24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/1

(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on võrdsus üks väärtustest, millel liit rajaneb. ELi lepingu artikli 3 lõike 3 teise lõigu kohaselt võitleb liit sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab lapse õiguste kaitset.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 10 kohaselt püüab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võidelda diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu alusel.

(3)

ELi toimimise lepingu artikli 19 lõikes 1 on sätestatud võimalus võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(4)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele või rahvusvähemusse kuulumise tõttu.

(5)

Nõukogu direktiivis 2000/43/EÜ (1) on sätestatud raamistik rassilise või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemiseks kogu liidus seoses tööhõive ja koolituse, hariduse, sotsiaalkaitse (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid), sotsiaaltoetuste ning kaupade ja teenuste (sealhulgas eluase) kättesaadavuse ja pakkumisega.

(6)

Sarnaselt muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitiliste dokumentidega kasutatakse käesoleva soovituse kohaldamisel terminit „roma” ühisnimetajana samalaadse kultuuritaustaga rahvastikurühmade kohta, nagu Sinti, Travellers, Kalé, Gens du voyage jne, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte.

(7)

Liidus seisavad paljud romad endiselt silmitsi suure vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega ning neid takistatakse oma põhiõiguste kasutamisel, mille tulemusena valitseb nende puhul oht, et neid kasutatakse ära, näiteks inimkaubanduse kaudu. Seetõttu tuleks kaaluda tõhusamaid, romade olukorrale ja vajadustele kohandatud sotsiaalse kaasamise meetmeid.

(8)

Liidus elavate roma laste olukord on eriti murettekitav erinevate tegurite tõttu, mis muudavad nad eriti haavatavateks ning panevad neid muu hulgas kannatama kehva tervise, kehvade elamistingimuste, kehva toitumise, tõrjutuse, diskrimineerimise, rassismi ja vägivalla all. Roma laste sotsiaalne tõrjutus on tihti seotud sünni registreerimise ja isikut tõendavate dokumentide puudumisega, alushariduses ja lastehoius ning samuti kõrghariduses osalemise madala tasemega ning suurenenud koolist väljalangemisega. Segregatsioon on oluline takistus juurdepääsul kvaliteetsele haridusele. Mõned roma lapsed langevad ka inimkaubanduse ja tööjõuna kasutamise ohvriks.

(9)

Haavatavasse olukorda võivad sattuda samuti liikmesriigis seaduslikult viibivad kolmandatest riikidest pärit romad, eelkõige juhul, kui nende elutingimused on sama kehvad kui paljudel liidu kodanikest romadel ning nad seisavad samal ajal silmitsi raskustega, mida kogevad väljastpoolt liitu pärit rändajad.

(10)

Liidusisese liikuvuse konteksti arvestades on vajalik austada liidu kodanike vaba liikumise õigust ja selle õiguse kasutamise tingimusi, sealhulgas piisavate vahendite ja üldise ravikindlustuse olemasolu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ, (2) püüdes samal ajal parandada romade elutingimusi ning jätkates meetmete rakendamist nende majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks nii päritoluliikmesriikides kui ka elukohaliikmesriikides.

(11)

Euroopa Parlamendi 9. septembri 2010. aasta resolutsioonis „Romade olukord Euroopas” ja 9. märtsi 2011. aasta resolutsioonis „Romade kaasamist käsitlev ELi strateegia” kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles hakkama romade sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks kasutama praeguseid liidu strateegiaid ja vahendeid.

(12)

Komisjon julgustas oma 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” liikmesriike võtma vastu ühtse lähenemisviisi romade integratsioonile või seda edasi arendama ning kiitma heaks hulga eesmärke hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas, et kiirendada romade integratsiooni.

(13)

19. mail 2011. aastal võttis nõukogu vastu järeldused peakirjaga „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020”, väljendades liikmesriikide võetud kohustust edendada romade sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist.

(14)

23.–24. juunil 2011 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles kiiresti rakendama nõukogu 19. mai 2011. aasta järeldusi, eelkõige seoses liikmesriikide romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate, romade olukorra parandamisele suunatud integreeritud poliitikameetmete koostamise, ajakohastamise ja arendamisega.

