21.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/203

---

AKT

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

Vastavalt ühinemislepingu artiklile 2 kohaldatakse käesolevat akti juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping ei ole 1. jaanuariks 2007 jõustunud ning kuni Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevani.

ESIMENE OSA

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesolevas aktis:

—

“aluslepingud” on a) Euroopa Ühenduse asutamisleping (“EÜ asutamisleping”) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (“Euratomi asutamisleping”) sellisel kujul, nagu neid on täiendatud või muudetud enne ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega, b) Euroopa Liidu leping (“EL leping”) sellisel kujul, nagu seda on täiendatud või muudetud enne ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega;

—

“praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

—	“liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud EL lepinguga;

—	“ühendus” on vastavalt asjaoludele üks ühendus või mõlemad ühendused, millele on osutatud esimeses taandes;

—	“uued liikmesriigid” on Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia;

—	“institutsioonid” on asutamislepingutega asutatud institutsioonid.

Artikkel 2

Alates ühinemiskuupäevast on asutamislepingute sätted ning institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

1.   Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.

2.   Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastuvõetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad ühendust või liitu, on Bulgaaria ja Rumeenia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad uued liikmesriigid kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.

3.   Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 4 osutatud otsustes.

4.   Nõukogu teeb komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt lõikes 3 osutatud konventsioonides ja protokollides kõik ühinemise tõttu nõutavad kohandused ja avaldab kohandatud teksti Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustuvad Bulgaaria ja Rumeenia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.

6.   Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt täiendada I lisa selliste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on allakirjutatud enne ühinemiskuupäeva.

Artikkel 4

1.   Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi “Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.

2.   Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse kummaski nimetatud riigis üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis' kõigi osade rakendamise tingimused täidetud.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis' sätteid ja Schengeni acquis'l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Artikkel 5

Alates ühinemiskuupäevast osalevad Bulgaaria ja Rumeenia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand EÜ asutamislepingu artikli 122 tähenduses.

Artikkel 6

1.   Lepingud või konventsioonid, mille ühendus on sõlminud või mis on sõlmitud EL lepingu artikli 24 või 38 kohaselt ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.

2.   Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud või alla kirjutanud.

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine lepingute ja konventsioonidega, mille ühendus ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud teatavate kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega või mille nad on alla kirjutanud, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

See menetlus ei mõjuta ühenduse pädevust ega volituste jagamist ühenduse ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.

3.   Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad Bulgaarial ja Rumeenial nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.

4.   Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguid ja konventsioone, mille on praegused liikmesriigid ja ühendus ühiselt sõlminud enne ühinemist, välja arvatud Šveitsiga isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping. Seda kohustust kohaldatakse ka nende lepingute ja konventsioonide suhtes, mille ajutises kohaldamises liit ja praegused liikmesriigid on kokku leppinud.

Kuni lõikes 2 osutatud protokollide jõustumiseni võtavad ühendus ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.

5.   Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, (1) mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal.

6.   Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (2) vastavalt selle lepingu artiklile 128.

7.   Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Ühenduse poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega. Sellega seoses võib ühendus pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb ühendus vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega.

8.   Ühenduse poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Bulgaariasse ja Rumeeniasse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.

9.   Enne ühinemist Bulgaaria ja Rumeenia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab ühendus.

Nendest lepingutest tulenevad Bulgaaria ja Rumeenia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

10.   Alates ühinemiskuupäevast taganevad Bulgaaria ja Rumeenia kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Bulgaaria ja Rumeenia või mõlemad nimetatud riigid ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astuvad Bulgaaria ja Rumeenia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Bulgaarial ja Rumeenial on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.

11.   Käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud lepingute ja konventsioonide rakendamiseks.

12.   Vajaduse korral võtavad Bulgaaria ja Rumeenia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka ühendus või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.

Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka ühendus, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

Artikkel 7

1.   Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti läbi vaadata.

2.   Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

3.   Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.

Artikkel 8

Aluslepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ette nähtud erandid.

TEINE OSA

LEPINGUTE MUUTMINE

I JAOTIS

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 9

1.   EÜ asutamislepingu artikli 189 ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teine lõik asendatakse järgmisega:

2.   EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ning Euratomi asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 asendatakse esimene lõik 2009—2014 kestva ametiaja algusest jõustuva järgmise tekstiga:

Artikkel 10

1.   EÜ asutamislepingu artikli 205 lõige 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 118 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.   EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

3.   EL lepingu artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 11

1.   EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 9 esimene lõige asendatakse järgmisega:

2.   EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 48 asendatakse järgmisega:

Artikkel 12

EÜ asutamislepingu artikli 258 teine lõik ja Euratomi asutamislepingu artikli 166 teine lõik Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

Artikkel 13

EÜ asutamislepingu artikli 263 kolmas lõik regioonide komitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

Artikkel 14

EÜ asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.

