13.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 345/70

Raportöör:

Juan MENDOZA CASTRO

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab komisjoni ettepaneku heaks ja peab seda määruse (EÜ) nr 1/2003 tõhusa rakendamise jaoks hädavajalikuks meetmeks.

1.2.

Kuigi jätkuvalt esineb erinevusi, on vabatahtliku ühtlustamise abil liikmesriikide süsteeme omavahel märkimisväärselt lähendatud, võttes eeskujuks Euroopa Liidu standardid.

1.3.

Euroopa konkurentsivõrgustiku raames toimiva menetluste algatamise süsteemiga tuleb vältida eri liikmesriikide menetluste võimalikku dubleerimist.

1.4.

Komitee teeb ettepaneku kaaluda tulevikus tsiviil- ja haldusõiguse sisu reguleerimist määrusega.

1.5.

Konkurentsipoliitika peab tagama võrdsed võimalused. Komitee rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide konkurentsiasutustel oleksid seaduslikud vahendid ja meetmed, et salajaste kartellikokkulepete vastu võidelda, ning toonitab, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamine põhjustab tõsist kahju.

1.6.

Uurimise all olevate isikute põhiõigustest kinnipidamine peab toimuma kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täieliku järgimisega.

1.7.

Komitee väljendab muret liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatuses ja ressurssides ilmnevate tõsiste puuduste pärast, mida esineb praegu paljudes liikmesriikides. On väga oluline, et liikmesriikide konkurentsiasutused oleksid ka tegelikult sõltumatud ja seepärast peavad nende juhtkonda kuuluma tõendatud töökogemusega sõltumatud eksperdid. Töötajaskond omakorda peab olema stabiilne ja saanud piisava erialase koolituse.

1.8.

Konkurentsivastasest tegevusest põhjustatud kahju on sageli raske või isegi võimatu korvata. Seepärast soovitab komitee, et liikmesriikide konkurentsiasutustele antavaid volitusi kasutataks ka ennetusmeetmeteks.

1.9.

Komitee on juba väljendanud seisukohta, et karistuste määr peab olema ennetava mõjuga ja karistusi tuleb korduvate rikkumiste korral suurendada, ning on nõus, et pädeva asutuse karistuste kehtestamise võime on konkurentsipoliitika keskne osa.

1.10.

Tavaliselt leebeid meetmeid rakendava komisjoni kogemust võib lugeda positiivseks. Selleks et eksisteeriks tõeline Euroopa konkurentsiõigus, on oluline, et liikmesriikide konkurentsiasutused rakendaksid neid meetmeid ühetaoliselt. Siiski ei tohi leebus tähendada seda, et kahju kannatanud (sh tarbijad) ei saa nõuda ühishagide kaudu hüvitist kantud kahju korvamiseks.

1.11.

Liikmesriikide konkurentsiasutuste tegevuse riikidevaheline olemus muudab konkurentsiasutuste vastastikuse abi hädavajalikuks.

1.12.

Direktiivi ülevõtmisel tuleb aegumistähtaegade peatamist kohandada liikmesriikides kehtivate aegumise üldeeskirjadega.

1.13.

Liikmesriikide konkurentsiasutustele iseseisva menetlemisõiguse andmine on asjakohane, sest selle õiguse puudumine takistab teatud liikmesriikides asutuse tõhusat tööd.

1.14.

Komitee rõhutab, et on oluline, et liikmesriikide konkurentsiasutused saaksid kasutada igat tüüpi tõendeid, olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse.

1.15.

On vaja korraldada teabekampaaniaid, sest suurem osa üldsusest ei ole konkurentsieeskirjadest teadlik.

2.1.

ELi liikmesriigid on Euroopa Komisjoni jaoks olulised partnerid ELi konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 on ELi liikmesriikide konkurentsiasutused alates 2004. aastast volitatud kohaldama ELi konkurentsieeskirju koos komisjoniga. Üle kümne aasta on nii komisjon kui ka liikmesriikide konkurentsiasutused taganud Euroopa konkurentsivõrgustiku raames tehtavas tihedas koostöös ELi konkurentsieeskirjade täitmise. Kõnealune võrgustik loodi 2004. aastal otseselt sellel eesmärgil.

2.2.

ELi konkurentsieeskirjade täitmise tagamine on nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide konkurentsiasutuste jaoks oluline vahend, millega luuakse avatud, konkurentsivõimeline ja innovaatiline ühtne turg ning aidatakse kaasa majanduskasvu saavutamisele ja töökohtade loomisele olulistes majandussektorites, eelkõige energeetika, telekommunikatsiooni, digitaalmajanduse ja transpordi valdkonnas.

2.3.

