(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on esitatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ees seisvad katsumused, selle eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad ÜPP tulemuspõhisemaks muutmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamise ning kestlikkuse, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ning keskkonna- ja kliimaalase kestlikkuse, edendamist ning liidu õigusaktide kohaldamisest tuleneva toetusesaajate halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(2)

Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima rahvusvahelisel, liidu, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele katsumustele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. ÜPP rakendamismudel peaks olema tulemustel põhinev. Seetõttu peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, nagu ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samal ajal kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtväärtuste saavutamisel. Ulatuslikum subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse.

(3)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitseks.

(4)

ÜPP sidususe tagamiseks peaks tulevase ÜPP iga sekkumine olema osa strateegilisest kavast, mis hõlmaks sekkumisviise teatavates sektorites, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 (6).

(5)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad selle määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevaid mõisteid, võttes arvesse uusi teaduslikke teadmisi või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende mõistete määratluste muutmiseks, andmata aga õigust lisada uusi mõisteid. Seega tuleks kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 välja jätta komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 I osa tuleks lihtsustada. Liigsed ja vananenud mõistete määratlused ja sätted, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, tuleks välja jätta.

(7)

Saadud kogemusi silmas pidades tuleks teatavaid riikliku sekkumise ajavahemikke pikendada. Kui riiklikku sekkumist alustatakse automaatselt, tuleks riikliku sekkumise ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Kui riikliku sekkumise alustamine sõltub turu arengust, peaks riikliku sekkumise ajavahemik olema kogu aasta.

(8)

Suurema läbipaistvuse huvides ja liidu rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades on asjakohane näha ette asjakohase mahu- ja hinnateabe avaldamine, kui tooted ostetakse kokku ja kui need müüakse riikliku sekkumise raames.

(9)

Oliiviõli eraladustamiseks antav toetus on osutunud tõhusaks turu stabiliseerimise vahendiks. Saadud kogemusi silmas pidades ja selleks, et tagada rahuldav elatustase ning stabiliseerida oliiviõli- ja lauaoliivide sektori turgu, on asjakohane laiendada eraladustamistoetuse saamise tingimustele vastavate toodete loetelu ka lauaoliividele.

(10)

Pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist liidust tuleks ajakohastada haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumiseks antava liidu toetuse piirnorme, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 23a. Õiguskindluse huvides on asjakohane ette näha, et vähendatud piirnorme kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(11)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 2.–6. jaos sisalduvad toetuskavasid käsitlevad sätted tuleks välja jätta, sest kõik asjaomastes sektorites kohaldatavad sekkumisviisid sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 (8).

(12)

Liidu veinipoliitika koos kehtiva lubade andmise süsteemiga, mis on alates 2016. aastast võimaldanud viinapuude istutamise korralist kasvu, on aidanud suurendada liidu veinisektori konkurentsivõimet ja soodustada kvaliteetset tootmist. Kuigi veinisektoris on saavutatud tasakaal toodangu pakkumise, kvaliteedi, tarbijate nõudluse ja maailmaturule suunatud ekspordi vahel, ei ole see tasakaal veel piisavalt pikaajaline ja stabiilne, eriti veinisektori oluliste turuhäirete korral. Lisaks väheneb veinitarbimine liidus jätkuvalt tarbimisharjumuste ja elustiili muutumise tõttu. Seetõttu võib uute viinapuude istutamise liberaliseerimine pikas perspektiivis ohustada praeguseks saavutatud tasakaalu sektori tarnemahu, tootjate rahuldava elatustaseme ja tarbijate jaoks mõistlike hindade vahel. See võib ohustada viimaste aastakümnete jooksul liidu õigusaktide ja poliitikaga saavutatud positiivseid tulemusi.

(13)

Kehtivat viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi peetakse samuti hädavajalikuks, et tagada veinide mitmekesisus ja reageerida liidu veinisektori eripärale. Liidu veinisektori eripäraks on muu hulgas viinamarjaistanduste pikaaegne kasutus, mille puhul tootmine algab alles mitu aastat pärast istutamist, kuid jätkub seejärel mitu aastakümmet, ning toodang võib aastate lõikes märkimisväärselt varieeruda. Erinevalt paljudest veini tootvatest kolmandatest riikidest iseloomustab liidu veinisektorit ka väikeste pereettevõtete väga suur arv ja sellest tulenev veinide mitmekesisus. Selleks et tagada ettevõtjate ja tootjate projektide majanduslik elujõulisus ja parandada liidu veinisektori konkurentsivõimet maailmaturul, arvestades viinamarjaistanduste rajamise märkimisväärseid investeeringuid, on seega vaja pikaajalist prognoositavust.

(14)

Selleks et kindlustada tulemused, milleni liidu veinisektoris seni on jõutud, ning saavutada sektoris pikaajaline kvantitatiivne ja kvalitatiivne tasakaal läbi viinapuude istutuse jätkuva korralise kasvu pärast 2030. aastat, tuleks viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi pikendada kuni 2045. aastani, st ajavahemiku võrra, mis vastab alates 2016. aastast kehtinud esialgsele perioodile, kuid samal ajal tuleks teha kaks vahehindamist 2028. ja 2040. aastal, et rakendatavat süsteemi hinnata ja vajaduse korral esitada kõnealuste vahehindamiste tulemuste põhjal ettepanekud veinisektori konkurentsivõime parandamiseks.

(15)

Kui tootjatel lubatakse viinamarjaistanduste taasistutust edasi lükata, võib sellel olla positiivne keskkonnamõju, sest kemikaalikasutuse vähenemisel mulla tervis paraneb. Seega, et aidata kaasa paremale mulla majandamisele viinamarjakasvatuses, on asjakohane lubada pikendada taasistutuslubade kehtivusaega kolmelt aastalt kuuele, kui taasistutus toimub samal maatükil.

(16)

COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tõttu liidu veinisektoris nähti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2220 (9) ette uusistutuseks või taasistutuseks antud, 2020. aastal aeguma pidanud istutuslubade kehtivusaja pikendamine kuni 31. detsembrini 2021. COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi pikaajaline mõju takistab tootjaid, kellele anti 2020. või 2021. aastal aeguv istutusluba uusistutuseks või taasistutuseks, endiselt suurel määral kasutamast neid lube nende kehtivuse viimasel aastal. Selleks et vältida kõnealuste istutuslubade kaotsiminekut ja vähendada istutustingimuste halvenemise ohtu, on asjakohane lubada veel pikendada selliste uusistutuseks või taasistutuseks antud istutuslubade kehtivusaega, mis aeguvad 2020. aastal, ja pikendada 2021. aastal aeguvate istutuslubade kehtivusaega. Seepärast tuleks kõiki 2020. ja 2021. aastal aeguvaid uusistutuseks või taasistutuseks antud istutuslube pikendada kuni 31. detsembrini 2022.

(17)

Võttes samuti arvesse muutusi turuväljavaadetes, peaks 2020. ja 2021. aastal kehtivuse kaotavate istutuslubade omanikel olema võimalik oma lube mitte kasutada, ilma et nende suhtes kohaldataks halduskaristusi. Lisaks tuleks diskrimineerimise vältimiseks lubada tootjatel, kes kooskõlas määrusega (EL) 2020/2220 esitasid pädevale asutusele 28. veebruariks 2021 avalduse, et nad ei kavatse oma luba kasutada, teadmata võimalusest pikendada loa kehtivusaega veel ühe aasta võrra, võtta kõnealune avaldus tagasi, teatades sellest pädevale asutusele kirjalikult 28. veebruariks 2022, ning kasutada oma luba kuni 31. detsembrini 2022.

