Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02023R2053-20240408

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2053, 13. september 2023, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/2024-04-08

See konsolideeritud tekst ei pruugi sisaldada järgmisi muudatusi:

Muutmisakt Muudatuse liik Alajaotis Jõustumise kuupäev
32024R1389 Muudetud artikkel 17 lõige 4a 23/05/2024

02023R2053 — ET — 08.04.2024 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2053,

13. september 2023,

millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627

(ELT L 238 27.9.2023, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/897,  13. märts 2024,

  L 897

1

19.3.2024



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2053,

13. september 2023,

millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627



I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varude mitmeaastase majandamiskava – mille on vastu võtnud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) – ühetaolise ja tulemusliku rakendamise üldnormid.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a) 

liidu kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad liidu laevad, millega:

i) 

püütakse harilikku tuuni konventsiooni alal ning

ii) 

laaditakse ümber või veetakse, sealhulgas ka väljaspool konventsiooni ala harilikku tuuni, mis on püütud konventsiooni alal;

b) 

liidu kalakasvandused;

c) 

kolmandate riikide kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad kolmandate riikide laevad, millega seilatakse liidu vetes ning püütakse konventsiooni alal harilikku tuuni;

d) 

kolmandate riikide laevad, mida kontrollitakse liikmesriigi sadamates ja mille pardal veetakse konventsiooni alal püütud harilikku tuuni või liidu vetest püütud harilikust tuunist saadud kalandustooteid, mida ei ole enne sadamas lossitud või ümber laaditud.

Artikkel 3

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on rakendada hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava, mille ICCAT on vastu võtnud, et hoida hariliku tuuni biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

Artikkel 4

Seos muude liidu õigusaktidega

Kui käesolevas määruses ei ole teisiti sätestatud, ei piira käesolev määrus kalandussektorit reguleerivate muude liidu õigusaktide, eelkõige järgmiste kohaldamist:

1) 

määrus (EÜ) nr 1224/2009;

2) 

määrus (EÜ) nr 1005/2008;

3) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2403; ( 1 )

4) 

määrus (EL) 2017/2107;

5) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1241 ( 2 ).

▼M1

Artikkel 5

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„ICCAT” – Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon;

2) 

„alaline uuringute ja statistikakomitee” – ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee;

3) 

„konventsioon” – rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse konventsioon;

4) 

„konventsiooni ala” – konventsiooni I artiklis sätestatud geograafiline ala;

5) 

„konventsiooniosaline” – konventsiooniosaline või koostööd tegev kolmas riik, kalastus- või muu organisatsioon;

6) 

„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise või jaemüügi mis tahes etapiga;

7) 

„kalakasvanduse asukoha liikmesriik” või „kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik” – liikmesriik, mille jurisdiktsioonis kalakasvandus asub;

8) 

„lipuliikmesriik” – liikmesriik, mille lipu all kalalaev sõidab;

9) 

“mõrra asukoha liikmesriik” või „mõrra eest vastutav liikmesriik” – liikmesriik, mille jurisdiktsioonis mõrd asub;

10) 

„kalalaev” – liikurlaev, mida rakendatakse hariliku tuuni varude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas kalapüügilaevad, kalatöötlemislaevad, tugilaevad, puksiirlaevad ümberlaadimislaevad, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaevad ja abilaevad, välja arvatud konteinerlaevad;

11) 

„kalapüügilaev” – laev, mida kasutatakse hariliku tuuni varude töönduspüügiks;

12) 

„puksiirlaev” – laev, mida kasutatakse elusa hariliku tuuni sumpade vedamiseks;

13) 

„kalatöötlemislaev” – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

14) 

„tugilaev” – kalalaev, mis ei ole kalapüügilaev, kalatöötlemislaev, puksiir, ümberlaadimislaev, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaev või abilaev, millel on luba tegeleda hariliku tuuni püügil toetusülesannete täitmisega;

15) 

„abilaev” – laev, mida kasutatakse surnud (töötlemata) hariliku tuuni transpordiks veo- või kasvatamissumbast, seinnoodalaevalt või mõrrast määratud sadamasse või kalatöötlemislaevale;

16) 

„väike rannikulaev” – kalapüügilaev, millel on vähemalt kolm järgmisest viiest omadusest:

a) 

kogupikkus alla 12 meetri;

b) 

laev kalastab üksnes lipuliikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

c) 

püügireiside kestus on alla 24 tunni;

d) 

meeskonnaliikmete maksimaalne arv on kuni neli inimest;

e) 

laev kasutab kalastamisel selektiivseid tehnikaid, millel on väiksem keskkonnamõju;

17) 

„suur triivõngejadalaev” – triivõngejadalaev, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

18) 

„harrastuskalapüük” – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

19) 

„seinnoot” – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda;

20) 

„ühine püügioperatsioon” – kahte või enamat seinnoodalaeva hõlmav toiming, mille käigus ühe seinnoodalaeva püütud saak loetakse ühe või enama teise seinnoodalaeva saagi hulka kuuluvaks vastavalt varem kokkulepitud jaotamissüsteemile;

21) 

„püügivahendite rühm” – ühte ja sama sellist püügivahendit kasutav kalalaevade rühm, millele on eraldatud rühmakvoot;

22) 

„püügikoormus” – kalalaeva võimsus, korrutatuna püügil oldud päevade arvuga, et mõõta püügioperatsioonide intensiivsust. See mõõtmine on püügivahendite puhul erinev. Õngejadapüügi puhul mõõdetakse seda õngekonksude arvuna või tundide arvuga korrutatud konksude arvuna. Seinnoodalaevade puhul mõõdetakse seda laevapäevadena (kalapüügiaeg pluss otsimisaeg);

23) 

„aktiivne püük” – märgib kalapüügilaevaga seoses asjaolu, et laev püüab asjaomasel püügihooajal harilikku tuuni sihtliigina;

24) 

„hariliku tuuni püügi dokument (BCD)” – hariliku tuuni kohta koostatav hariliku tuuni püügi dokument;

25) 

„hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument (eBCD)” – hariliku tuuni kohta koostatav hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument;

26) 

„ümberlaadimine” – kõigi või osa kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale. Surnud hariliku tuuni laadimist seinnoodast, mõrrast või puksiirilt abilaevale ei käsitata siiski ümberlaadimisena;

27) 

„elus harilik tuun” – tuun, keda hoitakse mõrras teatud aja jooksul elus või viiakse elusana üle kalakasvanduse rajatisse, paigutatakse sumpa, kasvatatakse ja viimaks püütakse välja või lastakse vabaks;

28) 

„väljapüük” – hariliku tuuni tapmine kalakasvanduses või mõrras;

29) 

„mõrd” – ankurdatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib hariliku tuuni mõrra suletud osasse või osadesse, kus neid hoitakse enne väljapüüdmist või kalakasvanduses kasvatamist;

30) 

„sumpa paigutamine” – elusa hariliku tuuni paigutamine kalakasvandustes sumpadesse ning nende järgnev söötmine nuumamise ja nende üldise biomassi suurendamise eesmärgil;

31) 

„kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamine” – sumpadesse paigutamise toimingu kordamine, mida tehakse kontrolliasutuste nõudmisel, et kontrollida sumpadesse paigutatud kalade arvu või keskmist kaalu;

32) 

„kasvatamine” või „nuumamine” – hariliku tuuni paigutamine kalakasvandustes sumpadesse ning järgnev söötmine nuumamise ja nende üldise biomassi suurendamise eesmärgil;

33) 

„kalakasvandus” – geograafiliste koordinaatidega selgelt määratletud ühe või mitme asukohaga mereala, mille puhul on hulknurkse rajatise iga punkti laius- ja pikkuskraadid selgelt määratletud ning mida kasutatakse mõrdade või seinnoodalaevadega püütud hariliku tuuni nuumamiseks või kasvatamiseks;

34) 

„kasvatamise sisendvõimsus” – loodusliku hariliku tuuni maksimaalne kogus tonnides, mida kasvandus võib püügihooajal sumpadesse paigutada;

35) 

„üleviimine” –

a) 

elusa hariliku tuuni üleviimine kalapüügilaeva võrgust veosumpa;

b) 

elusa hariliku tuuni üleviimine mõrrast veosumpa, olenemata puksiiri juuresolekust;

c) 

elusa hariliku tuuni üleviimine ühest veosumbast teise;

d) 

elusat harilikku tuuni sisaldava sumba üleviimine ühelt puksiirilt teisele;

e) 

elusa hariliku tuuni üleviimine sama kalakasvanduse teistesse sumpadesse (kasvandusesisene üleviimine);

f) 

elusa hariliku tuuni üleviimine kasvatussumbast veosumpa;

36) 

„kontrollüleviimine” – mis tahes üleviimise kordamine, mida tehakse kontrolliasutuste taotlusel;

37) 

„kasvandustevaheline üleviimine” – elusa hariliku tuuni ümberpaigutamine ühest kasvandusest teise, mis koosneb kahest etapist: üleviimine üleandva kalakasvanduse kasvatussumbast veosumpa ja veosumbast vastuvõtva kalakasvanduse kasvatussumpa;

38) 

„esimene üleviimine” – elusa hariliku tuuni üleviimine seinnoodast või mõrrast veosumpa;

39) 

„edaspidine üleviimine” – mis tahes üleviimine, mis toimub pärast esimest üleviimist ja enne sumpadesse paigutamist sihtkohaks olevas kasvanduses, näiteks veosumba sisu osadeks jagamine või kahe veosumba sisu ühendamine, välja arvatud vabatahtlik või kontrollüleviimine;

40) 

„vabatahtlik üleviimine” – mis tahes üleviimise kordamine, mida tehakse vabatahtlikult üleandva käitaja poolt;

41) 

„kontrollkaamera” – stereoskoopiline kaamera või harilik videokaamera käesolevas määruses sätestatud kontrolli tegemiseks;

42) 

„stereoskoopiline kaamera” – kahe või enama läätsega seade, millel on iga läätse jaoks eraldi pildiandur või filmikaader, mis võimaldab saada kolmemõõtmelisi kujutisi, eesmärgiga mõõta kala pikkust.

43) 

„üleandev käitaja” – kalapüügi- või puksiirlaeva kapten või kapteni esindaja või selle mõrra või kalakasvanduse käitaja või tema esindaja, kust kala üle viiakse, v.a vabatahtlikud ja kontrollüleviimised;

44) 

„üleandva käitaja liikmesriik” – liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alla üleandev käitaja kuulub.

▼B

II PEATÜKK

Majandamismeetmed

Artikkel 6

Kalavarude majandamise meetmetega seotud tingimused

1.  
Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma kalapüügilaevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres liikmesriigi kasutada olevate hariliku tuuni püügi võimalustega. Liikmesriigi võetavad meetmed hõlmavad vähemalt individuaalsete kvootide kehtestamist oma kalapüügilaevadele, mille kogupikkus on üle 24 meetri ja mis on kantud artikli 26 kohasesse püügiloaga laevade nimekirja.
2.  
Iga liikmesriik annab kalapüügilaevale juhul, kui laevale määratud individuaalset kvooti peetakse ammendatuks, korralduse suunduda viivitamata kindlaksmääratud sadamasse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 35.
3.  
Hariliku tuuni püügil ei ole lubatud prahtimisega seotud toimingud.

Artikkel 7

Väljapüüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmine

▼M1

1.  
Väljapüüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmist eelmise aasta püügist kasvanduse piires võidakse lubada ainult juhul, kui liikmesriik töötab välja tugevdatud kontrollisüsteemi ning teatab sellest komisjonile. See süsteem on artiklis 14 osutatud liikmesriigi iga-aastase seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava lahutamatu osa ning see hõlmab vähemalt artiklite 56c, 56d ja 61 kohaselt kehtestatud meetmeid.

▼B

2.  

Kui ülekandmine on lõike 1 kohaselt lubatud, kohaldatakse järgmisi punkte:

a) 

kalakasvanduste eest vastutavad liikmesriigid täidavad ja esitavad komisjonile igal aastal 25. maiks ülekandmisdeklaratsiooni, mis sisaldab järgmist:

i) 

ülekandmiseks mõeldud kalade kogus (kilogrammides) ja arv,

ii) 

püügiaasta,

iii) 

keskmine kaal,

iv) 

lipuliikmesriik või konventsioonosaline,

v) 

ülekantud saagile vastavad viited hariliku tuuni püügi dokumendile,

vi) 

kalakasvanduse nimi ja ICCATi number,

vii) 

sumba number ning

viii) 

teave väljapüütud koguse kohta (kilogrammides), kui väljapüük on lõpetatud;

b) 

vastavalt lõikele 1 üle kantud kogused paigutatakse kalakasvanduses eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa püügiaasta alusel.

3.  
Enne kalapüügihooaja algust tagavad kalakasvanduste eest vastutavad liikmesriigid nende elusate harilike tuunide hindamise, kes on üle kantud pärast hulgiväljapüüki nende jurisdiktsioonis olevates kalakasvandustes. Sel eesmärgil viiakse kõik püügiaasta ülekantud elusad harilikud tuunid, kes on ette nähtud kalakasvandustes hulgiväljapüügiks, teistesse sumpadesse üle, kasutades seejuures stereoskoopilise kaamera süsteeme või alternatiivseid meetodeid, tingimusel et vastavalt artiklile 51 on nende puhul tagatud sama täpsuse ja usaldusväärsuse tase. Igal ajal peab olema tagatud täielikult dokumenteeritud jälgitavus. Elusate harilike tuunide ülekandmist aastatest, mil ei olnud hulgiväljapüüki ette nähtud, kontrollitakse iga aasta kohta, rakendades sama menetlust, riskihindamisel põhinevatele asjakohastele valimitele.
4.  
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud õigusnormid elus hariliku tuuni ülekandmise tugevdatud kontrollisüsteemi väljatöötamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 68 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M1

Artikkel 8

Kasutamata kvootide ülekandmine

1.  
Kasutamata kvootide automaatne ülekandmine ei ole lubatud.
2.  
Liikmesriik võib taotleda oma aastakvoodist maksimaalselt kuni 5 % ülekandmist järgmisesse aastasse. Asjaomane liikmesriik peab lisama selle oma iga-aastastesse püügi- ja püügivõimsuse kavasse, et see sisalduks liidu iga-aastases püügi- ja püügivõimsuse kavas, mille ICCAT heaks kiidab.

▼B

Artikkel 9

Kvootide ülekandmine

▼M1

1.  
Kvoote kantakse üle liidu ja teiste konventsiooniosaliste vahel üksnes asjaomaste liikmesriikide ja konventsiooniosaliste eelneval loal. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaati enne kvootide ülekandmist asjakohaste kvootide hulgast.

▼B

2.  
Kvootide ülekandmine püügivahendite rühmades ning kaaspüügikvootide ja iga liikmesriigi individuaalsete püügikvootide ülekandmine on lubatud tingimusel, et asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest ülekandmistest ette, nii et komisjon saab ICCATi sekretariaati teavitada enne ülekandmise toimumist.

Artikkel 10

Kvoodi vähendamised ülepüügi korral

Kui liikmesriikide püük ületab neile eraldatud kvoote ja olukorda ei saa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaste kvoodivahetustega heastada, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 37 ja 105.

Artikkel 11

Iga-aastased püügikavad

1.  

Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase püügikava. See kava sisaldab kalapüügilaevade ja püügivahendite kohta vähemalt järgmist teavet:

a) 

igale püügivahendite rühmale eraldatud kvoodid, sealhulgas kaaspüügi kvoodid;

b) 

asjakohasel juhul kvootide eraldamisel ja haldamisel kasutatav meetod;

c) 

meetmed, millega tagatakse individuaalsete kvootide järgimine;

d) 

iga püügivahendite kategooria puhul lubatud püügihooaeg;

e) 

teave määratud sadamate kohta;

f) 

kaaspüügi reeglid ning

g) 

selliste kalapüügilaevade (v.a põhjatraalerid) arv, mille kogupikkus on üle 24 meetri, ja selliste seinnoodalaevade arv, mida on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni puhul kasutada.

2.  
Liikmesriigid, kellel on väikesed rannikulaevad, kellel on lubatud püüda harilikku tuuni, eraldavad sellistele laevadele sektoripõhiseid erikvoote ning lisavad sellise eraldamise oma püügikavadesse. Nad lisavad ka täiendavaid meetmeid, et jälgida oma seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades tähelepanelikult kvootide kasutamist kõnealuse laevastiku poolt. Liikmesriigid võivad anda erinevale hulgale laevadele loa kasutada täielikult ära nende püügivõimalused lõikes 1 osutatud parameetrite alusel.
3.  
Portugal ja Hispaania võivad eraldada sektoripõhiseid kvoote söödaga õngelaevadele, mis tegutsevad Assoori saarestikku, Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevates liidu vetes. Kõnealused sektoripõhised kvoodid lisatakse nende iga-aastastesse püügikavadesse ning nende iga-aastastes seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades osutatakse selgelt kõnealuste kvootide kasutamise seiramise meetmed.
4.  
Kui liikmesriigid eraldavad sektoripõhiseid kvoote kooskõlas lõikega 2 või 3, siis püügivõimaluste jaotamist käsitlevas kohaldatavas liidu õigusaktis sätestatud minimaalse kvoodi viie tonni nõuet ei kohaldata.
5.  
Asjaomane liikmesriik esitab iga-aastases püügikavas tehtud mis tahes muudatused komisjonile vähemalt kolm tööpäeva enne selle püügioperatsiooni alustamist, millega muudatus on seotud. Komisjon edastab muudatuse ICCATi sekretariaadile vähemalt üks tööpäev enne selle püügioperatsiooni alustamist, millega muudatus on seotud.

Artikkel 12

Kalapüügivõimaluste jaotamine

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi, ning püüavad ühtlasi riigi kvoote õiglaselt jaotada mitmesuguste laevastiku osade vahel, pöörates eritähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ning pakkuda stiimuleid neile liidu kalalaevadele, kes kasutavad selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügitehnikaid.

Artikkel 13

Iga-aastased püügivõimsuse haldamise kavad

Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase püügivõimsuse haldamise kava. Selles kavas kohandavad liikmesriigid kalapüügilaevade ja mõrdade arvu viisil, millega tagatakse püügivõimsuse vastavus püügivõimalustele, mis on asjaomasel kvoodiperioodil kalapüügilaevadele ja mõrdadele eraldatud. Liikmesriigid kohandavad püügivõimalusi vastavalt püügivõimaluste jaotamist käsitlevas kohaldatavas liidu õigusaktis määratletud parameetritele. Seinnoodalaevade liidu püügivõimsuse kohandamisel piirdutakse maksimaalselt 20 % kõikumisega võrreldes 2018. aasta püügivõimsuse lähtetasemega.

▼M1

Artikkel 14

Iga-aastane seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava

Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava, eesmärgiga tagada vastavus käesolevale määrusele. Iga liikmesriik esitab komisjonile oma vastavad kavad. Iga liikmesriik esitab oma kavad kooskõlas järgmisega:

a) 

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt hariliku tuuni püügiks loodud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis kehtestatud eesmärgid, prioriteedid ja kord, samuti inspekteerimise kriteeriumid;

b) 

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 46 kohaselt loodud riiklik hariliku tuuni kontrollimeetmete programm kuni 31. detsembrini 2025 ja pärast seda kuupäeva kõnealuse määruse artikli 93a kohaselt loodud riiklik kontrollikava.

▼B

Artikkel 15

Iga-aastased kalakasvatamise majandamiskavad

1.  
Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase kalakasvatamise majandamiskava.
2.  
Liikmesriigid tagavad iga-aastases kalakasvatamise majandamiskavas, et kasvandustesse viidud kogus ja kasvatamise koguvõimsus vastavad kasvatamiseks olemasoleva hariliku tuuni hinnangulisele kogusele.

▼M1

3.  
Liikmesriigid piiravad oma tuuni kasvatamise võimsust, piirdudes nende kalakasvanduste koguvõimsusega, mis olid kantud ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalakasvanduste registrisse (ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrisse) või millele oli antud luba ja millest oli ICCATile teatatud 2018. aastal.

▼B

4.  
Loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille liikmesriigi kalakasvandused vastu võtavad, piirdub sellise kasvandustesse viidud koguste tasemega, mis on registreeritud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registris ja millest liikmesriigi kalakasvandused olid ICCATile 2005., 2006., 2007. või 2008. aastal teatanud.
5.  
Kui liikmesriigil on vaja suurendada loodusest püütud ja kasvandustes vastu võetud hariliku tuuni maksimaalset kogust oma ühes või enamas tuunikasvanduses, peab see suurendamine olema vastavuses sellele liikmesriigile eraldatud kalapüügivõimalustega ja elusa hariliku tuuni impordiga teisest liikmesriigist või konventsiooniosalisest.

▼M1

6.  
Liikmesriigid esitavad iga aasta statistika sumpadesse paigutamise (loodusest püütud kalade sissetoomine), väljapüügi ja ekspordi kohta komisjonile, kes edastab andmed ICCATi sekretariaadile, kuni ICCATi sekretariaat on välja töötanud hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemi andmete väljavõtmise funktsiooni ja selline funktsioon muutub kättesaadavaks.
7.  
Asjakohasel juhul esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 15. maiks muudetud kalakasvatamise majandamiskavad, mis edastatakse ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. juuniks.

▼B

Artikkel 16

Iga-aastaste kavade esitamine

1.  

Iga aasta 31. jaanuariks esitab liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, komisjonile järgmised kavad:

a) 

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate kalapüügilaevade ja mõrdade iga-aastane artikli 11 kohaselt kehtestatud püügikava;

b) 

artikli 13 kohaselt kehtestatud iga-aastane püügivõimsuse haldamise kava;

▼M1

c) 

artikli 14 kohaselt kehtestatud iga-aastane seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava, ning

▼B

d) 

artikli 15 kohaselt kehtestatud kalakasvatamise majandamiskava.

2.  
Komisjon kogub lõikes 1 osutatud kavad kokku ja kasutab neid liidu iga-aastase kava koostamiseks. Komisjon edastab liidu iga-aastase kava ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. veebruariks, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita.
3.  
Kui liikmesriik ei esita komisjonile mõnda lõikes 1 osutatud kava selles lõikes osutatud tähtajaks, võib komisjon otsustada edastada liidu kava ICCATi sekretariaadile ilma asjaomase liikmesriigi kavadeta. Asjaomase liikmesriigi taotlusel püüab komisjon võtta arvesse üht lõikes 1 osutatud kava, mis on esitatud pärast selles lõikes sätestatud tähtaega, kuid enne lõikes 2 sätestatud tähtaega. Kui liikmesriigi esitatud kava ei vasta käesoleva määruse sätetele, mis on seotud iga-aastaste püügi-, püügivõimsuse, inspekteerimis- ja kalakasvatuskavadega või sisaldab rasket viga, mille tõttu võib ICCATi komisjon liidu iga-aastase kava mitte heaks kiita, võib komisjon otsustada edastada liidu iga-aastase kava ICCATi sekretariaadile ilma asjaomase liikmesriigi kavadeta. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik ja püüab lisada kõik selle liikmesriigi esitatud muudetud kavad liidu iga-aastasesse kavasse või liidu iga-aastase kava muudatustesse, tingimusel et need muudetud kavad vastavad käesoleva määruse sätetele, mis on seotud iga-aastaste püügi-, püügivõimsuse, inspekteerimis- ja kalakasvatuskavadega.

III PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Artikkel 17

Püügihooaeg

1.  
Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga lubatud iga aasta 26. maist 1. juulini.
2.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad Küpros ja Kreeka taotleda artiklis 11 osutatud iga-aastases püügikavas, et Vahemere idaosas (FAO püügipiirkonnad 37.3.1 ja 37.3.2) lubataks hariliku tuuni püüki nende lipu all sõitvate seinnoodalaevadega iga aasta 15. maist kuni 1. juulini.
3.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib Horvaatia taotleda artiklis 11 osutatud iga-aastases püügikavas, et Aadria merel lubataks hariliku tuuni püüki kasvatamise eesmärgil tema lipu all sõitvate seinnoodalaevadega iga aasta 26. maist kuni 15. juulini (FAO püügipiirkond 37.2.1).