1.	Artiklis 3 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne: “— Bulgaaria Vabariik,” ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse: “— Rumeenia,”.

2.

Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus : a) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: “1. Panga kapital on 164 795 737 000 EUR, mida liikmesriigid märgivad järgmiselt: (3) b) Iirimaad ja Slovakkiat käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne: “Rumeenia 846 000 000”; ja c) Sloveeniat ja Leedut käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne: “Bulgaaria 296 000 000”.

3.

Artikli 11 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega: “2. Direktorite nõukogu koosneb 28 liikmest ja 18 asendusliikmest. Juhatajate nõukogu nimetab direktorid ametisse viieks aastaks; iga liikmesriik nimetab ühe direktori ja komisjon ühe direktori. Juhatajate nõukogu nimetab asendusliikmed viieks aastaks ametisse järgmiselt: — kaks Saksamaa Liitvabariigi nimetatavat asendusliiget, — kaks Prantsuse Vabariigi nimetatavat asendusliiget, — kaks Itaalia Vabariigi nimetatavat asendusliiget, — kaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimetatavat asendusliiget, — üks asendusliige, kelle nimetavad Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühisel kokkuleppel, — üks asendusliige, kelle nimetavad Belgia Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik ühisel kokkuleppel, — kaks asendusliiget, kelle nimetavad Taani Kuningriik, Kreeka Vabariik, Iirimaa ja Rumeenia ühisel kokkuleppel, — kaks asendusliiget, kelle nimetavad Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik ühisel kokkuleppel, — kolm asendusliiget, kelle nimetavad Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühisel kokkuleppel, — üks komisjoni nimetatud asendusliige.”

Artikkel 15

Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

“2.	Komitee koosneb neljakümne ühest liikmest, kelle nimetab nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.”

II JAOTIS

MUUD MUUDATUSED

Artikkel 16

EÜ asutamislepingu artikli 57 lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:

Artikkel 17

EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Käesolevat lepingut kohaldatakse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Läti Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Rumeenia, Saksamaa Liitvabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Soome Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Taani Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi ning Ungari Vabariigi suhtes.”

Artikkel 18

1.   EÜ asutamislepingu artikli 314 teine lõik asendatakse järgmisega:

2.   Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:

3.   EL lepingu artikli 53 teine lõik asendatakse järgmisega:

KOLMAS OSA

ALALISED SÄTTED

I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE

Artikkel 19

Käesoleva akti III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.

Artikkel 20

Käesoleva akti IV lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega.

II JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 21

Käesoleva akti V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 22

Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad ühenduse eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda.

NELJAS OSA

AJUTISED SÄTTED

I JAOTIS

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 23

Käesoleva akti VI ja VII lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.

II JAOTIS

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 24

1.   Erandina EÜ asutamislepingu artikli 189 teises lõigus ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teises lõigus sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalsest arvust, suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu, võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist nii, et ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2009—2014 alguseni on nendest riikidest pärit liikmete arv järgmine:

Bulgaaria	18
Rumeenia	35.

2.   Enne 31. detsembrit 2007 korraldavad mõlemad Bulgaaria ja Rumeenia otsesed ja üldised valimised, kus vastavalt aktile Euroopa Parlamendi liikmete otsese ja üldise valimise kohta (4) valitakse lõikes 1 ettenähtud arv selle riigi liikmeid Euroopa Parlamenti.

3.   Kui valimised toimuvad pärast ühinemiskuupäeva, määravad Bulgaaria ja Rumeenia parlamendid erandina EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikest 1 ja Euratomi asutamislepingu artikli 108 lõikest 1 enda liikmete hulgast vastavalt kummaski riigis kehtestatud korrale Bulgaaria ja Rumeenia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ajavahemikuks, mis algab ühinemisest ja kestab seni, kuni mõlemad lõikes 2 osutatud valimised on aset leidnud.

III JAOTIS

RAHANDUSSÄTTED

Artikkel 25

1.   Alates ühinemiskuupäevast maksavad Bulgaaria ja Rumeenia järgmised summad, mis vastavad nende poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis. (5)

Bulgaaria	EUR 14 800 000
Rumeenia	EUR 42 300 000.