(18)

COVID-19 pandeemia põhjustatud turuhäirete ning majandusliku ebakindluse tõttu, mis pandeemia tõi kaasa kõnealuste istutuslubade kasutamisele, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 sätteid uusistutuseks või taasistutuseks antavate istutuslubade kohta, mis aeguvad 2020. ja 2021. aastal, kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(19)

Võttes arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmiskadu, peaks liikmesriikidel olema võimalik määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 osutatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse luba uusistutuseks, valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (10) alusel antud istutusõigustele, mida asjaomased liikmesriigid on saanud alates 1. jaanuarist 2016 loaks ümber vormistada, vastava ala võrra.

(20)

Tuleks selgitada, et liikmesriigid, kes piiravad lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega või piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, võivad nõuda kõnealuste lubade kasutamist nendes piirkondades.

(21)

Tuleks selgitada, et liikmesriigid võivad viinapuude istutuslubade andmisel kohaldada riiklikul või piirkondlikul tasandil objektiivseid ja mittediskrimineerivaid toetuskõlblikkuse ja prioriteetsuskriteeriume. Lisaks näitavad liikmesriikide kogemused, et on vaja vaadata läbi mõned prioriteetsuskriteeriumid, et oleks võimalik eelistada viinamarjaistandusi, mis aitavad kaasa viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisele, ning viinamarjakasvatusettevõtteid, mille puhul on tõendatud kulutõhususe, konkurentsivõime või turgudel kohaloleku kasv.

(22)

Tagamaks, et eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, on asjakohane selgitada, et liikmesriikidel tuleks lubada võtta meetmeid, millega välditakse kõrvalehoidmist reeglitest, mis käsitlevad veini tootmiseks mõeldud uusistutuste kaitsemehhanismi ning viinapuude uusistutuseks lubade andmise toetuskõlblikkuse ja prioriteetsuskriteeriume.

(23)

Istutusõiguste istutuslubadeks muutmise taotluste esitamise viimane tähtaeg lõppeb 31. detsembril 2022. Teatavatel juhtudel võivad sellised asjaolud nagu COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriis olla avaldanud piiravat mõju istutusõiguste istutuslubadeks muutmisele. Seepärast ja eesmärgiga võimaldada liikmesriikidel säilitada sellistele istutusõigustele vastav tootmisvõimsus, on asjakohane, et alates 1. jaanuarist 2023 jääksid istutusõigused, mida 31. detsembril 2022 sai muuta, kuid mida ei ole veel muudetud istutuslubadeks, asjaomaste liikmesriikide käsutusse, kes võivad need load anda hiljemalt 31. detsembril 2025 viinapuude uusistutuslubadena, ilma et neid lube võetaks arvesse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 63 sätestatud piirangute kohaldamisel.

(24)

Mõnes liikmesriigis on traditsioonilisi viinamarjaistandusi, kuhu on istutatud sordid, millest ei ole lubatud veini toota ning millest saadud toodang, sealhulgas muud kääritatud viinamarjajoogid kui vein, ei ole veinituru jaoks ette nähtud. On asjakohane selgitada, et selliste viinamarjaistanduste suhtes ei kohaldata väljajuurimiskohustust ning et käesolevas määruses sätestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi ei kohaldata selliste sortide istutamise ja taasistutamise suhtes, mida kasutatakse muul otstarbel kui veini tootmiseks.

(25)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 90 on sätestatud, et kui ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse liitu imporditavate toodete suhtes teatavate veinisektori toodete päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, märgistust, mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi käsitlevaid liidu õigusnorme ning liidu lubatud veinivalmistustavasid. Seepärast on järjepidevuse huvides asjakohane lisaks ette näha, et kõnealuste toodete impordiga seotud vastavussertifikaate ja analüüsiaruandeid käsitlevate õigusnormide kohaldamisel tuleks lähtuda ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest.

(26)

ÜPP reformi raames tuleks määrusesse (EL) nr 1308/2013 integreerida sätted märgistamisnormidele mittevastavate toodete turult kõrvaldamise kohta. Pidades silmas tarbijate suurenevat nõudlust tootekontrolli järele, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tagamaks, et nimetatud määruse kohaselt märgistamata tooteid ei lasta turule, või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Turult kõrvaldamine hõlmab võimalust parandada toodete märgistust ilma neid turult lõplikult eemaldamata.

(27)

Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 (11) tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116 (12) kehtetuks, tuleks turustamisreeglite, kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013.

(28)

Selleks et tootjad saaksid kasutada muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid ning haiguskindlamaid viinamarjasorte, tuleks lubada kasutada päritolunimetusi toodetel, mis on valmistatud nii Vitis vinifera liiki kuuluvatest viinamarjasortidest kui ka liigi Vitis vinifera ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud viinamarjasortidest.

(29)

Päritolunimetuse ja geograafilise tähise määratlused määruses (EL) nr 1308/2013 tuleks viia kooskõlla määratlustega, mis on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (edaspidi „TRIPS-leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ, (13) ja eelkõige TRIPS-lepingu artikli 22 lõikega 1, mille kohaselt geograafiline tähis peab näitama, et toode on pärit konkreetsest kohast, piirkonnast või riigist. Selguse huvides on asjakohane üheselt sätestada, et päritolunimetuse muudetud määratlus hõlmab traditsiooniliselt kasutatavaid nimetusi. Sellest tulenevalt muutub kehtetuks määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud selliste nõuete loetelu, mille kohaselt käsitatakse traditsiooniliselt kasutatavat nimetust veinisektoris päritolunimetusena, ning see tuleks välja jätta. Järjepidevuse huvides tuleks selline selgitus lisada ka määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud veinisektori geograafilise tähise määratlusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 (14) sätestatud toidusektori päritolunimetuse ja geograafilise tähise määratlusse.

(30)

Viinamarjasaaduste, põllumajandustoodete ja toidu, mis saavad määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1151/2012 kohaselt kasu kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest, kvaliteeti ja omadusi mõjutav põhielement on geograafiline keskkond koos oma looduslike ja inimteguritega. Eelkõige vähetöödeldud või töötlemata värskete toodete puhul võivad valdavalt looduslikud tegurid määrata asjaomase toote kvaliteedi ja omadused, samal ajal kui inimtegurite mõju võib toote kvaliteedis ja omadustes mängida väiksemat rolli. Seepärast ei tohiks inimtegurid, mida tuleks arvesse võtta toote kvaliteedi või omaduste ning konkreetse geograafilise keskkonna vaheliste seoste kirjelduses, mis tuleb määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 kohaselt lisada kaitstud päritolunimetuste tootespetsifikaati, piirduda konkreetsete tootmis- või töötlemismeetoditega, mille tulemusel saab asjaomane toode mingi kindla kvaliteedi, vaid need võivad hõlmata tegureid, nagu mulla majandamine ja maastikukorraldus, viljelustavad, ja muud inimtegevust, mis aitab säilitada olulisi looduslikke tegureid, mis määravad peamiselt ära geograafilise keskkonna ning asjaomase toote kvaliteedi ja omadused.