ELi konkurentsieeskirjad on üks siseturu peamisi tunnuseid: kui konkurents on moonutatud, ei saa siseturg saavutada oma täit potentsiaali ega luua soodsaid tingimusi jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Oluline element siseturu süvendamisel ja õiglasemaks muutmisel on siseturu eeskirjade täitmise tõhus tagamine, et selle pakutavad võimalused jõuaksid kodanikeni.

2.4.

ELi konkurentsieeskirjade täitmine on nüüd sellisel tasemel, mida komisjon ei oleks kunagi üksinda saavutanud. Üldjuhul uurib komisjon konkurentsivastaseid tavasid või lepinguid, mis mõjutavad konkurentsi kolmes või enamas liikmesriigis või kui see on kasulik üleeuroopalise pretsedendi loomiseks. Liikmesriikide konkurentsiasutustel on tavaliselt head võimalused tegutsemiseks, kui konkurentsi mõjutatakse oluliselt nende territooriumil. Konkurentsiasutustel on teadmised selle kohta, kuidas turud nende enda liikmesriigis toimivad.

2.5.

Liikmesriikide konkurentsiasutustel on kasutamata potentsiaali ELi konkurentsieeskirjade täitmise tõhusamaks tagamiseks. Määruses (EÜ) nr 1/2003 ei ole käsitletud vahendeid ja meetmeid, mille abil liikmesriikide konkurentsiasutused ELi konkurentsieeskirju kohaldavad, ning paljudel konkurentsiasutustel puuduvad vahendid, mida nad vajaksid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tõhusaks tagamiseks.

2.6.

Liikmesriikide konkurentsiasutuste vahendite ja tagatiste puudused ja piirangud tähendavad seda, et konkurentsivastaseid tavasid kasutavad ettevõtjad võivad puutuda kokku väga erinevate menetluste tulemustega sõltuvalt liikmesriigist, kus nad tegutsevad. ELi toimimise lepingu artiklite 101 või 102 rakendamine ei pruugi nende suhtes üldse kehtida või on see väga ebatõhus, näiteks seetõttu, et tõendeid konkurentsivastase tegevuse kohta pole võimalik koguda või võivad ettevõtjad trahvidest kõrvale hoiduda. ELi konkurentsieeskirjade täitmise ebaühtlane tagamine moonutab siseturul konkurentsi ning see kahjustab detsentraliseeritud rakendamise süsteemi, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 1/2003.

2.7.

Seepärast peab komisjon vajalikuks seadusandlikku ettepanekut, millel on kaks strateegilist eesmärki:

2.8.

Liikmesriikide konkurentsiasutuste võimalus anda üksteisele vastastikust abi tagab võrdsemad tingimused ja tiheda koostöö Euroopa konkurentsivõrgustiku raames.

3.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab komisjoni ettepaneku heaks ja peab seda määruse (EÜ) nr 1/2003 tõhusa rakendamise jaoks hädavajalikuks meetmeks. Euroopa konkurentsisüsteemi loomiseks tuleb kõrvaldada hetkel osas liikmesriikides valitsevad takistused ja puudused, et rakendada täielikult ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102.

3.2.

Määrusest (EÜ) nr 1/2003 tulenev konkurentsieeskirjade detsentraliseeritud rakendamine ei ole toonud kaasa konkurentsipoliitika jõustamise volituste killustumist, nagu kardeti. Kuigi jätkuvalt esineb erinevusi, on vabatahtliku ühtlustamise abil liikmesriikide süsteeme omavahel märkimisväärselt lähendatud, võttes eeskujuks Euroopa Liidu standardid (1).

3.3.

Komitee rõhutab, et jagatud pädevuse tõttu (ELi ja liikmesriikide pädevus) on teatud juhtudel vaja jõupingutusi, et teha õigusaktide ja riiklike asutustega seotud kohandusi. Euroopa konkurentsivõrgustiku raames toimiva menetluste algatamise süsteemiga tuleb igal juhul vältida eri liikmesriikide menetluste võimalikku dubleerimist.

3.4.

Komisjon leiab, et direktiiv on sobiv vahend, kuna see austab „liikmesriikide juriidilisi traditsioone ja institutsioonilisi eripärasid“. Siiski tuleb selleks, et liikmesriikide konkurentsiasutused kohaldaksid eeskirju ühetaoliselt ja järjepidevalt, eelkõige karistuste loetelu (V peatükk) ja trahvide eest kaitsmise ja nende vähendamise (VI peatükk) osas, kõrvaldada praegu valitsev suur mitmekesisus. Komitee teeb seepärast ettepaneku kaaluda tulevikus tsiviil- ja haldusõiguse sisu määrusega reguleerimist, säilitades samal ajal kriminaalõiguse valdkonnas liikmesriikide täieliku autonoomia.

