Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Summaries of EU Legislation

Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping

Go to the summaries’ table of contents

Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu leping

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

  • Maastrichti leping on ambitsioonikas. Sellega luuakse Euroopa Liit. Liit tugineb kolmele harule (nn sambale):
  • Väljapaistvamad uuendused hõlmavad seda, et lepinguga:

PÕHIPUNKTID

Euroopa ühendused (esimene sammas)

See koondab kolme algse ELi organisatsiooni tavapärast tegevust, töökorda ja otsustamismenetlusi:

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (teine sammas)

Selle eesmärgid on:

  • kaitsta ELi ühiseid väärtusi, põhihuve ja sõltumatust;
  • tugevdada ELi ja selle liikmesriikide julgeolekut;
  • säilitada rahu ja rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtetega;
  • edendada rahvusvahelist koostööd;
  • arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

Koostöö justiits- ja siseküsimustes (kolmas sammas)

Selle eesmärk on tagada üldsusele kõrgetasemeline kaitse:

Majandus- ja rahaliit

ELi riigid peavad:

Ühisraha (euro)

See:

  • toimub kolmes etapis:
  • sätestab inflatsiooni, riigivõla tasemete, intressimäärade ja vahetuskursside kriteeriumid, millele riigid peavad enne euro kasutuselevõtmist vastama;
  • annab Ühendkuningriigile loobumisvõimaluse kolmandast etapist ja käsitleb Taanile kohaldatavaid sätteid seoses rahvahääletusega enne selles etapis osalemist.

Uued poliitikavaldkonnad

ELi vastutuse alla kuuluvad:

Sotsiaalprotokoll

  • Sellega laieneb ELi kohustus järgnevale:
    • edendada tööhõivet;
    • parandada elamis- ja töötingimusi;
    • pakkuda piisavat sotsiaalkaitset;
    • pidada sotsiaaldialoogi;
    • arendada inimressursse, et tagada kõrge ja jätkusuutlik tööhõive tase;
    • integreerida tööturult tõrjutud isikuid.
  • Ühendkuningriigil on võimalus sotsiaalprotokollist loobuda.

Euroopa kodakondsus

Sellega antakse igale ELi riigi kodanikule õigus:

Institutsioonilised muudatused

Siia hulka kuuluvad:

  • suuremad seadusandlikud volitused Euroopa Parlamendile;
  • suurem häälteenamus, kui ELi valitsused võtavad vastu õigusakte;
  • regioonide komitee loomine;
  • subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamine, mille alusel EL sekkub vaid siis, kui ELi tasandi meetmed on efektiivsemad kui riigi tasandi omad.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Leping allkirjastati 7. oktoobril 1992 ja see jõustus 1. novembril 1993.

TAUST

Maastrichti leping, ametlikult tuntud kui Euroopa Liidu leping, tähistas „a uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises“, andes eelmistele ühendustele poliitilise mõõtme.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu leping (EÜT C 191, 29.7.1992, lk 1–112)

Viimati muudetud: 21.03.2018

Top