▼M1

4.  
Kui ilmastikuolud takistavad püügioperatsioone, võivad liikmesriigid otsustada erandina lõigetest 1, 2 ja 3, et kõnealustes lõigetes osutatud püügi hooaegu võib pikendada vastava arvu kaotatud päevade, kõige rohkem kümne päeva võrra.
5.  
Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres on lubatud hariliku tuuni püük suurte triivõngejadalaevadega igal aastal ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. maini, välja arvatud alal, mis on piiritletud lääne pool l0°W ja põhja pool 42°N.

▼B

6.  
Liikmesriigid kehtestavad oma iga-aastastes püügikavades kalalaevastiku (v.a seinnoodalaevad ja suured pelaagilised õngejadalaevad) jaoks lubatud püügi hooajad.

Artikkel 18

Lossimiskohustus

Käesolev peatükk ei piira määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15, sealhulgas vastavate erandite kohaldamist.

Artikkel 19

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt

1.  
Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda harilikku tuuni, mis kaalub alla 30 kg või mille pikkus sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 115 cm, sealhulgas kaaspüügi või harrastuskalapüügi käigus saadud harilikku tuuni.
2.  

Erandina lõikest 1 kohaldatakse hariliku tuuni suhtes varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 8 kg või 75 cm ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni järgmise püügi puhul:

a) 

Atlandi ookeani idaosast söödaga õngelaevade ja landipüügilaevadega püütud harilik tuun;

b) 

Vahemerest rannalähedase väikesemahulise püügi käigus söödaga õngelaevadega, õngejadalaevadega ja käsiõngelaevadega värske kalana püütud harilik tuun, ning

c) 

harilik tuun, kelle on kasvatamise eesmärgil Aadria merest püüdnud Horvaatia lipu all sõitvad laevad.

3.  
Lõikes 2 osutatud erandi suhtes kohaldatavad eritingimused on sätestatud I lisas.
4.  
Liikmesriigid annavad kalapüügiloa laevadele, mis kalastavad I lisa punktides 2 ja 3 osutatud erandi alusel. Asjaomased laevad kantakse artiklis 26 osutatud kalapüügilaevade nimekirja.
5.  
Käesolevas artiklis kehtestatud kaitse alammõõdust väiksemad kalad, kes heidetakse tagasi surnuna, arvatakse asjaomase liikmesriigi kvoodist maha.

Artikkel 20

Kehtestatud kaitse alammõõdust väiksema kala juhupüük

1.  
Erandina artikli 19 lõikest 1 on kõigil harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel püügilaevadel ja mõrdadel lubatud juhupüügina püüda arvuliselt kuni 5 % ulatuses harilikku tuuni, kes kaalub vahemikus 8–30 kg, või kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on 75–115 cm.
2.  
Lõikes 1 osutatud 5 % osatähtsus arvutatakse hariliku tuuni kogusaagi põhjal, mis on laeva pardal või mõrras mis tahes ajal pärast iga püügioperatsiooni.
3.  
Juhupüügi saak arvatakse kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi kvoodist maha.
4.  
Kehtestatud kaitse alammõõdust väiksema hariliku tuuni juhupüügi suhtes kohaldatakse artikleid 31, 33, 34 ja 35.

Artikkel 21

Kaaspüük

1.  
Iga liikmesriik näeb oma kvoodi piires hariliku tuuni kaaspüügiks ette erikvoodi ja teavitab sellest komisjoni oma püügikava esitamisel.
2.  
Artiklis 11 osutatud iga-aastases püügikavas määratletakse selgelt lubatud kaaspüügi tase, mis ei ületa iga püügireisi lõpus 20 % pardal olevast saagist, ja metoodika, mida kasutatakse kaaspüügi arvutamiseks pardal oleva kogusaagi suhtes. Kaaspüügi protsenti võib arvutada kaaluna või isendite arvuna. Isendite arvul põhinevat arvutamist kohaldatakse üksnes ICCATi majandatava tuuni ja tuunilaadsete liikide puhul. Väikestele rannikulaevadele lubatud kaaspüügi taset võib arvutada aasta kaupa.
3.  
Pardal hoitud või vette tagasi heidetud surnud hariliku tuuni kogu kaaspüük arvatakse maha lipuliikmesriigi kvoodist ning see registreeritakse ja sellest teavitatakse komisjoni vastavalt artiklitele 31 ja 32.
4.  
Liikmesriikide puhul, kellel ei ole hariliku tuuni kvooti, arvatakse asjaomane kaaspüük maha liidu erikvoodist hariliku tuuni kaaspüügi jaoks, mis on kehtestatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 16.
5.  
Kui liikmesriigile eraldatud kogukvoot on ära kasutatud, ei ole selle riigi lipu all sõitvatele laevadele hariliku tuuni püük lubatud ning liikmesriik võtab vajalikud meetmed kaaspüügina püütud hariliku tuuni vette tagasi laskmise tagamiseks. Kui ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 kohaselt kehtestatud liidu hariliku tuuni kaaspüügi erikvoot on ammendatud, ei lubata liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel püüda harilikku tuuni ilma hariliku tuuni püügikvoodita ning need liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed kaaspüügina püütud hariliku tuuni vette tagasi laskmise tagamiseks. Neil juhtudel on surnud hariliku tuuni töötlemine ja turustamine keelatud ning kogu asjaomane saak registreeritakse. Liikmesriigid esitavad igal aastal kaaspüügina saadud surnud hariliku tuuni koguste kohta teabe komisjonile, kes edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.
6.  
Harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvad laevad eraldavad pardal hoitud hariliku tuuni kõik kogused muudest liikidest, et võimaldada kontrolliasutustel seirata käesoleva artikli järgimist. Sellise kaaspüügi võib turustada, kui neile on lisatud hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument.

▼M1

Artikkel 21a

Hariliku tuuni tugilaevade pardal hoidmise keeld

Tugilaevad ei tohi harilikku tuuni pardal hoida ega transportida.

▼B

Artikkel 22

Õhusõidukite kasutamine

Keelatud on mis tahes õhusõidukite, sealhulgas lennukite, helikopterite või mis tahes liiki mehitamata õhusõidukite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks.

IV PEATÜKK

Harrastuskalapüük

Artikkel 23

Erikvoot harrastuskalapüügiks

▼M1

1.  
Liikmesriigid võivad vastavalt vajadusele eraldada erikvoodi harrastuskalapüügiks. Sellisel eraldamisel võetakse arvesse võimalikke surnud harilikke tuune, sealhulgas püüa-ja-vabasta kalastamisviisi raamistikus. Liikmesriigid teavitavad oma püügikavade esitamisel komisjoni harrastuskalapüügiks eraldatud kvootidest.

▼B

2.  
Surnud hariliku tuuni püügist teatatakse ning see arvatakse liikmesriigi kvoodist maha.

Artikkel 24

Eritingimused harrastuskalapüügiks

▼M1

1.  

Liikmesriigid, kellel on harrastuskalapüügiks eraldatud hariliku tuuni püügi kvoot, reguleerivad sellistpüüki, väljastades harrastuskalapüügiga tegelevatele laevadele kalapüügiload. ICCATi taotlusel teevad liikmesriigid komisjonile kättesaadavaks nende harrastuskalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millele on antud kalapüügiluba hariliku tuuni püügiks. Komisjon edastab kõnealuse loetelu elektrooniliselt ICCATile. Loetelu peab sisaldama iga laeva kohta järgmist teavet:

a) 

laeva nimi;

b) 

registrinumber;

c) 

ICCATi registri number (kui on);

d) 

eelmine nimi (kui on);

e) 

omanike ja käitajate nimed ja aadressid;

▼B

2.  
Harrastuskalapüügi käigus on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte harilikku tuuni laeva kohta päevas.
3.  
Harrastuskalapüügil püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud.

▼M1

4.  
Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi saagi andmed, sealhulgas iga püütud hariliku tuuni kaalu, ja edastab eelmise aasta andmed komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.

▼B

5.  
Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade merre tagasilaskmine. Iga harilik tuun lossitakse tervikuna, lõpusteta ja/või roogituna.

Artikkel 25

Püüdmine, märgistamine ja tagasilaskmine

1.  
Erandina artikli 23 lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes lubavad Atlandi ookeani kirdeosas üksnes sportlikuks kalapüügiks kasutatavate laevadega tehtavat püüa-ja-vabasta kalastamisviisi, lubada sellistel sportliku kalapüügi laevadel püüda piiratud arvul harilikke tuune nende märgistamiseks ja tagasilaskmiseks, ilma et neile peaks eraldama erikvoodi. Need laevad tegutsevad teadusuuringute programmi kuuluva teadusasutuse teadusprojekti raames. Projekti tulemustest teatatakse lipuliikmesriigi asjaomastele asutustele.
2.  
ICCATi teadusprogrammi raames teadusuuringutes osalevate laevade tegevust ei käsitata lõikes 1 osutatud püügi, märgistamis- ja vabastamistegevusena.
3.  

Liikmesriigid, kes lubavad püüdmist, märgistamist ja vabastamist,

a) 

esitavad sellise tegevuse ja selle suhtes kohaldatavate meetmete kirjelduse artiklites 12 ja 15 osutatud püügi- ja inspekteerimiskavade lahutamatu osana;

b) 

seiravad hoolikalt asjaomaste laevade tegevust, tagamaks, et need järgivad käesolevat määrust;

c) 

tagavad, et märgistamise ja vabastamisega tegelevad koolitatud töötajad, et tagada isendite võimalikult suur ellujäämusmäär, ning

d) 

esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks aastaaruande teostatud teadustegevuse kohta. Komisjon edastab selle aruande ICCATi sekretariaadile 60 päeva enne alalise uuringute ja statistikakomitee järgmise aasta koosolekut.

4.  
Igast harilikust tuunist, kes püüdmise, märgistamise ja vabastamise käigus sureb, teatatakse ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

V PEATÜKK

Kontrollimeetmed

1. jagu

Laevade ja mõrdade nimekirjad ja registrid

Artikkel 26

Laevade nimekirjad ja registrid

▼M1

1.  

Liikmesriigid esitavad igal aastal kuu aega enne loa kehtivusaja algust komisjonile järgmised laevade nimekirjad:

a) 

nimekirja kõigist nendest püügilaevadest, mis püüavad aktiivselt harilikku tuuni, ning

b) 

nimekirja kõigist muudest laevadest, mis tegelevad hariliku tuuni püügiga seotud tegevusega, välja arvatud (kala)püügilaevad.

Iga laevade nimekiri peab sisaldama järgmist teavet:

a) 

laeva nimi ja registrinumber,

b) 

laeva tüübi spetsifikatsioon, mis eristab vähemalt (kala)püügilaevu, puksiire, abilaevu, tugilaevu ja kalatöötlemislaevu;

c) 

pikkus ja brutoregistertonnaaž või võimalusel korral brutotonnaaž;

d) 

IMO number (kui see on kohaldatav);

e) 

kasutatud püügivahend (kui on);

f) 

eelmine lipuriik (kui on);

g) 

eelmine nimi (kui on);

h) 

varasemad andmed muudest registritest välja jätmise kohta;

i) 

rahvusvaheline raadiokutsung (kui on);

j) 

omanike ja käitajate nimi ja aadressid ning

k) 

hariliku tuuni kasvatamise eesmärgil kalastamiseks, käitamiseks ja transportimiseks lubatud ajavahemik.

Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile 15 päeva enne püügioperatsiooni alustamist, nii et nendes nimekirjades sisalduvad laevad saab kanda ICCATi püügiloaga laevade registrisse ja asjakohasel juhul ka ICCATi registrisse, mis sisaldab 20-meetrise kogupikkusega või pikemaid kalalaevu, millel on lubatud tegutseda konventsiooni alal.

▼B

2.  
Kalendriaasta jooksul võib kalalaev kuuluda mõlemasse lõikes 1 osutatud nimekirja, tingimusel et ta ei ole korraga mõlemas nimekirjas.
3.  
Teave käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud kalalaevade kohta peab sisaldama laeva nime ja liidu laevastikuregistri numbrit (CFR), nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 ( 3 ) I lisas.
4.  
Komisjon ei aktsepteeri lõikes 1 osutatud nimekirja tagasiulatuvat esitamist.

▼M1

5.  

Lõikes 1 osutatud nimekirjades ja lõigetes 1 ja 3 osutatud teabes edasiste muudatuste tegemine kalendriaasta jooksul on lubatud üksnes juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik püügis osaleda seaduslikult põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik nimetatud asjaolust viivitamatult komisjoni ning esitab:

a) 

täielikud andmed kalalaeva(de) kohta, millega kavatsetakse seda laeva asendada, ning

b) 

põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning mis tahes asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

▼B

6.  
Vajaduse korral muudab komisjon asjaomase aasta jooksul teavet käesoleva artikli lõikes 1 osutatud laevade kohta, esitades ajakohastatud teabe ICCATi sekretariaadile vastavalt määruse (EL) 2017/2403 artikli 7 lõikele 6.

Artikkel 27

Laevade kalapüügiload

1.  
Liikmesriigid annavad kalapüügiloa laevadele, mis on kantud ühte artikli 26 lõigetes 1 ja 5 osutatud nimekirjadest. Kalapüügiload peavad sisaldama vähemalt VII lisas sätestatud teavet ning need väljastatakse selles lisas ettenähtud vormis. Liikmesriigid tagavad, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas käesoleva määrusega.
2.  
Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 6 kohaldamist, käsitatakse artikli 26 lõikes 1 osutatud ICCATi registritesse kandmata liidu kalalaevu selliselt, et neil ei ole luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia, töödelda või lossida.
3.  
Kui laevadele määratud individuaalne kvoot on ammendatud, tunnistab lipuliikmesriik laevale väljastatud hariliku tuuni kalapüügiloa kehtetuks ja võib laevalt nõuda, et see suunduks viivitamata tema määratud sadamasse.

Artikkel 28

Tuunipüügiloaga mõrdade nimekirjad ja registrid

▼M1

1.  
Iga liikmesriik esitab oma püügikavade osana komisjonile elektrooniliselt nimekirja mõrdadest, millega võib kalapüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Kõnealune nimekiri peab sisaldama mõrra nime ja registrinumbrit ning mõrra rajatise geograafilisi koordinaate. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaati, et see saaks kõnealused mõrrad kanda ICCATi selliste mõrdade registrisse, millega lubatakse püüda harilikku tuuni.

▼B

2.  
Liikmesriigid annavad kalapüügiloa mõrdadele, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja. Kalapüügiload peavad sisaldama vähemalt VII lisas sätestatud teavet ning olema selles lisas ettenähtud vormis. Liikmesriigid tagavad, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas käesoleva määrusega.
3.  
Liidu mõrdu, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni püügi loaga mõrdade registrisse, käsitatakse selliselt, et nendega ei ole lubatud püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Nende mõrdadega püütud harilikku tuuni on keelatud pardal hoida, ümber laadida, sumpadesse paigutada ja lossida.
4.  
Kui mõrdadele määratud individuaalne kvoot loetakse ammendatuks, tühistab lipuliikmesriik neile väljastatud hariliku tuuni püügiloa.

▼M1

5.  
Liikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest nende selliste mõrdade nimekirjas, millega võib kalapüügiloa alusel püüda harilikku tuuni. Komisjon edastab nimetatud muudatused viivitamata ICCAT sekretariaadile.

Artikkel 28a

Kalakasvanduste nimekirjad ja registrid

1.  

Iga liikmesriik esitab oma püügikavade osana komisjonile elektrooniliselt nimekirja kalakasvandustest, mis võivad kalapüügiloa alusel käitada Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Kõnealuses nimekirjas peab olema järgmine teave:

a) 

kalakasvanduse nimi;

b) 

registrinumber;

c) 

omanike ja käitajate nimi ja aadress;

d) 

iga kalakasvanduse kohta kasvandustesse viidud kogus ja sellele eraldatud kasvatamise koguvõimsus,

e) 

kalakasvatuseks lubatud merealade geograafilised koordinaadid ning

f) 

kalakasvanduse olukord (tegutsev või mitteaktiivne).

Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaati, et see saaks kõnealused kalakasvandused kanda ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrisse.

2.  
Kalakasvandusi, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse, käsitatakse selliselt, et nendel ei ole lubatud tegeleda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni kasvatamisega.
3.  
Kalakasvatustegevus, sealhulgas söötmine nuumamiseks või väljapüük väljaspool kalakasvatuseks heakskiidetud geograafilisi koordinaate ei ole lubatud.
4.  
Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest nende kalakasvanduste nimekirjas. Komisjon edastab nimetatud muudatused viivitamata ICCATi sekretariaadile.
5.  
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et harilikku tuuni ei paigutata kasvandusse, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse, ning et kalakasvandused ei võta vastu harilikku tuuni laevadelt, mis ei ole kantud ICCATi laevaregistrisse. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata igasugune tegevus kalakasvandustes, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse.

▼B

Artikkel 29

Püügioperatsioone käsitlev teave

1.  

Iga aasta 15. juuliks esitab iga liikmesriik komisjonile üksikasjaliku teabe hariliku tuuni saagi kohta Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres eelmisel aastal. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks. See teave hõlmab järgmist:

a) 

iga kalapüügilaeva nimi ja ICCATi number;

b) 

iga kalapüügilaeva loa kehtivusaeg;

c) 

iga kalapüügilaeva kogusaak, sealhulgas ka siis, kui saak oli loa (lubade) kogu kehtivusaja vältel null;

d) 

iga kalapüügilaeva püügipäevade koguarv Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres loa (lubade) kogu kehtivusaja vältel; ning

e) 

kogusaak väljaspool loa kehtivusaega (kaaspüük).

2.  

Liikmesriigid esitavad komisjonile selliste nende lipu all sõitvate kalalaevade kohta, millel ei olnud luba aktiivselt püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni, aga mis püüdsid harilikku tuuni kaaspüügina, järgmise teabe:

a) 

laeva nimi ja ICCATi number või kui laev ei ole ICCATis registreeritud, siis selle riiklik registrinumber, ning

b) 

hariliku tuuni kogusaak.

3.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni laevadest, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1 ja 2 ning mille kohta teatakse või mille puhul oletatakse, et nendega on püütud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Kohe, kui vastav teave on olemas, edastab komisjon selle teabe ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 30

Ühised püügioperatsioonid

1.  
Ühiseid püügioperatsioone hariliku tuuni püügiks lubatakse ainult siis, kui asjaomane lipuliikmesriik annab või asjaomased lipuliikmesriigid annavad osalevatele laevadele loa. Püügiloa saamiseks peavad igal seinnoodalaeval olema hariliku tuuni püügiks vajalikud vahendid ja individuaalne kvoot ning ta peab järgima artiklis 32 sätestatud aruandluskohustusi.
2.  
Ühisele püügioperatsioonile eraldatud kvoot võrdub osalevatele seinnoodalaevadele eraldatud kvootide summaga.
3.  
Liidu seinnoodalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides teiste konventsiooniosaliste seinnoodalaevadega.
4.  

Ühistes püügioperatsioonides osalemise loa taotlus on sätestatud IV lisas. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et saada ühistes püügioperatsioonides osalevatelt seinnoodalaevadelt järgmist teavet:

a) 

taotletav ühistes püügioperatsioonides osalemise loa kehtivusaeg;

b) 

püügioperatsioonis osalevate ettevõtjate andmed;

c) 

laevade individuaalsed kvoodid;

d) 

püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteem ning

e) 

teave sihtkohaks olevate kalakasvanduste kohta.

5.  
Vähemalt kümme päeva enne ühise püügioperatsiooni algust esitab iga liikmesriik komisjonile lõikes 4 osutatud teabe IV lisas ettenähtud vormis. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile ja teiste ühisoperatsioonis osalevate laevade lipuliikmesriigile vähemalt viis päeva enne püügioperatsiooni algust.
6.  
Vääramatu jõu korral ei kohaldata lõikes 5 sätestatud tähtaegu sihtkohaks olevaid kalakasvandusi puudutava teabe suhtes. Sellistel juhtudel esitavad liikmesriigid komisjonile sellise ajakohastatud teabe niipea kui võimalik, lisades vääramatu jõu moodustavate sündmuste kirjelduse. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.

2. jagu

Püügi dokumenteerimine

Artikkel 31

Dokumenteerimisnõuded

1.  
Liidu kalapüügilaevade kaptenid peavad oma püügioperatsioonide kohta püügipäevikut kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 14, 15, 23 ja 24 ning käesoleva määruse II lisa A jaoga.
2.  
Liidu puksiiride, abilaevade ja kalatöötlemislaevade kaptenid registreerivad oma tegevuse vastavalt II lisa B, C ja D jaos sätestatud nõuetele.

Artikkel 32

Kapteni ja mõrra käitaja edastatavad püügiaruanded

1.  
Aktiivse püügiga tegelevate liidu kalapüügilaevade kaptenid saadavad oma lipuliikmesriigile igapäevased püügiaruanded kogu ajavahemiku vältel, millal neil on lubatud püüda harilikku tuuni. Need aruanded ei ole kohustuslikud sadamas seisvate laevade puhul, välja arvatud juhul, kui need osalevad ühises püügioperatsioonis. Aruannete andmed võetakse püügipäevikutest ja need hõlmavad kuupäeva, kellaaega, asukohta (pikkus- ja laiuskraad) ning konventsiooni alal püütud hariliku tuuni kaalu ja kalade arvu, sealhulgas vabaks lastud ja surnuna tagasi heidetud kalade arvu. Kaptenid esitavad aruanded III lisas ettenähtud või liikmesriigi nõutud vormis.
2.  
Seinnoodalaevade kaptenid koostavad lõikes 1 osutatud igapäevased püügiaruanded iga püügioperatsiooni kohta, sealhulgas operatsioonide kohta, mille saak oli null. Laeva kapten või tema volitatud esindaja saadab aruanded sellele lipuliikmesriigile hiljemalt kl 9.00 Greenwichi aja järgi eelmise päeva kohta.
3.  
Mõrrakäitajad või nende volitatud esindajad, kes püüavad aktiivselt harilikku tuuni, koostavad iga päev aruanded ning saadavad need oma lipuliikmesriigile iga 48 tunni järel kogu ajavahemiku vältel, millal neil on lubatud püüda harilikku tuuni. Need aruanded sisaldavad mõrra ICCATi registrinumbrit, püügi kuupäeva ja kellaaega, püütud hariliku tuuni kaalu ja kalade arvu, sealhulgas nullpüüki ning vabaks lastud ja surnuna tagasi heidetud kalade arvu. Nad esitavad selle teabe III lisas ettenähtud vormis.
4.  
Seinnoodalaevadest erinevate kalapüügilaevade kaptenid esitavad oma lipuliikmesriigile lõikes 1 osutatud aruanded teisipäevaks kella 12.00 Greenwichi aja järgi eelmise nädala kohta, mis lõppes pühapäeval.

3. jagu

Lossimine ja ümberlaadimine

Artikkel 33

Määratud sadamad

1.  
Iga liikmesriik, kellele on eraldatud hariliku tuuni kvoot, määrab sadamad, kus on lubatud harilikku tuuni lossida või ümber laadida. Teave määratud sadamate kohta lisatakse artiklis 11 osutatud iga-aastasesse püügikavasse. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata mis tahes muudatustest määratud sadamaid puudutavas teabes. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.
2.  