(31)

Ühtse otsustusprotsessi tagamiseks seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 96 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 49 osutatud riiklikus eelmenetluses esitatud kaitsetaotluste ja vastuväidetega tuleks komisjonile õigel ajal ja korrapäraselt teatada liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikega 5 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikega 4 komisjonile edastatud kaitsetaotlusega seotud menetluse algatamisest liikmesriigi kohtus või muus asutuses. Samal põhjusel tuleks juhul, kui liikmesriik edastab komisjonile riikliku otsuse, millel põhineb kaitsetaotlus, mis tõenäoliselt liikmesriigi kohtumenetluse tulemusena tühistatakse, vabastada komisjon kohustusest teha ettenähtud tähtaja jooksul määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 97 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 50 sätestatud kaitsetaotluse kontroll ning kohustusest teavitada taotlejat viivituse põhjustest. Selleks et kaitsta taotlejat pahatahtlike kohtumenetluste eest ja säilitada taotleja põhiõigus saada geograafilise tähise kaitse mõistliku aja jooksul, peaks kohustusest vabastamine piirduma juhtudega, kus kaitsetaotlus on tühistatud riigi tasandil viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega, või kui liikmesriik on seisukohal, et taotluse põhjendatust vaidlustav hagi on piisavalt põhistatud.

(32)

Geograafiliste tähiste registreerimine tuleks muuta lihtsamaks ja kiiremaks, eraldades intellektuaalomandinormidele vastavuse hindamise hindamisest, mille käigus kontrollitakse, kas tootespetsifikaat vastab turustusstandardites ja märgistamisnormides sätestatud nõuetele.

(33)

Registreerimismenetluse oluline osa on liikmesriigi pädevate asutuste läbiviidav hindamine. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas taotluses esitatud teave on õige ja tõene. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et selle hindamise tulemus, mis tuleb tõepäraselt dokumenteerida koonddokumendis, milles esitatakse tootespetsifikaadi asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja täpne. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlusi kontrollima, et neis ei oleks ilmseid vigu, tagamaks eelkõige, et need sisaldavad nõutavat teavet, ei sisalda ilmseid sisulisi vigu ja et esitatud põhjendused toetavad taotlust, ning et arvesse on võetud liidu õigust ja väljaspool taotluse esitamise liikmesriiki ning väljaspool liitu tegutsevate sidusrühmade huvisid.

(34)

Tähtaega, mille jooksul saab veinisektoris esitada vastuväite, tuleks pikendada kolme kuuni tagamaks, et kõikidel huvitatud isikutel on piisavalt aega kaitsetaotluse analüüsimiseks ning võimalus esitada vastuväide. Selle tagamiseks, et määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1151/2012 alusel kohaldatakse vastuväidete suhtes sama menetlust, ning selleks, et anda liikmesriikidele võimalus edastada oma territooriumil elavate füüsiliste isikute või seal asuvate juriidiliste isikute vastuväited komisjonile kooskõlastatult ja tõhusalt, tuleks füüsiliste või juriidiliste isikute vastuväited esitada nende elukoha või asukoha liikmesriigi ametiasutuste kaudu. Vastuväite esitamise menetluse lihtsustamiseks peaks komisjonil olema õigus lükata vastuvõetamatu vastuväide tagasi rakendusaktiga, millega võetakse päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla.

(35)

Menetluse tõhustamiseks ja ühtsete tingimuste tagamiseks päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitse alla võtmisel tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu rakendusakte, millega võetakse veinisektori päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla ilma kontrollimenetlust algatamata, kui kaitsetaotlusele ei ole esitatud ühtegi vastuvõetavat vastuväidet. Juhtudeks, kui esitatakse vastuvõetav vastuväide, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta kooskõlas kontrollimenetlusega vastu rakendusakte, millega päritolunimetus või geograafiline tähis võetakse kaitse alla või lükatakse kaitsetaotlus tagasi.

(36)

Viinamarjasaaduste kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vahelist seost tuleks selgitada, et täpsustada kaitse alla võtmisest keeldumise, tühistamise ja üheaegse kasutamise kriteeriume. Selgitus ei tohiks mõjutada õigusi, mille geograafiliste tähiste omajad on omandanud riigi tasandil või rahvusvaheliste lepingute alusel, mille liikmesriik on sõlminud enne liidu viinamarjasaaduste kaitsesüsteemi kehtestamist.

(37)

Õigusnormid, mis käsitlevad riiklikku menetlust, vastuväite esitamise menetlust, muudatuste liigitamist liidu ja standardmuudatusteks, sealhulgas peamised reeglid muudatuste vastuvõtmise kohta, ning ajutist märgistamist ja esitusviisi, mis on praegu sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/33, (15) on majanduslikult väga tähtsad veinisektori päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse süsteemi jaoks. Järjepidevuse tagamiseks määrusega (EL) nr 1151/2012 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/787 (16) ning kohaldamise kergendamiseks tuleks need sätted koondada määrusesse (EL) nr 1308/2013.

(38)

Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta igakülgselt arvesse otsusega 94/800/EÜ heaks kiidetud üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet, sealhulgas selle transiidivabadust käsitlevat V artiklit. Et tugevdada selle õigusraamistiku piires geograafiliste tähiste kaitset ja võidelda tulemuslikumalt võltsimise vastu, peaks päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse kehtima ka kaupadele, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lasta vabasse ringlusse, vaid suunatakse tolli eriprotseduuridele, nagu transiidi, tolliladustamise, erikasutuse või töötlemise protseduuridele. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõikega 2 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 13 lõikega 1 antavat kaitset laiendada kaupadele, mida veetakse läbi liidu tolliterritooriumi, ning määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõikega 2 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 13 lõikega 1 ning artikliga 24 päritolunimetustele, geograafilistele tähistele ja garanteeritud traditsioonilistele toodetele antavat kaitset tuleks laiendada kaupadele, mida müüakse interneti teel või muude e-kaubanduse vahendite kaudu. Lisaks tuleks veinisektori päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid kaitsta igasuguse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest, kui need osutavad koostisainena kasutatavatele toodetele. Veinisektori päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning garanteeritud traditsioonilisi tooteid tuleks samuti kaitsta väärkasutuse, jäljendamise ja seoste loomise eest, kui need osutavad koostisainena kasutatavatele toodetele.

(39)

Päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset peaks olema võimalik tühistada, kui seda enam ei kasutata või kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 95 osutatud taotleja enam seda kaitset ei soovi.

(40)

Võttes arvesse tarbijate üha suurenevat nõudlust uuenduslike viinamarjasaaduste järele, mille tegelik alkoholisisaldus on määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas viinamarjasaadustele sätestatud minimaalsest tegelikust alkoholisisaldusest väiksem, peaks selliseid uuenduslikke viinamarjasaadusi olema võimalik toota ka liidus. Selleks on vaja sätestada tingimused, mille alusel võib teatavaid viinamarjasaadusi täielikult või osaliselt alkoholitustada, ning kehtestada alkoholitustamise lubatud protsessid. Kõnealuste tingimuste puhul tuleks arvesse võtta Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) resolutsioone OIV-ECO 432-2012 „Beverage Obtained By Dealcoholisation of Wine“ („Veini alkoholitustamise tulemusel saadud jook“), OIV-ECO 433-2012 „Beverage Obtained By Partial Dealcoholisation of Wine“ („Veini osalise alkoholitustamise tulemusel saadud jook“), OIV-ECO 523-2016 „Wine With An Alcohol Content Modified by Dealcoholisation“ („Alkoholitustamise teel muudetud alkoholisisaldusega vein“) ning OIV-OENO 394A-2012 „Dealcoholisation Of Wines“ („Veinide alkoholitustamine“).