Need sissemaksed tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 31. mai 2007, 31. mai 2008, 31. mai 2009, 30. november 2009, 31. mai 2010, 30. november 2010, 31. mai 2011 ja 30. november 2011.

2.   Bulgaaria ja Rumeenia teevad reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt panga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemaksed kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on näidatud lõikes 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmised protsendimäärad: (5)

Bulgaaria	0,181 %
Rumeenia	0,517 %.

3.   Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kapitali ja maksed maksavad Bulgaaria ja Rumeenia eurodes, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.

Artikkel 26

1.   Bulgaaria ja Rumeenia maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (6) järgmised summad:

(miljonit eurot, jooksvates hindades)
Bulgaaria	11,95
Rumeenia	29,88.

2.   Sissemaksed söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2009. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

2009:	15 %
2010:	20 %
2011:	30 %
2012:	35 %.

Artikkel 27

1.   Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi, (7) Phare piiriülese koostöö programmi (8) alusel ning abi raames artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast Bulgaaria ja Rumeenia rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on läbi viinud akrediteerimismenetluse ja laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) (9) lisas ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (10) artiklis 164.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.

Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva Bulgaaria või Rumeenia ametiasutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.

2.   Enne ühinemist lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud ja pärast ühinemist artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel võetud finantskohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele ühenduse direktiividele.

3.   Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemiseelsel aastal. Lepingud nende programmide alusel võetavate meetmete kohta tuleb sõlmida kahe järgneva aasta jooksul. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lepingute täitmiseks anda piiratud tähtajapikendusi.

Olenemata sellest võib lõikes 4 määratletud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid fonde siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludeks võib ühinemiseelseid fonde siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.

4.   Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi (11) vajalik järkjärguline kaotamine, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine Bulgaarias ja Rumeenias kuni üheksateistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. (12) Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa ühenduste üldeelarve realt “Uutele liikmesriikidele ühinemiseelse abi andmise järkjärguline lõpetamine” või laienemist käsitlevatelt samaväärsetelt eelarveridadelt, mis kuuluvad asjakohasesse poliitikavaldkonda.

Artikkel 28

1.   Meetmed, mille kohta on ühinemiskuupäevaks määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) alusel tehtud abi käsitlev otsus ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (13) alusel komisjoni poolt heakskiidetuks. Summad, mida ei ole selliste meetmete rakendamiseks veel ette nähtud, tuleb siduda ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel ja suunata Euroopa ühenduste üldeelarve peatükki, mis vastab nimetatud määrusele. Kui lõigetest 2—5 ei tulene teisiti, kohaldatakse nende meetmete suhtes nimetatud määruse alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses määratud eeskirjade kohaselt. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 165 sätteid siiski ei kohaldata. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta ei ole veel ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, peab olema vastavuses asutamislepingute sätetega, nende alusel vastuvõetud õigusaktidega ja ühenduse poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist käsitleva poliitikaga.

3.   Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ja seejärel sel ajal kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse kohaselt.

4.   Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel.

5.   Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada lubada lõikes 1 osutatud meetmete puhul teatud erandeid ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel kohaldatavatest eeskirjadest.

Artikkel 29

Kui SAPARDi (14) programmi alusel võetud põllumajandusmaa metsastamise, tootjarühmade asutamise või põllumajanduse keskkonnakaitse kavade toetamisega seotud mitmeaastaste kulukohustuste periood ületab SAPARDi programmi alusel lubatud maksete lõpptähtaega, kaetakse täitmata jäänud kulukohustused 2007.—2013. aasta maaelu arengu programmist. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võetakse need vastu nõukogu 21 juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, (15) artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 30

1.   Olles enne 2003. aastat vastavalt endale võetud kohustustele lõplikult sulgenud Kozloduy tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori nende tegevuse lõpetamiseks, kohustub Bulgaaria 2006. aastal lõplikult sulgema nimetatud elektrijaama kolmanda ja neljanda reaktori nende tegevuse lõpetamiseks.

2.   Ajavahemikul 2007—2009 annab ühendus Bulgaariale rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamisel ning nimetatud reaktorite sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel.

Abi hõlmab muu hulgas järgmist: Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamist toetavad meetmed, ühenduse acquis'le vastavad keskkonnakaitsealased ajakohastamise meetmed; meetmed traditsioonilise energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimiseks Bulgaarias; meetmed energiatõhususe parandamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks ja energiavarustuse kindluse parandamiseks.