Selleks et sadama saaks nimetada määratud sadamaks, tagab sadamaliikmesriik, et täidetud on järgmised tingimused:

a) 

kehtestatud on lossimis- ja ümberlaadimisajad;

b) 

kehtestatud on lossimis- ja ümberlaadimiskohad ning

c) 

kehtestatud on inspekteerimis- ja seiremenetlused, millega tagatakse täielik inspekteerimine kõigil lossimis- ja ümberlaadimisaegadel ning kõigis lossimis- ja ümberlaadimiskohtades vastavalt artiklile 35.

3.  
Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud harilikku tuuni on keelatud püügilaevadelt ning ka kalatöötlemis- ja abilaevadelt mis tahes koguses ümber laadida või lossida mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide määratud sadamates. Erandina võib mõrrast või sumbast väljapüütud surnud hariliku tuuni transportida abilaevaga kalatöötlemislaevale, kui sellist vedu tehakse kontrolliasutuse juuresolekul.

▼M1

4.  
Käesolevat artiklit kohaldatakse ilma et see mõjutaks õigust pääseda sadamasse, mis on ette nähtud rahvusvahelise õigusega kalalaevade hätta sattumisel või vääramatu jõu korral.

▼B

Artikkel 34

Lossimise eelteade

1.  
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 17 kohaldatakse artiklis 26 osutatud laevade nimekirja kantud 12-meetrise kogupikkusega või pikemate liidu kalalaevade kaptenite suhtes. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 kohane eelteade saadetakse selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada.

▼M1

2.  

Enne sadamasse sisenemist edastavad liidu kalalaevade ning artiklis 26 osutatud laevade nimekirja kantud kalatöötlemis- ja abilaevade kaptenid või nende esindajad hiljemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega oma lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada, vähemalt järgmise teabe:

a) 

eeldatav saabumiskuupäev ja -aeg;

b) 

pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c) 

teave geograafilise piirkonna kohta, kus saak püüti;

▼B

3.  
Kui liikmesriikidel on kohaldatava liidu õiguse alusel õigus kohaldada lühemat teatamise tähtaega kui neli tundi enne hinnangulist saabumisaega, võib pardale jäetud hariliku tuuni hinnangulise koguse teatada sellisel kohaldataval saabumiseelse teavitamise ajal. Kui püügipiirkond on sadamast vähem kui nelja tunni kaugusel, võib pardale jäetud hariliku tuuni hinnangulisi koguseid muuta ükskõik millal enne sadamasse saabumist.
4.  
Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik jooksval aastal saadud eelteatised.

▼M1

5.  
Sadamaliikmesriigi asjakohased kontrolliasutused kontrollivad liidus kõiki lossimisi ja teatavat osa inspekteeritakse riskihindamise süsteemi põhjal, milles võetakse arvesse kvoote, laevastiku suurust ja püügikoormust. Liikmesriigi sellise vastuvõetud kontrollisüsteemi täielikud andmed nähakse ette artiklis 14 osutatud iga-aastases seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas.

▼B

6.  
Liidu kalapüügilaeva kapten (olenemata laeva kogupikkusest) esitab 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist lossimisdeklaratsiooni selle liikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kus lossimine toimub, ja oma lipuliikmesriigile. Liidu kalapüügilaeva kapten vastutab deklaratsiooni täielikkuse ja täpsuse eest ning kinnitab seda. Lossimisdeklaratsioonis märgitakse vähima nõutava teabena hariliku tuuni lossitud kogus ja püügipiirkond, kust see püüti. Kõik lossitud kogused kaalutakse. Sadamaliikmesriik saadab 48 tunni jooksul pärast lossimise lõppu teate lossimise kohta lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise ametiasutusele.

Artikkel 35

Ümberlaadimine

1.  
Merel ümberlaadimine liidu kalalaevadelt, mille pardal veetakse harilikku tuuni, või kolmandate riikide laevadelt liidu vetes on igal juhul keelatud.
2.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/2107 artikli 52 lõigete 2 ja 3, artikli 54 ja artikli 57 kohaldamist, võivad kalalaevad püütud harilikku tuuni lossida ainult käesoleva määruse artiklis 33 osutatud määratud sadamates.
3.  
Vastuvõtva kalalaeva kapten või kapteni esindaja esitab vähemalt 72 tundi enne hinnangulist saabumisaega selle sadamariigi asjaomasele ametiasutusele V lisas ettenähtud ümberlaadimisdeklaratsiooni vormil loetletud teabe. Mis tahes ümberlaadimine nõuab asjaomase ümberlaadiva kalalaeva lipuliikmesriigi või lipuriigist konventsiooniosalise eelnevat luba. Lisaks esitab kalalaeva kapten ümberlaadimise ajal oma lipuliikmesriigile või konventsiooniosalisele V lisas nõutud kuupäevad.
4.  
Sadamaliikmesriik inspekteerib vastuvõtvat laeva selle saabumisel ning kontrollib ümberlaadimistoiminguga seotud koguseid ja dokumente.

▼M1

5.  
Ümberlaadimist tegevate liidu kalalaevade kaptenid või nende esindajad täidavad ja esitavad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast sadamas ümberlaadimise kuupäeva. Ümberlaadivate kalalaevade kaptenid või nende esindajad täidavad V lisas esitatud vormi kohase ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni. ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon tuleb siduda hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendiga, et hõlbustada selles sisalduva teabe ristkontrolli.

▼B

6.  
Sadamaliikmesriik saadab viie päeva jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist teate ümberlaadimise kohta ümberlaadiva kalapüügilaeva lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale ametiasutusele.
7.  
Määratud sadamate liikmesriikide pädevad ametiasutused kontrollivad kõiki ümberlaadimisi.

4. jagu

Aruandluskohustused

▼M1

Artikkel 36

Liikmesriikide esitatud püügiaruanded

Iga liikmesriik edastab püügiaruanded komisjonile iga kahe nädala järel. Need sisaldavad artikli 32 kohaselt nõutavaid andmeid mõrdade ja kalapüügilaevade kohta. Teave peab olema liigitatud püügivahendite kaupa. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

▼B

Artikkel 37

Teave kvootide ammendumise kohta

1.  
Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 34 järgimisele teavitavad kõik liikmesriigid komisjoni, kui loetakse, et püügivahendite rühmale eraldatud kvoodist on ära kulutatud 80 %.
2.  
Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 35 järgimisele teavitab iga liikmesriik komisjoni, kui püügivahendite rühmale või ühisele püügioperatsioonile või seinnoodalaevale eraldatud kvoot on ammendatud. Sellele teabele lisatakse ametlikud dokumendid, mis tõendavad liikmesriigi antud korraldust laevastikule, püügivahendite rühmale, ühisele püügioperatsioonile või individuaalse kvoodiga laevadele püük lõpetada või sadamasse tagasi pöörduda, sealhulgas selgelt märgitud keelu alguse kuupäev ja kellaaeg.
3.  
Komisjon teavitab ICCATi sekretariaati kuupäevadest, millal liidu hariliku tuuni kvoot on ammendatud.

5. jagu

Vaatlusprogrammid

Artikkel 38

Riiklik vaatlusprogramm

1.  

Iga liikmesriik tagab, et harilikku tuuni aktiivselt püüdvate kalalaevade ja mõrdade puhul rakendatavate riiklike vaatlejate lähetamisega, kes on varustatud ametliku isikut tõendava dokumendiga, hõlmatakse vähemalt:

a) 

20 % aktiivse püügiga tegelevatest pelaagilise püügi traaleritest (pikkusega üle 15 meetri);

b) 

20 % aktiivse püügiga tegelevatest õngejadalaevadest (pikkusega üle 15 meetri);

c) 

20 % aktiivse püügiga tegelevatest söödaga õngelaevadest (pikkusega üle 15 meetri);

d) 

100 % puksiiridest;

e) 

100 % mõrdadest saagi kogumisel.

Liikmesriigid, kellel on vähem kui viis esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud kategooriatesse kuuluvat kalapüügilaeva, millel on luba püüda aktiivselt harilikku tuuni, tagavad, et riiklike vaatlejate lähetamisega aktiivselt harilikku tuuni püüdvatele laevadele hõlmatakse vähemalt 20 % ajast, kui laevad püüavad aktiivselt harilikku tuuni.

▼M1

2.  
Erandina lõikest 1 viibivad kalakasvandustest tuunikala vabaks laskmisel puksiiridel ainult artiklis 39 osutatud ICCATi piirkondlikud vaatlejad.
3.  
ICCATi riiklike vaatlejate kohustused, vastutus ja ülesanded on sätestatud VIII lisas.

▼B

4.  
Iga liikmesriigi vaatlusprogrammis kogutud andmed ja teave esitatakse komisjonile. Komisjon edastab nimetatud andmed ja teabe vastavalt kas alalisele uuringute ja statistikakomiteele või ICCATi sekretariaadile.

▼M1

5.  

Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid:

a) 

vaatlejate ajalise ja ruumilise tüüpilise esindatuse, tagamaks et komisjon saab usaldusväärsed ja nõuetekohased andmed ja teabe püügi, püügikoormuse ja muude teaduslike ja haldusaspektide kohta, võttes arvesse laevastike ja kalapüügi tunnusjooni;

b) 

usaldusväärsed andmete kogumise protokollid;

c) 

vaatlejatele asjakohased lähetuseelsed koolitused ja atesteerimised;

d) 

et vaatlejatele antakse enne nende lähetuse algust nimekiri kontaktisikutest liikmesriigi pädevas asutuses, kellele nad peavad oma tähelepanekutest teatama;

e) 

konventsiooni alal kala püüdvate laevade ja mõrdade minimaalse häirimise, kuivõrd see on võimalik;

f) 

et kalalaevade kaptenid või mõrra käitajad võimaldavad vaatlejale juurdepääsu elektroonilistele sidevahenditele kalalaeva pardal või mõrras.

▼B

Artikkel 39

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm

1.  
Liikmesriigid tagavad käesolevas artiklis ja VIII lisas sätestatud ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi tulemusliku rakendamise.
2.  

Liikmesriik tagab ICCATi piirkondliku vaatleja kohaloleku:

a) 

kõigil seinnoodalaevadel, millel on hariliku tuuni püügi luba;

b) 

iga kord, kui harilikku tuuni seinnoodalaevadelt üle viiakse;

c) 

iga kord, kui harilikku tuuni mõrdadest veosumpadesse üle viiakse;

▼M1

d) 

kõigi üleviimiste ajal ühest kasvatussumbast veosumpadesse, mis seejärel pukseeritakse teise kalakasvandusse;

▼B

e) 

iga kord, kui harilikku tuuni kalakasvandustes sumpadesse paigutatakse;

f) 

igal hariliku tuuni saagi kogumisel kalakasvanduses ning

g) 

hariliku tuuni merrelaskmisel kasvatussumpadest.

▼M1

2a  
Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik lubada väljapüüki kalakasvandustest kuni 1 000  kg päevas ja kuni 50 tonni aastas kalakasvanduse kohta värske hariliku tuuni turu varustamiseks tingimusel, et kalakasvanduse asukohaliikmesriigi volitatud inspektor viibib sellise väljapüügi ajal kohal 100 % ulatuses ja kontrollib kogu tegevust. Volitatud riiklik inspektor kinnitab väljapüütud kogused ka hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis. Sellistel juhtudel ei nõuta hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi väljapüügi osas ICCATi piirkondliku vaatleja allkirja.

▼B

3.  
Ilma ICCATi piirkondliku vaatlejata ei saa seinnoodalaevad luba hariliku tuuni püügiks.

▼M1

4.  
Liikmesriigid tagavad, et igale kalakasvandusele määratakse kogu sumpadesse paigutamise ja saagi väljapüügi ajaks üks ICCATi piirkondlik vaatleja. Vääramatu jõu korral ja pärast seda, kui kalakasvanduse asukohaliikmesriik on andnud kinnituse vääramatu jõuga seotud asjaolude kohta, või juhul, kui sama kalakasvanduse asukohaliikmesriigi loal ja kontrolli all olevad naaberkasvandused tegutsevad ühiselt ühe üksusena, võib ICCATi piirkondlikku vaatlejat jagada mitu kalakasvandust, et tagada kasvanduse tegevuse järjepidevus, kui on tagatud, et ICCATI piirkondliku vaatleja ülesanded on nõuetekohaselt täidetud ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik on selle heaks kiitnud.
4a.  
Erandina lõikest 4 võib kahe sama liikmesriigi pädevusse kuuluva eri kasvanduse vahelise üleviimise korral määrata ühe ICCATi piirkondliku vaatleja, kes tegeleb kogu protsessiga, sealhulgas kalade üleviimisega veosumpa, kala pukseerimisega üleandvast kalakasvandusest sihtkohaks olevasse kasvandusse ja kalade sumpadesse paigutamisega sihtkohaks olevas kasvanduses. Sel juhul peaks ICCATi piirkondliku vaatleja lähetama üleandev kalakasvandus ning üleandev ja sihtkohaks olev kasvandus jagavad kulud omavahel, välja arvatud juhul, kui kõnealuste kalakasvanduste käitajad on ette näinud teisiti.

▼B

5.  

ICCATi piirkondliku vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a) 

jälgida ja kontrollida püügi- ja kalakasvanduste tegevust kooskõlas asjaomaste ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega, sealhulgas sumpadesse paigutamise ajal stereoskoopilise kaamera salvestiste abil, mis võimaldab mõõta pikkust ja hinnata vastavat kaalu;

b) 

allkirjastada ICCATi üleviimisdeklaratsioonid ja hariliku tuuni püügi dokumendid, kui nendes sisalduv teave on kooskõlas tema enda tähelepanekutega. Muul juhul teeb ICCATi piirkondlik vaatleja ICCATi üleviimisdeklaratsioonides ja hariliku tuuni püügi dokumentides märke oma kohaloleku kohta ning esitab mittenõustumise põhjused, viidates konkreetselt reegli(te)le või menetlus(t)ele, mida ei ole järgitud;

c) 

teha teadustööd, muu hulgas koguda näidiseid alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal.

▼M1

6.  
Kaptenid ja meeskonnaliikmed ning kalakasvanduste, mõrdade ja laevade käitajad ei takista, heiduta, häiri ega mõjuta liigselt ühelgi viisil ICCATi piirkondlikke vaatlejaid nende ülesannete täitmisel.
7.  
ICCATi piirkondlike vaatlejate kohustused, vastutus ja ülesanded on sätestatud VIII lisas.

▼B

6. jagu

Üleviimistoimingud

Artikkel 40

Üleviimisluba

▼M1

1.  

Enne üleviimistoimingu, sealhulgas vabatahtliku üleviimise algust edastab üleandev käitaja lipuliikmesriigi või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigile üleviimise eelteate järgmiste andmetega:

a) 

üleviidava hariliku tuuni isendite arv ja hinnanguline kaal;

b) 

kalapüügilaeva, puksiiri, kalakasvanduse või mõrra nimi ja ICCATi number;

c) 

püügi kuupäev ja asukoht;

d) 

üleviimise kuupäev ja eeldatav kellaaeg;

e) 

hinnanguline asukoht (laius- ja pikkuskraad), kus ümberpaigutamine toimub, ning üleandva- ja vastuvõtva sumba number;

f) 

sihtkohaks oleva kalakasvanduse nimi ja ICCATi number;

g) 

üleandva kalakasvanduse nimi ja ICCATi number, kui üleviimine toimub kasvatussumbast veosumpa;

h) 

kasvandusesisese üleviimise korral kahe kasvatussumba ja võimalike veosumpade numbrid.

▼M1 —————

▼M1

3.  
Kõikidele sumpadele, mida kasutatakse üleviimistoimingutel ja sellega seotud elusa hariliku tuuni veol, antakse artiklis 45c osutatud kordumatu identifitseerimisnumber.

▼B

4.  
Liikmesriik, kellele on saadetud lõike 1 kohaselt üleviimise eelteatis, määrab igale üleviimistoimingule loanumbri ja edastab selle vastavalt kalalaeva kaptenile või tuunimõrra või kalakasvanduse käitajale. Loanumber koosneb liikmesriigi kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis näitavad aastat, ning kolmest tähest, mis tähistavad loa andmist (AUT) või selle andmisest keeldumist (NEG), millele järgnevad järjenumbrid.

▼M1

5.  
Lõikes 1 osutatud liikmesriik annab üleviimise loa või keeldub selle andmisest 48 tunni jooksul alates üleviimise eelteate esitamisest. Üleviimist ei alustata ilma eelnevalt saadud loa numbrita, mis näitab, et luba (AUT) on saadud.

▼B

6.  
Üleviimisluba ei mõjuta loa andmist sumpadesse paigutamiseks.

▼M1

7.  
Vabatahtlike ja kontrollüleviimiste puhul ei nõuta uut üleviimisluba.

▼B

Artikkel 41

▼M1

Üleviimisloa andmisest keeldumine ja sellest tulenev hariliku tuuni vabaks laskmine

▼B

1.  

Liikmesriik, kellele on saadetud artikli 40 lõike 1 kohaselt üleviimise eelteatis, keeldub üleviimise loa andmisest, kui ta üleviimise eelteate saamisel leiab, et:

a) 

kalapüügilaeval või mõrral, mille puhul püütud kalast teatatakse, ei olnud piisavalt kvooti;

▼M1

b) 

kalapüügilaev või mõrra käitaja ei ole hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu nõuetekohaselt teatanud või tal ei olnud luba hariliku tuuni isendeid sumpadesse paigutada;

c) 

kalapüügilaeval või mõrral, mille püütud kalast teatatakse, ei olnud artikli 27 või 28 kohaselt väljastatud kehtivat luba püüda harilikku tuuni;

d) 

kala üleviimist vastu võttev puksiirlaev ei ole kantud ICCATi muude artiklis 26 osutatud kalalaevade registrisse või ei ole varustatud täielikult toimiva laevaseiresüsteemiga või samaväärse jälgimisseadmega; või

e) 

sihtkohaks olev kalakasvandus ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse.

▼B

2.  
Kui liikmesriik, kellele on saadetud artikli 40 lõike 1 kohaselt üleviimise eelteatis, ei anna üleviimise luba, annab ta viivitamata kala vabakslaskmise korralduse kas kalalaeva või pukseerimislaeva kaptenile või mõrra või kalakasvanduse käitajale, et teatada neile üleviimisese loast keeldumisest ning nõuda kala merrelaskmist kooskõlas XII lisaga.

▼M1

3.  
Kui kalakasvandusse transportimisel tekib pukseerimislaeva laevaseiresüsteemis tehniline tõrge, asendatakse see teise pukseerimislaevaga, mille laevaseiresüsteem on täielikult toimiv, või paigaldatakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul pärast sellist tehnilist tõrget, uus toimiv laevaseiresüsteem või kasutatakse uut laevaseiresüsteemi. 72-tunnist ajavahemikku võidakse erandjuhul pikendada kas vääramatu jõu või seaduslikult põhjendatud funktsionaalsete piirangute tõttu. Tehnilisest tõrkest teatatakse viivitamata komisjonile, kes teavitab ICCATi sekretariaati. Kapten või kapteni esindaja teatab alates tehnilise tõrke tuvastamisest kuni probleemi lahendamiseni lipuliikmesriigi kontrolliasutustele asjakohaste sidevahendite abil iga tunni järel kalalaeva ajakohastatud geograafilised koordinaadid.

▼B

Artikkel 42

ICCATi üleviimisdeklaratsioon

▼M1

1.  

Üleandev käitaja peab üleviimistoimingu lõpuleviimisel täitma ja edastama VI lisas ettenähtud vormis ICCATi üleviimisdeklaratsiooni:

a) 

lipu või mõrra asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele;

b) 

ICCATi piirkondlikele vaatlejatele, kus nende kohalolu on kohustuslik ning

c) 

kui see on kohaldatav, puksiirlaeva kaptenile või sihtkohaks oleva kalakasvanduse käitajale.

▼B

2.  
ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vormid nummerdab kalapüügilaeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutava selle liikmesriigi pädev asutus, kust kala üle viidi. ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vormi number koosneb liikmesriigi kolmetähelisest koodist, neile järgnevast neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmekohalisest järjenumbrist, millele järgnevad tähed ITD (MS-20**/xxx/ITD).

▼M1

3.  
ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaal saadetakse üleviimise sihtkohaks olevasse kalakasvandusse, kus hariliku tuuni isendid paigutatakse sumpadesse, järgmiselt.

Esimesel üleviimisel, kui saak viiakse seinnoodast või mõrrast rohkem kui ühte veosumpa, teeb üleandev käitaja ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaalist koopia.

Täiendava üleviimise korral ajakohastab üleandva puksiirlaeva kapten ICCATI üleviimisdeklaratsiooni, täites selle 3. osa (täiendavad üleviimised), ja esitab ajakohastatud üleviimisdeklaratsiooni vastuvõtvale puksiirlaevale.

ICCATi üleviimisdeklaratsiooni koopiat hoitakse üleandvate kalapüügilaevade või puksiiride pardal või üleandva mõrra või üleandva kalakasvanduse käitaja juures ning see peab olema igal ajal kontrolli eesmärgil kättesaadav kogu püügihooaja jooksul.

▼B

4.  
Üleviimist teostavate laevade kaptenid teatavad oma tegevusest vastavalt II lisale.

▼M1

5.  
Teave sihtkohaks olevasse kasvandusse üleviimise või transportimise ajal surnud kalade kohta registreeritakse vastavalt XIII lisale.

▼B

Artikkel 43

Seire videokaamera abil

▼M1

1.  

Üleandev käitaja tagab, et üleviidavate harilike tuuni isendite arvu kindlaks määramiseks seiratakse üleviimist veealuse videokaameraga, välja arvatud kahe puksiirlaeva vaheliste sumpade üleviimise puhul, mis ei hõlma elustuuni isendite liikumist nende sumpade vahel. Video salvestamisel järgitakse X lisas sätestatud videosalvestamise miinimumstandardeid ja menetlusi.

Iga üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus võtab vajalikud meetmed tagamaks, et üleandev käitaja esitab viivitamata asjaomaste videosalvestiste koopiad järgmiselt:

a) 

esimese ja mis tahes vabatahtliku üleviimise korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale, vastuvõtva puksiiri kaptenile ning püügireisi lõpus üleandva käitaja lipuriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädevale asutusele;

b) 

täiendavate üleviimiste puhul üleandva puksiirlaeva pardal olevale riiklikule vaatlejale, vastuvõtva puksiirlaeva kaptenile ja puksiirimise lõpus üleandva puksiirlaeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele;

c) 

kahe kalakasvanduse vahelise üleviimise korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale, vastuvõtva puksiirilaeva kaptenile ning üleandva käitaja kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ning

d) 

kui üleviimise juures viibib riiklik või ICCATi inspektor, siis kõnealusele inspektorile.

1a.  
Asjaomane videosalvestis saadetakse koos kaladega sihtkohaks olevasse kalakasvandusse. Koopiat hoitakse mõrdade juures, kalakasvandustes või üleandva laeva pardal ning see peab olema kontrolli eesmärgil ligipääsetav igal ajal püügihooaja jooksul.

▼B

2.  
Kui alaline uuringute ja statistikakomitee nõuab komisjonilt videosalvestiste koopiaid, esitavad liikmesriigid need koopiad komisjonile, kes edastab need alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

▼M1

3.  
Üleandev käitaja ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused säilitavad üleviimisega soetud videosalvestisi vähemalt kolm aastat ja nii kaua kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.