(15)

Komisjon esitas oma 21. mai 2012. aasta teatises „Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad: ELi raamistiku rakendamise esimesed sammud” kõikide romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja integreeritud poliitikameetmete tulemuste esimese hinnangu ning kutsus liikmesriike kaaluma edasiste sammudena mitmeid kohandusi.

(16)

Komisjon süvendas romade integratsiooni teemal liikmesriikidega peetavat dialoogi, eelkõige luues tuvastatud probleemide lahenduste arutamiseks 2012. aasta oktoobris romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide võrgustiku. 2012. aasta novembris ja detsembris arutas romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide rühm täiendavalt küsimust, kuidas suurendada liikmesriikides romade integratsiooni saavutamisele suunatud meetmete tulemuslikkust. Nimetatud rühm andis seejärel arutelu tulemustest omakorda teada kogu romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide võrgustikule.

(17)

Komisjon rõhutas 26. juuni 2013. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas” vajadust täiendavate meetmete järele, et tagada niipea kui võimalik vajalikud eeltingimused romade integratsiooni kiirendamisele suunatud meetmete edukaks rakendamiseks.

(18)

Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”) on andnud uue hoo võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, kehtestades ühised Euroopa eesmärgid, et vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu ning haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu ning tõsta hariduse omandamise ja tööhõive taset. Selles kontekstis kujutab romade integratsioon endast olulist osa liidu ja liikmesriikide ühistest jõupingutustest. Euroopa poolaasta raames edendatakse asjaomaste riigipõhiste soovituste rakendamist ning nõukogu 20. juuni 2013. aasta järeldustega „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks” antakse täiendavad suunised kaasava majanduskasvu tagamiseks tehtavateks jõupingutusteks.

(19)

Arvestades eespool esitatud kaalutlusi ning tuvastatud puudujääke, tuleb romade integratsiooni meetmed muuta tõhusamaks ning nende üle järelevalvet teostada. Seda tuleks teha austades täielikult subsidiaarsuspõhimõtet ja liikmesriikide esmast vastutust selles valdkonnas, võttes arvesse asjaolu, et andmete kogumine etnilise päritolu alusel võib olla delikaatne teema ning kinnitades, et liikmesriigid peaksid ise valima järelvalvemeetodid, sealhulgas sobivad meetodid mis tahes andmekogumiseks ja võimalikud näitajad.

(20)

Käesoleva soovituse eesmärk on arendada edasi eelnevalt romade integratsiooni käsitlevates Euroopa Parlamendi resolutsioonides, nõukogu järeldustes ja komisjoni teatistes esitatud soovitusi. Selle eesmärk on täiendada kehtivaid diskrimineerimisvastaseid liidu õigusakte, et aidata muuta nende rakendamine ja jõustamist tulemuslikumaks.

(21)

Käesolev soovitus ei hõlma kodakondsuse alusel toimuvat erinevat kohtlemist ning see ei piira nende sätete ja tingimuste kohaldamist, millega liikmesriikide või liidu õiguses reguleeritakse kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute õiguslikku staatust liikmesriikide territooriumil või selle staatuse õiguslikku mõju.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (3) kutsutakse liikmesriike üles vajaduse korral kehtestama integreeritud lähenemisviisi, et tegeleda vaesusest enim mõjutatud geograafiliste piirkondade erivajadustega või nende sihtrühmade erivajadustega, keda ähvardab diskrimineerimine või sotsiaalne tõrjutus kõige enam, pidades eraldi silmas marginaliseerunud kogukondi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013 (4) sisaldab aasta programmiperioodiks 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi alla kuuluvat investeerimisprioriteeti, mis on suunatud romade sarnaste marginaliseerunud kogukondade integreerimisele, täiendades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (ESIF) (5),

1.1.