(41)

Neid uuenduslikke viinamarjasaadusi ei ole liidus kunagi veinina turustatud. Seepärast oleks vaja teha lisauuringuid ja katseid nende toodete kvaliteedi parandamiseks ning eelkõige tagamaks, et alkoholisisalduse täieliku eemaldamise puhul on võimalik säilitada geograafilise tähise või päritolunimetusega kaitstud kvaliteetveinide eristavad omadused. Seega, kui geograafilise tähise või päritolunimetuseta veinide puhul tuleks lubada nii osaline kui ka täielik alkoholitustamine, siis kaitstud geograafilise tähise või kaitstud päritolunimetusega veinide puhul tuleks lubada üksnes osaline alkoholitustamine. Lisaks on nii geograafilise tähise või päritolunimetusega veinide tootjate kui ka tarbijate jaoks selguse ja läbipaistvuse tagamiseks asjakohane sätestada, et kui geograafilise tähise või päritolunimetusega veine võib osaliselt alkoholitustada, siis peaks nende tootespetsifikaat sisaldama osaliselt alkoholitustatud veini kirjeldust ja vajaduse korral konkreetseid veinivalmistustavasid, mida kasutatakse osaliselt alkoholistatud veini või veinide valmistamiseks, samuti asjakohaseid piiranguid nende valmistamisele.

(42)

Tarbijate paremaks teavitamiseks tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklisse 119 kohustuslike elementidena lisada toitumisalane teave ning koostisainete loetelu. Tootjatel peaks siiski olema võimalus piirata toitumisalase teabe sisu pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel vaid energiasisaldusega ning teha täielik toitumisalane teave ja koostisainete loetelu kättesaadavaks elektrooniliselt, tingimusel et nad hoiduvad kasutajaandmete kogumisest ja jälgimisest ning ei esita teavet turunduseesmärkidel. Võimalus mitte esitada täielikku toitumisalast teavet pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel ei tohiks aga mõjutada kehtivat nõuet loetleda etiketil allergiat või talumatust põhjustavad ained. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 122 tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EL) nr 1308/2013 täiendamiseks, sätestades koostisainete märkimise ja nimetamise reeglid. Olemasolevate veinivarude turustamist tuleks lubada jätkata ka pärast uute märgistamisnõuete kohaldamise alguskuupäevi kuni nende varude ammendumiseni. Ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega uute märgistamisnõuetega kohanemiseks, enne kui need kehtima hakkavad.

(43)

Tagamaks et tarbijaid teavitatakse alkoholitustatud veinitoodete olemusest ning et veinisektori toodete märgistamist ja esitusviisi reguleerivaid norme kohaldatakse ka alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud viinamarjasaaduste suhtes, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 119 muuta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (17) kohaselt nõutava minimaalset säilimisaega käsitleva teabe praeguse hulga säilitamiseks seoses jookidega, mille alkoholisisaldus on väiksem kui 10 mahuprotsenti, on asjakohane nõuda, et toodete puhul, mida on töödeldud nende alkoholitustamiseks ning mille tegelik alkoholisisaldus on väiksem kui 10 mahuprotsenti, oleks kohustusliku elemendina märgitud minimaalse säilimisaja tähtpäev.

(44)

Lisaks sellele hõlmab määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XII osa, kus on loetletud veinisektoriga hõlmatud tooted, praegu osaliselt alkoholitustatud veine, mille alkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Tagamaks et kõik alkoholitustatud veinid, sealhulgas need, mille alkoholisisaldus on 0,5 mahuprotsenti või väiksem, on veinisektoriga hõlmatud, on asjakohane muuta määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XII osa uue kande lisamise teel.

(45)

Seoses normidega, mis käsitlevad korkide kasutamise tingimusi veinisektoris, et tagada tarbijate kaitse teatavate jookidega seostatavate teatavate korkide eksitava kasutamise eest ning selliste ohtlike korgivalmistusmaterjalide kasutamise eest, mis võivad joogi saastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)

Suhkrukvoote käsitlevad normid ja nõuded aegusid turustusaasta 2016/2017 lõpus. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 124 ja 127–144 on nüüdseks aegunud ja tuleks välja jätta.

(47)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/633 (18) on sätestatud erand veinisektoris viinamarjade ja viinamarjavirde müümise maksimaalsest maksetähtpäevast. Veini tarneahela stabiilsuse edendamiseks ja põllumajandustootjatele pikaajalistest müügisuhetest tuleneva kindluse tagamiseks tuleks vaadiveini müüki käsitleda samal viisil. Seepärast on asjakohane ette näha, et erandina direktiivis (EL) 2019/633 sätestatud kohaldatavatest maksimaalsetest maksetähtpäevadest võivad liikmesriigid tootmisharudevahelise organisatsiooni taotluse korral otsustada, et kohaldatavaid maksimaalseid maksetähtpäevi ei kohaldata vaadiveini müügi suhtes, tingimusel et konkreetsed maksetähtpäevad on kantud standardlepingutesse, mida liikmesriigid on pikendanud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 kohaselt enne 31. oktoobrit 2021, ning et vaadiveini tarnijate ja nende otseostjate vahelised tarnelepingud on mitmeaastased või muutuvad mitmeaastaseks.

(48)

Kui põllumajandustoodete tarnimine tootjalt töötlejale või turustajale toimub kirjaliku lepingu või pakkumuse alusel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 148 ja 168 ning tarne eest makstava hinna arvutamisel kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud tegurid, siis peaksid need tegurid, mis võivad hõlmata objektiivseid näitajaid, indekseid ja arvutusmeetodeid, olema poolte jaoks kergesti arusaadavad. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata kättesaadava objektiivse turuteabe ja uuringute põhjal kindlaks vabatahtlikud näitajad, mida lepingu pooled võivad kasutada.

(49)

Pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumist on liidu toorpiima kogutoodang vähenenud. Selleks et mitte kahjustada piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonidele antud volitusi lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks, tuleks suurendada kõnealuste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima koguse suhtes kohaldatavat koguselist piirangut, mida väljendatakse protsendimäärana liidu kogutoodangust. Õiguskindluse huvides on asjakohane näha ette suurema koguselise piirangu kohaldamine tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(50)

Et aidata kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks liikmesriikidel olema võimalik tunnustada tootjaorganisatsioone, kes püüdlevad konkreetsete eesmärkide poole seoses kõrvalsaaduste, tööstusjääkide ja jäätmete käitlemise ja väärindamisega, eelkõige keskkonnakaitse ja ringluse edendamise huvides, ning tootjaorganisatsioone, kes püüdlevad ühisfondide juhtimisega seotud eesmärkide poole mis tahes sektoris. Seepärast on asjakohane laiendada olemasolevat tootjaorganisatsioonide eesmärkide loetelu, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 152. Tootjaorganisatsioonide läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tootjaorganisatsioonide põhikirjadega võimaldada tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida organisatsiooni arvepidamist ja eelarveid. Lisaks on tootjaorganisatsioonide osalusel toimuvate äritehingute hõlbustamiseks asjakohane sätestada, et tootjaorganisatsioonide põhikirjades võidakse lubada, et tootjaliikmed on vahetus kontaktis ostjatega, kui see vahetu kontakt ei ohusta tootjaorganisatsiooni rolli tarnete koondamisel ja toodete turule laskmisel ning kui tootjaorganisatsioonile jääb ainupädevus organisatsiooni tehtava müügi peamiste elementide üle.

