LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Komoori Liidu all järgmisi pädevaid asutusi:

—	Euroopa Liit: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Mauritiusel asuva delegatsiooni vahendusel;

—	Komoori Liit: Komooride kalandusministeerium.

2.   Kalapüügi piirkond

Et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist, ei ole Euroopa Liidu laevadel lubatud kala püüda lähemal kui kümme meremiili iga saare kaldast.

Lisaks sellele ei ole Euroopa Liidu laevadel lubatud kala püüda kolme meremiili raadiuses peibutuspüügivahenditest, mis on paigaldatud Komoori Liidu kalandusministeeriumi poolt. Nimetatud ministeerium edastab ankurdatud peibutuspüügivahendite asukoha koordinaadid laevaomanikele kalapüügiloa väljastamisel.

Piirkondadest, kus navigatsioon ja kalapüük on keelatud, samuti nende piirkondade piiride muutustest tuleb ELi teavitada hiljemalt kaks kuud enne navigatsiooni- ja püügikeelu kehtestamist.

3.   Arvelduskonto

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Komoori Liit ELile selle Komooride Keskpangas avatud konto andmed, millele lepingu raames ELi laevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II   PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel käsitatakse mõistet „kalapüügiluba” õigusena püüda kala teatava ajavahemiku jooksul kindlaksmääratud piirkonnas või konkreetset kalaliiki.

1.   Tuunipüügiloa saamise eeltingimus – laeva abikõlblikkus

1.1.

Lepingu artiklis 7 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse, India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames toimuvast kalapüügist Komoori Liidu püügipiirkonnas ja on seotud Komooride kalandusalaste õigusaktidega, on täidetud.

1.2.

Iga püügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada Komooridel elav volitatud esindaja.

2.   Kalapüügilubade taotlemine

2.1.

Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad Komooride Liidu pädevatele asutustele loataotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 20 päeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

2.2.

Kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotlusele või asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt lisatakse taotlusele: i. tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse; ii. järgmiste isikute nimi, aadress ja kontaktandmed: — kalalaeva omanik, — kalalaeva käitaja, — laeva kohalik agent; iii. hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm × 10 cm; iv. laeva merekõlblikkuse tunnistus; v. laeva registreerimistunnistus; vi. VMSi transponderi andmed; vii. kalalaeva kontaktandmed (faks, e-post jne).

2.3.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes loatasu ettemakse kinnitus.

3.   Tasu

3.1.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele asutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad: — 4 235 eurot aastas tuunipüügiseineri kohta, mis vastab Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püütud 77 tonni eest maksmisele kuuluvatele loatasudele, — 2 475 eurot aastas pinnaõngejadalaeva kohta, mis vastab Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püütud 45 tonni eest maksmisele kuuluvatele loatasudele.

3.2.

Loatasu on 55 eurot iga Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta.

4.   Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

Pärast püügiloa taotluste ja ettemakse tasumise teate kättesaamist koostab Komoori Liit viivitamatult ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata Komoori Liidu riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Komoori Liit saata ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

Laevadel on lubatud kala püüda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja kuni püügiloa väljastamiseni. Kuni püügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutise nimekirja koopia.

5.   Kalapüügiloa väljastamine

Iga laeva kalapüügiluba väljastatakse laevaomanikule või tema agendile 15 tööpäeva jooksul pärast pädevalt asutuselt täieliku heakskiidu saamist.

Pädev asutus saadab kõnealuse püügiloa koopia viivitamata ELi Mauritiusel asuvale delegatsioonile.

Kui püügiluba on väljastatud ja kätte saadud, tuleb seda hoida kogu aeg laeva pardal.

6.   Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata ELile ja see asendab eespool osutatud ajutise nimekirja.

7.   Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning neid võib pikendada.

8.   Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule asendatava laevaga sama kategooria laevale antud uue kalapüügiloaga, tasumata selle eest uut ettemakset.

9.   Abilaevad

9.1.

Komooride seadustega sätestatud eeskirjad ja tingimused peavad nägema ette abilaevade lubamise võimaluse.

9.2.

Abilaevade load maksustamisele ei kuulu. Abilaevad peavad olema registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või kuuluma mõnele Euroopa äriühingule.

9.3.

Komooride asjaomased ametiasutused edastavad komisjonile ELi Mauritiusel asuva delegatsiooni vahendusel regulaarselt väljavõtte väljastatud lubadest.

III   PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.   Püügipäevik

1.1.

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab India Ookeani Tuunikomisjoni püügipäevikut, mis peab vastama IOTC kohaldatavatele resolutsioonidele püügitegevusega seotud andmete kogumise ja edastamise kohta.

1.2.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas.

1.3.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.4.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.   Püügiaruanded

2.1.

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Komoori Liidule püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas.

2.2.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt: i. Komoori Liidu sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Komoori Liidu kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist; püügipäeviku koopia esitatakse Komoori Liidu inspekteerimisrühmale; ii. kui Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Komoori Liidu sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal seitsme tööpäeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast Komoori Liidu püügipiirkonnast lahkumist: — e-posti teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud e-posti aadressile — või faksi teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud numbrile — või kirja teel riiklikule kalanduskontrolli asutusele.