Aastatel 2007—2009 ulatuvad abi kulukohustuste assigneeringud 210 miljoni euroni (2004. aasta hindades), mille kohta võetakse kohustus võrdsete 70 miljoni euro (2004. aasta hindades) suuruste aastasummade kaupa.

Abi või selle osa andmise võib korraldada ühenduse rahasiirdena rahvusvahelisele Kozloduy tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

3.   Komisjon võib võtta vastu eeskirjad lõikes 2 osutatud abi rakendamise kohta. Eeskirjad võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16) Sel eesmärgil abistab komisjoni komitee. Kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse kuus nädalat. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 31

1.   Esimesel ühinemisaastal annab liit Bulgaariale ja Rumeeniale ajutist rahalist abi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldus- ja kohtuorganite suutlikkust ühenduse õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.

2.   Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.

3.   Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.

Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks Bulgaariale ja Rumeeniale 2004. aasta hindades on 82 miljonit eurot esimesel ühinemisjärgsel aastal siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega tegelemiseks. Eelarvepädev asutus kinnitab assigneeringud finantsperspektiivi piires.

4.   Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse ja rakendatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta.

Artikkel 32

1.   Käesolevaga luuakse rahavoogude ja Schengeni toetus kui ajutine vahend, et aidata Bulgaarial ja Rumeenial ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll ning aidata parandada riigieelarvetes rahavooge.

2.   Ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel tehakse Bulgaariale ja Rumeeniale ajavahemikus 2007—2009 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (2004. aasta hindades):

(miljonit eurot, 2004. aasta hindades)
	2007	2008	2009
Bulgaaria	121,8	59,1	58,6
Rumeenia	297,2	131,8	130,8

3.   Vähemalt 50 % kummalegi riigile ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel eraldatavatest summadest kasutatakse Bulgaaria ja Rumeenia kohustuse toetuseks rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll.

4.   Bulgaariale ja Rumeeniale makstakse üks kaheteistkümnendik igast aastasummast vastava aasta iga kuu esimesel tööpäeval. Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitavad Bulgaaria ja Rumeenia põhjaliku aruande ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse Schengeniga seonduva osa alusel tehtud ühekordsete maksete lõpliku täitmise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.

5.   Komisjon võib vastu võtta ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 33

1.   Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 struktuuriliseks tegevuseks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud järgmised:

(miljonit eurot, 2004. aasta hindades)
	2007	2008	2009
Bulgaaria	539	759	1 002
Rumeenia	1 399	1 972	2 603

2.   Kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 määratakse struktuurilise tegevuse kulutustele sel ajal kohaldatavate sätete alusel riigile ettenähtud assigneeringute piires kindlaks sekkumise ulatus ja iseloom.

Artikkel 34

1.   Lisaks ühinemiskuupäeval jõus olevatele maaelu arengut käsitlevatele määrustele kohaldatakse ajavahemikul 2007—2009 Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa I kuni III jaotise sätteid ning kogu ajavahemikul 2007—2013 teostatavate programmide vältel kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa IV jaotises sätestatud rahandusalaseid erisätteid.

2.   Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arenguks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud 3 041 miljonit eurot (2004. aasta hindades).

3.   Vajaduse korral võetakse VIII lisa sätete kohaldamiseks vajalikud rakenduseeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

4.   Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega kohandused VIII lisa sätetes, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.

Artikkel 35

Igal aastal kohandab komisjon finantsperspektiivis igal aastal tehtavate tehniliste kohanduste tegemisel artiklites 30, 31, 32, 33 ja 34 nimetatud summasid vastavalt hindade muutumisele.

IV JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 36

1.   Kui enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võivad Bulgaaria ja Rumeenia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor siseturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Bulgaaria, Rumeenia või mõlema nimetatud riigi suhtes.

2.   Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3.   Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid EÜ asutamislepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.

Artikkel 37

Kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meetmeid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 38

Kui Bulgaarias või Rumeenias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas EL lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel, võib komisjon kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid, täpsustades nende meetmete jõustamise tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Bulgaaria või Rumeenia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 39

1.   Kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise pideva järelevalve alusel komisjon leiab ning eelkõige kui komisjoni järelevalvearuanne esitab kindlad tõendid, et lähtuvalt acquis' vastuvõtmiseks ja rakendamiseks Bulgaarias või Rumeenias tehtavate ettevalmistuste seisust eksisteerib tõsine oht, et ükskõik kumb neist riikidest ei tule ilmselgelt 1. jaanuariks 2007 toime liikmelisusega seotud nõuete täitmisega paljudes olulistes valdkondades, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal ühehäälselt otsustada, et selle riigi ühinemiskuupäev lükatakse edasi ühe aasta võrra 1. jaanuarile 2008.