Romade täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku edendamist silmas pidades võtta tõhusaid poliitikameetmeid nende võrdse kohtlemise tagamiseks ning nende põhiõiguste austamiseks, sealhulgas võrdne juurdepääs haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele. Selle eesmärgi võiks saavutada kas üldmeetmete või suunatud meetmete kaudu, sealhulgas erimeetmed romade ebasoodsasse olukorda sattumise vältimiseks või selle heastamiseks, või mõlemaid meetmeid kombineerides, pöörates erilist tähelepanu soolisele mõõtmele.

1.2.

Võtta vastu meetmed, mis võivad tugineda sotsiaal-majanduslikele näitajatele, nagu kõrge pikaajalise töötuse määr, haridustase ja tervisega seotud näitajad, või mis võivad keskenduda marginaliseerunud ja/või eraldatud geograafilistele piirkondadele.

1.3.

Võtta tõhusad meetmed, et tagada roma poiste ja tüdrukute võrdne kohtlemine ja nende täielik juurdepääs kvaliteetsele tavaharidusele ning tagada, et kõik romadest õpilased omandavad vähemalt kohustusliku hariduse (6). Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

1.4.

Võtta tõhusad meetmed, et tagada romade võrdne kohtlemine juurdepääsul tööturule ning töövõimalustele. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

1.5.

Võtta tõhusad meetmed, et tagada romade juurdepääs üldiselt kättesaadavatele tervishoiuteenustele (8) üldiste kriteeriumide alusel. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

1.6.

Võtta tõhusad meetmed romade võrdseks kohtlemiseks eluaseme kättesaadavuse tagamisel. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

1.7.

Vajaduse korral tagada, et kohalike asutuste esitatavad linnade taaselustamise projektide taotlused hõlmaksid marginaliseerunud kogukondadele suunatud integreeritud elamumajandusmeetmeid.

1.8.

Edendada kogukondlikult juhitud kohalikku arengut ja/või integreeritud territoriaalseid investeeringuid, mida ESIFid toetavad.

1.9.

Eraldada kättesaadavatest rahastamisallikatest (kohalikud, riiklikud, liidu või rahvusvahelised allikad) piisavalt vahendeid oma riiklike ja kohalike strateegiate ja tegevuskavade rakendamiseks ja järelevalveks eesmärgiga saavutada romade integratsioon üldiste või suunatud meetmete kaudu.

1.10.

Sotsiaalse kaasatuse edendamist ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist, mis hõlmab muu hulgas romade sarnaste marginaliseerunud kogukondade sotsiaalmajanduslikku integratsiooni, tuleks hõlbustada, eraldades vähemalt kõigist 20 % Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis investeerimiseks inimestesse, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1304/2013 artiklites 3 ja 4.

1.11.

Lähtuvalt roma kogukondade suurusest ning sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast ning roma ja mitte-roma kogukondade vahelisest lõhest ning samuti hulga liikmesriikide puhul Euroopa poolaasta raames tuvastatud probleemidest, võtta vajalikud meetmed selleks, et lisada romade integratsioon esmatähtsa küsimusena partnerluslepingutesse, milles käsitletakse ESIFite (9) kasutamist ajavahemikul 2014–2020.

1.12.

Suurendada oma juhtimis-, järelevalve- ja hindamisvõimekust ESIFite tehnilise abi toel ning hõlbustada riiklike ja liidu vahendite kasutamist, eesmärgiga toetada kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et nad saaksid tõhusalt projekte rakendada.

1.13.

Suunata romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate või integreeritud poliitikameetmete rakendamiseks eraldatavad riiklikud vahendid romade erivajaduste rahuldamiseks või vaesusest ning sotsiaalsest tõrjutusest enim mõjutatud geograafilistele piirkondadele ning võtta arvesse soolist mõõdet.

2.1.

Jätkata jõupingutusi, et tagada direktiivi 2000/43/EÜ tõhus tegelik kohaldamine, eelkõige tagades, et piirkondlikud ja kohalikud haldusnormid ei oleks diskrimineerivad ega tingiks segregatsiooni. Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomane kohtuparktika peaks olema võrdlusaluseks selle kindlakstegemisel, kas asjakohased normid ja tavad on kooskõlas inimõigustega.