(51)

Võttes arvesse saadud kogemusi ning piima- ja piimatootesektori arengut pärast kvoodisüsteemi lõppu, ei ole enam asjakohane säilitada erireegleid seoses piima- ja piimatootesektoris tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks ette nähtud eesmärkide ja tunnustamiskorraga.

(52)

Eri sektorite kogemused näitavad, et liikmesriigid võivad tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone eri geograafilistel tasanditel, kahjustamata selliste organisatsioonide rolli ja eesmärke. Seepärast on asjakohane selgitada, et liikmesriigid võivad otsustada selliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise kasuks ühel või mitmel geograafilisel tasandil. Tootmisharudevahelised organisatsioonid peavad järgima konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma liikmete ja tarbijate huve. Liidu keskkonnaeesmärke silmas pidades on asjakohane laiendada määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 157 sätestatud eesmärkide loetelu, et lisada sellesse teabe jagamine ja uuringute tegemine, mida on vaja, et töötada välja tooteid, mis sobivad paremini kliimameetmetega ning loomatervise ja loomade heaolu kaitsega, panustavad kõrvalsaaduste väärindamisse ning jäätmete vähendamisse ja käitlemisse, samuti meetmete edendamine ja rakendamine loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks, juhtimiseks ja haldamiseks, sealhulgas fondide loomise ja juhtimise või nendesse sissemaksete tegemise teel, et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist selliste meetmete edendamisest ja rakendamisest tulenevate kulude ja majandusliku kahju eest. Vältimaks seda, et toidutarneahela teatava etapi organisatsioonide kätte koondub rohkem võimu, peaksid liikmesriigid tunnustama üksnes neid tootmisharudevahelisi organisatsioone, kes püüavad saavutada tootmisharudevahelisesse organisatsiooni kuuluvate toidutarneahela eri etappide organisatsioonide tasakaalustatud esindatust.

(53)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 164 sätestatud majanduspiirkonna määratlust eeskirjade laiendamise ja kohustuslike osalustasude tähenduses tuleks täiendada, et kohandada kõnealust määrust liidu õiguse kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete tootmise eripäraga. Selleks et edendada kestlikke tavasid, peaks olema võimalik muuta mitteliikmete jaoks siduvaks tootmisharudevaheliste organisatsioonide selliseid kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust, mis on seotud taimetervise, loomatervise, toiduohutuse ja keskkonnariskidega. Kuna aga mahepõllumajanduses kasutatava seemnematerjali puhul on oluline elurikkus, ei tohiks laiendada sertifitseeritud seemnete kasutamist käsitlevate eeskirjade siduvust mahepõllumajandusega tegelevatele mitteliikmetele.

(54)

Võttes arvesse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste tähtsust liidu põllumajandustootmises ning võttes arvesse, kui edukas on olnud geograafiliste tähistega juustu ja kuivatatud singi pakkumise reguleerimise normide kasutuselevõtt, et tagada lisaväärtus ja säilitada toodete maine ning stabiliseerida nende hinnad, tuleks laiendada pakkumise reguleerimise normide kohaldamise võimalust kõigile määruse (EL) nr 1308/2013 või määruse (EL) nr 1151/2012 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodetele. Selguse ja järjepidevuse huvides on asjakohane koondada kehtivad pakkumise reguleerimise normid ühte sättesse, mis hõlmab kõiki põllumajandustooteid. Seepärast tuleks lubada liikmesriikidel neid norme kohaldada geograafilise tähisega põllumajandustoodete pakkumise reguleerimiseks taotluse alusel, mille on esitanud tootmisharudevaheline organisatsioon, tootjaorganisatsioon või tootjate või ettevõtjate rühm, kui normide kohaldamisega on nõus vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse toote tootjatest või nende esindajatest ning kui, olenevalt olukorrast, on konsulteeritud asjaomase tooraine põllumajandustootjatega ja juustu puhul on järjepidevuse huvides saadud nende nõusolek. Nende normide suhtes tuleks kohaldada rangeid tingimusi, eelkõige selleks, et mitte kahjustada kauplemist toodetega teistel turgudel ja et kaitsta vähemusse kuuluvate osaliste õigusi. Liikmesriigid peaksid vastuvõetud normid kohe avaldama ja teavitama neist komisjoni, tagama regulaarse kontrolli ning mittevastavuse korral normid kehtetuks tunnistama. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kõnealused normid kehtetuks, kui komisjon jõuab järeldusele, et normid ei vasta teatavatele tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või ohustavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Võttes arvesse komisjoni volitusi liidu konkurentsipoliitika alal ja arvestades nende õigusaktide eripära, peaks komisjon võtma rakendusaktid vastu ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata.

(55)

Toidutarneahelas väärtuse jaotamist käsitlevad sätted pakuvad lisaks tootjate ja esmaostjate vahelistele lepingutele huvi ka siis, kui need võimaldavad põllumajandustootjatel mõjutada hindade arengut tarneahela hilisemates etappides. Seega tuleks põllumajandustootjatel ja nende ühendustel võimaldada leppida sellistes tingimustes kokku tarneahelas esmaostjatest tagapool paiknevate osalistega.

(56)

Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide eriline kaubanduslik väärtus tuleneb sellest, et nad kuuluvad tänu oma tootespetsifikaadist tulenevale kvaliteedikindlusele kõrgemasse turusegmenti. Nende veinide turuhind on tavaliselt muude veinide hinnast kõrgem, sest tarbijad väärtustavad omadusi, mille olemasolu päritolunimetus ja geograafiline tähis tõendavad. Et vältida nende kvaliteeditunnuste väärtuse vähenemist kahjuliku hinnadünaamika mõjul, peaks tootmisharudevahelistel organisatsioonidel, kes saavad neist kvaliteeditunnustest kasu, olema võimalik erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 anda hinnasuuniseid asjaomaste viinamarjade müügiks. Suuniste järgimine ei tohiks aga olla kohustuslik, et vältida kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste vahelise hinnakonkurentsi täielikku kadumist.

(57)

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) põllumajanduslepingu artikkel 5 sisaldab arvutusmeetodeid, mida võib kasutada erikaitseklausli käivituskoguse kindlaksmääramiseks asjaomastes sektorites. Selleks et võtta arvesse kõiki võimalikke arvutusmeetodeid täiendavate imporditollimaksude kohaldamisel rakendatava käivituskoguse kindlaksmääramiseks, sealhulgas juhul, kui ei võeta arvesse sisetarbimist, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõiget 1 muuta, et kajastada WTO põllumajanduslepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud arvutusmeetodit.