Artikkel 43a

Vabatahtlikud ja kontrollüleviimised

1.  
Kui artiklis 43 osutatud videosalvestiste puhul ei ole täidetud X lisas sätestatud videosalvestusega seotud menetluste miinimumnõuded ja eelkõige kui selle kvaliteet ja selgus ei ole üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu kindlaks määramiseks piisav, võib üleandev käitaja teha vabatahtlikke üleviimisi.
2.  
Kui vabatahtlikke üleviimisi pole tehtud või kui vaatamata vabatahtlikule üleviimisele ei ole jätkuvalt võimalik kindlaks määrata üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu, tellib üleandva käitaja lipuriigi, mõrra asukohaliikmesriigi või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus kontrollüleviimise, mida korratakse kuni videosalvestise kvaliteet võimaldab kindlaks teha üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu.
3.  
Vabatahtlikud ja kontrollüleviimised toimuvad sumpa, mis on tühi. Püügipäeviku, ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi asjakohaste osade täitmiseks kasutatakse kehtival vabatahtlikul või kontrollüleviimisel saadud hariliku tuuni isendite arvu.
4.  
Veosumba eraldamine seinnoodalaevast, mõrrast või kasvatussumbast ei tohi toimuda enne, kui ICCATi piirkondlik vaatleja, kes viibib seinnoodalaeva pardal või kalakasvanduses või mõrra juures, on oma asjakohased ülesanded täitnud.
5.  
Kui vabatahtliku üleviimise videosalvestise kvaliteet ei võimalda jätkuvalt teha kindlaks üleviidavate isendite arvu võib üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus lubada seinnoodalaeva, mõrra või kalakasvanduse eraldamist veosumbast. Sellisel juhul annab üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus korralduse plommida asjaomase veosumba luugid XVa lisas sätestatud korras ning nõuab kontrollüleviimist kindlaksmääratud ajal ja kohas lipuliikmesriigi, mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse juuresolekul.
6.  
Kui lipuliikmesriigi, mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused ei saa kontrollüleviimise juures viibida, toimub kontrollüleviimine ICCATi piirkondliku vaatleja juuresolekul. Kõnealusel juhul vastutab kalakasvanduse käitaja, kes on üleviidavate hariliku tuuni isendite omanik, ICCATi piirkondliku vaatleja lähetamise eest eesmärgiga kontrollida kontrollüleviimist.

▼M1

Artikkel 44

Üleandva käitaja liikmesriigi pädeva asutuse poolt läbi viidav uurimine

1.  

Üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus peab uurima järgmisi juhtumeid:

a) 

üleandva käitaja poolt teatatud ICCATi üleviimisdeklaratsioonis ja vastavalt ICCATi piirkondliku vaatleja või riikliku vaatleja poolt kindlaks määratud hariliku tuuni isendite arv erineb enam kui 10 %;

b) 

ICCATi piirkondlik vaatleja ei ole ICCATi üleviimisdeklaratsioonile alla kirjutanud.

Esimese lõike punktis a osutatud 10 %-line veamäär väljendatakse protsendina üleandva käitaja arvudest.

Uurimise algatamisel teavitab üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus asjaomase puksiirlaeva lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevat asutust uurimisest ja tagab, et kuni uurimise lõpetamiseni ei ole kõnealusest veosumbast või kõnealusesse veosumpa üleviimine lubatud.

Kui see on kohaldatav, analüüsitakse uurimise käigus kõiki asjaomaseid videosalvestisi. Välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb selline uurimine lõpetada enne saagi sumpadesse paigutamist kalakasvanduses või igal juhul 96 tunni jooksul pärast uurimise algatamist. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei ole lubatud kala sumpadesse paigutada ega valideerida hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi vastavat osa.

2.  
Kõigi üleviimistoimingute puhul, kus on nõutav videosalvestis, kujutab üleandva käitaja poolt teatatud ICCATi üleviimisdeklaratsioonis ja üleandva käitaja liikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse poolt kindlaks määratud üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu erinevus, mis on suurem kui 10 %, asjaomase kalalaeva, mõrra või kalakasvanduse puhul nõuete täitmata jätmist.

▼B

Artikkel 45

Rakendusaktid

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega sätestatakse vastavad menetlused käesoleva jao kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 68 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M1

Artikkel 45a

ICCATI üleviimisdeklaratsioonide ja hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide muudatused pärast merel toimunud inspekteerimisi või uurimisi

Kui pärast merel toimuvat inspekteerimist või uurimist leitakse, et üleviidavate hariliku tuuni isendite arv on ICCATI üleviimisdeklaratsioonis ja hariliku tuuni püügi elektroonilises dokumendis deklareeritust rohkem kui 10 % suurem, muudab üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus hariliku tuuni püügi elektroonilist dokumenti nii, et kajastada selle inspekteerimise või uurimise tulemusi.

▼B

7. jagu

Sumpadesse paigutamine

▼M1

Artikkel 45b

Üldsätted

1.  
Iga kalakasvanduse asukohaliikmesriik nimetab ühe pädeva asutuse, kes vastutab oma jurisdiktsioonis sumpadesse paigutamise toiminguid käsitleva teabe kogumise ja kontrollimise koordineerimise eest, tema jurisdiktsiooni all toimuva kalakasvanduste tegevuse kontrollimise eest ning lipuliikmesriikide, mõrra asukohaliikmesriikide ja konventsiooniosaliste, kelle laevade või mõrdadega on sumpadesse paigutatud tuunikala püütud, pädevatele asutustele esitatava aruandluse ja nendega tehtava koostöö eest.
2.  
Kogu hariliku tuuni püügi- ja kasvatustegevuse suhtes kohaldatakse artikli 14 kohaselt sätestatud iga-aastases seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas kirjeldatud kontrolli.
3.  
Sumpadesse paigutamisega seotud tegevuses osalevad liikmesriigid vahetavad teavet ja teevad koostööd tagamaks, et sumpadesse paigutamiseks ette nähtud hariliku tuuni isendite arv ja kaal on täpsed, kooskõlas seinnoodalaeva kapteni või mõrra käitaja poolt teatatud ja hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi asjakohastes osades deklareeritud püügikogustega.
4.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigid tagavad, et kalakasvanduse käitajatel on alati olemas oma kalakasvanduse täpne skeem, milles on märgitud artikli 45c osutatud kõigi sumpade kordumatu identifitseerimisnumber ja nende asukoht kalakasvanduses. Skeem tehakse kontrolli eesmärgil alati kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele asutustele ja kalakasvandusse lähetatud ICCATi piirkondlikule vaatlejale. Skeemi ajakohastamise eel tuleks teavitada kalakasvanduse liikmesriigi pädevat asutust. Skeemi ajakohastatakse iga kord, kui muudetakse kasvatussumpade arvu või jaotust.
5.  
Pädev asutus ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik säilitavad kogu tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes sumpadesse paigutamise toimingutega seotud teavet, dokumente ja materjale vähemalt kolm aastat ning säilitavad teavet nii kaua, kui on vajalik jõustamise eesmärgil. Kõnealust kohustust kohaldatakse mutatis mutandis kalakasvanduste käitajate suhtes seoses nende kasvandustes toimuvate sumpadesse paigutamise toimingutega.

Artikkel 45c

Kordumatu identifitseerimisnumber

1.  
Enne hariliku tuuni püügihooaja algust määrab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus igale tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate kalakasvandustega seotud sumbale, sealhulgas kalade kalakasvandusse transportimiseks kasutatavatele sumpadele, kordumatu identifitseerimisnumbri (sumba numbri).
2.  
Sumba numbrid antakse vastavalt kordumatute numbrite süsteemile, mis koosneb vähemalt kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kolmetähelisest koodist ning sellele järgnevast kolmest numbrist. Sumba numbrid on alalised ning neid ei saa ühelt sumbalt teisele üle kanda.
3.  
Sumpade numbrid tembeldatakse või kantakse numbri taustaga kontrasti moodustava värviga sumba rõnga kahele vastasküljele, nii et need on veepiirist kõrgemal ning kontrollimise eesmärgil igal ajal nähtavad ja loetavad. Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 20 cm ja joone paksus vähemalt 4 cm.
4.  
Erandina lõikest 3 on lubatud alternatiivsed meetodid sumba numbri märkimiseks sumbale tingimusel, et need tagavad samasuguse nähtavuse, loetavuse ja puutumatuse.

Artikkel 45d

Sumpadesse paigutamise luba

1.  
Iga sumpadesse paigutamise toimingu suhtes kohaldatakse lõigetes 2–4 sätestatud korda.
2.  

Kalakasvanduse käitaja taotleb kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevalt asutuselt sumpadesse paigutamise loa väljastamist. Sumpadesse paigutamise luba peab sisaldama järgmist teavet:

a) 

sumpadesse paigutatavate hariliku tuuni isendite arv ja kaal, nagu on osutatud ITDs;

b) 

asjaomane ITD;

c) 

asjaomaste hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide numbrid, mille on kinnitanud ja valideerinud püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus;

d) 

kõik aruanded transpordi ajal surnud kalade kohta, mis on nõuetekohaselt registreeritud vastavalt XIII lisale.

3.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus teatab lõikes 2 osutatud teabe püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosaliste asjaomastele pädevatele asutustele ning küsib kinnitust sumpadesse paigutamise toiminguks loa andmiseks.
4.  
Kolme tööpäeva jooksul teatavad püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädevad asutused kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele, et asjaomasele sumpadesse paigutamise toimingule võib loa anda või sellest keeldutakse. Keeldumise korral esitab püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus keeldumise põhjused. Keeldumisele lisatakse sellest tulenev vabakslaskmise korraldus.
5.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriik annab sumpadesse paigutamise loa välja kohe pärast asjaomase püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse kinnituse saamist. Asjaomase kinnituse puudumise korral ei anna kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus sumpadesse paigutamise toiminguks luba.
6.  
Sumpadesse paigutamise toiminguks ei anta luba, kui kaladega, mille jaoks on vaja sumpadesse paigutamise luba, ei ole kaasas kõiki lõike 2 kohaselt nõutavat teavet.
7.  
Kuni püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse poolt läbiviidud, artiklis 44 osutatud uurimise tulemuste selgumiseni ei anta sumpadesse paigutamise toiminguks luba ning hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi asjaomaseid jagusid, mis puudutavad püüki käsitlevat teavet ja eluskalaga kauplemise teavet, ei kinnitata.
8.  
Kui kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus ei ole sumpadesse paigutamise luba välja andnud ühe kuu jooksul pärast seda, kui kalakasvanduse käitaja on esitanud sumpadesse paigutamise loa taotluse, annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse kõik asjaomases veosumbas olevad kalad vabaks lasta ja asub seda korraldust ellu viima kooskõlas XII lisaga. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus teavitab vabakslaskmisest viivitamata asjaomase püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevat asutust ja ICCATi sekretariaati.

▼M1

Artikkel 46

Sumpadesse paigutamise loa andmisest keeldumine

1.  

Kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi pädev asutus keeldub sumpadesse paigutamise heakskiitmisest, kui ta leiab, et:

a) 

kalapüügilaeval või mõrral, millega kala püüti, ei olnud piisavalt kvooti, et katta sumpadesse paigutatava hariliku tuuni kogus;

b) 

kalapüügilaev või mõrd ei ole sumpadesse paigutatava kala kogusest nõuetekohaselt teatanud; või

c) 

kalapüügilaeval või mõrral, mille püügina kala deklareeritakse, ei ole kehtivat artikli 27 või 28 kohaselt väljastatud hariliku tuuni püügi luba.

2.  

Kui kalapüügilaeva või mõrra eest vastutav liikmesriik keeldub sumpadesse paigutamise heakskiitmisest:

a) 

teavitab ta kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevat asutust ning

b) 

nõuab, et kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus konfiskeeriks saagi ning laseks kala merre tagasi.

Artikkel 46a

Sumpadesse paigutamine

1.  
Puksiiri saabumisel kalakasvanduse lähedusse tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus, et asjaomast puksiiri hoitakse kalakasvanduse mis tahes rajatisest vähemalt ühe meremiili kaugusel, kuni kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus on füüsiliselt kohal. Puksiiri asukohta ja tegevust jälgitakse pidevalt.
2.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus ei anna luba alustada sumpadesse paigutamist enne, kui kohal on nimetatud pädeva asutuse esindaja ja ICCATi piirkondlik vaatleja, või enne seda, kui püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevad asutused on täitnud ja kinnitanud asjaomased hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi jaod, mis puudutavad püüki käsitlevat teavet ja eluskalaga kauplemise teavet
3.  
Keelatud on veosumpade ankurdamine kalakasvanduses kasvatussumpadena, ilma kalade ümberpaigutamiseta stereoskoopilise kaameraga salvestamise võimaldamiseks.
4.  
Pärast hariliku tuuni isendite üleviimist pukseeritavast sumbast kasvatussumpa tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kontrolliasutus, et kasvatussumbad, milles hoitakse harilikku tuuni isendeid, on alati plommitud. Plommi eemaldamine on võimalik üksnes kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse esindaja juuresolekul ja tema loal. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kontrolliasutus kehtestab kasvatussumpade plommimise protokollid, mis tagavad ametlike plommide kasutamise ja selle, et need plommid on kinnitatud viisil, mis ei võimalda luuke avada ilma plommi rikkumata.
5.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni saak paigutatakse eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning eraldatakse lipuliikmesriigi või konventsiooniosalisest päritoluriigi ja püügiaasta alusel. Kui harilik tuun on aga püütud ühise püügioperatsiooni raames, paigutatakse asjaomane saak eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning eraldatakse ühise püügioperatsiooni ja püügiaasta alusel.
6.  
Kala paigutatakse sumpadesse igal aastal enne 22. augustit, välja arvatud juhul, kui kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused esitavad mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud, mis lisatakse sumpadesse paigutamise aruandele, kui see esitatakse. Igal juhul ei paigutata kala sumpadesse pärast iga aasta 7. septembrit. Eespool nimetatud tähtaegu ei kohaldata kasvandustevaheliste üleviimiste puhul.

Artikkel 47

Hariliku tuuni püügi dokumenteerimine

Kalakasvanduste asukohaliikmesriikidel on keelatud lubada paigutada sumpadesse harilikku tuuni, kui sellega ei ole kaasas dokumente, mida ICCAT nõuab määruse (EL) 2023/2833 ( 4 ) kohase püügi dokumenteerimise programmi raames. Dokumendid peavad olema täpsed ja täielikud ning kalapüügilaeva lipuliikmesriik või konventsiooniosaline riik või mõrra asukohaliikmesriik või konventsiooniosaline riik peab olema need kinnitanud.

▼M1 —————

▼M1

Artikkel 49

Sumpadesse paigutamise toimingute salvestamine kontrollkaamerate abil ja sumpadesse paigutamise deklaratsioon

1.  
Kalakasvanduste asukohaliikmesriigid tagavad, et nende kontrolliasutused jälgivad sumpadesse paigutamise toiminguid nii tava- kui ka stereoskoopiliste kaamerate abil. Iga sumpadesse paigutamise toimingu kohta tehakse videosalvestised kooskõlas X lisas videosalvestusega seotud menetlustele kehtestatud miinimumnõuetega.
2.  
Kui sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kindlakstegemiseks kasutatav kontrollkaamera videosalvestise kvaliteet ei vasta X lisas videosalvestusega seotud menetlustele kehtestatud miinimumnõuetele, annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse kala kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamiseks, kuni on võimalik määrata kindlaks hariliku tuuni isendite arv ja kaal. Sumpadesse paigutamise toimingu kordamiseks ei ole vaja uut sumpadesse paigutamise luba.
3.  
Kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamise korral tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus, et üleandev kasvatussump on plommitud ja sumpa ei saa enne uut sumpadesse paigutamise toimingut manipuleerida. Kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamisel kasutatavad vastuvõtvad kasvatussumbad peavad olema tühjad.
4.  
Sumpadesse paigutamise toimingu lõpetamisel tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus, et ICCATi piirkondlikul vaatlejal on kohene juurdepääs kõigile kontrollkaamera videosalvestistele ja tal on lubatud teha vajaduse korral koopia, et nende videosalvestiste analüüs muul ajal või muus kohas lõpule viia.
5.  
Kalakasvanduste asukohaliikmesriigid tagavad, et kalakasvanduse käitaja esitab iga sumpadesse paigutamise toimingu kohta ICCATi sumpadesse paigutamise deklaratsiooni ühe nädala jooksul pärast tegelikku sumpadesse paigutamist, kasutades selleks XIV lisas esitatud vormi.

Artikkel 50

Uurimiste algatamine ja toimetamine

1.  
Kui ühe püügioperatsiooni puhul erineb sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arv, mille on edastanud kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 51 lõikega 3, rohkem kui 10 % hariliku tuuni püügi elektroonilisel dokumendil või ITD-l teatatud püütud ja/või üleviidud isendite arvust, algatab püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus uurimise, et määrata kindlaks täpne saagi kaal, mis arvatakse maha riiklikust hariliku tuuni püügi kvoodist.
2.  
Lõikes 1 osutatud uurimise toetamiseks taotleb püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus kogu täiendavat teavet ning asjaomases transpordis või sumpadesse paigutamises osalenud lipuliikmesriigi või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse läbi viidud asjakohase videosalvestise analüüsi tulemusi.
3.  
Liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas need, kelle lipu all sõitvad laevad on osalenud kala transportimises, teevad aktiivselt koostööd, sealhulgas kogu nende käsutuses oleva teabe ja dokumentatsiooni vahetamise kaudu.
4.  
Püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus viib uurimise lõpule ühe kuu jooksul pärast seda, kui kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus on edastanud sumpadesse paigutamise tulemused.
5.  
Kui püütud hariliku tuuni isendite arv, millest asjaomase laeva või mõrraga seoses on teatatud, erineb püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädeva asutuse poolt uurimise tulemusena kindlaks tehtud hariliku tuuni isendite arvust rohkem kui 10 %, võib asjaomase laeva või mõrra puhul olla tegemist nõuete täitmata jätmisega.
6.  
Lõigetes 1 ja 5 osutatud 10 % suurust veamäära väljendatakse protsendina kalalaeva kapteni või tema esindaja või mõrra käitaja või tema esindaja poolt teatatud arvnäitajatest ja seda kohaldatakse iga üksiku sumpadesse paigutamise toimingu tasandil.
7.  
Püügiga tegelev lipuliikmesriik või mõrra asukohaliikmesriik määrab kindlaks oma riiklikust hariliku tuuni kvoodist maha arvatava hariliku tuuni kaalu, võttes arvesse sumpadesse paigutatud koguseid, lähtudes arvutamisel XI lisast, millega tagatakse, et kaal sumpadesse paigutamise ajal arvutatakse looduslike kalade pikkuse ja kaalu suhte ja teatatud suremuse alusel kooskõlas XIII lisaga.
8.  
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uurimise tulemustest nähtub, et hariliku tuuni isendite näol on tegemist kaotsiläinud kalakogusega, nagu on määratletud XIII lisas, arvatakse kaotsiläinud kalakoguse kaal kooskõlas XIII lisaga liikmesriigi kvoodist maha, kohaldades hariliku tuuni isendite arvu suhtes, mille on kindlaks määranud lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus uurimise raames läbi viidud esimese üleviimise videosalvestise analüüsi põhjal, isendite keskmist kaalu nende sumpadesse paigutamise ajal, millest on teatanud kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus.
9.  
Olenemata lõikest 8 võib lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist kalade sihtkalakasvandusse transportimises osaleva lipuliikmesriigi pädeva asutusega otsustada mitte arvata liikmesriigi kvoodist maha kalakogust, mis on uurimise käigus kindlaks tehtud kui kaotsiläinud kalakogus, kui käitaja on nõuetekohaselt dokumenteerinud, et kao põhjustas vääramatu jõud (nt kahjustatud sumba pildid, meteoroloogilised aruanded), ning asjakohane teave on edastatud käitaja liikmesriigi pädevale asutusele kohe pärast sündmust ja kadu ei toonud kaasa teadaolevat suremust.

Artikkel 51

Meetmed ja programmid sumpadesse paigutatavate hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kindlaksmääramiseks

1.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus määrab kindlaks sumpadesse paigutatavate hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu, analüüsides kalakasvanduse käitaja poolt iga sumpadesse paigutamise toimingu kohta esitatud videosalvestisi. Kõnealuse analüüsi tegemiseks järgivad kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused XI lisas sätestatud menetlust.
2.  
Kui kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse kindlaksmääratud arv ja kaal erineb sumpadesse paigutamist käsitlevas ICCATi deklaratsioonis esitatud vastavatest arvnäitajatest rohkem kui 10 %, algatab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus uurimise, et teha kindlaks erinevuse põhjused, ning asjakohasel juhul korrigeerib sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arvu ja/või kaalu. 10 % veamäära väljendatakse protsendina kalakasvanduse käitaja esitatud arvnäitajatest.
3.  
Pärast sumpadesse paigutamise toimingu lõpuleviimist või ühise püügioperatsiooni või sama liikmesriigi mõrdade puhul pärast kõnealuse ühise püügioperatsiooni või asjaomaste mõrdadega seotud viimase sumpadesse paigutamise toimingu lõpuleviimist teatab kalakasvanduse asukohaliikmesriik püügiga tegelevale lipuliikmesriigile või mõrra asukohaliikmesriigile või konventsiooniosalisele XI lisas osutatud stereoskoopilise programmi tulemused kooskõlas XI lisa B jao punktiga 2.
4.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriik teatab lõikes 3 osutatud stereoskoopilise programmi tulemused ka ICCATi nimel ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostavale üksusele.
5.  
Lõikes 3 osutatud stereoskoopilise programmi elluviimisel järgitakse XI lisas sätestatud menetlust. Alternatiivseid meetodeid võib kasutada üksnes siis, kui ICCAT on need oma aastakoosolekul heaks kiitnud.
6.  
Iga kalakasvanduse asukohaliikmesriik esitab stereoskoopilise programmiga või lõikes 5 osutatud alternatiivsete meetoditega seotud menetlused ja tulemused komisjonile iga aasta 30. septembriks, et need saaks edastada alalisele uuringute ja statistikakomiteele iga aasta 31. oktoobriks.
7.  
Kalakasvanduse käitaja teatab kõigist sumpadesse paigutamise toimingu käigus surnud hariliku tuuni isenditest kooskõlas XIII lisaga.
8.  

Püügiga tegelev lipuliikmesriik või mõrra asukohaliikmesriik annab kooskõlas XII lisas sätestatud menetlusega korralduse lasta sumpadest vabaks kalad, mis ületavad püütuna või üleviiduna deklareeritud koguseid, kui:

a) 

artikli 50 lõikes 1 osutatud uurimist ei viida lõpule kümne tööpäeva jooksul pärast stereoskoopilise programmi tulemuste edastamist kas ühe sumpadesse paigutamise toimingu või ühise püügioperatsiooni puhul kõigi sumpadesse paigutamise toimingute kohta; või

b) 

artikli 50 lõikes 1 osutatud uurimise tulemusest nähtub, et hariliku tuuni isendite arv ja/või keskmine kaal on suurem sellest, mille püügist või üleviimisest on teatatud.

Liigsed kalad lastakse vabaks kontrolliasutuste juuresolekul.

9.  
Stereoskoopilise programmi tulemuste põhjal otsustatakse, kas vabakslaskmine on vajalik, ning sumpadesse paigutamise deklaratsioonide ja hariliku tuuni püügi dokumentide vastavad osad täidetakse vastavalt. Kui on antud vabakslaskmise korraldus, taotleb kalakasvanduse käitaja riikliku kontrolliasutuse ja ICCATi piirkondliku vaatleja kohalolu, et nad seiraksid vabakslaskmist.