2.2.

Rakendada vajadusel nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil romade desegregatsiooni meetmeid. Segregatsiooni vastu võitlemise poliitika ja meetmetega peaks kaasnema asjaomased koolitus- ja teabeprogrammid, sealhulgas inimõiguste kaitse alane koolitus ja teave, mis on suunatud kohaliku tasandi avalikele teenistujatele, kodanikuühiskonna esindajatele ja romadele endile.

2.3.

Tagada, et väljatõstmise korral järgitakse täiel määral liidu õigust ning samuti teisi rahvusvahelisi, näiteks Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevaid inimõigusalaseid kohustusi.

2.4.

Võtta meetmed, et võidelda romade diskrimineerimise ja nendega seotud eelarvamuste (vahel viidatakse sellele kui „mustlaste-vastasusele”) vastu kogu ühiskonnas. Sellised meetmed võiks hõlmata järgmist:

2.5.

Võidelda eelkõige õigusaktide jõustamise teel kõigi diskrimineerimise vormidega, sealhulgas mitmekordse diskrimineerimisega, millega seisavad silmitsi roma lapsed ja naised, ning võidelda vägivallaga, sealhulgas naiste ja tüdrukute vastu suunatud koduvägivallaga, inimkaubanduse, alaealiste ja sundabieludega ja lapsi kaasava kerjamisega. Selleks peaksid liikmesriigid tagama kõigi asjaosaliste, sealhulgas riigiasutuste, kodanikuühiskonna ja roma kogukondade kaasamise. Selles kontekstis julgustatakse liikmesriike piiriülese mõõtmega olukordades koostööd tegema.

2.6.

Võidelda ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas romasid mõjutava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu inimkapitali investeerimise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika kaudu. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

2.7.

Roma kogukondade suurust ning sotsiaalset ja majanduslikku olukorda arvestades kaaluda vajadust määratleda romade integratsioon olulise teemana riiklikes reformiprogrammides või riiklikes sotsiaalaruannetes strateegia „Euroopa 2020” kontekstis.

2.8.

Toetada romade kodanikuaktiivsust, edendades nende sotsiaalset, majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist ühiskonnas osalemist, sealhulgas kohalikul tasandil, kuna romade endi aktiivne kaasatus ja osalemine, sealhulgas nende esindajate ja organisatsioonide kaudu, on otsustava tähtsusega nii nende elutingimuste parandamisel kui ka nende sotsiaalse kaasatuse edendamisel.

2.9.

Kui see on vastavuses kohapeal integratsiooni suhtes rakendatavate lähenemisviisidega, toetada romade küsimustega tegelevate kvalifitseeritud vahendajate koolitust ja töölevõtmist ning kasutada vahendamist ühe meetmena, et võidelda ebavõrdsuse vastu juurdepääsul kvaliteetsele haridusele, tööle, tervishoiule ja eluasemele.

2.10.

Korraldada teabeüritusi, et veelgi suurendada romade teadlikkust oma õigustest (eelkõige seoses diskrimineerimisega ning õiguskaitse võimalustega) ja kodanikukohustustest.

3.1.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust austades innustada neid asutusi koostama kohalikke tegevuskavasid või strateegiaid või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavaid kohalikke poliitikameetmeid, mis võiks sisaldada romade integratsiooni lähte- ja võrdlusandmeid ning mõõdetavaid eesmärke ja samuti piisavat rahastamist.

3.2.

Kaasata piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kohalikku kodanikuühiskonda riiklike strateegiate või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate poliitikameetmete koostamisel, rakendamisel ja järelvalve puhul. Asjaomased esindajad ja sidusrühmad tuleks kaasata seoses partnerluslepingute ja tegevusprogrammidega, mida kaasrahastatakse ESIFitest. Kesktasandi ja kohaliku tasandi asutused peaksid nimetatud strateegiate rakendamisel koostööd tegema.

