Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping

PÕHIPUNKTID

Euroopa ühendused (esimene sammas)

See koondab kolme algse ELi organisatsiooni tavapärast tegevust, töökorda ja otsustamismenetlusi:

• Euroopa Majandusühendus,
• Euroopa Söe- ja Teraseühendus,
• Euratom.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (teine sammas)

Selle eesmärgid on:

• kaitsta ELi ühiseid väärtusi, põhihuve ja sõltumatust;
• tugevdada ELi ja selle liikmesriikide julgeolekut;
• säilitada rahu ja rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtetega;
• edendada rahvusvahelist koostööd;
• arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

Koostöö justiits- ja siseküsimustes (kolmas sammas)

Selle eesmärk on tagada üldsusele kõrgetasemeline kaitse:

• luues ühenduse välispiiride reeglid ja kontroll;
• võideldes terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse ja rahvusvaheliste pettustega;
• tehes õigusalast koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades;
• luues Euroopa Politseiameti (Europol) liikmesriikide politseijõudude vaheliseks teabevahetuseks;
• võideldes ebaseadusliku sisserändega;
• edendades ühist varjupaigapoliitikat.

Majandus- ja rahaliit

ELi riigid peavad:

• kooskõlastama oma majanduspoliitikat;
• pakkuma mitmepoolset järelevalvet kooskõlastamise kohta;
• järgima finants- ja eelarvedistsipliini.

Ühisraha (euro)

See:

• toimub kolmes etapis:
  • kapitali liikumise liberaliseerimine (alates 1. jaanuarist 1990);
  • riikide majanduspoliitika vastastikune lähenemine (alates 1. jaanuarist 1994);
  • ühisraha ja Euroopa Keskpanga loomine (hiljemalt 1. jaanuarist 1999);
• sätestab inflatsiooni, riigivõla tasemete, intressimäärade ja vahetuskursside kriteeriumid, millele riigid peavad enne euro kasutuselevõtmist vastama;
• annab Ühendkuningriigile (¹) loobumisvõimaluse kolmandast etapist ja käsitleb Taanile kohaldatavaid sätteid seoses rahvahääletusega enne selles etapis osalemist.

Uued poliitikavaldkonnad

ELi vastutuse alla kuuluvad:

• üleeuroopalised võrgud (TEN);
• tööstuspoliitika;
• tarbijakaitse;
• haridus ja kutseõpe;
• noorte küsimused;
• kultuur.

Sotsiaalprotokoll

• Sellega laieneb ELi kohustus järgnevale:
  • edendada tööhõivet;
  • parandada elamis- ja töötingimusi;
  • pakkuda piisavat sotsiaalkaitset;
  • pidada sotsiaaldialoogi;
  • arendada inimressursse, et tagada kõrge ja jätkusuutlik tööhõive tase;
  • integreerida tööturult tõrjutud isikuid.
• Ühendkuningriigil (¹) on võimalus sotsiaalprotokollist loobuda.

Euroopa kodakondsus

Sellega antakse igale ELi riigi kodanikule õigus:

• vabalt reisida ja elada mistahes ELi liikmesriigis;
• hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel oma elukohariigis;
• saada diplomaatilist abi ja konsulaarkaitset teiste liikmesriikide saatkondades või konsulaatides;
• pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja esitada kaebusi ELi haldusliku ametiseisundi kuritarvitamise kohta Euroopa ombudsmanile.

Institutsioonilised muudatused

Siia hulka kuuluvad:

• suuremad seadusandlikud volitused Euroopa Parlamendile;
• suurem häälteenamus, kui ELi valitsused võtavad vastu õigusakte;
• regioonide komitee loomine;
• subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamine, mille alusel EL sekkub vaid siis, kui ELi tasandi meetmed on efektiivsemad kui riigi tasandi omad.