Artikkel 52

Sumpadesse paigutamise toimingutega seotud vabakslaskmine

1.  
Vabakslastava kala kogus määratakse kindlaks vastavalt XI lisa B jao punktile 3.
2.  
Kui sumpadesse paigutatava hariliku tuuni kaal ületab püütud ja/või üleantud tuuni deklareeritud kaalu, annab püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus välja vabakslaskmise korralduse ja edastab selle viivitamata asjaomase kalakasvanduse liikmesriigi pädevale asutusele. Vabakslaskmise korraldus antakse kooskõlas XI lisa B jao punktiga 3, võttes arvesse võimalikku kompenseerimist ühise püügioperatsiooni või mõrra tasandil kooskõlas XI lisa B jao punktiga 5.
3.  
Vabakslaskmine toimub XII lisas sätestatud protokolli kohaselt.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 56

Rakendusaktid

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega sätestatakse menetlused käesolevas jaos ettenähtud sätete kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 68 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M1

7a. jagu

Väljapüügitoimingud

Artikkel 56a

Väljapüük

1.  
Kalakasvandustes või mõrdadega tegutseda kavatsevad kalatöötlemislaevad saadavad kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigile eelneva teate vähemalt 48 tundi enne laeva saabumist kalakasvanduse või mõrra piirkonda. Eelnev teade peab sisaldama vähemalt saabumise kuupäeva ja eeldatavat kellaaega ning teavet selle kohta, kas kalatöötlemislaeva pardal on harilikku tuuni, ning kui on, siis tuleb esitada andmed lasti kohta, sealhulgas töödeldud kaalu ja eluskaalu kogused ning pardal oleva hariliku tuuni päritolu üksikasjad (kasvandus või mõrd ja liikmesriik või konventsiooniosaline).
2.  

Kalakasvandustes või mõrdades toimuvaks väljapüügitoiminguks on vaja kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi luba. Selleks taotleb harilikku tuuni välja püüda kavatsev kalakasvanduse või mõrra käitaja kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigile, kui see on kohaldatav, loataotluse, mis peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

— 
väljapüügi kuupäev või ajavahemik,
— 
hinnanguline väljapüütav kogus hariliku tuuni isendite arvuna ja kilogrammidena,
— 
väljapüütavate hariliku tuuni isenditega seotud hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi number,
— 
andmed toiminguga seotud abilaevade kohta, ning
— 
väljapüütud hariliku tuuni sihtkoht (kalatöötlemislaev, eksport, kohalik turg jne).
3.  
Välja arvatud surevate hariliku tuuni isendite puhul, ei anta väljapüügiks luba enne, kui on kindlaks määratud artikli 50 lõigete 7–9 kohased kvootide kasutamise tulemused ja on tehtud nendega seotud vabakslaskmised.
4.  
Väljapüügitoiming ei tohi toimuda ilma riikliku vaatleja kohalolekuta, kui tegemist on mõrdadega, või ICCATi piirkondliku vaatleja kohalolekuta, kui tegemist on väljapüügiga kalakasvandustes. Kalatöötlemislaevale toodud kala puhul võib riiklik vaatleja või ICCATi piirkondlik vaatleja täita oma asjakohaseid ülesandeid kalatöötlemislaevalt.
5.  
Kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad ja ristkontrollivad kõigi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes ja mõrdades toimuvate väljapüügitoimingute tulemusi, kasutades kogu nende valduses olevat asjakohast teavet. Kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi pädevad kontrolliasutused inspekteerivad kõiki kalatöötlemislaevadele suunduva hariliku tuuni väljapüügi toiminguid ja riskianalüüsi alusel teatavat protsenti ülejäänud väljapüügitoimingutest.
6.  
Kui hariliku tuuni sihtkoht on kalatöötlemislaev, täidab kalatöötlemislaeva kapten või tema esindaja töötlemisdeklaratsiooni. Kui väljapüütud harilik tuun lossitakse otse sadamasse, täidab kalakasvanduse või mõrra käitaja väljapüügideklaratsiooni. Töötlemis- ja väljapüügideklaratsioonid kinnitab väljapüügitoimingu juures viibiv riiklik vaatleja või ICCATi piirkondlik vaatleja.
7.  
Töötlemis- ja väljapüügideklaratsioonid edastatakse 48 tunni jooksul pärast väljapüügitoimingut e-postiga kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele, kasutades XVb lisas esitatud vormi.

7b. jagu

Kontrollimine kalakasvandustes pärast sumpadesse paigutamist

Artikkel 56b

Kalakasvandusesisesed üleviimised

1.  
Kalakasvandusesisene üleviimine ei tohi toimuda ilma kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse loa ja kohalolekuta. Iga üleviimine salvestatakse kontrollkaameratega, et kinnitada üleviidud hariliku tuuni isendite arv. Videosalvestis peab vastama X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused seiravad ja kontrollivad neid üleviimisi ja tagavad, et iga kalakasvandusesisene üleviimine registreeritakse hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis.
2.  
Olenemata artikli 5 punktis 30 esitatud sumpadesse paigutamise määratlusest, ei loeta 7. jao kohaldamisel sumpadesse paigutamiseks hariliku tuuni isendite veosumpade abil ümberpaigutamist sama kalakasvanduse kahe eri asukoha vahel (kalakasvandusesisene üleviimine).
3.  
Kalakasvandusesisese üleviimise ajal võib kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus lubada samast lipuriigist ja samast ühisest püügioperatsioonist pärit kalade ümbergrupeerimist, tingimusel et säilib jälgitavus ja alalise uuringute ja statistikakomitee kasvukiiruse määrade kohaldatavus.
4.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus ja kalakasvanduse käitaja säilitavad nende vastutusalasse kuuluvates kalakasvandustes läbi viidud kalakasvandusesisestest üleviimistest tehtud videosalvestisi vähemalt kolm aastat ja säilitavad teavet nii kaua, kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.

Artikkel 56c

Ülekandmine

1.  
Enne järgmise seinnooda- ja mõrrapüügihooaja algust hindab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus põhjalikult tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes üle kantud elusat harilikku tuuni. Selleks viiakse asjaomane elus harilik tuun üle tühjadesse sumpadesse ja seda seiratakse kontrollkaamerate abil, et määrata kindlaks üleviidud hariliku tuuni isendite arv ja kaal.
2.  
Erandina lõikest 1 kontrollitakse hariliku tuuni ülekandmist nende aastate ja sumpade puhul, kus väljapüüki ei toimunud, igal aastal, kohaldades artiklis 56e osutatud pistelist kontrolli.
3.  
Ülekantud elus harilik tuun paigutatakse kalakasvanduses eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning eraldatakse ühise püügioperatsiooni või sama kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise ja püügiaasta alusel.
4.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus tagab, et ülekandmise hindamiseks läbi viidud üleviimiste kohta tehtud kontrollkaamera videosalvestis vastab X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele ning et ülekantud hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kindlaksmääramine toimub kooskõlas XI lisa A jaoga.
5.  
Kuni alaline uuringute ja statistikakomitee ei ole välja töötanud algoritmi nuumatud või tehistingimustes peetavate kalade pikkuse ümberarvestamiseks kaaluks, määratakse ülekantud hariliku tuuni isendite kaal kindlaks alalise uuringute ja statistikakomitee koostatud kõige uuemate kasvukiiruse määrade tabelite alusel.
6.  
Hariliku tuuni isendite arvu erinevust ülekandmise hindamisest tuleneva arvu ja väljapüügijärgse eeldatava arvu vahel uurib kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus nõuetekohaselt ja see registreeritakse hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis. Liigse koguse korral annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse vastava arvu hariliku tuuni isendite vabakslaskmiseks. Vabakslaskmistoiming viiakse läbi kooskõlas XII lisaga. Kalakasvanduse eri sumpade vaheliste erinevuste tasaarveldamine ei ole lubatud. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada kuni 5 % suuruse veamäära kohaldamist ülekandmise hindamisest tuleneva hariliku tuuni isendite arvu ja sumpades olema pidavate isendite arvu vahelise erinevuse suhtes.
7.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus säilitab tema vastutusalasse kuuluvates kalakasvandustes läbi viidud ülekandmiste hindamisest tehtud videosalvestisi ja kõiki asjakohaseid dokumente vähemalt kolm aastat ja säilitab seda teavet nii kaua, kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.

Artikkel 56d

Iga-aastane ülekandmisdeklaratsioon

1.  

Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused täidavad iga-aastase ülekandmisdeklaratsiooni ja edastavad selle koos muudetud kalakasvatamise majandamiskavaga komisjonile kümne päeva jooksul pärast ülekandmise hindamise lõppu. Kõnealune deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) 

lipuliikmesriik;

b) 

kalakasvanduse nimi ja ICCATi number,

c) 

püügiaasta,

d) 

ülekantud saagile vastavad hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi viited,

e) 

sumba numbrid,

f) 

ülekantud hariliku tuuni isendite kogus (kilogrammides) ja arv,

g) 

keskmine kaal,

h) 

teave iga ülekandmise hindamise toimingu kohta: kuupäev ja sumpade numbrid; ning

i) 

teave varasemate kasvandusesiseste üleviimiste kohta, kui see on kohaldatav.

Komisjon edastab iga-aastase ülekandmisdeklaratsiooni ICCATi sekretariaadile 15 päeva jooksul pärast ülekandmise hindamise toimingu lõppu.

2.  
Kui see on kohaldatav, lisatakse iga-aastasele ülekandmisdeklaratsioonile stereoskoopilise süsteemi aruanne.

Artikkel 56e

Pistelised kontrollid

1.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes pistelisi kontrolle. Lõikes 2 osutatud minimaalsed pistelised kontrollid toimuvad kalakasvandustes sumpadesse paigutamise toimingute lõpuleviimise ja järgmise aasta esimese sumpadesse paigutamise toimingu vahelisel ajal. Sellised kontrollid hõlmavad kõigi hariliku tuuni isendite kohustuslikku üleviimist kasvatussumpadest teistesse kasvatussumpadesse, et hariliku tuuni isendite arvu saaks kontrollvideosalvestiste abil kokku lugeda.
2.  
Iga kalakasvanduse asukohaliikmesriik määrab kindlaks pisteliste kontrollide miinimumarvu, mida tuleb igas tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas kalakasvanduses teha. Pisteliste kontrollide arv peab hõlmama vähemalt 10 % iga kalakasvanduse sumpade arvust pärast sumpadesse paigutamise toimingute lõpuleviimist, hõlmates vähemalt ühte kontrolli iga kalakasvanduse kohta ja ümardades vajaduse korral ülespoole. Kontrollitavate sumpade valik põhineb riskianalüüsil. Pisteliste kontrollide planeerimist kajastatakse artiklis 14 osutatud liikmesriigi seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas.
3.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib pistelise kontrolli tegemisest asjaomasele kalakasvandusele kuni kaks kalendripäeva ette teatada, kuigi see ei ole kohustuslik. Sellisel juhul teatab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus kontrolliks valitud sumpade andmed kalakasvanduse käitajale alles asjaomasesse kalakasvandusse saabumisel.
4.  
Kalakasvanduse käitajad võtavad kõik asjakohased meetmed pistelise kontrolli hõlbustamiseks ja tagavad eelneva teavitamise korral, et kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeval asutusel on võimalik pistelisi kontrolle läbi viia igal ajal ja kalakasvanduse iga sumba puhul.
5.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus püüab lühendada ajavahemikku, mis jääb pistelisteks kontrollideks korralduse andmise ja kontrollitoimingute läbiviimise kuupäeva vahele. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus tagab, et võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kalakasvanduse käitajal ei ole enne pistelise kontrolli läbiviimist võimalik asjaomaste sumpadega manipuleerida.
6.  
Pistelise kontrolli järel uuritakse nõuetekohaselt erinevust pistelise kontrolli käigus kindlaks määratud hariliku tuuni isendite arvu ja sumbas olema pidavate hariliku tuuni isendite arvu vahel ning see registreeritakse hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis. Ülemäärase arvu korral annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse vastava arvu hariliku tuuni isendite vabakslaskmiseks. Vabakslaskmistoiming viiakse läbi kooskõlas XII lisaga. Kalakasvanduse eri sumpade vaheliste erinevuste tasaarveldamine ei ole lubatud. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada kuni 5 % suuruse veamäära kohaldamist kontrollüleviimisest tuleneva hariliku tuuni isendite arvu ja sumbas olema pidavate isendite arvu vahelise erinevuse suhtes.
7.  
Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus säilitab tema jurisdiktsiooni kuuluvates kalakasvandustes läbi viidud pistelistest kontrollidest tehtud videosalvestisi vähemalt kolm aastat ja säilitab kõnealust teavet nii kaua, kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.
8.  
Komisjon edastab pisteliste kontrollide tulemused ICCATi sekretariaadile enne artikli 17 kohaselt iga liikmesriigi suhtes kohaldatava uue seinnoodapüügihooaja algust, et edastada need ICCATi järelevalvekomiteele.

Artikkel 56f

Kalakasvandustevahelised üleviimised

1.  
Elusaid hariliku tuuni isendeid ei viida ühest kalakasvandusest teise üle ilma asjaomase kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevate asutuste eelneva kirjaliku loata.
2.  
Üleviimine üleandva kalakasvanduse sumbast veosumpa peab toimuma kooskõlas 6. jao nõuetega, sealhulgas hõlmama videosalvestamist, mis kinnitab üleviidud hariliku tuuni isendite arvu, ITD täitmist ja toimingu kontrollimist ICCATi piirkondliku vaatleja poolt.
3.  
Olenemata lõikest 2, kui kogu kasvatussump viiakse sihtkohaks olevasse kalakasvandusse, ei ole vaja toimingut videosalvestada ja sump tuleb sihtkohaks olevasse kalakasvandusse transportida plommitult.
4.  
Hariliku tuuni sihtkohaks olevas kalakasvanduses sumpadesse paigutamise suhtes kohaldatakse artiklites 46a ja 49 ning artikli 51 lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatud sumpadesse paigutamise nõudeid, sealhulgas sumpadesse paigutamise videosalvestamist, et kinnitada sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu, ning toimingu kontrollimist ICCATi piirkondliku vaatleja poolt. Teisest kasvandusest pärit hariliku tuuni isendite sumpadesse paigutamisel ei kohaldata kaalu kindlaksmääramist enne, kui alaline uuringute ja statistikakomitee on välja töötanud algoritmi nuumatud kalade või tehistingimustes peetavate kalade või mõlemate pikkuse ümberarvestamiseks kaaluks.

▼B

8. jagu

Seire ja järelevalve

Artikkel 57

Laevaseiresüsteem

▼M1

1.  
Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikest 5 rakendavad lipuliikmesriigid kõigi oma kalalaevade puhul, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, ja kõigi oma puksiiride puhul sõltumata nende pikkusest laevaseiresüsteemi kooskõlas käesoleva määruse XV lisaga. Kõik asjaomased laevad edastavad teateid vähemalt kord iga kahe tunni jooksul, välja arvatud puksiirid ja seinnoodalaevad, mis edastavad teateid vähemalt kord tunnis.
2.  
Kalalaevad, mille puhul on lõike 1 kohaselt nõutav laevaseiresüsteem, alustavad laevaseiresüsteemi andmete ICCATi sekretariaadile edastamist vähemalt viis päeva enne püügiloa kehtivusaega ja jätkavad seda vähemalt viis päeva pärast loa kehtivusaega, välja arvatud juhul, kui komisjonile saadetakse eelnevalt taotlus laeva ICCATi laevaregistrist kustutamiseks.

▼B

3.  
Kontrolli eesmärgil tagab kapten või kapteni esindaja, et laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt ei katkestata ka sadamas viibimise ajal, välja arvatud juhul, kui on olemas süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks.
4.  
Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seire keskused edastavad oma lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated komisjonile ja komisjoni määratud asutusele reaalajas ja vormingus „https data feed”. Komisjon edastab need teated ICCATi sekretariaadile.
5.  

Liikmesriigid tagavad, et

▼M1

a) 

nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated edastatakse komisjonile kooskõlas lõikega 1;

▼B

b) 

laevaseiresüsteemi tehnilise rikke korral edastavad lipuriigi kalapüügi seire keskused komisjonile nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 25 lõike 1 kohaselt saadud alternatiivsed teated 24 tunni jooksul pärast vastuvõtmist;

▼M1

ba) 

laevaseiresüsteemi tehnilise rikke korral asendatakse asjaomane puksiir teise puksiiriga, millel on täielikult toimiv laevaseiresüsteem; kui teist puksiiri ei ole saadaval, paigaldatakse pardale uus toimiv laevaseiresüsteem või võetakse kasutusele juba paigaldatud uus laevaseiresüsteem niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui 72 tunni jooksul, välja arvatud vääramatu jõu korral, millest tuleks ICCATi sekretariaati teavitada; vahepeal edastab kapten või kapteni esindaja alates rikke avastamisest ja/või sellest teavitamisest igas tunnis lipuliikmesriigi kontrolliasutustele asjakohaste sidevahendite abil puksiiri ajakohastatud geograafilised koordinaadid;

▼B

c) 

komisjonile edastatud teated nummerdatakse järjestikku (kordumatu tunnusega), et vältida dubleerimist;

d) 

komisjonile edastatud teated vastavad rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 24 lõikele 3.

6.  
Liikmesriik tagab, et kõiki tema inspekteerimislaevadele kättesaadavaks tehtud teateid käsitletakse konfidentsiaalselt ja nende kasutus piirdub inspekteerimistoimingutega merel.

9. jagu

Inspekteerimine ja täitmise tagamine

Artikkel 58

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1.  
Rahvusvaheline ühisinspekteerimine toimub vastavalt ICCATi rahvusvahelisele ühisinspekteerimise kavale (edaspidi „ICCATi kava”), milles käsitletakse rahvusvahelist kontrolli riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävate vete üle, nagu on sätestatud käesoleva määruse IX lisas.
2.  
Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni, peavad määrama inspektorid ja inspekteerima merel ICCATi kava alusel.
3.  
Kui konventsioonialas tegeleb hariliku tuuni püügiga mis tahes ajal rohkem kui 15 ühe liikmesriigi kalalaeva, peab asjaomane liikmesriik riskihindamise alusel saatma merel tehtava inspekteerimise ja kontrolli eesmärgil konventsioonialasse inspekteerimislaeva kogu ajavahemikuks, mil need kalalaevad seal viibivad. See kohustus loetakse täidetuks, kui mitu liikmesriiki koos saadavad välja ühe inspekteerimislaeva või kui konventsioonialasse on saadetud liidu inspekteerimislaev.
4.  
Komisjon või tema määratud asutus võib määrata ICCATi kava täitmise kontrollimiseks liidu inspektoreid.
5.  
Lõike 3 kohaldamisel koordineerib liidu järelevalve- ja inspekteerimistegevust komisjon või tema määratud asutus. Komisjon võib koostada kooskõlastatult asjaomaste liikmesriikidega ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad liidul täita ICCATi kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nimetatud programmide rakendamist, eelkõige seoses nõutava inim- ja materiaalse ressursi ning nende ressursside kasutamise ajavahemike ja geograafiliste piirkondadega.
6.  
Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 1. aprilliks nende inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda või mida nad kavatsevad järgmisel aastal ICCATi kava jaoks määrata. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega kava liidu osalemise kohta ICCATi kavas igal aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

Artikkel 59

▼M1

Inspekteerimine rikkumise kahtluse korral

▼B

Lipuliikmesriik tagab, et tema lipu all sõitva kalalaeva tegelik inspekteerimine toimub tema alluvuses olevates sadamates või kui kalalaev ei asu asjaomase liikmesriigi sadamas, siis tegeleb inspekteerimisega tema määratud inspektor, juhul kui kalalaev:

a) 

ei täitnud artiklites 31 ja 32 sätestatud dokumenteerimis- ja aruandlusnõudeid või

b) 

rikkus käesolevat määrust või pani toime määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 90 osutatud tõsise rikkumise.

Artikkel 60

Ristkontroll

1.  
Iga liikmesriik kontrollib inspekteerimis- ja vaatlusaruannetes, laevaseiresüsteemi andmetes ja asjakohasel juhul hariliku tuuni püügi elektroonilistes dokumentides ning oma kalalaevade püügipäevikutes ning üleviimise ja ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides esitatud teabe õigsust ja nende õigeaegset esitamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 109.
2.  
Iga liikmesriik võrdleb kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul ristkontrolli käigus kalalaeva püügipäevikus või ümberlaadimisdeklaratsioonis ning lossimisdeklaratsioonis või sumpadesse paigutamise deklaratsioonis liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes või müügiteatistes esitatud koguseid.

10. jagu

Täitmise tagamine

▼M1

Artikkel 61

Täitmise tagamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 89–91 kohaldamist ning eelkõige liikmesriikide kohustust võtta kalalaeva suhtes asjakohaseid täitmise tagamise meetmeid, võtab kalakasvanduse asukohaliikmesriik asjakohase täitmise tagamise meetme kalakasvanduse suhtes, mille puhul on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt kindlaks tehtud, et asjaomane kalakasvandus ei järgi käesoleva määruse artikleid 45b–52. Rikkumise raskusastmest sõltuvalt ja kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega võib kõnealuste meetmete hulka kuuluda loa kehtivuse peatamine või kalakasvanduse kustutamine riiklikust kalakasvanduste nimekirjast ja/või rahaliste karistuste määramine.

▼B

VI PEATÜKK

Turustamine

Artikkel 62

Turustamismeetmed

1.  
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1224/2009, (EÜ) nr 1005/2008 ja (EL) nr 1379/2013 ( 5 ) kohaldamist, on keelatud hariliku tuuni liidusisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, kui puudub käesoleva määrusega või hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi käsitlevaid ICCATi eeskirju rakendavate liidu õigusaktidega nõutud täpne, täielik ja valideeritud dokumentatsioon.
2.  

Hariliku tuuni liidusisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud, kui:

a) 

harilik tuun püüti kalalaeva või mõrraga, mille lipuriigil ei ole hariliku tuuni püügiks ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, või

b) 

harilik tuun püüti kalalaeva või mõrraga, mille individuaalne kvoot või mille eest vastutava riigi püügivõimalused on püügi ajaks ammendatud.

3.  
Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1224/2009, (EÜ) nr 1005/2008 ja (EL) nr 1379/2013 kohaldamist, on keelatud hariliku tuuni liidusisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kalakasvandusest, mis ei ole kooskõlas lõikes 1 osutatud määrustega.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 63

Hindamine

Komisjoni taotlusel esitavad liikmesriigid komisjonile viivitamata üksikasjaliku aruande käesoleva määruse nendepoolse rakendamise kohta. Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal ICCATi sekretariaadile ICCATi otsusel määratud tähtajaks üksikasjaliku aruande ICCATi soovituse 19–04 rakendamise kohta.

Artikkel 64

Rahastamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 ( 6 ) kohaldamisel käsitatakse käesolevat määrust mitmeaastase kavana määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 tähenduses.

Artikkel 65

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid tuleb käsitleda kooskõlas konfidentsiaalsusnormidega, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113.

Artikkel 66

Muudatuste tegemise kord

1.  

