Terrorismivastane võitlus

Euroopa Liidu (EL) terrorismivastane võitlus kuulub politsei ja õiguskaitseasutuste kuritegevusealase koostöö alla ning on seega Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) V jaotise reguleerimisalas. ELTLi artiklis 83 määratletakse terrorism raske kuriteona.

EL on kehtestanud terrorismi vastu võitlemiseks mitu õigusakti. Näiteks direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, milles muu hulgas nähakse ette miinimumnormid, mis käsitlevad terroriaktide määratlemist. Teine näide on määrus (EL) 2019/1148, millega kehtestatakse normid, et ennetada kemikaalide väärkasutamist omatehtud pommide valmistamiseks.

EL avaldas 2020. aasta juulis julgeolekuliidu strateegia. Selles sätestatakse vahendid ja meetmed, mis tuleb järgmise viie aasta jooksul välja töötada, et tagada turvalisus nii füüsilises kui ka digikeskkonnas. Inimeste kaitse ELis terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest on üks selle strateegilistest prioriteetidest.

Vägivaldse äärmusluseni viiv terrorism ja radikaliseerumine süvenevad ning kujutavad endist viisi suurt ohtu eurooplaste ja nende eluviisi turvalisusele. ELi koordineeritud tegevus on asendamatu, et tagada meetmete tulemuslikkus ELi inimeste kaitseks. EL ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd, et terrorismi vastu võidelda ja seda ennetada nii võrgukeskkonnas kui ka väljaspool seda. Seetõttu võttis Euroopa Komisjon 2020. aasta detsembris vastu ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava, mis rajab teed terrorismivastasele võitlusele eelseisvatel aastatel. Tegevuskava eesmärk on paremini prognoosida ohte, tõhustada ennetustööd, aidata kaitsta inimesi, avalikke kohti ja taristuid ning tulemuslikult reageerida aset leidnud terrorirünnakutele.