Toetada sel eesmärgil kohalikke omavalitsusi, et hõlbustada poliitikameetmete kohaldamist kohalikul tasandil.

3.3.

Püüda saavutada kohalikul tasandil terviklik lähenemisviis seoses roma taustaga peredega, kes seisavad silmitsi hulga probleemidega, nagu kooli lõpetamata jätmine, võlad, vaesus ja vilets tervis. Selleks võiks kohalike omavalitsuste suutlikkust suurendada, arvestades ülesannete jaotusega igas liikmesriigis, et võimaldada kohalikel omavalitsustel teha tõhusat koostööd asjaomaste perekondadega ning samuti näiteks koolide, noorte hoolekandeorganisatsioonide, politsei, rahvatervise organisatsioonide, sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide ning elamumajandusettevõtetega.

3.4.

Teostada asjakohast järelevalvet riiklike strateegiate või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate integreeritud poliitikameetmete üle ja hinnata nende tõhusust. Seda võiks teha selliste meetmete abil nagu lähteandmete või mõõdetavate eesmärkide kindlaksmääramine, asjakohaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumine selliste strateegiate või meetmete sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta kooskõlas kohaldatavate riiklike ja liidu õigusaktidega, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega.

3.5.

Kasutada mis tahes asjaomaseid põhinäitajaid ning empiirilisi sotsiaaluuringute või andmekogumise meetodeid tehtud edusammude regulaarseks jälgimiseks ja hindamiseks eelkõige kohalikul tasandil, võimaldades anda romade olukorrast liikmesriikides tõhusalt aru, kasutades valikuliselt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti abi.

3.6.

Toetada võrdset kohtlemist edendavate asutuste tööd ja ametkondlikku suutlikkust, andes neile piisavad vahendid romadest diskrimineerimisohvritele antava õigusabi tõhususe tagamiseks.

3.7.

Edendada korrapärast dialoogi romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide ning võrdset kohtlemist edendavate ametiasutuste vahel.

3.8.

Anda romade integratsiooni riiklikele kontaktpunktidele piisavad, nende rollile vastavad volitused ja vahendid romade integratsiooni poliitika valdkonnaülese järelevalve tõhusaks koordineerimiseks, pidades silmas nende poliitikate rakendamist, arvestades samas ülesannete jaotusega igas liikmesriigis.

3.9.

Kaasata romade integratsiooni riiklikud kontaktpunktid asjaomase poliitika väljatöötamise, rahastamise ja rakendamisega seotud otsustusprotsessi. Romade integratsiooni riiklikud kontaktpunktid peaksid hõlbustama roma kodanikuühiskonna osalemist romade integratsiooni käsitlevate riiklike strateegiate ja kohalike tegevusavade rakendamisel ning samuti nende kaasamist nimetatud tegevusse.

3.10.

Julgustada riikidevahelise koostöö arendamist ja aktiivset selles koostöös osalemist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil poliitiliste algatuste kaudu, eelkõige projektide ja kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute kaudu, et

3.11.

Punktis 3.10 osutatud riikidevaheline koostöö peaks täiendama meetmeid, mida võetakse romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate integreeritud poliitikameetmete raames ning liikmesriikide vahel juba sõlmitud mis tahes koostöölepingute nagu Doonau piirkonna strateegia raames ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames.

4.1.

Teatada komisjonile mis tahes käesoleva soovituse kohaselt võetud meetmetest 1. jaanuar 2016.

4.2.

Seejärel teatada komisjonile mis tahes uutest meetmetest igal aastal aasta lõpus, lisades teabe romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate integreeritud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusammudest,

5.1.

Tagama, et liikmesriikide edastatud teave on aluseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavate, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise alaste komisjoni aastaaruannete koostamisel ning seda teavet kasutatakse riigipõhiste soovituste kaudu strateegia „Euroopa 2020” Euroopa poolaasta kontekstis.

5.2.

Sellest tulenevalt jälgima olukorda tähelepanelikult ning hindama 1. jaanuar 2019 vajadust käesolev soovitus läbi vaadata ja ajakohastada.