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada seda ICCATi vastu võetud meetmetega, mis on liidu ja liikmesriikide jaoks siduvad, seoses järgmisega:

▼M1

a) 

hariliku tuuni iga-aastane ülekandmine vastavalt artiklile 8;

b) 

teabe esitamise tähtajad, nagu on sätestatud artikli 15 lõikes 7, artikli 16 lõikes 1,artikli 24 lõikes 4, artikli 26 lõikes 1, artikli 29 lõikes 1, artikli 32 lõigetes 2 ja 3, artikli 35 lõigetes 5 ja 6, artiklis 36, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõikes 2, artikli 50 lõikes 4, artikli 57 lõike 5 punktis b ja artikli 58 lõikes 6;

c) 

artikli 17 lõigetes 1–4 sätestatud püügihooaegade perioodid;

▼B

d) 

artikli 19 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 20 lõikes 1 esitatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt;

e) 

artiklis 13, artikli 15 lõigetes 3 ja 4, artikli 20 lõikes 1, artikli 21 lõikes 2, artikli 38 lõikes 1, artikli 44 lõikes 2, artiklis 50 ja artikli 51 lõikes 8 sätestatud protsendid ja võrdlusparameetrid;

f) 

artikli 11 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 4, artikli 34 lõikes 2, artikli 40 lõikes 1 ja artiklis 55 osutatud teave, mis tuleb komisjonile esitada;

g) 

vastavalt artikli 38 lõikes 2 ja artikli 39 lõikes 5 sätestatud riiklike ja ICCATi piirkondlike vaatlejate ülesanded;

h) 

artikli 41 lõikes 1 sätestatud põhjused keelduda üleviimisloa andmisest;

i) 

artikli 46 lõikes 4 osutatud saagi konfiskeerimise põhjused ning põhjused anda korraldus kalade vabakslaskmiseks;

j) 

artikli 58 lõikes 3 esitatud laevade arv;

▼M1

k) 

I–XVb lisa;

▼M1

l) 

artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud ülekandmisdeklaratsiooni sisu ja artikli 7 lõike 2 punkti b sätted, mida kohaldatakse sumpadesse paigutamisel;

m) 

artikli 17 lõikes 2 sätestatud erandid seoses püügipiirkondade, kalalaevade ja püügivahendite määramisega ning artikli 17 lõikes 3 sätestatud erandid seoses hariliku tuuni püügiga kasvatamise eesmärgil;

n) 

tingimused seoses ICCATi piirkondliku vaatleja määramisega kalakasvanduste juurde vastavalt artikli 39 lõikele 4.

▼B

2.  
Kõik muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud vastavate liidu jaoks siduvate ICCATi soovituste muudatuste ja/või täienduste rakendamisega.

Artikkel 67

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 66 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. oktoober 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 66 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 66 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 68

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on asutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 69

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1936/2001 muudetakse järgmiselt:

a) 

artikli 3 punktid g–j, artiklid 4a, 4b ja 4c ning Ia lisa jäetakse välja;

b) 

I lisas jäetakse välja taane „harilik tuun: Thunnus thynnus”;

c) 

II lisast jäetakse välja rida „Thunnus thynnus: harilik tuun”.

Artikkel 70

Määruse (EL) 2017/2107 muutmine

Määruse (EL) 2017/2107 artikkel 43 jäetakse välja.

Artikkel 71

Määruse (EL) 2019/833 muutmine

Määruse (EL) 2019/833 artikkel 53 jäetakse välja.

Artikkel 72

Kehtetuks tunnistamine

1.  
Nõukogu määrus (EL) 2016/1627 tunnistatakse kehtetuks.
2.  
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse XVI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 73

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE KALAPÜÜGILAEVADE SUHTES VASTAVALT ARTIKLILE 19

1. Iga liikmesriik tagab järgmiste võimsuspiirangute täitmise:

a) 

söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, on piiratud nende laevade arvuga, mis osalesid 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügil;

b) 

väikesemahuliste laevastike maksimaalne arv, millel on Vahemeres lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, on piiratud nende laevade arvuga, mis osalesid 2008. aastal hariliku tuuni püügil;

c) 

püügilaevade maksimaalne arv, millel on Aadria meres lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, on piiratud nende laevade arvuga, mis osalesid 2008. aastal hariliku tuuni püügil.

Iga liikmesriik eraldab asjaomastele laevadele individuaalsed kvoodid.

2. Iga liikmesriik võib eraldada:

— 
oma söödalaevadele ja lantpüügilaevadele kuni 7 % oma hariliku tuuni kvoodist. Prantsusmaa puhul võivad Prantsusmaa lipu all sõitvad Biskaia lahes tegutsevad laevad, mille kogupikkus on vähem kui 17 meetrit, püüda maksimaalselt kuni 100 tonni harilikku tuuni, kes kaalub vähemalt 6,4 kg või kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on 70 cm;
— 
oma väikesemahulisele värske kala rannapüügile Vahemerest kuni 2 % oma hariliku tuuni kvoodist;
— 
oma Aadria mere püügilaevadele kasvatamise eesmärgil kuni 90 % oma hariliku tuuni kvoodist.

3. Horvaatia võib kohaldada kaaluliselt kuni 7 % Aadria merel tema lipu all sõitvate laevade poolt kasvatamise eesmärgil püütud tuuni isendite suhtes miinimumkaalu 6,4 kg või pikkust ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni 66 cm.

4. Liikmesriigid, kelle söödaga õngelaevadel, õngejadalaevadel, käsiõngelaevadel ja lantpüügilaevadel on luba püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni, kehtestavad sabasildile järgmised nõuded:

— 
igale harilikule tuunile peab kohe pärast mahalaadimist kinnitama sabasildi;
— 
igal sabasildil peab olema kordumatu identifitseerimisnumber ja see peab olema kantud hariliku tuuni püügi dokumentidesse ning olema loetavalt ja kustumatult märgitud igale tuuni sisaldavale pakendile.



II LISA

PÜÜGIPÄEVIKULE JA LOGIRAAMATULE ESITATAVAD NÕUDED

A.   KALAPÜÜGILAEVAD

Püügipäevikule esitatavad miinimumnõuded:

1) 

püügipäeviku lehed on nummerdatud;

2) 

püügipäevikut täidetakse iga päev (keskööks) või enne sadamasse saabumist;

3) 

püügipäevikut täidetakse merel tehtavate inspekteerimiste korral;

4) 

üks püügipäeviku lehe eksemplar jääb püügipäevikusse;

5) 

pardal hoitav püügipäevik sisaldab andmeid ühe tegevusaasta kohta.

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

1) 

kapteni nimi ja aadress;

2) 

sadamad koos väljumis- ja saabumiskuupäevadega;

3) 

laeva nimi, registrinumber, ICCATi number, rahvusvaheline raadiokutsung ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (olemasolu korra);

4) 

püügivahendid:

a) 

püügivahendi tüübi FAO kood;

b) 

mõõtmed (nt pikkus, võrgusilma suurus, õngekonksude arv);

5) 

merel tehtavad toimingud, (vähemalt) üks rida püügipäeva kohta, sh järgmine teave:

a) 

tegevus (nt kalapüük, navigeerimine);

b) 

asukoht: täpne asukoht (kraadides ja minutites) päevade kaupa, mis märgitakse iga püügioperatsiooni kohta või keskpäeval, kui sellel päeval kalapüüki ei toimunud;

c) 

andmed saagi kohta, sealhulgas:

— 
FAO kood;
— 
püügikaal kilogrammides päeva kohta;
— 
kalade arv päevas.

Seinnoodalaevade puhul registreeritakse see teave iga püügioperatsiooni, sealhulgas nullsaagi korral;

6) 

kapteni allkiri;

7) 

kaalumisviis: hinnang, kaalumine pardal;

8) 

püügipäevikusse kantakse kala ekvivalentne eluskaal ja märgitakse hindamisel kasutatavad ümberarvestustegurid.

Minimaalne teave püügipäevikus lossimise või ümberlaadimise korral:

1) 

lossimise või ümberlaadimise sadamad koos kuupäevadega;

2) 

tooted:

a) 

liigid ja esitus FAO koodi järgi;

b) 

kalade või kastide arv ja kogus kilogrammides;

3) 

kapteni või laeva esindaja allkiri;

4) 

ümberlaadimise korral: vastuvõtva laeva nimi, lipuriik ja ICCATi number.

Minimaalne teave püügipäevikus sumpadesse üleviimise korral:

1) 

üleviimise kuupäev, kellaaeg ja koht (laius- ja pikkuskraadid);

2) 

tooted:

a) 

liigid FAO koodi järgi;

b) 

sumpadesse üleviidud kalade arv ja kogus kilogrammides;

3) 

puksiiri nimi, lipuriik ja ICCATi number;

4) 

sihtkohaks oleva kalakasvanduse nimi ja ICCATi number;

5) 

ühise püügioperatsiooni korral registreerib kapten lisaks punktides 1–4 osutatud teabele püügipäevikus järgmise teabe:

a) 

kalapüügilaeva puhul, mis viib kala sumpadesse:

— 
pardale võetud saagi kogus;
— 
saagi kogus, mis arvestatakse maha laeva individuaalsest kvoodist;
— 
sama ühise püügioperatsiooniga hõlmatud teiste laevade nimed;
b) 

muude kalapüügilaevade puhul, mis osalevad samas ühises püügioperatsioonis, kuid ei osale kala üleviimises:

— 
nende laevade nimed, rahvusvahelised raadiokutsungid ja ICCATi numbrid;
— 
asjaolu, et saaki ei ole pardale võetud ega sumpadesse üle viidud;
— 
saagi kogus, mis arvestatakse maha nende individuaalsest kvoodist;
— 
punktis a osutatud kalapüügilaeva nimi ja ICCATi number.

B.   PUKSIIRID

1. Puksiiri kapten märgib laeva logiraamatusse kala üleviimise kuupäeva, kellaaja ja asukoha, üleviidavad kogused (kalade arv ja kaal kilogrammides), sumba numbri, samuti kalapüügilaeva nime, lipuriigi ja ICCATi numbri, muu(de) osalenud laeva(de) nime(d) ja ICCATi numbri(d), sihtkohaks oleva kalakasvanduse ja selle ICCATi numbri ning ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbri.

2. Edaspidistel üleviimistel abilaevadele või teisele puksiirile tuleb esitada sama teave nagu punktis 1, lisaks abi- või puksiirlaeva nimi, lipuriik ja ICCATi number ning ICCATi üleviimisdeklaratsiooni number.

3. Logiraamat peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Logiraamatut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.

C.   ABILAEVAD

1. Abilaeva kapten märgib toimingud laeva logiraamatusse, sealhulgas tegevuse kuupäeva, kellaaja ja asukoha, pardale võetud hariliku tuuni kogused, samuti selle kalalaeva, kalakasvanduse või mõrra nime, millega koos abilaeva kapten tegutseb.

2. Laeva logiraamat peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud toimingute üksikasju. Logiraamatut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.

D.   KALATÖÖTLEMISLAEVAD

1. Kalatöötlemislaeva kapten märgib laeva logiraamatusse tegevuse kuupäeva, kellaaja ja asukoha, ning kui see on kohaldatav, siis kalakasvandustest, mõrdadest või kalapüügilaevadelt saadud ja ümberlaaditud hariliku tuuni arvu ja kaalu. Kapten peab märkima ka asjaomaste kalakasvanduste, mõrdade või kalapüügilaevade nimed ja ICCATi numbrid.

2. Kalatöötlemislaeva kapten peab töötlemispäevikut, millesse märgib üleviidavate või ümberlaaditavate kalade ümardatud kaalu ja arvu, kasutatud ümberarvestusteguri, kaalu ja kogused toote esitusviisi kaupa.

3. Kalatöötlemislaeva kapten ajakohastab lastiplaani, milles on näidatud toodete asukoht ja kogused iga kalaliigi ja esitusviisi kaupa.

4. Logiraamat peab sisaldama kõigi püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Laeva logiraamatut, töötlemispäevikut, lastiplaani ja ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioonide originaale hoitakse laeva pardal ning need peavad alati olema kontrollimiseks kättesaadavad.



III LISA

PÜÜGIARUANDE VORM



Püügiaruande vorm

Lipuriik

ICCATi number

Laeva nimi

Aruande alguskuupäev

Aruande lõppkuupäev

Aruande kestus (päevades)

Püügikuupäev

Saagi püüdmise asukoht

Saak

Omistatud kaal ühise püügioperatsiooni puhul (kg)

Laiuskraad

Pikkuskraad

Kaal (kg)

Isendite arv

Keskmine kaal (kg)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



IV LISA

ÜHISTES PÜÜGIOPERATSIOONIDES OSALEMISE LOA TAOTLUS



Ühine püügioperatsioon

Lipuriik

Laeva nimi

ICCATi nr

Operatsiooni kestus

Operatsiooni läbiviijate isikuandmed

Laeva individuaalne kvoot

Jaotamise süsteem laeva kohta

Sihtkohaks olev nuumamise või kasvatamisega tegelev kalakasvandus

Konventsiooniosaline

ICCATi nr

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuupäev …

Lipuriigi kinnitus …



V LISA

ICCATI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOON

image



VI LISA

ICCATI ÜLEVIIMISDEKLARATSIOON

image



VII LISA

KALAPÜÜGILOALE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE  ( 7 )

A.   IDENTIFITSEERIMINE

1. ICCATi registreerimisnumber

2. Kalalaeva nimi

3. Pardanumber (tähed ja numbrid)

B.   KALAPÜÜGITINGIMUSED

1. Väljaandmise kuupäev

2. Kehtivusaeg

3. Kalapüügiloa tingimused, sealhulgas asjakohasel juhul liigid, püügipiirkond ja püügivahend ning mis tahes muud käesolevast määrusest ja/või riigisisestest õigusaktidest tulenevad tingimused.



 

 

Alates …/…/…

kuni …/…/…

Alates …/…/…

kuni …/…/…

Alates …/…/…

kuni …/…/…

Alates …/…/…

kuni …/…/…

Alates …/…/…

kuni …/…/…

Alates …/…/…

kuni …/…/…

Kalapüügipiirkond

 

 

 

 

 

 

 

Liigid

 

 

 

 

 

 

 

Püügivahendid

 

 

 

 

 

 

 

Muud tingimused

 

 

 

 

 

 

 

▼M1



VIII LISA

Vaatlusprogrammid

I.   RIIKLIK VAATLUSPROGRAMM

1. Riikliku vaatleja ülesanded on üldiselt seirata, et kalalaevade ja mõrdade puhul järgitakse käesolevat määrust.

2. Kalapüügilaeva pardale lähetatud riiklik vaatleja dokumenteerib püügitegevuse ja annab selle kohta aru, sealhulgas eelkõige seoses järgmisega:

a) 

riikliku vaatleja hinnang püütud (sh kaaspüügina püütud) hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kohta;

b) 

saagi jaotus (pardale jäetud, surnult merre tagasi heidetud või elusalt vabaks lastud);

c) 

püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi;

d) 

püügikoormuse mõõtühik (nt võrkude arv, õngekonksude arv) vastavalt ICCATi käsiraamatule eri püügivahendite kohta;

e) 

püügi kuupäev;

f) 

selle kontrollimine, kas püügipäevikusse tehtud kanded on vastavuses vaatleja enda hinnanguga saagi kohta.

3. Puksiiri pardale lähetatud riiklik vaatleja teeb järgmist:

a) 

sellise edaspidise üleviimise korral, mis hõlmab kala viimist ühest veosumbast teise:

i) 

analüüsib viivitamata edaspidise üleviimise kohta tehtud videosalvestist, et määrata hinnanguliselt kindlaks üleviidavate hariliku tuuni isendite arv;

ii) 

teavitab viivitamata üleandva puksiiri lipuliikmesriigi pädevaid asutusi riikliku vaatleja tähelepanekutest, sealhulgas riikliku vaatleja poolt hinnanguliselt kindlaks määratud hariliku tuuni isendite arvust ja vastavast üleandva puksiiri kapteni poolt ITD-l teatatud hariliku tuuni isendite arvust; ning

iii) 

lisab riikliku vaatleja analüüsi tulemused üleandva puksiiri lipuliikmesriigi pädevatele asutustele esitatavatesse vaatlusaruannetesse;

b) 

dokumenteerib kõik veo ajal täheldatud surnud hariliku tuuni isendid ja annab nende kohta aru vaatlusaruannetes;

c) 

teeb kindlaks ja märgib üles laevad, mille puhul on kahtlus, et nad tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega; ning

d) 

teavitab üleandva puksiiri lipuliikmesriigi pädevaid asutusi pukseerimissõidu lõpus viivitamata vaatlusaruannetest.

4. Hariliku tuuni mõrra juurde lähetatud riiklik vaatleja teeb järgmist:

a) 

kontrollib mõrra asukohaliikmesriigi pädevate asutuste väljastatud väljapüügiluba;

b) 

kontrollib teavet, mis on esitatud kalatöötlemislaeva kapteni või kapteni esindaja või mõrra käitaja poolt koostatud töötlemis- ja/või väljapüügideklaratsioonidel.

5. Riiklik vaatleja teeb ka teaduslikku tööd, näiteks kogub kõiki komisjoni nõutavaid vajalikke andmeid, võttes aluseks alalise uuringute ja statistikakomitee soovitused.

II.   ICCATI PIIRKONDLIK VAATLUSPROGRAMM

1. Iga liikmesriik nõuab tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt kalakasvanduste ja mõrdade käitajatelt ning seinnoodalaevade kaptenitelt või kaptenite esindajatelt, et nad kaasaksid ICCATi piirkondliku vaatleja, nagu on sätestatud artiklis 39.

2. ICCATi piirkondlikud vaatlejad tuleb määrata enne iga aasta 1. aprilli või nii kiiresti kui võimalik ning nad lähetatakse kalakasvandustesse, mõrdade juurde ja seinnoodalaevadele, mis tegutsevad ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi rakendava liikmesriigi lipu all. Igale vaatlejale väljastatakse ICCATi piirkondliku vaatleja kaart.

3. ICCATi piirkondliku vaatleja ja kalalaeva kapteni või kalakasvanduse või mõrra käitaja vahel allkirjastatakse leping, milles on loetletud mõlema poole õigused ja kohustused.

4. Kehtestatakse ICCATi vaatlusprogrammi käsiraamat.

A.   ICCATi piirkondlike vaatlejate kvalifikatsioon

ICCATi piirkondlikul vaatlejal peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

a) 

piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

b) 

rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest ning ICCATi koolitussuunistest;

c) 

oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

d) 

oskus analüüsida videosalvestisi;

e) 

võimalikult suurel määral lipuliikmesriigi, kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise keele rahuldav oskus oma ülesannete täitmisel.

B.   ICCATi piirkondlike vaatlejate kohustused

1. ICCATi piirkondlikud vaatlejad:

a) 

peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud suuniste kohaselt nõutava tehnilise koolituse;

b) 

peavad olema kas mõne liikmeriigi või konventsioonosalise kodanikud ja kui vähegi võimalik, siis mitte vaadeldava seinnoodalaeva lipuliikmesriigi või konventsioonosalise riigi või vaadeldava kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsioonosalise riigi või vaadeldava mõrra asukohaliikmesriigi või konventsioonosalise riigi kodanikud;

c) 

peavad olema suutelised täitma C jao II osas sätestatud ülesandeid;

d) 

peavad olema kantud ICCATi piirkondlike vaatlejate nimekirja, mida haldab ICCATi sekretariaat;

e) 

ei tohi evida kehtivaid finants- ega majanduslikke huve seoses hariliku tuuni püügiga.

2. ICCATi piirkondlikud vaatlejad käsitavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis on seotud seinnoodalaevade, kalakasvanduste ja mõrdade poolt läbi viidud püügi- ja üleviimistoimingutega, ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku, mis on üks tingimus ICCATi piirkondlikuks vaatlejaks määramisel.

3. ICCATi piirkondlikud vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud selle lipuriigi või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise õigusnormidega, mille jurisdiktsiooni alla kuulub laev, kalakasvandus või mõrd, mille juurde nad on piirkondlikuks vaatlejaks määratud.

4. ICCATi piirkondlikud vaatlejad järgivad kogu laevapere ning kalakasvanduse ja mõrra kõigi töötajate suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisnorme, kui sellised normid ei takista ICCATi piirkondlikul vaatlejal programmi raames ülesannete täitmist või laevapere ning kalakasvanduse ja mõrra töötajate käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmist.

C.   ICCATi piirkondliku vaatleja ülesanded

1. ICCATi piirkondliku vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a) 

üldised ülesanded:

i) 

jälgida ja seirata hariliku tuuni püügi- ja kasvatustoimingute vastavust asjaomastele ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetele;

ii) 

teha teadustööd, näiteks koguda komisjoni taotluse korral näidiseid või II ülesande andmeid, tuginedes ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee soovitustele;

iii) 

teha kindlaks ja märkida üles laevad, mille puhul on kahtlus, et nad tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega, ning kontrollida asjaomase kalalaeva nime ja ICCATi numbrit ja see üles märkida;

iv) 

täita kõiki muid komisjoni kindlaksmääratud ülesandeid;

b) 

seinnoodalaevade või mõrdade püügitegevusega seoses:

i) 

dokumenteerida kalapüügitegevus ja koostada selle kohta aruanded;

ii) 

jälgida ja hinnata saaki ning kontrollida püügipäevikusse tehtud sissekandeid;

c) 

seoses esimese üleviimisega seinnoodalaevast või mõrrast veosumpa:

i) 

dokumenteerida üleviimistoimingud ja koostada nende kohta aruanded;

ii) 

kontrollida laeva asukohta üleviimise ajal;

iii) 

vaadata läbi asjaomase üleviimistoiminguga seotud videosalvestised ja neid analüüsida, kui see on kohaldatav;

iv) 

määrata hinnanguliselt kindlaks üleviidavate hariliku tuuni isendite arv ja märkida tulemus ITD-le;

v) 

koostada igapäevane aruanne seinnoodalaevade üleviimistegevuse kohta;

vi) 

dokumenteerida läbi viidud analüüsi tulemused ja koostada nende kohta aruanded;

vii) 

kontrollida artiklis 40 osutatud üleviimise eelteatesse, artiklis 42 osutatud ITDsse ja eBCDsse tehtud sissekandeid;

viii) 

kontrollida, et artiklis 42 osutatud ITD on edastatud puksiiri kaptenile või kalakasvanduse või mõrra käitajale;

ix) 

kontrollüleviimistega seoses kontrollida plommide identifitseerimisnumbrit ja tagada, et plommid kinnitatakse viisil, mis ei võimalda luuke avada ilma plomme rikkumata;

d) 

sumpadesse paigutamise toimingutega seoses vaadata läbi sumpa paigutamisel tehtud videokaamera salvestised, et teha kindlaks sumpa paigutatud hariliku tuuni isendite arv, piisavalt aegsasti, et kalakasvanduse käitajal oleks võimalik täita seonduv sumpadesse paigutamise deklaratsioon;

e) 

andmete kontrollimisega seoses:

i) 

kontrollida ja tõendada ICCATi üleviimisdeklaratsiooni, sumpadesse paigutamise deklaratsiooni ja hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi andmeid, sh videosalvestiste analüüsi abil;

ii) 

koostada igapäevane aruanne seinnoodalaevade, kalakasvanduste ja mõrdade üleviimistegevuse kohta;

iii) 

kui asjaomane toiming on kooskõlas ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega ning kõnealustes dokumentides sisalduv teave on kooskõlas ICCATi piirkondliku vaatleja tähelepanekutega, allkirjastada ITDd, sumpadesse paigutamise deklaratsioonid ja eBCD, kirjutades selgelt nime ja ICCATi numbri; või mittenõustumise korral teha vastavale ITD-le ja asjaomastele sumpadesse paigutamise deklaratsioonidele või eBCD-le või mõlemale märge oma kohaloleku kohta ning esitada mittenõustumise põhjused, viidates konkreetselt reeglitele või menetlustele, mida ICCATi piirkondliku vaatleja arvates ei ole järgitud;

f) 

vabakslaskmisega seoses:

i) 

seoses vabakslaskmisega enne sumpadesse paigutamist jälgida seinnoodast või veosumbast vabaks laskmist kooskõlas XII lisas sätestatud vabakslaskmise protokolliga ja anda selle kohta aru;

ii) 

seoses vabakslaskmisega pärast sumpadesse paigutamist jälgida kalade eelnevat segregatsiooni ja sellele järgnevat vabakslaskmist kooskõlas XII lisas sätestatud vabakslaskmise protokolliga ja anda selle kohta aru, sealhulgas kontrollides, et eelneva segregatsiooni kohta tehtud videosalvestise kvaliteet vastab X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele ning määrates kindlaks vabakslastud hariliku tuuni isendite arvu;

iii) 

mõlemal juhul kontrollida liikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse väljastatud vabakslaskmise korraldust ja kinnitada üleandja või kalakasvanduse käitaja koostatud vabakslaskmise deklaratsioonis esitatud teavet;

g) 

seoses väljapüügiga kalakasvandustes:

i) 

kontrollida kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse väljastatud väljapüügiluba;

ii) 

kontrollida teavet, mis on esitatud kalatöötlemislaeva kapteni või kapteni esindaja või kalakasvanduse käitaja poolt koostatud töötlemis- ja väljapüügideklaratsioonidel;

h) 

aruandlusega seoses:

i) 

dokumenteerida ja kontrollida igat liiki märgiste, sealhulgas looduslike tähiste olemasolu ning teatada kõigist ilmingutest, mis viitavad märgiste hiljutisele eemaldamisele; kõigi elektrooniste märgistega varustatud hariliku tuuni isendite puhul viia läbi täiemahuline bioloogiliste proovide võtmine (otoliidid, selgroo- ja geneetilised proovid), toimides alalise uuringute ja statistikakomitee suuniste kohaselt;

ii) 

koostada üldised aruanded, kuhu koondatakse C jao kohaselt kogutud teave, ning anda kalalaeva kaptenile ja kalakasvanduse käitajale võimalus täiendada neid aruandeid mis tahes asjakohase teabega;

iii) 

esitada punkti h alapunktis ii osutatud üldised aruanded ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostavale üksusele, et edastada aruanded ICCATi sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

iv) 

juhul kui ICCATi piirkondlik vaatleja täheldab võimalikku vastuolu ICCATi soovitusega, esitada asjaomane teave viivitamata ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostavale üksusele, kes edastab selle viivitamata asjaomase lipuliikmesriigi või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ning ICCATi sekretariaadile; sel eesmärgil seab ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostav üksus sisse süsteemi, mille kaudu asjaomast teavet turvaliselt edastada;

v) 

saada võimalikult palju tõendeid (s.t fotosid, videosalvestisi) tuvastatud võimaliku nõuete täitmata jätmise kohta ja lisada need ICCATi piirkondliku vaatleja aruandele.