3.5.

Konkurentsipoliitika peab tagama võrdsed võimalused. Komitee rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide konkurentsiasutustel oleksid seaduslikud vahendid ja meetmed, et salajaste kartellikokkulepete (mõiste on määratletud ettepaneku artikli 2 punktis 9) vastu võidelda, ning rõhutab tungivalt, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, millega tegelevad tavaliselt suurettevõtjad või ettevõtjate ühendused, põhjustab tõsist kahju teistele ettevõtjatele (eelkõige VKEdele), tarbijatele ja kasutajatele.

3.6.

Liikmesriigid peavad kaaluma teabekampaaniate korraldamist, sest suurem osa üldsusest ei ole konkurentsieeskirjadest teadlik.

4.1.1.

Komisjoni ettepanekus nimetatakse üldisi liidu õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) põhimõtteid nii, et see tagatis hõlmab kinnipidamist äriühingute kaitse õigusest, ettevõtlusvabaduse õigusest, õigusest omandile, õigusest heale haldusele ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artiklid 16, 17, 41 ja 47).

4.1.2.

Komitee tuletab meelde, et selliste ulatuslike volituste tunnustamine, mis peavad liikmesriikide konkurentsiasutustel oma ülesannete täitmiseks olema, tähendab juurdlusaluste õigustele kaitsemeetmete ja tagatiste loomist ning see peab toimuma kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täieliku rakendamisega. Nende tagatiste rakendamise peavad tagama liikmesriikide konkurentsiasutused ja vajaduse korral liikmesriikide kohtud. Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt on süütuse presumptsioon üks liidu õiguse üldpõhimõtetest (harta artikli 48 lõige 1), mida liikmesriigid peavad konkurentsiõiguse rakendamisel järgima (3). Euroopa Inimõiguste Kohus on omalt poolt kinnitanud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 rakendamist (õigus õiglasele kohtumenetlusele) (4) ning on avaldanud arvamust komisjoni legitiimsuse (5) ja kahekordse karistamise keelu põhimõtte (6) kohta konkurentsiõiguse alastes menetlustes.

4.2.1.

Sõltumatuse tagatus tähendab volituste täitmist „erapooletult ning“ eeskirjade „tõhusa ja ühetaolise kohaldamise huvides“ (artikli 4 lõige 1).

4.2.2.

Nõutakse, et liikmesriigid tagaks, et konkurentsiasutuste töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed täidaksid oma ülesandeid (artikli 4 lõige 2) järgmiselt:

4.2.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab selles osas muret suurte puuduste üle, mis komisjoni väitel esinevad praegu paljudes liikmesriikides. Asjakohased inim- ja rahalised ressursid ning tehnilised vahendid (artikkel 5) on hädavajalikud, et liikmesriikide konkurentsiasutused saaksid oma ülesandeid täita. Sõltumatus tähendab märkimisväärset autonoomiat riigi struktuuris, (7) mis ei välista järgmist:

4.2.4.

Komitee peab väga oluliseks, et liikmesriikide konkurentsiasutused oleksid ka tegelikult sõltumatud. Seepärast peavad nende juhtkonda kuuluma tõendatud töökogemusega sõltumatud eksperdid. Töötajaskond omakorda peab olema stabiilne ja saanud piisava erialase koolituse.

4.3.1.

Liikmesriikide konkurentsiasutustele tuleb anda järgmised volitused (artiklid 6 kuni 11):

4.3.2.

Konkurentsivastasest tegevusest põhjustatud kahju on sageli raske või isegi võimatu korvata. Seepärast soovitab komitee, et liikmesriikide konkurentsiasutustele antavaid volitusi kasutataks ka ennetusmeetmeteks.

4.4.1.

„Tõhusaid, proportsionaalseid ja õiglasi“trahve võib rikkumiste eest määrata, kui „kas tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu“ on pandud toime teatud teod: kontrollist on keeldutud, pitser on eemaldatud, antud on ebaõigeid või eksitavaid vastuseid, antud on ebaõiget teavet või on rikutud ajutisi meetmeid. Perioodilisi karistusmakseid kasutatakse tegevusetuse korral, nagu näiteks kontrollist keeldumine (artiklid 12 ja 15).

4.4.2.

Karistusõiguse tavapäraste kriteeriumide põhjal tuleb trahvides, mille liikmesriigid peavad määrama, võtta arvesse nii „rikkumise raskusastet kui ka kestust“ ning trahvi ülemmäära „ei nähta ette väiksemana kui 10 % ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ülemaailmsest kogukäibest otsuse tegemise kuupäevale eelnenud majandusaastal.“ (artikli 13 lõige 1 ja artikkel 14). Ettevõtjate ühenduste korral on trahvi maksmise kohta sätestatud erinevad vastutuse nõuded (artikli 13 lõige 2).