2.3.

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Komoori Liidu kalapüügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus püügiaruanne.

2.4.

Kapten saadab kõigi püügipäevikute koopia ELi Mauritiusel asuvale delegatsioonile, Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele ja ühele järgmistest teadusinstituutidest: i. IRD (Institut de recherche pour le développement); ii. IEO (Instituto Español de Oceanografía); iii. IPMA (Instituto Português do Mar e da Atmosfèra).

2.5.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Komoori Liit peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Komoori Liit püügiloa uuendamisest keelduda. Komoori Liit teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

3.   Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügipäeviku ja püügitegevusega seotud andmete elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”) kasutuselevõtus kooskõlas 3. liites esitatud suunistega. Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks kõnealuse süsteemi kasutuselevõtu korra, eesmärgiga saada süsteem kasutusvalmis 1. juuliks 2015.

4.   Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude lõplik arvestus

4.1.

Kuni punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi kasutuselevõtuni määrab EL, võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

4.2.

EL edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Komoori Liidule ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. juulit.

4.3.

Alates punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi tegelikust kasutuselevõtust määrab EL lipuriigi kalapüügiseirekeskustes arhiveeritud püügipäevikute alusel iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

4.4.

EL edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Komoori Liidule ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. märtsi.

4.5.

Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

4.6.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud loatasu, mis on makstud püügiloa saamiseks, tasuvad laevaomanikud Komoori Liidu pädevatele asutustele täiendava makse käesoleva lisa I peatüki lõikes 3 osutatud kontole hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks.

IV   PEATÜKK

ÜMBERLAADIMINE JA LOSSIMINE

1.

Ümberlaadimine merel keelatud. Kõik Euroopa Liidu laevad, mis soovivad saaki Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas ümber laadida või lossida, peavad seda tegema Komoori Liidu sadamate reidil.

2.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten teatab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist nii Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed: — ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi; — kaubavedaja nimi; — ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž; — ümberlaadimise või lossimise kuupäev; — lossitava püügi uus omanik.

3.

Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama Komooride pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast lahkuda.

4.

Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas on keelatud kõik saagi ümberlaadimise või lossimisega seotud tegevused, mis ei sisaldu eespool osutatud punktides. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Komooride kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

V   PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

Iga ELi laev võtab oma kulul pardale vähemalt ühe (1) Komooride kvalifitseeritud meremehe Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas toimuval püügihooajal.

2.

Laevaomanikud valivad pädeva Komoori Liidu ametiasutuse esitatud nimekirjast välja laevale võetavad meremehed.

3.

Laevaomanik või tema esindaja edastab pädevale Komoori Liidu ametiasutusele oma laevale tööle võetud kohalike meremeeste nimed, märkega nende tööülesannete kohta meeskonnas.

4.

ELi laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

5.

Kohalike meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu pädevate Komoori Liidu asutustega. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

6.

AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate kokkuleppe alusel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

7.

Iga ELi laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei ilmu ettenähtud kuupäeval ja kellaajal laeva, langeb laevaomanikult automaatselt kohustus selle meremehe palkamiseks.

8.

Kui laevaomanikud ei täida lõikes 1 osutatud kohustust mõnel muul kui eelmises punktis osutatud põhjusel, peavad nad iga päeva kohta, mil laev asub Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot päeva ja laeva kohta. Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt käesoleva lisa III peatüki 4. jao punktis 6 sätestatud tähtaja jooksul.

9.

Summat kasutatakse kohalike meremeeste/kalameeste koolituseks ja see makstakse arvelduskontole, mille pädevad Komooride ametiasutused teatavaks teevad.

VI   PEATÜKK

VAATLEJAD

1.

Laevad, millel lubatakse lepingu alusel kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Komooride ametiasutuste poolt määratud vaatlejad, kes on eelistatult piirkondlikul tasandil akrediteeritud.

1.1.

Komoori Liidu kalandusministeeriumi nõudmisel võtavad tuunipüügilaevad pardale ministeeriumi poolt nimetatud vaatleja, kelle eesmärgiks on teostada järelevalvet Komooride vetes teostatava püügi üle.

1.2.

Komoori Liidu pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse ELile kohe pärast koostamist ja nende võimalikud muudatused edastatakse iga kolme kuu tagant.

1.3.

Püügiloa väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab Komoori Liidu pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime. Nimetatud asutus määrab kindlaks ka vaatleja pardalviibimise aja.

2.

Vaatleja pardalevõtmise tingimused lepitakse ühiselt laevaomaniku või tema esindaja ja Komooride ametiasutuste poolt kokku.

3.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku poolt valitud sadamas. Asjaomased laevaomanikud edastavad pädevatele asutustele kümme päeva varem vaatlejate pardalevõtmise kavandatava kuupäeva ja sadama.

4.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on Komooride vaatleja võetud, lahkub Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Komoori Liitu laevaomaniku kulul.

5.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

6.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid: — jälgib laevade püügitegevust; — kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta; — märgib üles kasutatavad püügivahendid; — kontrollib Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid; — kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalaliikide, koorikloomade ja peajalgsete liikide koguseid; — edastab raadio teel püügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

7.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

8.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

9.

Pardal olles peab vaatleja: — võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki, — suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

10.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Komoori Liidu pädevatele asutustele ja saadab koopia ELi Mauritiusel asuvale delegatsioonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel aruandele alla. Aruande koopia jäetakse teadusvaatleja laevalt lahkumisel kaptenile.

11.

Laevaomanik tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused, kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

12.

Vaatleja palga ja sotsiaalmaksu maksavad Komoori Liidu pädevad asutused.

VII   PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTSIOON

1.   Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.1.

Euroopa laevad, mis kavatsevad siseneda Komoori Liidu kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda, teavitavad kalanduse kontrollimise eest vastutavat Komooride ametiasutust vähemalt kolm tundi enne vastavat tegevust.

1.2.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige: i. kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti; ii. iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna; iii. toodete liigi ja esitusviisi.

1.3.

Teave edastatakse eelistatavalt e-posti teel või selle võimaluse puudumisel faksi teel. Komoori Liit saadab viivitamata e-posti või faksi teel vastu kättesaamisteate.

1.4.

Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks Komoori Liidu asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

2.   Koostöö võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu

Selleks et tõhustada järelevalvet püügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse üle, märgivad Euroopa Liidu laevade kaptenid ära iga sellise laeva viibimise Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas, kes ei ole nende laevade nimekirjas, kellel on luba Komoori Liidus kala püüda.

Kui ELi kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata vaatlust teostanud laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda edastab teabe Euroopa Liidule või viimase määratud asutusele. EL edastab nimetatud teabe Komoori Liidule.

Komoori Liit edastab ELile võimalikult kiiresti oma käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

3.   Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

3.1.   Laevade asukohateated – VMS-süsteem

Kalapüügiloaga ELi laevad peavad olema varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama

a.	laeva tunnusandmeid;

b.	laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c.	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d.	laeva kiirust ja kurssi.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 2. liites osutatud vormingus.

esimene Komoori Liidus kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”; Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateateid registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

3.2.   Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

Kapten tagab, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Rikkis VMS-süsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Komoori Liidu kalapüügipiirkonda siseneda.

Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas juba kala püüdmas, parandatakse või asendatakse laeva VMS-süsteem võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele, lipuriigi kotrollikeskusele ja Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele e-postiga või faksi teel vähemalt iga kuue tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.3.   Asukohateadete turvaline edastamine Komoori Liidule

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Komooride Kalandusjärelevalve Keskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Komooride Kalandusjärelevalve Keskuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Komooride Kalandusjärelevalve Keskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

3.4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

Komoori Liit tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Komoori Liidus kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

3.5.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Komooride Kalandusjärelevalve Keskus taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Komooride Kalandusjärelevalve Keskus peab edastama dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Komooride Kalandusjärelevalve Keskus teavitab lipuriigi kontrollikeskust ja ELi viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Komooride Kalandusjärelevalve Keskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

4.   Inspekteerimine merel

Püügiluba omavate ELi laevade inspekteerimist merel Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas teostavad Komoori Liidu inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt kindlakstehtav.

Enne pardale tulekut teavitavad volitatud inspektorid ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta.

Volitatud inspektorid jäävad ELi laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „keeldus alla kirjutamast”.

Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VIII peatüki kohaselt ka ELile.

5.   Inspekteerimine sadamas

Saaki lossiva või ümberlaadiva ELi laeva inspekteerimist Komooride sadamas teostavad Komooride inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt kindlakstehtav.

Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta. Komooride inspektorid jäävad ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle lossimis- või ümberlaadimisoperatsioonile ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Komooride inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „keeldus alla kirjutamast”.

Komooride inspektorid annavad inspekteerimise lõpus ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VIII peatüki kohaselt ka ELile.

VIII   PEATÜKK

RIKKUMISED

1.   Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi laeva poolt Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

2.   Laeva kinnipidamine

Komoori Liidu kehtivate õigusaktide kohaselt võib täheldatud rikkumise korral sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma teda tagasi Komoori Liidu sadamasse.

Komoori Liit teatab ELile elektroonilisel teel 24 tunni jooksul kalapüügiloaga ELi laeva mis tahes põhjusel kinnipidamisest. Teatises esitatakse aresti ja/või kinnipidamise põhjused.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Komooride Kalandusjärelevalve Keskus on korraldanud ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise teatamisest nõupidamise, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel osalevad laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.   Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus

Täheldatud rikkumise eest kohaldatava karistuse määrab Komoori Liit kehtivate õigusaktide sätete kohaselt.

Enne kohtumenetluse alustamist toimub Komooride ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus sõbraliku lahenduse leidmiseks. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

4.   Kohtumenetlus – pangatagatis

Kui eespool osutatud kokkuleppemenetluses kokkuleppele ei jõuta ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, annab rikkumisega seotud laeva omanik pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Komoori Liit, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)	täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Komoori Liit teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.