(58)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 192 ja 193 tuleks välja jätta, sest need meetmed ei ole enam vajalikud, kuna tootmise reguleerimine suhkrusektoris on lõpetatud. Selleks et tagada liidu turu piisav varustamine kolmandatest riikidest importimise teel, tuleks komisjonile anda delegeeritud ja rakendamisvolitused suhkruroo- ja suhkrupeedimelassi suhtes imporditollimaksude kohaldamise peatamiseks.

(59)

Nairobis peetud kümnendal WTO ministrite konverentsil vastu võetud WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses ekspordikonkurentsi kohta on sätestatud ekspordikonkurentsi meetmeid käsitlevad normid. Seoses ekspordisubsiidiumidega nõutakse WTO liikmetelt, et nad kõrvaldaksid oma ekspordisubsiidiumite õigused alates kõnealuse otsuse kuupäevast. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 196–204 sätestatud eksporditoetusi käsitlevad sätted välja jätta. Seoses ekspordikrediidi, ekspordikrediidi tagatiste ja kindlustusprogrammide, põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete ja rahvusvahelise toiduabiga võivad liikmesriigid võtta vastu liidu õigust järgivaid riiklikke meetmeid. Kuna liit ja selle liikmesriigid on WTO liikmed, peaksid sellised riiklikud meetmed vastavalt liidu ja rahvusvahelisele õigusele vastama ka WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses sätestatud normidele.

(60)

Siseturg põhineb konkurentsireeglite ühetaolisel kohaldamisel kõigis liikmesriikides. See nõuab liikmesriikide konkurentsiasutuste ja komisjoni jätkuvat tihedat koostööd Euroopa konkurentsiasutuste võrgustikus, kus on võimalik arutada konkurentsireeglite tõlgendamise ja kohaldamise küsimusi ning koordineerida konkurentsireeglite kohaldamise meetmeid kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 (19).

(61)

Selle tagamiseks, et tootmisharudevahelised organisatsioonid kasutavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 210 tulemuslikult ning pidades silmas lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist, ei tohiks tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse puhul nõuda komisjoni eelnevat otsust, et nende suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1, tingimusel et need kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 210 sätestatud nõuetele. Taotluse esitaja palvel peaks komisjon siiski esitama arvamuse nende kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vastavuse kohta määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 210. Olenemata komisjoni esitatud arvamusest, et kõnealused kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus on nimetatud artikliga kooskõlas, peaks komisjonile jääma võimalus igal ajal pärast arvamuse esitamist teatada, et asjaomaste kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldatakse edaspidi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1, kui ta leiab, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 210 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

(62)

Teatavad põllumajandustooteid ja toiduaineid käsitlevad vertikaalsed ja horisontaalsed algatused, mille eesmärk on kohaldada kohustuslikest nõuetest rangemaid nõudeid, võivad avaldada positiivset mõju kestlikkuse eesmärkidele. Tootjate ja ettevõtjate vahel selliste kokkulepete sõlmimine, otsuste tegemine ja kooskõlastatud tegevus tootmise, töötlemise ja kaubanduse eri tasanditel võib samuti tugevdada tootjate positsiooni tarneahelas ja suurendada nende läbirääkimisjõudu. Seepärast ei tuleks kõnealuste algatuste suhtes konkreetsetel asjaoludel kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1. Selle uue erandi tõhusa kasutamise tagamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ei tohiks selliste algatuste puhul nõuda komisjoni eelnevat otsust, et nende algatuste suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1. Kuna tegemist on uue erandiga, on asjakohane sätestada, et komisjon peaks koostama ettevõtjatele erandi kohaldamise suunised kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Pärast nimetatud kuupäeva peaks tootjatel olema võimalik taotleda komisjonilt arvamust selle kohta, kas erand on kohaldatav nende kokkuleppetele, otsustele ja kooskõlastatud tegevusele. Põhjendatud juhtudel peaks komisjonil olema võimalik oma arvamuse sisu hiljem muuta. Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema võimalik otsustada, et kokkulepet, otsust või kooskõlastatud tegevust on vaja muuta, kui nad leiavad, et on vaja kaitsta konkurentsi, ning sellisel juhul peaksid nad teavitama komisjoni oma tegevusest.

(63)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 214a lubatakse Soomel anda teatavatel tingimustel Lõuna-Soomes riiklikku toetust kuni 2022. aastani, kui komisjon annab selleks loa. Riikliku toetuse andmist tuleks jätkuvalt lubada ajavahemikul 2023–2027. Et tagada abi andmise jätkumine üleminekuperioodil ajavahemikul 2021–2022, tuleks seonduvat uut korda kohaldada alates 1. jaanuarist 2023.

(64)

Puu- ja köögiviljasektori toodete vaba ringluse piirangud, mis tulenevad taimekahjurite leviku tõkestamiseks mõeldud meetmete kohaldamisest, võivad põhjustada raskusi ühe või mitme liikmesriigi turul. Pidades eelkõige silmas taimekahjurite sagedasemat esinemist, on seega asjakohane lubada erakorralisi toetusmeetmeid, et võtta arvesse taimekahjuritest tulenevaid kaubanduspiiranguid, ning laiendada selliste toodete loetelu, mille suhtes võib võtta erakorralisi toetusmeetmeid puu- ja köögiviljasektoris.

(65)

Olemasolevad liidu turu vaatluskeskused ja põllumajandusturgude töörühmad on osutunud kasulikuks ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele valikute tegemiseks vajaliku teabe edastamisel ning turusuundumuste seire hõlbustamisel. Seda silmas pidades ning selleks, et suurendada põllumajandus- ja toiduaineturu läbipaistvust liidu tasandil ja suurendada põllumajandusturgude stabiilsust, tuleks kõnealuseid vahendeid tugevdada. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne ametlik õigusraamistik liidu turu vaatluskeskuste loomiseks ja toimimiseks mis tahes põllumajandussektoris ning kehtestada kõnealuste vaatluskeskuste teatamis- ja aruandluskohustused.

(66)

Põllumajandusturgude seireks kogutud statistiliste andmete ja teabe põhjal peaksid liidu turu vaatluskeskused osutama oma aruannetes turuhäirete ohule. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitama põllumajandustoodete turuolukorrast, turuhäirete ohust ja võimalikest võetavatest meetmetest, osaledes selleks regulaarselt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning põllumajanduse erikomitee koosolekutel.

(67)

Selguse huvides tuleks komisjoni roll seoses tema olemasolevate kohustustega, mis puudutavad koostööd ja teabevahetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (20) artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), selgelt sätestada määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223.

(68)

Komisjoni aegunud aruandluskohustus seoses piima ja piimatoodete turuga ning koolikavade ulatuse laiendamisega tuleks välja jätta. Mesindussektoriga seotud aruandluskohustus tuleks lisada määrusesse (EL) 2021/2115 Uued aruandluskohustused ja tähtajad tuleks sätestada seoses põllumajandussektoris konkurentsireeglite kohaldamise, liidu turu vaatluskeskuste loomise ning erakorraliste meetmete kasutamisega. Komisjon peaks samuti andma aru müüginimetuste ja rümpade liigitusega seotud olukorra kohta lamba- ja kitselihasektoris.