4.4.3.

Tuleb rõhutada, et trahvide maksmise kohustuse laiendamine solidaarselt kõigile ettevõtjate ühenduse liikmetele või ettevõtjate rühmadele (artikli 13 lõige 2) täidab lünga kehtivates õigusaktides (8).

4.4.4.

Ettepaneku kohaldamisalasse jäävad ainult ettevõtjad, kellele saab halduskaristusi rakendada. Teod, mis võivad osutuda kriminaalrikkumisteks, kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Euroopa Liidu kohus on juba võtnud seisukoha haldus- ja kriminaalkaristuste kokkusobivuse kohta (9).

4.4.5.

Komitee on juba väljendanud seisukohta, et karistuse määr peab olema ennetava mõjuga ja karistusi tuleb korduvate rikkumiste korral suurendada, (10) ning on nõus, et rakendusasutuse karistuste kehtestamise võime on konkurentsipoliitika keskne osa. Lisaks väljendab komitee muret selle üle, et konkurentsiõigus on hetkel alarakendatud, sest õigus ja liikmesriikide konkurentsiametite struktuur on väga erinev.

4.5.1.

Liikmesriikidele antakse pädevus määrata kindlaks põhjused ja menetlused trahvide eest kaitsmiseks või trahvide vähendamiseks, kuid see toimub üksikasjalikult sätestatud raamistikus, mis hõlmab järgmist:

4.5.2.

Ettepanek on õigustatud, sest need meetmed on salajaste kartellikokkulepete tuvastamiseks hädavajalikud, sest suured erinevused hetkel kehtivas riiklikus õiguses ja selle tegelikus kohaldamises põhjustavad õiguslikku ebakindlust, nõrgestavad stiimuleid kaitse taotlemiseks ja viivad ELi konkurentsipoliitika ebatõhususeni. Lisaks leitakse, et liikmesriigid ei kasuta Euroopa konkurentsivõrgustike näidisprogrammi, (11) mille põhiaspektid lisatakse uude määrusesse.

4.5.3.

Komitee arvates on tõelise Euroopa konkurentsiõiguse olemasolu seisukohast oluline, et liikmesriikide konkurentsiasutused võtaksid leebema kohtlemise meetmeid ühetaoliselt, lisaks võib tavaliselt seda tüüpi meetmeid (12) võtva komisjoni kogemust positiivseks lugeda. Siiski ei tohi leebus tähendada seda, et kahju kannatanud (sh tarbijad) ei saa nõuda ühishagide kaudu hüvitist kantud kahju korvamiseks.

4.6.1.

Liikmesriikide konkurentsiasutuste vaheliseks koostööks on ettepanekuga antud uute volituste valguses vaja abi ja toetust kontrollimenetluses (artikkel 23), mis kohustab liikmesriike tagama esialgsetest vastuväidetest teavitamise (artikkel 24) ning täitma otsuste täitmise taotlusi (artikkel 25). Vaidlustega seotud pädevus on piiratud (artikkel 26).

4.6.2.

Komitee peab nimetatud kohustuste kehtestamist vajalikuks, sest konkurentsipoliitika on oma loomult piiriülene.

4.7.1.

Komisjoni ettepanekus käsitletakse kahte konkreetset nimetatud tähtaegade peatamise sätet: „teise liikmesriigi konkurentsiasutuses või komisjonis sama kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse näol toimunud rikkumise suhtes algatatud menetluse ajaks“ (artikli 27 lõige 1) ja kui kohtumenetlus on pooleli (artikli 27 lõige 2).

4.7.2.

Komitee märgib, et direktiivi ülevõtmisel tuleb käsitleda võimalikku vastuolu õiguskordadega, kus nähakse samuti ette tähtaegade peatamine kohtuhagide korral.

4.8.1.

Ettepaneku põhjal peab liikmesriikide konkurentsiasutustel olema õigusvõime, et algatada vahetult menetlus õigusasutuses ning neil peab olema täielik õigus osaleda menetluses süüdistaja, kostja või vastustajana ja tal peavad olema teiste menetlusosalistega samad õigused (artikkel 28).

4.8.2.

Komitee hinnangul raskendab praegu teatud liikmesriikides selle õiguse puudumine liikmesriigi konkurentsiasutuse tegevust, (13) mistõttu on selle kehtestamine hädavajalik, et ELi konkurentsipoliitika nõudeid täita.

4.9.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide konkurentsiasutused saaksid kasutada tõenditena „dokumente, suulisi ütlusi, salvestisi ja muid teabeallikaid, sõltumata kandjast, millel teavet hoitakse“ (artikkel 30).