisade staatus

Käesoleva konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa.

Artikkel 29

Suhted muude konventsioonidega

Käesoleva konventsiooni sätted ei kahjusta konventsiooni osalisriikide õigusi ega kohustusi muude olemasolevate ja tulevaste lepete osas, mis edendavad ja arendavad käesoleva konventsiooni aluseks oleva mereõiguse põhimõtteid, eriti merekeskkonna reostuse vältimisega seotud sätteid.

Artikkel 30

Konverents konventsiooni läbivaatamiseks või muutmiseks

Konverentsi käesoleva konventsiooni üldiseks läbivaatamiseks või muutmiseks võib kokku kutsuda konventsiooni osalisriikide nõusolekul või komisjoni nõudel.

Artikkel 31

Konventsiooni artiklite muudatused

1. Konventsiooni mis tahes osalisriik võib teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni artiklite muutmiseks. Kõik sellised muudatusettepanekud esitatakse hoiulevõtjale, kes edastab need kõikidele osalisriikidele, kes pärast teate saamist teavitavad hoiulevõtjat võimalikult kiiresti muudatuse omapoolsest heakskiitmisest või tagasilükkamisest.

Konventsiooni osalisriigi soovil arutatakse esitatud muudatusettepanekut komisjonis. Sellisel juhul rakendatakse artikli 19 lõiget 4. Kui komisjon kiidab muudatuse heaks, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 esitatud menetlust.

2. Komisjon võib soovitada konventsiooni artiklite muudatusi. Kõik sellised muudatusettepanekud esitatakse hoiulevõtjale, kes edastab need kõikidele konventsiooni osalisriikidele, kes pärast teate saamist teavitavad hoiulevõtjat võimalikult kiiresti muudatuse omapoolsest heakskiitmisest või tagasilükkamisest.

3. Muudatus jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud kõikidelt konventsiooni osalisriikidelt teate muudatuse heakskiitmise kohta.

Artikkel 32

Lisade muudatused ja lisade vastuvõtmine

1. Mis tahes osalisriigi lisade kohta esitatud muudatusettepanekust teatab hoiulevõtja muudele konventsiooni osalisriikidele ja seda arutatakse komisjonis. Komisjonis vastuvõtmise korral edastatakse muudatus konventsiooni osalisriikidele soovitusega see vastu võtta.

2. Komisjoni soovitatud lisade kohta käivast mis tahes muudatusettepanekust teatab hoiulevõtja konventsiooni osalisriikidele soovitusega see vastu võtta.

3. Selline muudatus otsustatakse komisjoni poolt määratud tähtaja möödumisel vastu võtta, kui selle aja jooksul ei ole ükski konventsiooni osalisriik muudatust hoiulevõtjale saadetud kirjaliku teatega tagasi lükanud. Vastuvõetud muudatus jõustub komisjoni määratud ajal.

Komisjoni määratud tähtaega pikendatakse kuue kuu võrra ja muudatuse jõustumist lükatakse vastavalt edasi, kui erandjuhtudel mõni konventsiooni osalisriik teavitab hoiulevõtjat enne komisjoni määratud tähtaja möödumist asjaolust, et kuigi ta kavatseb muudatuse vastu võtta, ei ole põhiseadusest tulenevad nõuded muudatuse vastuvõtmiseks veel täidetud.

4. Konventsiooni lisa võib vastu võtta vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 33

Reservatsioonid

1. Käesoleva konventsiooni sätete osas ei saa olla reservatsioone.

2. Käesoleva artikli lõike 1 säte ei takista konventsiooni osalisriigil ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat, keelduda konventsiooni jõustunud lisa või selle osa või selle muudatuse kohaldamisest. Iga 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni osalisriik, kes keeldub käesoleva konventsiooni jõustumisel kohaldamast selle lisa või selle osa, kohaldab keeldumise ajal 1974. aasta konventsiooni vastavat lisa või selle osa.

3. Kui pärast käesoleva konventsiooni jõustumist kasutab konventsiooni osalisriik käesoleva artikli lõike 2 sätetega kehtestatud õigusi, teavitab ta lisa muudatuse või uue lisa komisjoni poolt vastuvõtmise ajal muid konventsiooni osalisriike nendest sätetest, millede täitmisest ta loobub käesoleva artikli lõike 2 alusel.

Artikkel 34

Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks Helsingis ajavahemikul 9. aprillist 1992 kuni 9. oktoobrini 1992 Euroopa Majandusühendusele ja nendele riikidele, kes osalevad 9. aprillil 1992. aastal Helsingis toimuval Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse diplomaatilisel konverentsil.

Artikkel 35

Ratifitseerimine, kinnitamine ja ühinemine

1. Käesolev konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita.

2. Käesolev konventsioon on pärast jõustumist avatud ühinemiseks igale riigile või piirkondlikule majandusühendusele, kes soovib järgida konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke, eeldusel, et selle riigi või organisatsiooni ühinemise poolt on kõik konventsiooni osalisriigid. Kui piirkondlik majandusühendus on piiratud pädevusega, lepitakse osalemise tingimused kokku komisjoni ja huvitatud organisatsiooni vahel.

3. Vastuvõtmis-, ratifitseerimis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

4. Euroopa Majandusühendus ja mis tahes muu piirkondlik majandusühendus, saades käesoleva konventsiooni osalisriigiks, kasutab oma pädevuse piires õigusi ja kannab vastutust ulatuses, mida käesolev konventsioon oma liikmesriikidele annab. Sellisel juhul ei saa nende organisatsioonide liikmesriigid neid õigusi eraldi kasutada.

Artikkel 36

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub kaks kuud pärast seda kuupäeva, kui kõigi allakirjutanud Läänemere-äärsete riikide ja Euroopa Majandusühenduse ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad on hoiulevõtjale hoiule antud.

2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib või kinnitab käesoleva konventsiooni enne või pärast viimase ratifitseerimis- või kinnitamiskirja hoiuleandmist vastavalt käesoleva artikli lõike 1 sätetele, jõustub käesolev konventsioon kahe kuu möödumisel kuupäevast, mil see riik annab ratifitseerimis- või kinnitamiskirja hoiule, või konventsiooni jõustumise päeval, sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem.

3. Iga ühineva riigi või piirkondliku majandusühenduse jaoks jõustub käesolev konventsioon kahe kuu möödumisel pärast ühinemiskirja hoiuleandmist nimetatud riigi või piirkondliku majandusühenduse poolt.

4. Käesoleva konventsiooni jõustumisel muutub kehtetuks Helsingis 22. märtsil 1974. aastal allakirjutatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon koos muudatustega.

5. Olenemata käesoleva artikli lõikest 4 rakendatakse kõnealuse konventsiooni lisade muudatusi, mis on konventsiooni osalisriikide poolt vastu võetud käesoleva konventsiooni allakirjutamise ja jõustumise vahelisel ajal, kuni käesoleva konventsiooni vastavad lisad on vastavalt muudetud.

6. Olenemata käesoleva artikli lõikest 4 rakendatakse kõnealuse konventsiooni raames vastu võetud soovitusi ja otsuseid sel määral, kuivõrd need on käesoleva konventsiooniga ühilduvad ega ole konventsiooni või mõne selle raames vastu võetud otsusega selgesõnaliselt kehtetuks tunnistatud.