(69)

Määruse (EL) nr 1308/2013 V osa III peatükis sisalduvad põllumajandussektori kriisiabireservi käsitlevad sätted tuleks välja jätta, sest põllumajandusreservi käsitlevad ajakohastatud sätted nähakse ette määruses (EL) 2021/2116

(70)

Pidades silmas kehtivat erandit müüginimetustest, mida kasutatakse enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega vasikaliha puhul, tuleks järjepidevuse huvides ja tarbijatele üheselt mõistetava teabe andmiseks võimaldada liikmesriikidel lubada enne nimetatud kuupäeva registreeritud kaitstud päritolunimetuste või geograafiliste tähiste eest vastutavatel rühmadel teha vasikaliha puhul erandeid rümpade kohustuslikust liigitamisest.

(71)

Tuleks kehtestada reeglid määruse (EL) nr 1151/2012 kohase päritolunimetuse või geograafilise tähisena registreerimiseks esitatud nimetuse ja liidus toodetud taimesordi või loomatõu nimetuse vahelise vastuolu hindamiseks, et saavutada õiglasem tasakaal asjaomaste huvide vahel.

(72)

Selleks et suurendada tarbijate teadlikkust määruse (EL) nr 1151/2012 kohastest kaitstud päritolunimetustest, kaitstud geograafilistest tähistest ja garanteeritud traditsioonilistest toodetest, tuleks asjaomaste liidu sümbolite kohustuslikku kasutamist laiendada reklaammaterjalidele.

(73)

Tuleks sätestada konkreetsed erandid, millega võimaldatakse kasutada muid nimetusi koos garanteeritud traditsioonilise toote registreeritud nimetusega. Komisjon peaks kehtestama üleminekuperioodid garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetusi sisaldavate tähiste kasutamise jaoks vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste jaoks juba kehtivate üleminekuperioodide suhtes.

(74)

Määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registreerimisega seotud menetlusi tuleks ühtlustada ja lihtsustada tagamaks, et uute nimetuste registreerimine võtaks vähem aega. Vastuväite esitamise menetlust tuleks lihtsustada. Põhjendatud vastuväites tuleks esitada kõik vastuväite põhjused ja üksikasjad. See ei tohiks takistada vastuväite esitanud asutust või isikut lisamast ja täpsustamast täiendavaid üksikasju määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikes 3 osutatud konsulteerimise käigus.

(75)

Määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise menetlust tuleks lihtsustada, tehes vahet liidu muudatustel ja standardmuudatustel. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaksid tootespetsifikaatide standardmuudatuste heakskiitmise eest vastutama liikmesriigid ning komisjon peaks jääma vastutavaks liidu muudatuste heakskiitmise eest. Tuleks ette näha, et määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud tootespetsifikaadi muudatusi käsitlevatelt õigusnormidelt käesolevas määruses sätestatud uutele õigusnormidele sujuva ülemineku hõlbustamiseks oleks piisavalt aega.

(76)

Võttes arvesse liidu tarbijate kasvavat nõudlust mesilasvaha järele, selle kasvavat kasutust toidusektoris ning tihedat seost põllumajandustoodete ja maapiirkondade majandusega, tuleks määruse (EL) nr 1151/2012 I lisas sätestatud põllumajandustoodete ja toidu loetelu laiendada nii, et see hõlmaks ka kõnealust toodet.

(77)

Võttes arvesse, et aromatiseeritud veinitoodete geograafilisi tähiseid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 (21) alusel vähe registreeritud, tuleks nende toodete geograafiliste tähiste kaitse õigusraamistikku lihtsustada. Aromatiseeritud veinitoodete ja muude alkohoolsete jookide suhtes, välja arvatud piiritusjoogid ja määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaadused, tuleks kohaldada sama õiguskorda ja samu menetlusi nagu muude põllumajandustoodete ja muu toidu suhtes. Määruse (EL) nr 1151/2012 kohaldamisala tuleks laiendada ka nendele toodetele. Selle muudatuse arvesse võtmiseks tuleks muuta määruse (EL) nr 251/2014 pealkirja, kohaldamisala, mõisteid ja sätteid, mis käsitlevad aromatiseeritud veinitoodete märgistamist. Määruse (EL) nr 251/2014 kohaselt kaitstud nimetuste puhul tuleks tagada sujuv üleminek.

(78)

Kolmandate riikidega kauplemise hõlbustamiseks tuleks sätestada, et liikmesriigid võivad lubada, et ekspordiks valmistatud aromatiseeritud veinitoodete pakendile või selle külge kinnitatud märgistusele märgitakse kolmandate riikide nõutavad müüginimetused, sealhulgas muudes keeltes kui liidu ametlikud keeled, tingimusel et pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel on esitatud ka II lisas sätestatud asjakohased müüginimetused.

(79)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määruse (EL) nr 251/2014 II lisas sätestatud aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi ja kirjeldusi, et neid tehnika arengut, teaduse ja turgude arengut, tarbijate tervist või tarbijate teabevajadust arvesse võttes kohandada.

(80)

Tarbijate paremaks teavitamiseks tuleks määrusesse (EL) nr 251/2014 lisada aromatiseeritud veinitoodete kohustuslik märgistus koos toitumisalase teabega ning koostisainete loetelu. Tootjatel peaks olema võimalus piirata toitumisalase teabe sisu pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel vaid energiasisaldusega ja teha täielik toitumisalane teave ja koostisainete loetelu kättesaadavaks elektrooniliselt, tingimusel et nad hoiduvad kasutajaandmete kogumisest ja jälgimisest ning ei esita teavet turunduseesmärkidel. Võimalus mitte esitada täielikku toitumisalast teavet pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel ei tohiks aga mõjutada kehtivat nõuet loetleda etiketil allergiat või talumatust põhjustavad ained. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EL) nr 251/2014 täiendamiseks, sätestades aromatiseeritud veinitoodete koostisainete märkimise ja nimetamise üksikasjalikud reeglid. Olemasolevate aromatiseeritud veinitoodete varude turustamist tuleks lubada jätkata ka pärast uute märgistamisnõuete kohaldamise alguskuupäevi kuni nende varude ammendumiseni. Ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega uute märgistamisnõuetega kohanemiseks, enne kui need kehtima hakkavad.

(81)

Mis tahes määruse (EL) nr 251/2014 II lisa punktis A sätestatud kategooriasse kuuluvate aromatiseeritud veinide maitsestamiseks on asjakohane lubada lisada piiratud koguses piiritusjooke. Kuna tehnika arengu tulemusena on tänapäeval võimalik toota vermutit ilma alkoholi lisamata, ei tohiks vermutile alkoholi lisamist enam nõuda. Arvestades tarbijate nõudlust, on asjakohane lubada punase ja valge veini segamist Glühweini tootmiseks. Võtmaks arvesse Poola turul eksisteerivat aromatiseeritud veinijooki, on asjakohane luua uus kategooria „wino ziołowe“, et sätestada liidu õiguses selle tavapärased tootmisnõuded.