D.   Lipuliikmesriigi ning mõrra ja kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kohustused

1. Lipuliikmesriik ning mõrra ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik tagavad eelkõige, et ICCATi piirkondlikule vaatlejale:

a) 

antakse juurdepääs seinnoodalaeva perele ning kalakasvanduse ja mõrra töötajatele ning püügivahenditele, sumpadele, varustusele ja kontrollkaamera salvestistele;

b) 

antakse taotluse alusel ja ICCATi piirkondlikus vaatlusprogrammis ette nähtud ülesannete täitmiseks juurdepääs järgmisele varustusele, kui see on olemas selle vaadeldava laeva pardal, kuhu vaatleja on määratud:

i) 

satelliitnavigatsiooniseadmed;

ii) 

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii) 

elektroonilised sidevahendid;

c) 

võimaldatakse majutust, sealhulgas eluase, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivpersonalile pakutavaga;

d) 

antakse kaptenisillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks.

2. Lipuliikmesriik ning mõrra ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik tagab, et kapten, meeskonna liikmed ning kalakasvanduse ja mõrra omanik ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta ICCATi piirkondlikku vaatlejat ega anna või ürita anda ICCATi piirkondlikule vaatlejale altkäemaksu tema ülesannete täitmise ajal.

3. Lipuliikmesriigile või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigile antakse kooskõlas kõigi kohaldatavate andmete konfidentsiaalsuse nõuetega koopiad kõigist püügireisiga seonduvatest toorandmetest, kokkuvõtetest ja aruannetest. ICCATi piirkondliku vaatleja aruanded esitatakse ICCATi järelevalvekomiteele ning alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4. Selle lipuliikmesriigi või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused, kus ICCATi piirkondlik vaatleja oma vaatlusteenuseid osutab, võivad taotleda vaatleja asendamist, kui neil on tõendeid, et ICCATi piirkondlik vaatleja ei täida kohustusi või ei täida nõuetekohaselt ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. Sellistest juhtudest teatatakse töörühmale nr 2.

E.   Tasud ja korraldus

1. ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamise kulusid rahastavad kalakasvanduste ja mõrdade käitajad ja seinnoodalaevade reederid. Tasu arvutamisel võetakse aluseks programmi kogukulud ning tasu makstakse ICCATi sekretariaadi erikontole, mida kasutatakse ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamiseks.

2. Sellise laeva, mõrra või kalakasvanduse juurde, kelle eest on käesoleva lisa kohaselt nõutavad tasud maksmata, ICCATi piirkondlikku vaatlejat ei määrata.

▼B



IX LISA

ICCATI RAHVUSVAHELISE ÜHISINSPEKTEERIMISE KAVA

ICCAT leppis oma neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) ja 2008. aastal Marrakechis peetud aastakoosolekul kokku järgmises:

vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle.

I.   RASKED RIKKUMISED

1. Käesoleva korra kohaldamisel tähendab raske rikkumine ICCATi komisjoni vastu võetud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete järgmist rikkumist:

a) 

kalapüük ilma konventsiooniosalisest lipuriigi väljastatud litsentsi või loata;

b) 

ICCATi komisjoni aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

c) 

kalapüük keelualal;

d) 

kalapüük keeluajal;

e) 

ICCATi vastu võetud kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega vastuolus olev kavatsuslik püük või pardal hoidmine;

f) 

ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate püügipiirangute või kvootide oluline rikkumine;

g) 

keelatud püügivahendite kasutamine;

h) 

kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;

i) 

rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

j) 

arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise rikkumise;

k) 

volitatud inspektori või vaatleja ründamine, talle vastuhakkamine, tema hirmutamine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine;

l) 

laevaseiresüsteemi töö tahtlik häirimine või rikkumine;

m) 

muud sarnased ICCATi kindlaksmääratud rikkumised, kui need on lisatud käesolevate menetluste muudetud versiooni ja laiali saadetud;

n) 

kalapüük jälgimislennukite abil;

o) 

laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma laevaseiresüsteemita laeva käitamine;

p) 

üleviimistegevus ilma ICCATi üleviimisdeklaratsioonita;

q) 

ümberlaadimine merel.

2. Juhul kui volitatud inspektor märkab kalalaeva pardal viibimise ja inspekteerimise käigus tegevust või olukorda, mis kujutab endast punktis 1 määratletud rasket rikkumist, teavitavad inspekteerimislaeva lipuriigi ametiasutused viivitamata kalalaeva lipuriiki nii otse kui ka ICCATi sekretariaadi kaudu. Sellistes olukordades teavitab inspektor ka lipuriigi inspekteerimislaeva, mille kohta on teada, et see viibib läheduses.

3. ICCATi inspektor registreerib teostatud inspekteerimised ja tuvastatud rikkumised kalalaeva püügipäevikus.

4. Lipuliikmesriik tagab, et pärast punktis 2 osutatud inspekteerimist peatab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse. Lipuliikmesriik nõuab, et asjaomane kalalaev suunduks 72 tunni jooksul lipuriigi määratud sadamasse, kus algatatakse uurimine.

5. Kui laeva ei kutsuta sadamasse, esitab lipuliikmesriik aegsasti nõuetekohase põhjenduse komisjonile, kes edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile, kes teeb selle nõudmise korral teistele konventsiooniosalistele kättesaadavaks.

II.   INSPEKTEERIMINE

6. Inspekteerimist teostavad konventsiooniosaliste määratud inspektorid. ICCATi komisjonile teatatakse asjaomaste riikide valitsuste poolt selleks määratud valitsusasutuste ja inspektorite nimed.

7. Käesoleva lisa kohaselt rahvusvahelisi pardalemineku ja inspekteerimise ülesandeid täitvad laevad peavad heiskama ICCATi komisjoni heaks kiidetud erilipu või -vimpli, mille on välja andnud ICCATi sekretariaat. Selleks kasutatavate laevade nimed teatatakse ICCATi sekretariaadile niipea kui võimalik enne inspekteerimise algust. ICCATi sekretariaat teeb määratud inspekteerimislaevu käsitleva teabe kõigile konventsiooniosalistele kättesaadavaks, sealhulgas avaldades selle oma salasõnaga kaitstud veebisaidil.

8. Iga inspektor kannab kaasas asjakohast isikut tõendavat dokumenti, mille on välja andnud lipuriigi ametiasutused, kasutades käesoleva lisa punktis 21 esitatud vormi.

9. Kui punkti 16 kohaselt kokku lepitud korrast ei tulene teisiti, peab konventsiooniosalise lipu all sõitev laev, mida kasutatakse konventsiooni alal riigi jurisdiktsioonist välja jäävates vetes tuuni või tuunilaadse liigi püüdmiseks, peatuma, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt, mis on heisanud punktis 7 kirjeldatud ICCATi vimpli, vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud püügitegevuse ajal, millisel juhul ta peatub kohe pärast sellise tegevuse lõpetamist. Laeva kapten lubab punktis 10 kirjeldatud inspektorite rühmal laevale tulla ning annab selleks laevatrapi. Kapten võimaldab inspektorite rühmal kontrollida seadmeid, kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente, mida inspektor peab vajalikuks kontrollitava laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimise kontrollimisel vajalikuks. Lisaks võib inspektor küsida selgitusi, mida ta peab vajalikuks.

10. Inspektorite rühma suuruse määrab kindlaks inspekteerimislaeva kapten, võttes arvesse asjakohaseid asjaolusid. Inspektorite rühm peab olema nii väike kui võimalik, et täita ohutult ja turvaliselt käesolevas lisas sätestatud kohustusi.

11. Inspektor esitab laeva pardale saabudes punktis 8 kirjeldatud dokumendid. Inspektor järgib üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, menetlusi ja tavasid, mis on seotud inspekteeritava laeva ja laevapere ohutusega, minimeerib enda mõju püügitegevusele või toote ladustamisele ning väldib nii palju kui võimalik tegevust, mis mõjuks kahjulikult pardal olevale saagile.

Inspektor piirdub oma küsitlustes selle kindlakstegemisega, kas järgitakse asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivaid ICCATi komisjoni soovitusi. Inspekteerimise käigus võib inspektor küsida kalalaeva kaptenilt abi, mis võib osutuda vajalikuks. Inspektor koostab inspekteerimise kohta ICCATi komisjoni heaks kiidetud vormis inspekteerimisaruande. Inspektor allkirjastab aruande laeva kapteni juuresolekul, kes võib sellele lisada või on lisanud märkusi, mida laeva kapten peab vajalikuks, ning kirjutab neile märkustele alla.

12. Nimetatud aruande koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektorite rühma juhatusele, kes edastab need inspekteeritud laeva lipuriigi asjaomastele ametiasutustele ja ICCATi komisjonile. ICCATi soovituste rikkumise avastamise korral teavitab inspektor võimaluse korral ka kalalaeva lipuriigi inspekteerimislaeva, mille kohta on teada, et see viibib läheduses.

13. Inspektorile vastuhakkamist või tema juhiste täitmata jätmist käsitleb inspekteeritud laeva lipuriik samal viisil, kui nii oleks käitutud riikliku inspektori suhtes.

14. Inspektor täidab oma kohustusi selle korra alusel, vastavalt käesolevas määruses sätestatud reeglitele, kuid jääb oma riigi asutuste kontrolli alla ja vastutab nende ees.

15. Konventsiooniosalised võtavad käesoleva korra alusel inspekteerimisaruandeid, ICCATi soovituse 94–09 kohaseid tuvastamise teabelehti ja dokumente kontrollinud välisriigi inspektorite avaldusi arvesse ning rakendavad nende põhjal meetmeid sarnasel viisil nagu riiklike inspektorite esitatud aruannete puhul, kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. Käesolev punkt ei kohusta konventsiooniosalist andma välisriigi inspektori aruandele tõendina suuremat väärtust, kui sellel oleks inspektori päritoluriigis. Konventsiooniosalised teevad koostööd, et hõlbustada inspektori poolt käesoleva korra kohaselt esitatud aruandest tulenevaid kohtu- või muid menetlusi.

16.

 
a) 

Konventsiooniosalised teatavad iga aasta 15. veebruariks ICCATi komisjonile käesoleva määrusega rakendatud soovituse alusel inspekteerimise esialgsed plaanid asjaomaseks kalendriaastaks ning ICCATi komisjon võib anda konventsiooniosalistele soovitusi riikliku tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas, sh inspektorite ja neid transportivate laevade arvu osas.

b) 

Konventsiooniosaliste valitsused kohaldavad ICCATi soovituses 19–04 kehtestatud korda ja osalemise kavasid, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti; niisugusest kokkuleppest teatatakse ICCAT komisjonile. Nimetatud korra kohaldamine kahe konventsiooniosalise vahel peatatakse siiski kuni sellise kokkuleppe sõlmimiseni, kui üks neist on sellest ICCATi komisjonile teatanud.

17.

 
a) 

Püügivahendeid inspekteeritakse vastavalt õigusnormidele, mis kehtivad alapiirkonnas, kus inspekteerimine toimub. Inspektor teatab, millises alapiirkonnas inspekteerimine toimus, ning kannab kõik tuvastatud rikkumised inspekteerimisaruandesse.

b) 

Inspektoril on õigus inspekteerida kõiki kasutuses olevaid või pardal leiduvaid püügivahendeid.

18. Inspektor kinnitab ICCATi komisjoni heaks kiidetud identifitseerimistähise igale inspekteeritud püügivahendile, mis näib olevat vastuolus asjaomase laeva lipuriigi suhtes kohaldatavate ICCATi komisjoni soovitustega, ning märgib selle asjaolu oma inspekteerimisaruandesse.

19. Inspektor võib pildistada püügivahendeid, seadmeid, dokumente ja muid elemente, mida inspektor peab vajalikuks, tuues esile need detailid, mis tema arvates on vastuolus kehtiva eeskirjaga; sellisel juhul loetletakse pildistatud elemendid aruandes ja lisatakse fotode koopiad lipuriigile saadetavale aruande koopiale.

20. Inspektor kontrollib vajaduse korral kogu pardal oleva saagi vastavust ICCATi soovitustele.

21. Inspektori isikutunnistuse näidis on järgmine:

image



X LISA

VIDEOSALVESTUSEGA SEOTUD MENETLUSTE MIINIMUMNÕUDED

Üleviimistoimingud

1. Elektrooniline andmekandja, mis sisaldab videosalvestise originaali, antakse pärast üleviimistoimingu lõppu niipea kui võimalik ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes märgistab selle viivitamata, et vältida edaspidist manipuleerimist.

2. Originaalsalvestist hoitakse kalapüügilaeva pardal või asjakohasel juhul mõrra või kalakasvanduse käitaja käes kogu loa kehtivusaja jooksul.

3. Videosalvestisest tehakse kaks identset koopiat. Üks eksemplar edastatakse seinnoodalaeva pardal viibivale ICCATi piirkondlikule vaatlejale ja teine puksiiri pardal viibivale riiklikule vaatlejale, viimati nimetatud eksemplar peab olema ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja sellega seotud saagiga kaasas. Nimetatud menetlust kohaldatakse riiklike vaatlejate suhtes ainult siis, kui üleviimine toimub puksiiride vahel.

4. ICCATi üleviimise loa numbrit tuleb näidata iga video alguses või lõpus.

5. Igal videosalvestisel peavad kogu aeg olema nähtavad salvestamise kellaaeg ja kuupäev.

6. Enne üleviimise algust peab videosalvestisel näha olema võrgu/ukse avamine ja sulgemine, samuti see, kas vastuvõtvates ja üleandvates sumpades oli juba harilikku tuuni.

7. Videosalvestus peab olema pidev, ilma katkestuste ja välja lõigatud osadeta, ning hõlmama kogu üleviimistoimingut.

8. Videosalvestis peab olema piisavalt kvaliteetne, et hinnata üleviidavate harilike tuunide arvu.

9. Juhul kui videosalvestis on üleviidavate harilike tuunide arvuliseks hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, korraldatakse kontrollüleviimine. Käitaja võib nõuda, et laeva või mõrra lipuriigi ametiasutus teostaks kontrollüleviimise. Kui käitaja kontrollüleviimist ei taotle või kui vabatahtlik üleviimine ei anna rahuldavat tulemust, nõuavad kontrolliasutused kontrollüleviimisi seni, kuni saadakse küllalt kvaliteetne videosalvestis. Sellised kontrollüleviimised hõlmavad kõigi vastuvõtvas sumbas olevate harilike tuunide paigutamist teise sumpa, mis peab olema tühi. Kui kala on pärit mõrrast, võib mõrrast vastuvõtvasse sumpa juba üleviidud hariliku tuuni mõrda tagasi saata; sellisel juhul tühistatakse kontrollüleviimine ICCATi piirkondliku vaatleja järelevalve all.

Sumpadesse paigutamine

1. Elektrooniline andmekandja, mis sisaldab videosalvestise originaali, antakse pärast sumpa paigutamise lõppu niipea kui võimalik ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes märgistab selle viivitamata, et vältida edaspidist manipuleerimist.

2. Salvestise originaali hoitakse kalakasvanduses kogu loa kehtivusaja jooksul.

3. Videosalvestisest tehakse kaks identset koopiat. Üks eksemplar edastatakse ICCATi piirkondlikule vaatlejale kalakasvanduses.

4. ICCATi sumpa paigutamise loa numbrit tuleb näidata iga video alguses või lõpus või nii alguses kui lõpus.

5. Igal videosalvestisel peavad kogu aeg olema nähtavad salvestamise kellaaeg ja kuupäev.

6. Enne sumpa paigutamise algust peab videosalvestisel näha olema võrgu/ukse avamine ja sulgemine, samuti see, kas vastuvõtvates ja üleandvates sumpades oli juba enne harilikku tuuni.

7. Videosalvestus peab olema pidev, ilma katkestuste ja välja lõigatud osadeta, ning hõlmama kogu sumpadesse paigutamise toimingu.

8. Videosalvestis peab olema piisavalt kvaliteetne, et hinnata üleviidavate harilike tuunide arvu.

9. Juhul kui videosalvestis on üleviidavate harilike tuunide arvuliseks hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, nõuavad kontrolliasutused uut sumpadesse paigutamist. Uus sumpadesse paigutamine hõlmab kõigi vastuvõtva kalakasvanduse sumbas olevate harilike tuunide paigutamist kalakasvanduse teise sumpa, mis peab olema tühi.



XI LISA

STEREOSKOOPILISTE KAAMERA SÜSTEEMIDE STANDARDID JA MENETLUSED SEOSES SUMPADESSE PAIGUTAMISEGA

A.   Stereoskoopilise kaamera süsteemide kasutamine

Stereoskoopilise kaamera süsteeme kasutatakse sumpa paigutamise ajal, nagu seda nõutakse artiklis 51, järgmiste tingimuste kohaselt.

1. 

Eluskalade proovivõtu maht on vähemalt 20 % sumpadesse paigutatavatest kaladest. Kui see on tehniliselt võimalik, tehakse eluskalade proovivõttu pisteliselt, mõõtes ühe isendi viiest. Sellise valimi puhul tuleb mõõta kaamerast 2–8 meetri kaugusel asuvaid kalu.

2. 

Üleandva ja vastuvõtva sumba ühenduskäik võib olla kõige rohkem kümme meetrit lai ja kümme meetrit kõrge.

3. 

Juhul kui tegemist on eri pikkusega kaladega (kaks või enam eri suurusega rühma), peaks sumpa paigutamisel olema võimalik kasutada rohkem kui üht ümberarvestamismeetodit. Pikkuse (ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni) ümberarvestamisel kogukaaluks vastavalt sumpadesse paigutamisel mõõdetava kala suuruskategooriale kasutatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee kõige uuemaid ümberarvestamismeetodeid.

4. 

Enne iga sumpadesse paigutamist kinnitatakse pikkuse stereoskoopilise mõõtmise tulemused, kasutades selleks 2–8 meetri kaugusel asuvat mõõduliistu.

5. 

Stereoskoopilise programmi tulemuste teatavakstegemisel tuleb anda teavet stereoskoopilise kaamera süsteemi tehniliste kirjelduste eeldatava vea ülemmäära kohta, mis ei tohi olla suurem kui +/– 5 %.

6. 

Stereoskoopilise programmi tulemuste aruanne sisaldab kõigi eespool märgitud tehniliste kirjelduste üksikasju, sealhulgas proovivõtu mahtu, proovivõtu viisi, kaugust kaamerast, ühenduskäigu mõõtmeid ja ümberarvestusmeetodeid (pikkuse ja kaalu suhe). ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee vaatab need tehnilised kirjeldused läbi ja vajaduse korral soovitab neid muuta.

7. 

Juhul kui stereoskoopilise kaamera salvestise kvaliteet on üleviidavate harilike tuunide kaalu hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, taotlevad kalapüügilaeva, mõrra või kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi ametiasutused uut sumpadesse paigutamist.

B.   Programmide tulemuste esitlemine ja kasutamine

1. Otsused püügiaruande ja stereoskoopilise süsteemi programmi tulemuste vaheliste erinevuste kohta võetakse vastu ühise püügioperatsiooni või mõrra kogupüügi tasandil, kui on tegemist ühiste püügioperatsioonide ja mõrrapüügiga, mille saak on ette nähtud kalakasvandusele, millega on seotud üks konventsiooniosaline ja/või liikmesriik. Otsused püügiaruande ja stereoskoopilise süsteemi programmi tulemuste vaheliste erinevuste kohta võetakse vastu sumpa paigutamise tasandil, kui on tegemist ühiste püügioperatsioonidega, millega on seotud rohkem kui üks konventsiooniosaline ja/või liikmesriik, välja arvatud juhul, kui kõigi ühises püügioperatsioonis osalenud kalapüügilaevade lipuriikide ja/või konventsiooniosaliste ametiasutused lepivad kokku teisiti.

2. Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab 15 päeva jooksul pärast sumpadesse paigutamist aruande kalapüügilaeva või mõrra eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja komisjonile, lisades sellele järgmised dokumendid:

a) 

stereoskoopilise süsteemi tehniline aruanne, milles esitatakse:

— 
üldteave: liigid, asukoht, sump, kuupäev, ümberarvestamismeetod;
— 
statistilised andmed suuruse kohta: keskmine kaal ja pikkus, minimaalne kaal ja pikkus, maksimaalne kaal ja pikkus, proovivõtus mõõdetud kalade arv, jaotumine suuruse ja kaalu järgi;
b) 

programmi üksikasjalikud tulemused, milles märgitakse iga proovivõtu puhul mõõdetud kala suurus ja kaal;

c) 

sumpadesse paigutamise aruanne, milles esitatakse:

— 
üldteave toimingu kohta: sumpadesse paigutamiste arv, kalakasvanduse nimi, sumba number, hariliku tuuni püügi dokumendi number, ICCATi üleviimisdeklaratsiooni number, kalapüügilaeva või mõrra nimi ja lipuriik, puksiiri nimi ja lipuriik, stereoskoopilise süsteemi operatsiooni kuupäev ja salvestise faili nimi;
— 
pikkuse kaaluks teisendamisel kasutatud ümberarvestamismeetod;
— 
võrdlus deklareeritud hariliku tuuni koguste ja stereoskoopilise süsteemi abil leitud koguste vahel, kalade arv, keskmine kaal ja kogukaal (vahe arvutamiseks kasutatav valem on järgmine: (stereoskoopiline süsteem – hariliku tuuni püügi dokument)/stereoskoopiline süsteem * 100);
— 
süsteemi veamäär;
— 
sumpadesse paigutamise aruannete puhul, mis on seotud ühiste püügioperatsioonide/mõrdadega, hõlmab kõige viimane sumpadesse paigutamise aruanne ka kõigis eelmistes aruannetes sisalduva teabe kokkuvõtet.

