Rooma leping (EMÜ)

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

• EMÜ ja ühisturu eesmärk oli
  • muuta kaubanduse ja tootmise tingimusi nende kuue liikme territooriumil ning
  • olla sammuks Euroopa tihedama poliitilise lõimituse suunas.

Konkreetsed eesmärgid

Allakirjutanud leppisid kokku järgmises:

• panna alus üha tihedamale liidule Euroopa rahvaste vahel;
• tagada neid eraldavaid kaubandus- ja muid barjääre lammutavate ühismeetmetega oma riikide majanduslik ja sotsiaalne progress;
• parandada oma kodanike elu- ja töötingimusi;
• tagada tasakaalustatud kaubandus ja aus konkurents;
• vähendada erinevate EMÜ piirkondade vahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi;
• kaotada ühise kaubanduspoliitika abil järk-järgult rahvusvahelise kaubanduse piirangud;
• järgida ÜRO põhikirja põhimõtteid;
• oma ressursse ühendades säilitada ja tugevdada rahu ja vabadust ning kutsuda teisi samu ideaale järgivaid Euroopa rahvaid üles nende jõupingutustega ühinema.

Ühisturg

Kõnealuse lepinguga

• asutatakse ühisturg, milles allakirjutanud riigid kohustuvad järk-järgult kooskõlastama oma majanduspoliitikat;
• luuakse ühtne majanduspiirkond koos vaba konkurentsiga ettevõtjate vahel. Sellega pannakse alus juba teistes lepingutes (Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) ja Euratom) käsitletud kauba- ja teenustevahetust reguleerivaid tingimusi ületavate tingimuste lähendamisele;
• keelatakse üldiselt piiravad kokkulepped ja valitsuse subsiidiumid, mis võivad mõjutada nende kuue riigi vahelist kaubavahetust;
• hõlmatakse käesolevate kokkulepete ja tolliliiduga nende kuue liikme ülemeremaid ja -territooriume, et edendada nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Tolliliit

• Kõnealuse lepinguga kaotati kvoodid (st impordi ülemmäärad) ja tollimaksud kuue allakirjutanud riigi vahel.
• Sellega kehtestati ühine välistariifistik impordile väljastpoolt EMÜd, asendades erinevate riikide varasemad tariifid.
• Tolliliiduga kaasnes ühine kaubanduspoliitika. See poliitika, mida juhitakse EMÜ tasandil (mitte enam riiklikul tasandil), eristab tolliliitu lihtsast vabakaubanduse assotsiatsioonist.

Ühised poliitikavaldkonnad

• Kõnealuse lepinguga sätestati kohe algusest, et konkreetsed poliitikavaldkonnad on liikmesriikide vahel ühised, sealhulgas
  • ühine põllumajanduspoliitika (artiklid 38–47);
  • ühine kaubanduspoliitika (artiklid 110–116);
  • transpordipoliitika (artiklid 74–84).
• Sellega nähti ette teiste ühiste poliitikavaldkondade loomise võimalus, kui see peaks osutuma vajalikuks. Pärast 1972. aastat kehtestas EMÜ ühismeetmeid keskkonna-, regionaal-, sotsiaal- ja tööstuspoliitika valdkonnas.
• Nende poliitikavaldkondadega koos loodi
  • Euroopa Sotsiaalfond, et parandada töötajate töövõimalusi ja elukvaliteeti;
  • Euroopa Investeerimispank (EIP), et soodustada investeeringute rahastamisega EMÜ majanduse arengut.

Institutsioonid

• Kõnealuse lepinguga loodi institutsioone ja otsustusmehhanisme, mis võimaldavad väljendada nii riiklikke huve kui ka ühist nägemust.
• Peamised institutsioonid olid
  • ministrite nõukogu;
  • komisjon;
  • parlamentaarne assamblee (millest sai hiljem Euroopa Parlament);
  • kohus.
• Neist esimest kolme nõustab otsustusprotsessis majandus- ja sotsiaalkomitee.