(82)

Arvestades Réunioni väiksust, kaugust ja toiduga kindlustatuse eripärast olukorda, on Réunioni kohalikud turud hinnakõikumiste suhtes eriti tundlikud. Tootmisharudevahelised organisatsioonid ühendavad toidutarneahela eri etappide tootjaid ja muid ettevõtjaid ning võivad aidata kohalikku tootmist säilitada ja mitmekesistada. Réunioni eripärast toiduga kindlustatuse olukorda silmas pidades on asjakohane erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 165 sätestada, et kui tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse ettevõtjatele, kes ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, võib Prantsusmaa pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et ettevõtjad, kes ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, peavad maksma rahalist osalustasu laiendatud eeskirjadega hõlmatud tegevuse eest, mis kujutab endast üldist majandushuvi ettevõtjatele, kelle tegevus toimub üksnes Réunionil seoses kohalikule turule suunatud toodetega.

(83)

Määruseid (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 251/2014 ja (EL) nr 228/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(84)

Tuleks kehtestada üleminekukord kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse- ja registreerimistaotluste jaoks, mis on esitatud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, kulude jaoks, mis on tekkinud enne 1. jaanuari 2023 määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 29–60 ette nähtud oliivõli ja lauaoliivide, puu- ja köögiviljade, veini, mesinduse ja humala toetuskavade raames; puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude rakenduskavade ning veinisektori toetusprogrammide jaoks.

(85)

Selleks et tagada sujuv üleminek määruses (EL) 2021/2115 sätestatud uuele õigusraamistikule, tuleks nimetatud uue õigusraamistikuga seotud määruse (EL) nr 1308/2013 muudatusi kohaldada alates 1. jaanuarist 2023.

(86)

Kavandatud meetmete tõrgeteta rakendamiseks peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).“ "

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

4)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

5)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

6)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 17 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

8)

II osa I jaotise II peatükki muudetakse järgmiselt:

9)

Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

10)

Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

11)

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

12)

Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

13)

Artikli 65 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 63 lõike 2 kohaldamisel kaalub liikmesriik artiklites 152, 156 ja 157 osutatud veinisektoris tegutsevate tunnustatud kutseorganisatsioonide, artiklis 95 osutatud huvitatud tootjarühmade või kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustatud muud laadi kutseorganisatsioonide soovitusi tingimusel, et nimetatud soovitustele eelneb vastava geograafilise piirkonna asjaomaste representatiivsete osalejate kokkulepe.“

14)

Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

15)

Artiklisse 81 lisatakse järgmine lõige:

16)

Artikkel 86 asendatakse järgmisega:

17)

Artiklit 90 muudetakse järgmiselt:

18)

II osa II jaotise I peatüki 1. jakku lisatakse järgmine alajagu:

„4a. alajagu

Kontrollid ja karistused

19)

Artikli 92 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas jaos sätestatud eeskirju ei kohaldata VII lisa II osa punktides 1, 4, 5, 6, 8 ja 9 osutatud toodete suhtes, kui need tooted on täielikult alkoholitustatud kooskõlas VIII lisa I osa E jaoga.“

20)

Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

21)

Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

22)

Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:

23)

Artikli 97 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

24)

Artiklid 98 ja 99 asendatakse järgmisega:

25)

Artikkel 102 asendatakse järgmisega:

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).“ "

26)

Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

27)

Artikkel 105 asendatakse järgmisega:

28)

Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

29)

Lisatakse järgmine artikkel:

30)

Artikkel 111 jäetakse välja.

31)

II osa II jaotise I peatüki 2. jakku lisatakse järgmine alajagu:

„4. Alajagu

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning traditsiooniliste nimetustega seotud kontroll

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).“ "

32)

Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

33)

Artikli 122 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

34)

II osa II jaotise II peatüki 1. jagu muudetakse järgmiselt:

35)

Artikli 145 lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktile a näevad oma ÜPP strateegiakavades ette viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ajakohastatud ülevaate.“

36)

Lisatakse järgmine artikkel:

37)

Artikli 148 lõike 2 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

38)

Artikli 149 lõike 2 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

39)

Artikkel 150 jäetakse välja.

40)

Artiklit 151 muudetakse järgmiselt:

41)

Artikli 152 lõike 1 punkti c muudetakse järgmiselt:

42)

Artiklit 153 muudetakse järgmiselt:

43)

Artikli 154 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

44)

Artiklit 157 muudetakse järgmiselt:

45)

Artiklit 158 muudetakse järgmiselt:

46)

Artiklit 163 muudetakse järgmiselt:

47)

Artiklit 164 muudetakse järgmiselt:

48)

Artikkel 165 asendatakse järgmisega:

49)

Lisatakse järgmine artikkel:

50)

Artikli 168 lõike 4 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

51)

Artikkel 172 jäetakse välja.

52)

Artikkel 172a asendatakse järgmisega:

53)

Artikli 182 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käivituskogus on kas 125 %, 110 % või 105 %, sõltuvalt sellest, kas turulepääsu võimalused, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast riigisisesest tarbimisest kolme eelneva aasta vältel, on vastavalt kuni 10 %, 10–30 % või üle 30 %.

Kui riigisisest tarbimist arvesse ei võeta, on käivituskogus 125 %.“

54)

Artiklid 192 ja 193 jäetakse välja.

55)

IV peatükki lisatakse järgmine artikkel:

56)

III osa VI peatükk, mis sisaldab artikleid 196–204, jäetakse välja.

57)

Artikli 206 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 207–210a kõikide ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.“

58)

Artikkel 208 asendatakse järgmisega:

59)

Artiklit 210 muudetakse järgmiselt:

60)

Lisatakse järgmine artikkel:

61)

Artikkel 212 jäetakse välja.

62)

Artikkel 214a asendatakse järgmisega:

63)

Artikli 218 lõikest 2 jäetakse välja Ühendkuningriiki puudutav rida.

64)

Artikli 219 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

65)

V osa I peatüki 2. jagu muudetakse järgmiselt:

66)

VI ossa lisatakse järgmine peatükk ja artiklid:

„Ia peatükk

Turu läbipaistvus

67)

Artikli 223 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele, liidu ja liikmesriikide finantsturuasutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.

Komisjon teeb koostööd ja vahetab teavet määruse (EL) nr 596/2014 artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), et aidata neil täita määruses (EL) nr 596/2014 sätestatud ülesandeid.“

68)

Artiklit 225 muudetakse järgmiselt:

69)

V osa III peatükk, mis sisaldab artiklit 226, jäetakse välja.

70)

I lisa muudetakse järgmiselt:

71)

II lisa II osa muudetakse järgmiselt:

72)

III lisa muudetakse järgmiselt:

73)

VI lisa jäetakse välja.

74)

VII lisa muudetakse järgmiselt:

75)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

76)

X lisa II punkti alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

77)

X lisa XI punkti alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

78)

XI, XII ja XIII lisa jäetakse välja.

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 2 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 5 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

4)

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

5)

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„Artikli 51 lõikes 1 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud lõikes osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles:“.

7)

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

8)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).“ "

11)

Artikli 21 lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

12)

Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

13)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

15)

Artiklisse 49 lisatakse järgmine lõige:

16)

Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

17)

Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

18)

Artikli 52 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

19)

Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

20)

I lisa I punkti lisatakse järgmised taanded:

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, mis käsitleb aromatiseeritud veinitoodete määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91“.

2)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 2 punkt 3 jäetakse välja.

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

6)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

7)

Artikkel 9 jäetakse välja.

8)

III peatükk, mis sisaldab artikleid 10–30, jäetakse välja.

9)

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

10)

I lisa punkti 1 alapunkti a lisatakse järgmine alapunkt:

11)

II lisa muudetakse järgmiselt: