Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping
KOKKUVÕTE:
Euroopa Liidu leping
MIS ON LEPINGU EESMÄRK?
-
Maastrichti leping on ambitsioonikas. Sellega luuakse Euroopa Liit. Liit tugineb kolmele harule (nn sambale):
-
Väljapaistvamad uuendused hõlmavad seda, et lepinguga:
PÕHIPUNKTID
Euroopa ühendused (esimene sammas)
See koondab kolme algse ELi organisatsiooni tavapärast tegevust, töökorda ja otsustamismenetlusi:
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (teine sammas)
Selle eesmärgid on:
-
kaitsta ELi ühiseid väärtusi, põhihuve ja sõltumatust;
-
tugevdada ELi ja selle liikmesriikide julgeolekut;
-
säilitada rahu ja rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtetega;
-
edendada rahvusvahelist koostööd;
-
arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.
Koostöö justiits- ja siseküsimustes (kolmas sammas)
Selle eesmärk on tagada üldsusele kõrgetasemeline kaitse:
Majandus- ja rahaliit
ELi riigid peavad:
Ühisraha (euro)
See:
-
toimub kolmes etapis:
-
sätestab inflatsiooni, riigivõla tasemete, intressimäärade ja vahetuskursside kriteeriumid, millele riigid peavad enne euro kasutuselevõtmist vastama;
-
annab Ühendkuningriigile (1) loobumisvõimaluse kolmandast etapist ja käsitleb Taanile kohaldatavaid sätteid seoses rahvahääletusega enne selles etapis osalemist.
Uued poliitikavaldkonnad
ELi vastutuse alla kuuluvad:
Sotsiaalprotokoll
-
Sellega laieneb ELi kohustus järgnevale:
-
edendada tööhõivet;
-
parandada elamis- ja töötingimusi;
-
pakkuda piisavat sotsiaalkaitset;
-
pidada sotsiaaldialoogi;
-
arendada inimressursse, et tagada kõrge ja jätkusuutlik tööhõive tase;
-
integreerida tööturult tõrjutud isikuid.
-
Ühendkuningriigil (1) on võimalus sotsiaalprotokollist loobuda.
Euroopa kodakondsus
Sellega antakse igale ELi riigi kodanikule õigus:
Institutsioonilised muudatused
Siia hulka kuuluvad:
-
suuremad seadusandlikud volitused Euroopa Parlamendile;
-
suurem häälteenamus, kui ELi valitsused võtavad vastu õigusakte;
-
regioonide komitee loomine;
-
subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamine, mille alusel EL sekkub vaid siis, kui ELi tasandi meetmed on efektiivsemad kui riigi tasandi omad.
MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?
Leping allkirjastati 7. veebruaril 1992 ja see jõustus 1. novembril 1993.
TAUST
Maastrichti leping, ametlikult tuntud kui Euroopa Liidu leping, tähistas „a uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises“, andes eelmistele ühendustele poliitilise mõõtme.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Liidu leping (EÜT C 191, 29.7.1992, lk 1–112)
Viimati muudetud: 21.03.2018
Top