Artikkel 37

Taganemine

1. Mis tahes ajal pärast viie aasta möödumist päevast, mil käesolev konventsioon osalisriigi suhtes jõustus, võib see osalisriik konventsiooni liikmeskonnast välja astuda, esitades hoidjale kirjaliku teate. Konventsiooni osalisriigi väljaastumine jõustub hoiulevõtjale väljaastumisest teatamise aastale järgneva aasta 30. juunil.

2. Saanud teate konventsiooni osalisriigi väljaastumisest, kutsub hoiulevõtja kokku konventsiooni osalisriikide nõupidamise, et arutada väljaastumise tagajärgi.

Artikkel 38

Hoiulevõtja

Soome Vabariigi valitsus, tegutsedes hoiulevõtjana:

a) teatab kõigile konventsiooni osalisriikidele ja täitevsekretärile:

i) allakirjutamistest;

ii) mis tahes ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;

iii) käesoleva konventsiooni mis tahes jõustumiskuupäevast;

iv) mis tahes artikli või lisa kohta esitatud või soovitatud muudatusest või uue lisa vastuvõtmisest, samuti nende muudatuste või uute lisade jõustumise tähtajast;

v) mis tahes artiklites 31 ja 32 kirjeldatud teatest ning selle laekumise ajast;

vi) igast väljaastumise teatest ning selle väljaastumise jõustumise ajast;

vii) mis tahes muust konventsiooniga seotud õigusaktist või dokumendist;

b) edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõigile ühinejariikidele ja piirkondlikele majandusühendustele.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud Helsingis üheksandal aprillil tuhande üheksasaja üheksakümne teisel aastal ühes autentses ingliskeelses eksemplaris, mis antakse hoiule Soome Vabariigi valitsusele. Soome Vabariigi valitsus saadab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanutele.

Eesti Vabariigi nimelNorra Kuningriigi nimelLeedu Vabariigi nimelLäti Vabariigi nimelPoola Vabariigi nimelRootsi Kuningriigi nimelSaksamaa Liitvabariigi nimelSoome Vabariigi nimelTaani Kuningriigi nimelTšehhi ja Slovaki Liitvabariigi nimelUkraina nimelVenemaa Föderatsiooni nimelEuroopa Majandusühenduse nimel

--------------------------------------------------

I LISA

KAHJULIKUD AINED

1. OSA: ÜLDPÕHIMÕTTED

1.0. Sissejuhatus

Konventsiooni vastavate osade nõuete täitmiseks kasutavad konventsiooni osalisriigid artikli 2 lõikes 7 määratletud kahjulike ainete tuvastamiseks ja hindamiseks alljärgnevat menetlust.

1.1. Ainete jaotuse kriteeriumid

Ainete tuvastamisel ja hindamisel lähtutakse ainete olulistest omadustest, täpsemalt:

- püsivusest,

- toksilisusest või muudest kahjulikest omadustest,

- kalduvusest bioakumuleerumisele,

samuti reostust põhjustavatest omadustest, nagu:

- suhtest vaadeldud kontsentratsioonide ja selliste kontsentratsioonide vahel, millel teadaolevalt mõju puudub,

- inimtegevusest põhjustatud eutrofeerumisohust,

- piiriülesest või pikaajalisest mõjust,

- soovimatute muudatuste ohust mere ökosüsteemis ning mõjude pöördumatusest või püsivusest,

- radioaktiivsusest,

- merest saadavate toiduainete hankimise või muude seaduslike mere kasutusvaldkondade raskest häirimisest,

- levikust (st kogustest, kasutusest ja merekeskkonda jõudmise võimalikkusest),

- teadaolevatest kantserogeensetest, teratogeensetest või mutageensetest omadustest, mis esinevad merekeskkonnas või levivad selle kaudu.

Nimetatud omadused ei ole konkreetse aine või ainerühma tuvastamisel ja hindamisel tingimata võrdse tähtsusega.

1.2. Kahjulike ainete prioriteetsed rühmad

Konventsiooni osalisriigid annavad ennetavates meetmetes prioriteetsuse järgmistele ainerühmadele, mida üldiselt loetakse kahjulikeks aineteks:

a) raskmetallid ja nende ühendid;

b) halogeenorgaanilised ühendid;

c) fosfori ja tina orgaanilised ühendid;

d) pestitsiidid, näiteks fungitsiidid, herbitsiidid, insektitsiidid, limatõrjevahendid ja kemikaalid, mida kasutatakse metsamaterjali, puidu, puidumassi, tselluloosi, paberi, naha ja tekstiili säilitamiseks;

e) naftapõhised õlid ja süsivesinikud;

f) muud merekeskkonna suhtes eriti kahjulikud orgaanilised ühendid;

g) lämmastiku- ja fosforiühendid;

h) radioaktiivsed ained, sealhulgas jäätmed;

i) püsivad materjalid, mis võivad veepinnal püsida, heljumisse jääda või põhja vajuda;

j) ained, mis avaldavad tugevat mõju merest pärinevate inimtarbimiseks mõeldud toodete maitsele ja/või lõhnale või mis avaldavad mõju vee maitsele, lõhnale, värvusele, läbipaistvusele või muudele omadustele.

2. OSA: KEELATUD AINED

Läänemere piirkonna kaitsmiseks ohtlike ainete eest keelustavad konventsiooni osalisriigid täielikult või osaliselt alljärgnevate ainete või ainerühmade kasutamise Läänemere piirkonnas ja selle valgalal.

2.1. Igasuguseks lõppkasutuseks keelatud ained, välja arvatud ravimid

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis-(klorofenüül)-etaan) ja selle derivaadid DDE ja DDD.

2.2. Igasuguseks kasutamiseks keelatud ained, välja arvatud olemasolevas suletud süsteemiga seadmetes kuni nende kasutuskestuse lõpuni või uurimise, arenduse ja analüüsi eesmärgil

a) PCB-d (polüklooritud bifenüülid);

b) PCT-d (polüklooritud terfenüülid).

2.3. Teatud kasutuseesmärgiks keelatud ained

Tinaorgaanilised ühendid, mida kasutatakse alla 25 m pikkuste lõbusõidulaevade ja kalavõrkude kattumisvastastes värvides.

3. OSA: PESTITSIIDID

Läänemere piirkonna kaitsmiseks ohtlike ainete eest püüavad konventsiooni osalisriigid vähendada järgmiste ainete kasutamist pestitsiididena Läänemere piirkonnas ja selle valgalal ning võimalusel need keelustada:

CAS nr |

Akrüülnitriil | 107131 | |

Aldriin | 309002 | |

Aramiit | 140578 | |

Kaadmiumiühendid | — | |

Klordaan | 57749 | |

Kloordekoon | 143500 | |

Kloordimeform | 6164983 | |

Kloroform | 67663 | |

1,2-dibromoetaan | 106934 | |

Dieldriin | 60571 | |

Endriin | 72208 | |

Fluoroetaanhape ja selle saadused | 7664393, | 144490 |

Heptakloor | 76448 | |

Isobensaan | 297789 | |

Isodriin | 465736 | |

Kelevaan | 4234791 | |

Pliiühendid | — | |

Elavhõbedaühendid | — | |

Morfamkvaat | 4636833 | |

Nitrofeen | 1836755 | |

Pentakloorfenool | 87865 | |

Polüklooritud terpeenid | 8001501 | |

Pentakloronitrobenseen (kvintoseen) | 82688 | |

Seleeniühendid | — | |

2,4,5-T | 93765 | |

Toksafeen | 8001352 | |

--------------------------------------------------

II LISA

PARIMA KESKKONNAPRAKTIKA JA PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA KASUTAMISE KRITEERIUMID

1. REEGEL: ÜLDSÄTTED

1. Käesoleva konventsiooni vastavate osade alusel rakendavad konventsiooni osalisriigid allpool kirjeldatud parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnika kriteeriume.

2. Reostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks kasutavad konventsiooni osalisriigid parimat keskkonnapraktikat kõigi reostusallikate ja parimat võimalikku tehnikat punktreostusallikate suhtes, vähendades või kõrvaldades kõikidest allikatest pärinevat heidet merre ja õhku kontrollstrateegiate rakendamise kaudu.

2. REEGEL: PARIM KESKKONNAPRAKTIKA

1. Termin "parim keskkonnapraktika" tähendab sobivaima meetmekoosluse rakendamist. Valides üksikjuhtumite jaoks kõige sobivamaid meetmekooslusi, tuleb võtta arvesse alljärgnevat järkjärgulist meetmete nimekirja:

- avalikkuse ja kasutajate teavitamine ja õpetamine teatud tegevuste ja toodete valiku kohta ning nende kasutusest ja kasutuselt kõrvaldamisest tulenevate keskkonnamõjude kohta,

- hea keskkonnapraktika arendamine ja rakendamine toote kogu olemasolu ajal,

- kohustuslik tootetähistus, mis teavitab avalikkust ja kasutajat toote ja selle kasutuse ning kasutuselt kõrvaldamisega seotud keskkonnaohtudest,

- jäätmete kogumis- ja ladustamissüsteemide olemasolu,

- loodusvarade, sealhulgas energia säästmine,

- ringlussevõtt, taaskasutamine ja korduskasutamine,

- ohtlike ainete ja toodete kasutamise ning ohtlike jäätmete tekke vältimine,

- majandusmeetmete rakendamine tegevuste, toodete ja tooterühmade ning heidete puhul,

- litsentsimissüsteem, mis sisaldab piiranguid või keelde.

2. Et määrata kindlaks, mis meetmetekooslus sisaldab parimat keskkonnapraktikat üldiselt või üksikjuhtudel, tuleb erilist tähelepanu pöörata alljärgnevale:

- ettevaatuspõhimõte,

- toote, selle tootmise, kasutamise ja hilisema kõrvaldamisega seonduv ökoloogiline oht,

- vältimine või asendamine vähem reostavate tegevuste või ainetega,

- kasutusulatus,

- asendusmaterjalide või -tegevuste võimalik kasu või kahju,

- areng ja muutused teaduslikes arusaamades ja teabes,

- rakendamise ajalised piirangud,

- sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutused.

3. REEGEL: PARIM VÕIMALIK TEHNIKA

1. Termin "parim võimalik tehnika" tähendab uusimal arenguastmel protsesse, seadmeid või töömeetodeid, mis sobivad praktiliseks kasutuseks teatud meetme puhul, et piirata heitmeid.

2. Et määrata kindlaks, kas protsessid, seadmed ja töömeetodid kujutavad endast parimat võimalikku tehnikat üldiselt või üksikjuhtudel, tuleb võtta arvesse järgmist:

- võrreldavaid protsesse, seadmeid või töömeetodid, mida on hiljuti õnnestunult katsetatud,

- tehnika areng ja muutused teaduslikes arusaamades ja teabes,

- sellise tehnika majanduslik teostatavus,

- rakendamise ajalised piirangud,

- asjassepuutuvate heidete iseloom ja maht,

- jäätmevaba/madala jäätmetasemega tehnoloogia,

- ettevaatuspõhimõte.

4. REEGEL: EDASINE ARENG

Seepärast on arusaadav, et see, kas teatud tegutsemisviis on parim keskkonnapraktika või parim võimalik tehnika või mitte, oleneb tehnika muutumisest ajas ning majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest, samuti teaduslike arusaamade ja teadmiste muutumisest.

--------------------------------------------------

III LISA

MAISMAALT LÄHTUVA REOSTUSE VÄLTIMIST PUUDUTAVAD KRITEERIUMID JA MEETMED

1. REEGEL: ÜLDSÄTTED

Käesoleva konventsiooni vastavate osade alusel rakendavad konventsiooni osalisriigid käesoleva lisa kriteeriume ja meetmeid kogu valgalas ja võtavad arvesse II lisas kirjeldatud parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnikat.

2. REEGEL: SPETSIIFILISED NÕUDED

1. Asulareovett tuleb puhastada vähemalt bioloogiliste või muude meetoditega, mis on oluliste parameetrite vähendamise osas sama tõhusad. Toitainete hulk peab oluliselt vähenema.

2. Tööstusettevõtete veekäitluses tuleb eesmärgiks võtta suletud veesüsteemide või suure ringlusmäära kasutamine, et reovee teket võimaluse korral vältida.

3. Tööstusreovesi tuleb enne lahjendusveega segamist eraldi puhastada.

4. Ohtlikke aineid või muid vastavaid aineid sisaldavat reovett ei tohi puhastada koos muu reoveega, välja arvatud juhul, kui saavutatakse iga reoveevoolu eraldi puhastamisega võrreldav samaväärne reostuskoormuse vähenemine. Reovee kvaliteedi paranemine ei tohi põhjustada kahjuliku reoveemuda koguse olulist kasvu.

5. Vette ja õhku suunatud kahjulikke aineid sisaldavate heidete piirväärtused peavad olema erilubades sätestatud.

6. Asulate puhastusjaamadega ühendatud tööstusettevõtted ja muud punktreostusallikad peavad kasutama parimat võimalikku tehnikat, et vältida ohtlikke aineid, mida ei saa asula reoveepuhastis kahjutustada või mis võivad häirida puhasti protsesse. Lisaks sellele tuleb võtta parima keskkonnapraktika kohaseid meetmeid.

7. Kalakasvatusest pärinevat reostust tuleb vältida ja see tuleb kõrvaldada parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnika edendamise ja rakendamisega.

8. Hajureostusallikatest, sealhulgas põllumajandusest pärinevat reostust tuleb kõrvaldada parima keskkonnapraktika edendamise ja rakendamisega.

9. Kasutatavad pestitsiidid peavad vastama komisjoni kehtestatud kriteeriumidele.

3. REEGEL: TÖÖSTUSETTEVÕTETELE LUBADE VÄLJASTAMISE PÕHIMÕTTED

Käesoleva konventsiooni artikli 6 lõikes 3 kirjeldatud lubade väljastamisel kohustuvad konventsiooni osalisriigid rakendama järgmisi põhimõtteid ja menetlusi.

1. Tööstusettevõtte käitaja esitab andmed ja teabe vastavale riigiasutusele, kasutades taotlusvormi. On soovitatav, et käitaja arutab enne taotluse esitamist koos vastava riigiasutusega läbi taotluse esitamiseks vajalikud andmed (kokkulepe vajaliku teabe ja ülevaatuste ulatuse osas).

Taotlus peab sisaldama vähemalt alljärgnevat andmestikku ja teavet.

Üldteave

- nimi, tööstusharu, asukoht ja töötajate arv.

Tegelik olukord ja/või planeeritud tegevus

- heite- ja/või saastekoht,

- tootmisliik, tootmise ja/või töötlemise maht,

- tootmisprotsessid,

- lähtematerjalide, toimeainete ja/või vahesaaduste liik ja kogus,

- kõikidest asjakohastest allikatest pärineva puhastamata reovee ja toorgaasi kogus ja omadused (nt tootmisvesi, jahutusvesi),

- reovee ja toorgaasi puhastamine vastavalt liigile, eel- ja/või lõpp-puhastuse protsess ja tõhusus,

- puhastatud reovee ja toorgaasi kogused ja omadused eelpuhastus- ja/või lõpp-puhastusseadmetest väljalaskel,

- protsessi vältel ning reovee ja toorgaasi puhastamisel tekkinud tahkete ja vedelate jäätmete kogus ja omadused,

- tahkete ja vedelate jäätmete käitlemine,

- teave meetmete kohta, mida rakendatakse protsessitõrgete ja juhuslike lekete vältimiseks,

- praegune seisund ja võimalik keskkonnamõju.

Alternatiivid ja nende eri mõjud, mis puudutavad näiteks ökoloogilisi, majanduslikke ja ohutuse aspekte, vastavalt vajadusele

- muud võimalikud tootmisprotsessid,

- muud võimalikud lähtematerjalid, toimeained ja/või vahesaadused,

- muud võimalikud puhastamistehnoloogiad.

2. Vastav riigiasutus annab hinnangu praegusele seisundile ja planeeritud tegevuse võimalikule keskkonnamõjule.

3. Vastav riigiasutus väljastab loa pärast põhjalikku hindamist, milles eriliselt arvestab ülalmainitud aspekte. Luba peab sätestama vähemalt alljärgnevat:

- kõigi osiste (nt tootmismahu) iseloomustus, mis mõjutavad heite- ja/või saastemahtu ja -omadusi,

- otseste ja kaudsete heidete mahu ja omaduste piirväärtused (koormuse ja/või kontsentratsioonina),

- juhised alljärgneva kohta:

- ehitus ja ohutus,

- tootmisprotsessid ja/või toimeained,

- puhastusseadmete käitamine ja korrashoid,

- materjalide ja ainete regenereerimine ning jäätmekäitlus,

- käitaja teostatava kontrolli liik ja ulatus,

- protsessitõrgete ja juhuslike lekete korral rakendatavad meetmed,

- kasutatavad analüüsimeetodid,

- kasutaja teostatava moderniseerimise, ajakohastamise ja uurimise kava,

- kasutaja seire- ja/või kontrolli-, modifitseerimis-, ajakohastamis- ja uurimismeetmete aruannete kava.

4. Vastav riigiasutus või vastava riigiasutuse poolt volitatud sõltumatu asutus:

- kontrollib heidete mahtu ja omadusi proovivõtu ja analüüside kaudu,

- kontrollib loa nõuete täitmist,

- korraldab reovee- ja heitgaasiheidete eri mõjude seiret,

- vaatab loa vajaduse korral üle.

--------------------------------------------------

IV LISA

LAEVADE PÕHJUSTATUD MEREREOSTUSE VÄLTIMINE

1. REEGEL: KOOSTÖÖ

Küsimustes, mis puudutavad Läänemere piirkonna kaitset laevade põhjustatud merereostuse eest, teevad konventsiooni osalisriigid koostööd:

a) Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis, eriti rahvusvaheliste eeskirjade väljatöötamise edendamisel, mis põhinevad muu hulgas käesoleva konventsiooni põhimõtetel ja -kohustustel, hõlmates ka II lisas määratletud parima võimaliku tehnika ja parima keskkonnapraktika kasutamise edendamist;

b) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt vastu võetud eeskirjade tõhusal ja ühtlustatud rakendamisel.

2. REEGEL: ABI UURIMISTEGEVUSEL

Minemata vastuollu konventsiooni artikli 4 lõikega 3, abistavad konventsiooni osalisriigid üksteist vastavalt vajadusele olemasolevate reostusevastaseid meetmeid sätestavate õigusaktide selliste rikkumiste uurimisel, mis on või võivad olla Läänemere piirkonnas toimunud. See abi võib hõlmata vähemalt pädevate asutuste teostatavat õliregistrite, lastiregistrite, logiraamatute ja mootori logiraamatute kontrolli ning õliproovide võtmist analüütilise tuvastamise eesmärgil.

3. REEGEL: MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. administratsioon – konventsiooni selle osalisriigi valitsus, kelle haldusalas laev tegutseb. Laeva korral, millel on õigus sõita mis tahes riigi lipu all, on administratsiooniks kõnealuse riigi valitsus. Paiksete või ujuvate platvormide korral, mida kasutatakse merepõhja ja aluspinnase uurimiseks ja kasutamiseks ranniku läheduses, mille suhtes teostab rannikuäärne riik oma suveräänseid õigusi loodusvarade uurimise ja kasutamise eesmärgil, on administratsioon asjaomase rannikuäärse riigi valitsus;

2. a) heide – seoses kahjulike ainetega või kahjulikke aineid sisaldava heitveega tähendab see laevalt pärinevat mis tahes heidet ja hõlmab mis tahes avariilaset, pihkumist, leket, pumpamist, väljalaset või tühjendamist;

b) termin heide ei sisalda:

i) kaadamist Londonis 29. detsembril 1972 vastu võetud jäätmete ja muude ainete kaadamisega põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis määratletud tähenduses; ega

ii) kahjulike ainete heidet, mis tekib vahetult merepõhja maavarade uurimise, kasutamise ja sellega kaasneva merel toimuva töötlemise tagajärjel; ega

iii) ohtlike ainete heidet reostuse vähendamise või kontrolli alase seadusliku teadusuuringu eesmärgil;

3. lähimast maast – alates lähtejoonest, millest arvestatakse kõnealuse territooriumi territoriaalmerd rahvusvahelisele õiguse alusel;

4. haldusala tõlgendatakse käesoleva lisa rakendamise või tõlgendamise ajal kehtiva rahvusvahelise õiguse alusel;

5. Marpol 73/78 – 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta koos selle muudatusega 1978. aasta protokolliga.

4. REEGEL: MARPOL 73/78 LISADE KOHALDAMINE

Vastavalt 5. reeglile rakendavad konventsiooni osalisriigid Marpol 73/78 lisade sätteid.

5. REEGEL: LAEVAREOVESI

Läänemere piirkonnas tegutsevate laevade reovee suhtes rakendavad konventsiooni osalisriigid käesoleva reegli punktide A–D, F ja G sätteid.

A. Mõisted

Käesolevas reeglis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1. laevareovesi –

a) äravool ja muud jäätmed mis tahes tüüpi tualettidest, pissuaaridest ja WC-de põrandatrappidest;

b) äravool meditsiiniruumidest (ravimilaost, arstikabinetist jt) nendes asuvate valamute, vannide ja põrandatrappide kaudu;

c) äravool ruumidest, kus hoitakse elusloomi; või

d) muu reovesi, kui see on segunenud ülalmääratletud äravooludega;

2. kogumispaak – paak, mida kasutatakse reovee kogumiseks ja hoidmiseks.

B. Kohaldamine

Käesoleva osa sätteid kohaldatakse:

a) laevade suhtes, mille kogumahutavus on vähemalt 200 tonni;

b) laevade suhtes, mille kogumahutavus on alla 200 tonni, kuid mis on ette nähtud üle 10 inimese veoks;

c) laevade suhtes, mille kogumahutavus ei ole määratud, kuid mis on ette nähtud üle 10 inimese veoks.

C. Reoveeheide

1. Vastavalt käesoleva reegli punkti D sätetele on reoveeheide merre keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) laev heidab pihustatud ja desinfitseeritud reovett, kasutades administratsiooni poolt heaks kiidetud süsteemi, kaugemal kui neli meremiili lähimast maast, või pihustamata või desinfitseerimata reovett kaugemal kui 12 meremiili lähimast maast, eeldusel, et kogumispaakides hoitud reovett ei heideta mingil juhul korraga, vaid mõõduka kiirusega ajal, mil laev liigub kiirusega vähemalt neli sõlme; või

b) laeval töötab administratsiooni poolt heaks kiidetud reoveepuhasti, ja

i) puhasti testimistulemused on kantud laeval hoitavasse dokumenti;

ii) lisaks sellele ei tekita heitvesi nähtavaid ujuvaid tahkeid aineid ega põhjusta ümbritseva vee värvuse muutumist.

2. Reovee segamise korral selliste jäätmete või sellise heitveega, mille suhtes kehtivad teistsugused heitenõuded, kehtivad rangemad nõuded.

D. Erandid

Käesoleva reegli punkt C ei kehti alljärgneva suhtes:

a) selline reoveeheide laevalt, mida on vaja laeva ja pardalolijate ohutuse tagamiseks või elu päästmiseks merel; või

b) selline reoveeheide, mille põhjuseks on laeva või selle seadmete kahjustus, kui enne ja pärast kahjustuse teket on heite vältimiseks või vähendamiseks tarvitusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusmeetmed.

E. Vastuvõtuseadmed

1. Konventsiooni iga osalisriik kohustub tagama oma Läänemere piirkonnas asuvates sadamates ja terminalides selliste reovee vastuvõtmiseks ettenähtud seadmete olemasolu, mis suudavad rahuldada neid kasutavate laevade vajadusi, põhjustamata laevadele põhjendamatut seisuaega.

2. Et võimaldada vastuvõtuseadmete torude ühendamist laeva väljalasketoruga, tuleb mõlemad torud varustada standardse väljalaskeühendusega järgmise tabeli alusel:

Väljalaskeühenduste äärikute standardmõõtmed

Nimetus | Mõõde |

Välisläbimõõt | 210 mm |

Siseläbimõõt | Vastavalt toru välisläbimõõdule |

Poldiringjoone läbimõõt | 170 mm |

Ääriku poldiavad | Neli 18 mm läbimõõduga ava üksteisest võrdsel kaugusel ülalmainitud läbimõõduga poldiringjoonel, ulatudes ääriku välisservani. Ava laius on 18 mm |

Ääriku paksus | 16 mm |

Poldid ja mutrid: arv ja läbimõõt | Neli, igaüks läbimõõduga 16 mm ja sobiva pikkusega |

Äärik võimaldab kinnitada torusid, mille suurim siseläbimõõt on kuni 100 mm ning mille materjal on teras või muu samaväärne materjal ja millel on lame otspind. See äärik, koos sobiva tihendiga, on ette nähtud kasutamiseks töörõhul 6 kg/cm2.

Selliste laevade korral, mille teoreetiline pardakõrgus on kuni viis meetrit, võib väljalaskeühenduse siseläbimõõt olla 38 millimeetrit.

F. Ülevaatused

1. Laevadel, mida kasutatakse rahvusvahelistel reisidel Läänemere piirkonnas, tuleb teha alljärgnev ülevaatus:

a) algülevaatus enne laeva kasutuselevõttu või enne käesoleva reegli punkti G alusel nõutava tunnistuse esmakordset väljastamist, sealhulgas laeva ülevaatus, mis peab tagama järgmist:

i) kui laeval on reoveepuhasti, peab puhasti vastama komisjoni poolt sätestatud standarditel ja katsemeetoditel põhinevatele töönõuetele ja olema administratsiooni poolt heaks kiidetud;

ii) kui laeval on süsteem reovee pihustamiseks ja desinfitseerimiseks, peab nimetatud süsteem vastama komisjoni poolt sätestatud standarditel ja katsemeetoditel põhinevatele töönõuetele ja olema administratsiooni poolt heaks kiidetud;

iii) kui laeval on kogumispaak, peab selle paagi maht rahuldama administratsiooni kogu reovee mahutamise osas, võttes arvesse laeva töö iseloomu, pardalviibijate arvu ja muid asjakohaseid tegureid. Kogumispaak peab vastama komisjoni poolt sätestatud standarditel ja katsemeetoditel põhinevatele töönõuetele ja olema administratsiooni poolt heaks kiidetud; ja

(iv) laeval on toru reovee väljalaskeks vastuvõtuseadmesse. Torul peab olema standardne kaldaühendus vastavalt punktile E või sihtotstarbelistel laevadel, samuti võib kasutada muid standardeid, mida administratsioon võib heaks kiita, nagu näiteks kiirliitmikke.

See ülevaatus peab tagama seadmete, paigaldiste, süsteemide ja materjalide täieliku vastavuse käesoleva reegli rakendatavatele nõuetele.

Administratsioon tunnustab reoveepuhastite tüübikatsetuse tunnistust, mille on väljastatud konventsiooni muud osalisriigid;

b) korralised ülevaatused administratsiooni poolt määratud ajavahemike järel, ent mitte harvem kui iga viie aasta järel, mis peavad tagama seadmete, paigaldiste, süsteemide ja materjalide täieliku vastavuse käesoleva reegli rakendatavatele nõuetele.

2. Laevade ülevaatusi, mis on seotud käesoleva osa sätetega, teostavad administratsiooni ametnikud. Administratsioon võib ülevaatuste teostamise usaldada ka selleks eesmärgiks ametisse nimetatud ülevaatajatele või tema poolt tunnustatud asutustele. Igal juhul tagab asjaomane administratsioon ülevaatuste täielikkuse ja tõhususe.

3. Pärast iga laevaülevaatuse teostamist ei tohi ülevaadatud seadmetes, paigaldistes, süsteemides ega materjalis teha mingeid olulisi muudatusi ilma administratsiooni loata, välja arvatud nimetatud seadmete või paigaldiste otsene vahetamine.

G. Tunnistus

1. Üle 50 inimese vedamiseks luba omavatele laevadele, mis teostavad rahvusvahelisi reise Läänemere piirkonnas, väljastatakse pärast käesoleva reegli punktile F vastava ülevaatuse läbimist reoveesaaste vältimise tunnistus.

2. Selle tunnistuse väljastab administratsioon või viimase poolt kohaselt volitatud isik või organisatsioon. Igal juhul võtab administratsioon endale täieliku vastutuse tunnistuse väljastamise eest.

3. Reoveesaaste vältimise tunnistus koostatakse vormis, mis vastab Marpol 73/78 IV lisa liites toodud eeskujule. Kui kasutatav keel ei ole inglise keel, sisaldab tekst ka tõlget inglise keelde.

4. Reoveesaaste vältimise tunnistus väljastatakse administratsiooni poolt määratud ajavahemikuks, mis ei ületa viit aastat.

5. Tunnistus kaotab kehtivuse, kui seadmetes, paigaldistes, süsteemides või materjalides on ilma administratsiooni loata tehtud olulisi muudatusi, välja arvatud nimetatud seadmete või paigaldiste otsene vahetamine.

--------------------------------------------------

V LISA

LÄÄNEMERE PIIRKONNAS JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE KAADAMISE ÜLDISE KEELU ERANDID

1. REEGEL

Vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 11 lõikele 2 ei kohaldata kaadamiskeeldu süvendusheitmete kaadamise suhtes järgmistel tingimustel:

a) I lisas kirjeldatud kahjulikke aineid sisaldavate süvendusheitmete kaadamine on lubatud ainult vastavalt komisjoni kinnitatud juhistele; ja

b) kaadamist teostatakse eelnevalt vastava riigiasutuse poolt väljastatud eriloa alusel, kas:

i) konventsiooni osalisriigi sise- ja territoriaalmere piirkonnas; või

ii) väljaspool sise- ja territoriaalmere piirkonda, vajaduse korral pärast eelnevaid läbirääkimisi komisjoniga.

Nimetatud lubade väljastamisel täidab konventsiooni osapool käesoleva lisa 3. reegli sätteid.

2. REEGEL

1. Käesoleva konventsiooni artikli 11 lõikes 2 nimetatud asjakohane riigiasutus:

a) väljastab käesoleva lisa 1. reeglis kirjeldatud erilubasid;

b) peab registrit kaadamiseks lubatud materjali omaduste ja koguste ning kaadamise koha, aja ja meetodi kohta;

c) kogub olemasolevat teavet selle materjali omaduste ja koguste kohta, mida on viimasel ajal ning kuni konventsiooni jõustumiseni Läänemerre kaadatud, eeldusel, et kõnealune kaadatud materjal võib reostada vett või organisme Läänemere piirkonnas, jääda kalapüügivahenditesse või tekitada muul viisil kahju, ning teavet sellise kaadamise koha, aja ja meetodi kohta.

2. Asjakohane riigiasutus väljastab vastavalt käesoleva lisa 1. reeglile erilubasid Läänemere piirkonnas kaadamiseks ette nähtud materjali kohta:

a) mida lastitakse tema territooriumil;

b) mida lastib laev või õhusõiduk, mis on registreeritud tema territooriumil või sõidab tema lipu all, kui lastimine toimub riigi territooriumil, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalisriik.

3. Konventsiooni iga osalisriik esitab komisjonile ja vajaduse korral konventsiooni muudele osalisriikidele käesoleva lisa 2. reegli punktis 1 c antud teabe. Järgitava menetluse ja selliste aruannete sisu määrab komisjon.

3. REEGEL

Erilubade väljastamisel vastavalt käesoleva lisa 1. reeglile võtab vastav riigiasutus arvesse:

a) kaadamisele kuuluvate süvendusheitmete kogust;

b) I lisas kirjeldatud kahjulike ainete sisaldust;

c) kaadamiskohta (nt kaadamispiirkonna koordinaate, sügavust ja kaugust rannikust) ja selle seost erilise huvi all olevate piirkondadega (nt puhkealad, kudemisalad, noorkalade kasvualad ja kalapüügipiirkonnad);

d) vee omadusi, kui kaadamist teostatakse territoriaalmerest väljaspool, sealhulgas:

i) hüdrograafilisi omadusi (nt temperatuur, soolsus, tihedus, profiil);

ii) keemilisi omadusi (nt pH, lahustunud hapnik, toitained);

iii) bioloogilisi omadusi (nt esmasproduktsioon ja põhjaloomastik);

need andmed peavad sisaldama piisavalt teavet käesolevas punktis nimetatud omaduste aasta keskmiste tasemete ja hooajalise kõikumise kohta; ja

e) muu kaadamise toimumist ja mõjusid, mida võidakse olla teostatud antud kaadamispiirkonnas.

4. REEGEL

Vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 11 lõikele 5 koostatud aruanded peavad sisaldama komisjoni poolt määratud aruandevormis ette nähtud teavet.

--------------------------------------------------

VI LISA

AVAMERETEGEVUSEST TULENEVA REOSTUSE VÄLTIMINE

1. REEGEL: MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. avameretegevus – nafta- ja gaasimaardlate mis tahes uurimine ja kasutamine paikselt või ujuvalt avamereseadmelt või -rajatiselt, sealhulgas kogu sellega seonduv tegevus;

2. avamereüksus – mis tahes paikne või ujuv avamereseade või -rajatis, mida kasutatakse gaasi- või naftamaardlate uurimisega või kasutamisega või gaasi või nafta tootmisega või nafta peale- või mahalaadimisega;

3. uurimine – igasugune puurimistegevus, kuid mitte seismilised uuringud;

4. kasutamine – hõlmab igasugust tootmist, puuraugu katsetamist või ammutamise algusega seotud tegevusi.

2. REEGEL: PARIMA KESKKONNAPRAKTIKA JA PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA KASUTAMINE

Konventsiooni osalisriigid kohustuvad vältima ja kõrvaldama avameretegevusest tulenevat reostust, kasutades II lisas määratletud parima võimaliku tehnika ja parima keskkonnapraktika põhimõtteid.

3. REEGEL: KESKKONNAMÕJU HINDAMINE JA SEIRE

1. Enne avameretegevuse alustamise lubamist hinnatakse keskkonnamõju. Käesoleva lisa 5. reeglis kirjeldatud kasutamise korral edastatakse enne avameretegevuse alustamiseks loa andmist kõnealuse hindamise tulemus komisjonile.

2. Koos keskkonnamõju hindamisega hinnatakse kavandatavat avamereüksust ümbritseva merepiirkonna keskkonnatundlikkust alljärgneva osas:

a) piirkonna tähtsus lindude ja mereimetajate jaoks;

b) piirkonna tähtsus kalade ja karploomade püügi- või kudemisalana ning akvakultuuri seisukohalt;

c) piirkonna tähtsus puhkealana;

d) sette koostis, mõõdetuna järgmiselt: lõimis, kuivaine, põletuskadu, süsivesinike üldsisaldus ning Ba-, Cr-, Pb-, Cu-, Hg- ja Cd-sisaldus;

e) põhjaloomastiku rohkus ja mitmekesisus ning valitud alifaatsete ja aromaatsete süsivesinike sisaldus.

3. Avameretegevuse uuringute uurimisfaasi järelmõjude seireks tuleb enne ja pärast tööd teostada vähemalt punktis d nimetatud mõõtmised.

4. Avameretegevuse uuringute kasutusfaasi järelmõjude seireks tuleb enne tegevust, tegevuse vältel aastaste vahemikega ning pärast tegevuse lõpetamist teostada vähemalt punktides d ja e nimetatud hindamised.