3. Kui kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi ametiasutused saavad sumpadesse paigutamise aruande, võtavad nad kõik vajalikud meetmed lähtuvalt järgmistest olukordadest:

a) 

hariliku tuuni püügi dokumendis kalapüügilaeva või mõrra käitaja deklareeritud kogukaal on samas vahemikus kui stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemused:

— 
kalade vabakslaskmise korraldust ei anta;
— 
hariliku tuuni püügi dokumendis muudetakse nii arvu (kasutades kontrollkaamerate või alternatiivse tehnika abil kindlaks tehtud kalade arvu) kui ka keskmist kaalu, kusjuures kogukaalu ei muudeta;
b) 

hariliku tuuni püügi dokumendis kalapüügilaeva või mõrra käitaja deklareeritud kogukaal on väiksem kui stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste madalaim näitaja:

— 
antakse korraldus kalad vabaks lasta, võttes aluseks stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste väikseima vahemiku;
— 
kalade vabakslaskmine toimub artikli 41 lõikes 2 ja XII lisas sätestatud korra kohaselt;
— 
pärast kalade vabakslaskmist muudetakse hariliku tuuni püügi dokumendis nii arvu (kasutades kontrollkaamerate abil kindlaks tehtud arvu, millest lahutatakse vabaks lastud kalade arv) kui ka keskmist kaalu, kusjuures kogukaalu ei muudeta;
c) 

hariliku tuuni püügi dokumendis püügilaeva või mõrra käitaja deklareeritud kogukaal on suurem kui stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste kõrgeim näitaja:

— 
kalade vabakslaskmise korraldust ei anta;
— 
hariliku tuuni püügi dokumendis muudetakse vastavalt kalade kogukaal (kasutades stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste kõrgeimat näitajat), kalade arv (kasutades kontrollikaamerate abil saadud tulemusi) ja keskmine kaal.

4. Olulise muudatuse puhul hariliku tuuni püügi dokumendis peavad 2. jaos märgitud väärtused (arv ja kaal) olema kooskõlas 6. jaos esitatutega ning 3., 4. ja 6. jaos esitatud väärtused ei tohi ületada 2. jaos esitatud näitajaid.

5. Sumpadesse paigutamise aruannetes, mis on koostatud kõigi sumpadesse paigutamiste kohta nii ühiste püügioperatsioonide raames kui ka mõrdadest (olenemata sellest, kas kalade vabakslaskmist nõutakse või mitte), tuvastatud erinevuste kompenseerimise korral muudetakse kõiki asjaomaseid hariliku tuuni püügi dokumente, võttes aluseks stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste väikseima vahemiku. Hariliku tuuni püügi dokumente, mis on seotud vabaks lastud tuuni kogustega, muudetakse samuti, et kajastada vabaks lastud kalade kaalu/arvu. Hariliku tuuni püügi dokumente, mis on seotud hariliku tuuniga, mida ei lastud vabaks, kuid mille kohta stereoskoopiliste süsteemide või alternatiivse tehnika kasutamise abil saadud tulemused erinesid püügi- ja üleviimisaruandes esitatust, muudetakse samuti, et neid erinevusi kajastada.

Samuti muudetakse hariliku tuuni püügi dokumente, mis on seotud saagiga, millest osa kalu vabaks lasti, et kajastada vabaks lastud kalade kaalu/arvu.



XII LISA

KALADE VABAKS LASKMISE PROTOKOLL

1. Hariliku tuuni merrelaskmine kasvatussumpadest salvestatakse videokaameraga ning seda jälgib ICCATi piirkondlik vaatleja, kes koostab aruande ja esitab selle koos videosalvestisega ICCATi sekretariaadile.

2. Kui on antud kalade vabakslaskmise korraldus, nõuab kalakasvanduse käitaja ICCATi piirkondliku vaatleja kohalolu.

3. Hariliku tuuni veosumpadest või mõrdadest merrelaskmist jälgib puksiiri või mõrra eest vastutava liikmesriigi riiklik vaatleja, kes koostab ja esitab aruande vastutava liikmesriigi kontrolliasutustele.

4. Enne kalade vabakslaskmist võivad liikmesriigi kontrolliasutused nõuda kontrollüleviimist, kasutades standardseid ja/või stereoskoopilisi kaameraid, et hinnata nende kalade arvu ja kaalu, kes on vaja vabaks lasta.

5. Liikmesriigi ametiasutused võivad rakendada muid nende arvates vajalikke meetmeid, et tagada vabakslaskmine kõige sobivamal ajal ja kohas, suurendamaks tõenäosust, et kalad lähevad tagasi parve sekka. Käitaja vastutab kalade ellujäämise eest kuni nende vabakslaskmiseni. Vabakslaskmine leiab aset kolme nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamise lõppu.

6. Kalakasvandusse alles jäänud kalad, kes ei ole hõlmatud hariliku tuuni püügi dokumendiga, lastakse pärast saagi väljapüügi lõppu vabaks artikli 41 lõikes 2 ja käesolevas lisas sätestatud korra kohaselt.

▼M1



XIII LISA

Surnud või kaotsiläinud kalade käitlemine

A.   Andmed surnud või kaotsiläinud hariliku tuuni isendite kohta

1. Üleviimistoimingu ja seonduva veo puhul teatab üleandev käitaja ning sumpadesse paigutamise toimingu või kasvatustegevuse puhul teatab kalakasvanduse käitaja käesoleva määrusega reguleeritud toimingute ajal surnud hariliku tuuni isendite arvu ning see arv arvatakse maha asjaomase riigi vastavast kvoodist.

2. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „kaotsiläinud kalakogus” sellist hariliku tuuni isendite kadu, mida pärast käesoleva määruse artiklis 50 osutatud uurimise käigus tuvastatud võimalike erinevuste arvessevõtmist ei saa põhjendada suremusega.

B.   Püügi ja esimese üleviimise käigus surnud kalade kajastamine

1. Hariliku tuuni isendid, kes surevad püügi ja seinnoodalaevast või mõrrast esimese üleviimise ajal, kantakse seinnoodalaeva püügipäevikusse või mõrra igapäevasesse püügiaruandesse ja andmed nende kohta esitatakse ITD-l ja eBCD 4. jaos (Üleviimist käsitlev teave).

2. Asjakohane eBCD, millel on täidetud 2. jagu (Püüki käsitlev teave), 3. jagu (Eluskalaga kauplemist käsitlev teave) ja 4. jagu (Üleviimist käsitlev teave) koos surnud kalade kogust käsitlevate alajaotustega, esitatakse puksiiri kaptenile.

3. eBCD 2. jagu (Püüki käsitlev teave) peab sisaldama teavet kõigi püütud hariliku tuuni isendite kohta. eBCD 3. jaos (Eluskalaga kauplemist käsitlev teave) ja 4. jaos (Üleviimist käsitlev teave) teatatud kogused kokku (sealhulgas surnud kalu käsitlevates alajaotustes esitatud kogused) peavad pärast püügi ja üleviimise lõpuleviimise vahepeal täheldatud surnud kalade koguse mahaarvamist vastama dokumendi 2. jaos (Püüki käsitlev teave) teatatud kogustele.

4. Kooskõlas käesoleva määrusega peab eBCDga kaasas olema ICCATi üleviimisdeklaratsioon.

5. Täidetakse eBCD, milles täidetakse 8. jagu (Kauplemist käsitlev teave), ja edastatakse surnud harilikku tuuni kaldale vedava abilaeva kaptenile (või jäetakse kalapüügilaevale või mõrra juurde, kui lossimine toimub otse kaldale). Nende surnud kalade juurde ja osalisele eBCD-le lisatakse ICCATi üleviimisdeklaratsiooni koopia.

6. Surnud kalade kogus märgitakse selle kalapüügilaeva eBCDsse, mis saagi püüdis, või kui tegemist on ühise püügioperatsiooniga, siis kas osalevate kalapüügilaevade või ühises püügioperatsioonis osaleva muu riigi lipu all sõitva laeva eBCDsse.

C.   Edaspidise üleviimise ja veo ajal surnud või kaotsiläinud kala koguste kajastamine

1. Puksiiri kaptenid esitavad F jaos esitatud vormi kasutades aruande kõigi veo ajal surnud hariliku tuuni isendite kohta. Puksiiri kapten täidab eraldi rea iga kord, kui tuvastatakse surnud või kaotsiläinud kala.

2. Edaspidise üleviimise korral esitab üleandva puksiiri kapten harilikku tuuni vastu võtva puksiiri kaptenile aruande originaali, säilitades selle koopia pardal kogu kampaania kestel.

3. Veosumba saabumisel sihtkohaks olevasse kalakasvandussse esitab puksiiri kapten kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või kalakasvanduse eest vastutava konventsiooniosalise pädevale asutusele kõik surnud kalu käsitlevad aruanded, kasutades selleks F jaos esitatud vorme.

4. Selleks et lipuliikmesriik või mõrra asukohaliikmesriik saaks kindlaks määrata kvoodi kasutamise, määratakse veo ajal surnud või kaduma läinud kala kaal hinnanguliselt kindlaks järgmiselt:

a) 

surnud kalade puhul

i) 

lossimise korral kohaldatakse tegelikku lossimiskaalu;

ii) 

surnud kalade vette tagasi heitmise korral kohaldatakse vette tagasi heidetud hariliku tuuni isendite suhtes hariliku tuuni isendite keskmist kaalu, mis tehti kindlaks sumpa paigutamise ajal;

b) 

kalade puhul, mida artiklis 50 osutatud uurimise ajal käsitatakse muu kaotsiläinud kalakogusena, kohaldatakse nende hariliku tuuni isendite suhtes, mida käsitatakse kaotsiläinud kalana, nagu tegi asjaomase uurimise raames kindlaks lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus esimese üleviimise videosalvestise analüüsi põhjal, hariliku tuuni isendite keskmist kaalu, mis tehti kindlaks sumpa paigutamise ajal.

D.   Sumpa paigutamise toimingute ajal surnud kalade kajastamine

Kalakasvanduse käitaja esitab sumpadesse paigutamise deklaratsioonil teabe sumpadesse paigutamise ajal surnud kalade kohta. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus tagab, et sumpa paigutamise toimingute ajal surnud hariliku tuuni isendite arv ja kaal esitatakse eBCD 6. jao (Kalakasvandust käsitlev teave) asjakohases alajaotuses.

E.   Kasvatustegevuse ajal surnud või kaotsiläinud kala koguste kajastamine

Kalakasvanduse käitaja esitab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevale asutustele teabe kalakasvandustes surnud või kaotsiläinud kala või kasvandustest kadunud kala, sealhulgas väidetavalt varastatud või väljapääsenud kala kohta viivitamatult pärast surnud või kaotsiläinud kala avastamist. Kalakasvanduse käitaja aruandele tuleb lisada vajalikud tõendid (nt kalavarguse kohta esitatud kaebus, sumba lõhkumise korral esitatud kahjuteatis). Pärast sellise aruande saamist muudab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus asjaomast eBCDd vastavalt või tühistab selle (pärast seda, kui hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemi on vajalikul määral edasi arendatud).

F.   Aruande vorm



Aruanne edaspidise üleviimise ja pukseerimise ajal surnud kala koguste kohta

Puksiir

Nimi

 

ICCATi nr ja lipuriik

 

ITD nr ja sumba nr

 

Kapteni nimi

 

Kalapüügilaev(ad)/mõrd

Laeva(de)/mõrra nimi

 

ICCATi nr ja ühise püügioperatsiooni nr

 

eBCD(de) nr

 

Eelnev puksiir (kui olemas)

Nimi

 

ICCATi nr ja lipuriik

 

ITD nr ja sumba nr

 

Teatatud surnud hariliku tuuni isendite koguarv (*1)

 

Sihtkohaks olev kalakasvandus

Konventsiooniosaline / Nimi / ICCATi nr

 

Kuupäev

Surnud hariliku tuuni isendite arv

Kapteni allkiri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 
(*1)   

Edaspidise üleviimise korral edastab üleandva puksiiri kapten kalastussuremust käsitleva aruande originaali vastuvõtva puksiiri kaptenile.

▼B



XIV LISA

ICCATI SUMPADESSE PAIGUTAMISE DEKLARATSIOON  ( 8 )



Laeva nimi

Lipuriik

Registrinumber Identifitseeritav sumba number

Püügi kuupäev

Püügikoht Pikkuskraad Laiuskraad

Hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi number

Hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi kuupäev

Sumpa paigutamise kuupäev

Sumpa paigutatud kogus (t)

Nuumamiseks sumpa paigutatud kalade arv

Jagunemine suuruse järgi

Kalakasvatusrajatis (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
(*1)   

Rajatis, mida on lubatud kasutada konventsioonialalt püütud hariliku tuuni nuumamiseks.



XV LISA

MIINIMUMSTANDARDID LAEVASEIRESÜSTEEMI LOOMISEL ICCATI KONVENTSIOONI ALAL  ( 9 )

1. Olenemata rangematest nõuetest, mida võidakse konkreetsete ICCATi kalavarude suhtes kohaldada, rakendab iga lipuliikmesriik laevaseiresüsteemi (Vessel Monitoring System, VMS) oma laevadel, mille kogupikkus ületab 15 meetrit ja millel on luba kalastada väljaspool lipuriigi jurisdiktsiooni olevates vetes, ning

a) 

nõuab, et tema kalapüügilaevad oleksid varustatud autonoomse rikkumist tuvastada võimaldava süsteemiga, mis edastab pidevalt, automaatselt ja laevapoolsest sekkumisest sõltumatult teateid lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele (fishing monitoring centre, FMC), et selle laeva lipuliikmesriik saaks jälgida nimetatud kalapüügilaeva asukohta, kurssi ja kiirust;

b) 

tagab, et kalapüügilaeva pardale kinnitatud satelliitseireseade kogub ja edastab lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele pidevalt järgmisi andmeid:

— 
laeva tunnusandmed;
— 
laeva geograafiline asukoht (pikkus- ja laiuskraad) vea ülemmääraga alla 500 meetri ja usaldusvahemikuga 99 % ning
— 
kuupäev ja kellaaeg;
c) 

tagab kalapüügi seirekeskuse ja satelliitseireseadme vahelise side katkemisel, et lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus saab automaatse teate;

d) 

tagab koostöös rannikuriigiga, et asukohateated, mida tema lipu all sõitvad laevad edastavad selle rannikuriigi jurisdiktsiooni all olevates vetes tegutsemise ajal, edastatakse automaatselt ja reaalajas ka selle rannikuriigi kalapüügi seirekeskusele, kes tegevuseks loa andis. Selle sätte rakendamisel tuleb nõuetekohaselt kaaluda nende teadete edastamisega seonduvate tegevuskulude, tehniliste raskuste ja halduskoormuse minimeerimist, ning

e) 

tagab punktis d kirjeldatud asukohateadete edastamise ja vastuvõtmise hõlbustamiseks, et lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskus ning rannikuriigi kalapüügi seirekeskus vahetavad omavahel kontaktandmeid ning teavitavad üksteist viivitamata nende andmete mis tahes muutustest. Rannikuriigi kalapüügi seirekeskus teavitab lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskust järjestikuste asukohateadete vastuvõtmise mis tahes katkestustest. Asukohateateid edastatakse lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskuse ja rannikuriigi kalapüügi seire keskuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

2. Iga liikmesriik võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et lõikes 1 määratletud laevaseiresüsteemi teateid edastatakse ja võetakse vastu, ning kasutab seda teavet oma lipu all sõitvate laevade asukoha pidevaks jälgimiseks.

3. Iga liikmesriik kindlustab, et tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade kaptenid tagavad satelliitseireseadme alalise ja pideva toimimise ning et lõike 1 punktis b osutatud teavet kogutakse ja edastatakse seinnoodalaevade puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi muude laevade puhul vähemalt kord kahe tunni järel. Lisaks nõuavad liikmesriigid, et nende laevakäitajad tagavad järgmise:

a) 

satelliitseireseadme toimimist ei rikuta ühelgi viisil;

b) 

laevaseiresüsteemi andmeid ei muudeta ühelgi viisil;

c) 

satelliitseireseadmega ühendatud antenne ei takistata ühelgi viisil;

d) 

satelliitseireseade on kinnitatud kalalaeva külge ning elektritoidet ei katkestata tahtlikult ühelgi viisil ning

e) 

satelliitseireseadet ei eemaldata laevalt, välja arvatud parandamiseks või asendamiseks.

4. Kalapüügilaeva pardale kinnitatud satelliitseireseadme tehnilise tõrke või mittetoimimise korral parandatakse või asendatakse seade juhtumist alates ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui laev on vastavalt kas eemaldatud suurte kalalaevade nimekirjast, või juhul, kui nendel laevadel, mille kandmine ICCATi loaga laevade nimekirja ei ole nõutav, ei ole enam kehtivat luba kalastada väljaspool lipuriigist konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvaid alasid. Defektse satelliitseireseadmega laeval ei lubata püügireisi jätkata. Veelgi enam, kui seade lakkab püügireisi ajal toimimast või sellel tekib tehniline tõrge, parandatakse või asendatakse seade kohe, kui laev sadamasse siseneb; kui satelliitseireseade ei ole parandatud või asendatud, ei lubata kalalaeval püügireisi jätkata.

5. Iga liikmesriik või konventsiooniosaline tagab, et defektse satelliitseireseadmega kalalaev edastab kalapüügi seirekeskusele vähemalt kord päevas lõike 1 punktis b osutatud teavet sisaldavaid aruandeid muude sideseadmete abil (raadio, veebipõhine aruandlus, e-post, faks või teleks).

6. Liikmesriigid või konventsiooniosalised võivad lubada laevadel lülitada oma satelliitseireseadme välja üksnes siis, kui laev ei kalasta pikemat aega (nt on remonditöödeks kuivdokis) ja teavitab sellest eelnevalt oma lipuliikmesriigi või lipuriigist konventsiooniosalise pädevaid asutusi. Enne kui laev sadamast lahkub, tuleb satelliitseireseade uuesti aktiveerida ning koostada ja edastada vähemalt üks aruanne.

▼M1



XVa LISA

Veosumpade plommimise menetlus

1. Enne nende lähetamist seinnoodalaevale, mõrra juurde või puksiirile annavad ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi käitav üksus ja liikmesriikide pädevad asutused igale nende vastutusalasse kuuluvale vastavalt kas ICCATi piirkondlikule vaatlejale või riiklikule vaatlejale vähemalt 25 ICCATi plommi ning peavad arvestust antud ja kasutatud plommide kohta.

2. Sumpade plommimise eest vastutab üleandev käitaja. Selleks tuleb igale sumba luugile kinnitada vähemalt kolm plommi sellisel viisil, mis ei võimalda luugi avamist ilma plomme kahjustamata.

3. Üleandev käitaja videosalvestab plommimistoimingu ning see peab võimaldama plommide identifitseerimist ja nende nõuetekohase kinnitamise kontrollimist. Videosalvestis peab vastama X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele. Asjaomane videosalvestis saadetakse koos kaladega sihtkohaks olevasse kalakasvandusse. Koopiat videosalvestisest hoitakse üleandva laeva pardal või mõrdade juures ning see peab olema kontrolli eesmärgil ligipääsetav igal ajal püügikampaania ajal. Videosalvestise koopia tehakse kättesaadavaks seinnoodalaeva pardal või mõrra juures olevale ICCATi piirkondlikule vaatlejale või vastuvõtva puksiiri pardal olevale riiklikule vaatlejale, et edastada see liikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele või ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes viibib järgneva kontrollüleviimise juures.

4. Järgneva kontrollüleviimise videosalvestis peab sisaldama plommide eemaldamist, mis peab toimuma nii, et plommid oleksid tuvastatavad ja et oleks võimalik kontrollida, et plommid ei ole kahjustatud.



XVb LISA

Töötlemisdeklaratsiooni ja väljapüügideklaratsiooni vorm



Töötlemine/väljapüük (palun märkige üks)

Väljapüügi kuupäev (päev/kuu/aasta): / /

Kalakasvandus/mõrd (palun märkige üks)

Sumba number / sumpade numbrid:

Väljapüütud isendite arv:

Väljapüütud hariliku tuuni eluskaal kilogrammides:

Väljapüütud hariliku tuuni töödeldud kaal kilogrammides:

Väljapüütud hariliku tuuniga seotud eBCD number / eBCDde numbrid:

Andmed toiminguga seotud abilaevade kohta:

Nimi:

Lipuriik:

ICCATi registreerimisnumber:

Väljapüütud hariliku tuuni sihtkoht (eksport, kohalik turg, muu) (märkige asjakohane)

Täpsustus vastuse „muu” kohta:

Riikliku vaatleja või asjakohasel juhul ICCATi piirkondliku vaatleja kinnitus:

Vaatleja nimi:

ICCATi nr:

Allkiri:

▼B



XVI LISA

VASTAVUSTABEL MÄÄRUSE (EL) 2016/1627 JA KÄESOLEVA MÄÄRUSE VAHEL



Määrus (EL) 2016/1627

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 1

Artikkel 3

Artikkel 5

Artikkel 4

–

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 11

Artikkel 7

Artikkel 12

Artikkel 8

Artikkel 13

Artikkel 9

Artikkel 14

Artikkel 10

Artikkel 16

Artikkel 11

Artikkel 17 ja I lisa

Artikkel 12

Artikkel 17 ja I lisa

Artikkel 13

Artikkel 18

Artikkel 14

Artikkel 19

Artikkel 15

Artikkel 20

Artikkel 16

Artikkel 21

Artikkel 17

Artikkel 25

Artikkel 18

Artikkel 22

Artikkel 19

Artikkel 23

Artikkel 20

Artikkel 26

Artikkel 21

Artikkel 4

Artikkel 22

Artikkel 27

Artikkel 23

Artikkel 28

Artikkel 24

Artikkel 30

Artikkel 25

Artikkel 31

Artikkel 26

Artikkel 32

Artikkel 27

Artikkel 36

Artikkel 28

Artikkel 37

Artikkel 29

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 33

Artikkel 31

Artikkel 34

Artikkel 32

Artikkel 35

Artikkel 33

Artikkel 40

Artikkel 34

Artikkel 41

Artikkel 35

Artikkel 43

Artikkel 36

Artikkel 44

Artikkel 37

Artikkel 51

Artikkel 38

Artikkel 42

Artikkel 39

Artikkel 45

Artikkel 40

Artikkel 46

Artikkel 41

Artikkel 46

Artikkel 42

Artikkel 47

Artikkel 43

Artikkel 48

Artikkel 44

Artikkel 49

Artikkel 45

Artikkel 50

Artikkel 46

Artikkel 51

Artikkel 47

Artikkel 55

Artikkel 48

Artikkel 56

Artikkel 49

Artikkel 57

Artikkel 50

Artikkel 38

Artikkel 51

Artikkel 39

Artikkel 52

Artikkel 58

Artikkel 53

Artikkel 15

Artikkel 54

Artikkel 59

Artikkel 55

Artikkel 60

Artikkel 56

Artikkel 62

Artikkel 57

Artikkel 63

Artikkel 58

Artikkel 64

Artikkel 59

Artikkel 68

Artikkel 60

Artikkel 70

Artikkel 61

Artikkel 71

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

V lisa

IV lisa

VI lisa

V lisa

III lisa

VI lisa

IV lisa

VII lisa

VIII lisa

VIII lisa

IX lisa

IX lisa

X lisa

X lisa

XI lisa

XI lisa

XII lisa

XII lisa

XIII lisa


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

( 3 ) Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2833, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 640/2010 (ELT L, 2023/2833, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2833/oj).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

( 7 ) Vt rakendusmäärust (EL) nr 404/2011.

( 8 ) See on ICCATi soovituses 06–07 ettenähtud sumpadesse paigutamise deklaratsioon.

( 9 ) See on ICCATi soovitus 18–10 laevade seiresüsteemide miinimumstandardi kohta ICCATi konventsiooni alal.

Top