2.   Olenemata lõikest 1, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu lõikes 1 mainitud otsuse Rumeenia suhtes, kui on täheldatud, et Rumeenial on tõsiseid puudujääke ühe või mitme IX lisa, I punktis loetletud kohustuse või nõude täitmisel.

3.   Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ning pärast 2005. aasta sügisel üksikasjaliku hinnangu andmist Rumeenia edusammudele konkurentsipoliitika alal võtta Rumeenia suhtes vastu lõikes 1 mainitud otsuse, kui IX lisas II punktis loetletud ühe või mitme kohustuse või nõude või Euroopa lepinguga (17) võetud kohustuste täitmisel Rumeenia poolt on täheldatud tõsiseid puudujääke.

4.   Lõike 1, 2 või 3 alusel tehtud otsuse puhul teeb nõukogu viivitamata kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse käesoleva akti, sealhulgas selle lisade ja liidete, muudatuste kohta, mis on osutunud vajalikuks edasilükkamise otsuse tõttu.

Artikkel 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Bulgaaria ja Rumeenia siseriiklike eeskirjade rakendamine VI ja VII lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

Artikkel 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (18) artikli 25 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.

Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas aktis määratletud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, võtab enne ühinemiskuupäeva komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.

Artikkel 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb ühenduse veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.

VIIES OSA

KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED

I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS

Artikkel 43

Euroopa Parlament teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 44

Nõukogu teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 45

Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 46

1.   Euroopa Kohtusse nimetatakse kaks kohtunikku ning esimese astme kohtusse kaks kohtunikku.

2.   Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2012.

Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud esimese astme kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2010.

3.   Euroopa Kohus teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Esimese astme kohus teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Selliselt kohandatud kodukorrale on vaja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega heakskiitu.

4.   Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

Artikkel 47

Kontrollikoda laiendatakse kahe lisaliikme nimetamisega kuueaastaseks ametiajaks.

Artikkel 48

Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaarias ja Rumeenias organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 49

Regioonide komiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaaria ja Rumeenia regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 50

Asutamislepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 51

1.   Asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade ja muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Nende uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

2.   Ühinemise järel uuendatakse asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede ja rühmade liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva aasta jooksul.

II JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 52

Ühinemisel käsitletakse Bulgaariat ja Rumeeniat EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis on jõustunud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2, teatatud Bulgaariale ja Rumeeniale ühinemisel.

Artikkel 53

1.   Bulgaaria ja Rumeenia jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiive ja otsuseid, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või, kui see on asjakohane, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

2.   Ulatuses, mil EÜ asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud direktiividesse käesoleva aktiga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates ühinemiskuupäevast, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

Artikkel 54

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad Bulgaaria ja Rumeenia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest nende liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 55

Bulgaaria või Rumeenia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. oktoobrist 2004 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 56

Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need kohandused võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 57

Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul käesoleva akti sätete rakendamiseks vastu vajalikud meetmed.

Artikkel 58

Enne ühinemist nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga vastuvõetud bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud institutsioonide ja Euroopa Keskpanga aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 59

Käesoleva akti I kuni IX lisa ja nende liited moodustavad akti lahutamatu osa.

Artikkel 60

Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos neid muutvate või täiendavate lepingutega, sealhulgas Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemislepingu, Kreeka Vabariigi ühinemislepingu, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemislepingu, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingu ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu tõestatud koopiad eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.

Nende lepingute bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.

Artikkel 61

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Bulgaaria ja Rumeenia kohta esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.”;

(4)  EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on viimati muudetud nõukogu otsusega  2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).

(5)  Esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.

(6)  EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.

(7)  Nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

(8)  Komisjoni 18. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2760/98 piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta Phare programmi raames (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1822/2003 (ELT L 267, 17.10.2003, lk 9)

(9)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.

(10)  Nõukogu 25. juuni 2002.aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(11)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

(12)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

(13)  EÜT L 130, 25.5.1994. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(14)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2008/2004 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 12).

(15)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(17)  Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel (EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2).

(18)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---