4. REEGEL: HEITED UURIMISFAASIS

1. Muid kahjulikke aineid sisaldava naftapõhise puurimismuda või naftapõhiste mudade kasutamine peab piirnema juhtudega, kus seda on vaja geoloogilistel, tehnilistel või ohutuslikel põhjustel ning see võib toimuda alles pärast eelneva loa saamist vastavalt riigiasutuselt. Sellistel juhtudel tuleb võtta kohaseid meetmeid ja tagada kohaste seadmete olemasolu, et vältida selliste mudade heidet merekeskkonda.

2. Naftapõhist puurimismuda ja jääke, mis tekivad naftapõhiste puurimismudade kasutamisel, ei tohi heita Läänemerre, vaid tuleb viia kaldale lõplikuks puhastamiseks või kõrvaldamiseks keskkonnahoidlikul viisil.

3. Veepõhise muda ja veepõhiste jääkide heiteks peab olema vastava riigiasutuse luba. Enne loa väljastamist tuleb veenduda, et veepõhine muda on vähe toksiline.

4. Veepõhise puurimismuda kasutamisel tekkivate jääkide heide ei ole lubatud eriti tundlikes Läänemere piirkonna osades, näiteks piiratud veevahetusega suletud või madalatel aladel ning aladel, kus on haruldased, väärtuslikud või eriti õrnad ökosüsteemid.

5. REEGEL: HEITED KASUTUSFAASIS

Lisaks IV lisa sätetele kohaldatakse heidete suhtes järgmisi sätteid:

a) kõik kemikaalid ja materjalid tuleb viia kaldale ning nende heidet võib teostada ainult erandjuhul pärast loa saamist vastavalt riigiasutuselt iga konkreetse toimingu korral;

b) tootmisvee ja pumpamisvee heide on keelatud, välja arvatud juhul, kui tõestatakse, et selle õlisisaldus on alla 15 mg/l, kusjuures mõõtmisel kasutatakse komisjoni poolt kinnitatud analüüsi- ja proovivõtumeetodeid;

c) kui parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnika kasutamine ei võimalda nimetatud piirväärtust saavutada, võib vastav riigiasutus nõuda kohaste lisameetmete võtmist, et vältida Läänemere piirkonna merekeskkonna võimalikku reostust, ning lubada vajaduse korral kõrgemat piirväärtust, mis peab siiski jääma võimalikult madalaks ning ei tohi mingil juhul ületada 40 mg/l; õlisisaldust mõõdetakse punktis b sätestatud viisil;

d) lubatud heide ei tohi mingil juhul põhjustada merekeskkonnale vastuvõetamatut mõju;

e) et kasutada ära puhastus- ja tootmistehnoloogia edasist arengut, vaatab vastav riigiasutus heiteload regulaarselt läbi ning vastavalt vaadatakse läbi ka heite piirväärtused.

6. REEGEL: ARUANDLUSMENETLUS

Konventsiooni iga osalisriik nõuab avamereüksuse käitajalt või mis tahes muult selle eest vastutavalt isikult aruannete esitamist vastavalt käesoleva konventsiooni VII lisa 5. reegli 1. punkti sätetele.

7. REEGEL: SITUATSIOONIPLANEERIMINE

Igal avamereüksusel on reostuse hädaolukorra kava, mis on kinnitatud kooskõlas vastava riigiasutuse poolt kehtestatud menetlusega. See kava sisaldab teavet häire- ja sidesüsteemide kohta, vastumeetmete korraldust, vajalike seadmete loetelu ja eri tüüpi reostusjuhtumite korral võetavate meetmete kirjeldust.

8. REEGEL: KASUTUSELT KÕRVALDATUD AVAMEREÜKSUSED

Konventsiooni osalisriigid tagavad mahajäetud, kasutuselt kõrvaldatud avamereüksuste ja õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinud avamereüksuste täieliku kõrvaldamise ja kaldale toomise omaniku vastutusel ning kasutuselt kõrvaldatud puuraukude sulgemise.

9. REEGEL: TEABE VAHETAMINE

Konventsiooni osalisriigid vahetavad pidevalt komisjoni kaudu teavet kõikide kavandatud või teostatud avameretegevuste koha ja iseloomu ning heidete iseloomu ja ulatuse, samuti võetud erakorraliste meedete kohta.

--------------------------------------------------

VII LISA

TEGEVUS REOSTUSJUHTUMITE KORRAL

1. REEGEL: ÜLDSÄTTED

1. Konventsiooni osalisriigid kohustuvad suutma pidevalt reageerida reostusjuhtumitele, mis ohustavad Läänemere piirkonna merekeskkonda. Selline suutlikkus hõlmab piisavate seadmete, laevade ja inimressursside valmisolekut töödeks nii ranniku- kui avamerel.

2. a) Lisaks artiklis 13 mainitud juhtumitele teatab konventsiooni osapool viivitamata ka nendest tema reageerimispiirkonnas esinevatest reostusjuhtumitest, mis kahjustavad või võivad kahjustada konventsiooni muude osalisriikide huve.

b) Olulise reostusjuhtumi korral teavitatakse võimalikult kiiresti ka konventsiooni muid osalisriike ja komisjoni.

3. Konventsiooni osalisriigid lepivad kokku, et vastavalt nende võimalustele ja asjakohaste ressursside olemasolule teevad nad koostööd reostusjuhtumitele reageerimisel, kui nimetatud juhtumite raskusaste annab selleks põhjust.

4. Lisaks sellele võtavad konventsiooni osalisriigid muid meetmeid:

a) regulaarse järelevalve teostamiseks oma rannajoonest väljaspool; ja

b) muuks koostööks ja teabe vahetamiseks konventsiooni muude osalisriikidega, et tõsta suutlikkust reageerida reostusjuhtumitele.

2. REEGEL: SITUATSIOONIPLANEERIMINE

Konventsiooni iga osalisriik koostab riikliku situatsiooniplaani ning koostöös konventsiooni muude osalisriikidega vastavalt vajadusele kahe- või mitmepoolsed plaanid ühiseks reageerimiseks reostusjuhtumitele.

3. REEGEL: JÄRELEVALVE

1. Olemasolevate laevadelt pärineva reostuse vältimist puudutavate eeskirjade rikkumise vältimiseks töötavad konventsiooni osalisriigid välja ning rakendavad eraldi või koostöös järelevalvet Läänemere piirkonnas, et tuvastada ja jälgida õli ning muude ainete heidet merre.

2. Konventsiooni osalisriigid rakendavad kohaseid meetmeid punktis 1 nimetatud järelevalve teostamiseks, kasutades muu hulgas järelevalvet õhust kaugseiresüsteemide abil.

4. REEGEL: REAGEERIMISPIIRKONNAD

Konventsiooni osalisriigid lepivad võimalikult kiiresti kahepoolselt või mitmepoolselt kokku nende Läänemere piirkonna piirkondade osas, kus nad teostavad järelevalvet ja võtavad meetmeid olulise reostusjuhtumi esinemise või esinemisohu korral. Sellised kokkulepped ei ole vastuolus konventsiooni osalisriikide vahel sõlmitud mis tahes muude samateemaliste kokkulepetega. Naaberriigid ühtlustavad erinevad kokkulepped. Konventsiooni osalisriigid teavitavad konventsiooni muid osalisriike ja komisjoni sellistest kokkulepetest.

