Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu leping

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

• Maastrichti leping on ambitsioonikas. Sellega luuakse Euroopa Liit. Liit tugineb kolmele harule (nn sambale):
  • Euroopa ühendused,
  • ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ning
  • ELi valitsuste koostöö justiits- ja siseküsimustes.
• Väljapaistvamad uuendused hõlmavad seda, et lepinguga:
  • pannakse alus majandus- ja rahaliidule, ühisrahale (euro) ja sätestatatakse selle kasutamise kriteeriumid;
  • sätestatakse kuue uue ELi ühise poliitikavaldkonna õiguslik alus;
  • tugevdatakse Euroopa Parlamendi volitusi, ning
  • võetakse kasutusele mõiste Euroopa kodakondsus.

PÕHIPUNKTID

Euroopa ühendused (esimene sammas)

See koondab kolme algse ELi organisatsiooni tavapärast tegevust, töökorda ja otsustamismenetlusi:

• Euroopa Majandusühendus,
• Euroopa Söe- ja Teraseühendus,
• Euratom.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (teine sammas)

Selle eesmärgid on:

• kaitsta ELi ühiseid väärtusi, põhihuve ja sõltumatust;
• tugevdada ELi ja selle liikmesriikide julgeolekut;
• säilitada rahu ja rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtetega;
• edendada rahvusvahelist koostööd;
• arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

Koostöö justiits- ja siseküsimustes (kolmas sammas)

Selle eesmärk on tagada üldsusele kõrgetasemeline kaitse:

• luues ühenduse välispiiride reeglid ja kontroll;
• võideldes terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse ja rahvusvaheliste pettustega;
• tehes õigusalast koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades;
• luues Euroopa Politseiameti (Europol) liikmesriikide politseijõudude vaheliseks teabevahetuseks;
• võideldes ebaseadusliku sisserändega;
• edendades ühist varjupaigapoliitikat.

Majandus- ja rahaliit

ELi riigid peavad:

• kooskõlastama oma majanduspoliitikat;
• pakkuma mitmepoolset järelevalvet kooskõlastamise kohta;
• järgima finants- ja eelarvedistsipliini.

Ühisraha (euro)

See:

• toimub kolmes etapis:
  • kapitali liikumise liberaliseerimine (alates 1. jaanuarist 1990);
  • riikide majanduspoliitika vastastikune lähenemine (alates 1. jaanuarist 1994);
  • ühisraha ja Euroopa Keskpanga loomine (hiljemalt 1. jaanuarist 1999);
• sätestab inflatsiooni, riigivõla tasemete, intressimäärade ja vahetuskursside kriteeriumid, millele riigid peavad enne euro kasutuselevõtmist vastama;
• annab Ühendkuningriigile (1) loobumisvõimaluse kolmandast etapist ja käsitleb Taanile kohaldatavaid sätteid seoses rahvahääletusega enne selles etapis osalemist.

Uued poliitikavaldkonnad

ELi vastutuse alla kuuluvad:

• üleeuroopalised võrgud (TEN);
• tööstuspoliitika;
• tarbijakaitse;
• haridus ja kutseõpe;
• noorte küsimused;
• kultuur.

Sotsiaalprotokoll

• Sellega laieneb ELi kohustus järgnevale:
  • edendada tööhõivet;
  • parandada elamis- ja töötingimusi;
  • pakkuda piisavat sotsiaalkaitset;
  • pidada sotsiaaldialoogi;
  • arendada inimressursse, et tagada kõrge ja jätkusuutlik tööhõive tase;
  • integreerida tööturult tõrjutud isikuid.
• Ühendkuningriigil (1) on võimalus sotsiaalprotokollist loobuda.

Euroopa kodakondsus

Sellega antakse igale ELi riigi kodanikule õigus:

• vabalt reisida ja elada mistahes ELi liikmesriigis;
• hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel oma elukohariigis;
• saada diplomaatilist abi ja konsulaarkaitset teiste liikmesriikide saatkondades või konsulaatides;
• pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja esitada kaebusi ELi haldusliku ametiseisundi kuritarvitamise kohta Euroopa ombudsmanile.

Institutsioonilised muudatused

Siia hulka kuuluvad:

• suuremad seadusandlikud volitused Euroopa Parlamendile;
• suurem häälteenamus, kui ELi valitsused võtavad vastu õigusakte;
• regioonide komitee loomine;
• subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamine, mille alusel EL sekkub vaid siis, kui ELi tasandi meetmed on efektiivsemad kui riigi tasandi omad.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Leping allkirjastati 7. veebruaril 1992 ja see jõustus 1. novembril 1993.

TAUST

Maastrichti leping, ametlikult tuntud kui Euroopa Liidu leping, tähistas „a uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises“, andes eelmistele ühendustele poliitilise mõõtme.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu leping (EÜT C 191, 29.7.1992, lk 1–112)

Viimati muudetud: 21.03.2018

---

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).