5. REEGEL: ARUANDLUSMENETLUS

1. a) Konventsiooni iga osalisriik nõuab kaptenitelt või muudelt isikutelt, kes vastutavad tema lipu all sõitvate laevade eest, aruannete viivitamata esitamist iga nende laeval toimunud sündmuse kohta, millega kaasneb õli või muude kahjulike ainete heide või võimalik heide.

b) Aruanne tuleb esitada lähimale rannikuriigile vastavalt 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta 8. artikli ja I protokolli sätetele, nagu seda on muudetud 1978. aasta protokolliga (Marpol 73/78).

c) Konventsiooni osalisriigid nõuavad kaptenitelt või muudelt laevade eest vastutavatelt isikutelt ning õhusõidukite pilootidelt aruannete viivitamata esitamist kooskõlas käesoleva süsteemiga merel täheldatud oluliste õli või muude kahjulike ainete heidete kohta. Sellised aruanded peavad võimaluse korral sisaldama järgmisi andmeid: aeg, koht, tuule- ja mereolud ning täheldatud heite tüüp, ulatus ja võimalik allikas.

2. Punkti 1 alapunkti b sätteid kohaldatakse ka käesoleva konventsiooni artikli 11 lõike 4 sätete alusel teostatud kaadamise suhtes.

6. REEGEL: ERAKORRALISED MEETMED LAEVADEL

1. Konventsiooni iga osalisriik nõuab, et tema lipu all sõitmise õigust omavatel laevadel oleks pardal Marpol 73/78 tingimustele ja selle sätetele vastav hädaabiplaan tegutsemiseks laevast lähtuva õlireostuse korral.

2. Konventsiooni iga osalisriik nõuab tema lipu all sõitvate laevade kaptenitelt või tema haldusalas töötavate paiksete või ujuvate platvormide korral nende platvormide eest vastutavatelt isikutelt reostusjuhtumi esinemise korral ja vastavate ametkondade nõudmisel sellise üksikasjaliku teabe esitamist laeva ja selle lasti või platvormi korral selle toodangu kohta, mis on vajalik meetmete rakendamiseks merereostuse vältimiseks või selle kõrvaldamiseks, ning koostöö tegemist nimetatud asutustega.

7. REEGEL: VASTUMEETMED

1. Reostusjuhtumi esinemise korral tema reageerimispiirkonnas hindab konventsiooni osalisriik olukorda vajalikul viisil ja võtab vajalikud vastumeetmed reostuse järelmõjude vältimiseks või vähendamiseks.

2. a) Vastavalt punktile b kasutavad konventsiooni osalisriigid reostusjuhtumitele reageerimisel mehaanilisi vahendeid.

b) Kemikaale võib kasutada ainult erandjuhtudel ja igal konkreetsel juhul ainult pärast loa saamist vastavalt riigiasutuselt.

3. Kui selline leke triivib või võib triivida teise osalisriigi reageerimispiirkonda, teavitatakse viivitamata seda osapoolt olukorrast ja võetud meetmetest.

8. REEGEL: ABI

1. Vastavalt 1. reegli 3. punkti sätetele:

a) konventsiooni osalisriigil on õigus paluda merel toimunud reostusjuhtumile reageerimisel konventsiooni teiste osalisriikide abi; ja

b) konventsiooni osalisriigid rakendavad kõiki jõupingutusi sellise abi osutamiseks.

2. Konventsiooni osalisriigid rakendavad vajalikke õiguslikke või halduslikke meetmeid, et võimaldada:

a) oma territooriumile siseneda, selles töötada ja sellest väljuda laevadel, õhusõidukitel ja muudel transpordivahenditel, mida kasutatakse reostusjuhtumiga võitlemiseks või nimetatud juhtumiga tegelemiseks vajaliku personali, kaupade, materjalide ja seadmete vedamiseks; ja

b) punktis a nimetatud personali, kaupade, materjalide ja seadmete kiiret liikumist oma territooriumile, sellest läbi ja välja.

9. REEGEL: ABI MAKSUMUSE HÜVITAMINE

1. Konventsiooni osalisriigid kannavad 8. reeglis nimetatud abi kulud käesolevas reeglis kirjeldatud viisil.

2. a) Kui meetmeid rakendas üks konventsiooni osalisriik konventsiooni teise osalisriigi otsesel palvel, hüvitab palve esitanud osalisriik abi andnud osalisriigi tegevuskulud. Palve tühistamise korral kannab palve esitanud osalisriik abi andnud osalisriigi juba kantud kulud.

b) Kui konventsiooni osalisriik võttis meetmeid omal algatusel, kannab nimetatud osalisriik oma tegevusega seotud kulud.

c) Eespool punktides a ja b kirjeldatud põhimõtteid rakendatakse juhul, kui asjaomased osalisriigid ei lepi igal konkreetsel juhul kokku teisiti.

3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, arvutatakse konventsiooni ühe osalisriigi poolt teise osalisriigi palvel võetud meetmete kulud ausalt vastavalt seadusele ja abi andnud osapoole praktikale selliste kulude hüvitamise osas.

4. Käesoleva osa sätteid ei tõlgendata nii, et see kahjustaks mingil viisil konventsiooni osalisriikide õigusi nõuda kolmandatelt pooltelt sisse reostusjuhtumitega tegelemisel rakendatud meetmete kulusid rahvusvahelise õiguse ja riiklike või riigiüleste õigusaktide muude rakendatavate sätete ja eeskirjade alusel.

10. REEGEL: REGULAARNE KOOSTÖÖ

1. Konventsiooni iga osalisriik edastab konventsiooni muudele osalisriikidele ja komisjonile teavet alljärgneva kohta:

a) oma korraldus õli ja muude kahjulike ainete heidetega merel tegelemiseks;

b) oma eeskirjad ja muud vahendid, mis on otseselt suunatud valmisolekule ja reageerimisele mere reostamisel õli ja muude kahjulike ainetega;

c) pädev asutus, mis vastutab merel toimuva õli- ja muude kahjulike ainete reostuse aruannete vastuvõtmise ja saatmise eest;

d) pädevad asutused tegelemiseks küsimustega, mis puudutavad konventsiooni käesolevale lisale vastava osalisriikide vahelise vastastikuse abi, teabevahetuse ja koostöö meetmeid; ning

e) vastavalt käesoleva lisa 7. ja 8. reeglile võetud meetmed.

2. Konventsiooni osalisriigid vahetavad teavet, mis puudutab uurimis- ja arendusprogramme, tulemusi, mis on seotud merel toimuva õli- ja kahjulike ainete reostusega tegelemise võimalike viisidega ning kogemusi järelevalve ja sellise reostuse suhtes reageerimise osas.

3. Konventsiooni osalisriigid korraldavad regulaarselt ühiseid pääste- ja häireõppusi.

4. Konventsiooni osalisriigid teevad Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis koostööd küsimustes, mis puudutavad õlireostuse alase valmisoleku, reageerimise ja koostöö rahvusvahelise konventsiooni rakendamist ja edasiarendamist.

11. REEGEL: HELCOM KOOSTÖÖJUHEND

Konventsiooni osalisriigid nõustuvad rakendama võimaluste piires põhimõtteid ja reegleid, mis on sätestatud koostööjuhendis merereostuse vastu võitlemiseks, milles on üksikasjalikult käsitletud käesolevat lisa ning mille on kinnitanud komisjon või komisjoni poolt selleks eesmärgiks moodustatud komitee.

--------------------------------------------------