1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

1.   Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   Liidu kalalaevadele võib anda loa kala püüda käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (25) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

3.   Liidu kalalaevadele võib anda loa püüda kala käesoleva määruse I lisas ette nähtud lubatud kogupüügi piires Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 22 ning määruses (EL) 2017/2403 ja selle rakendussätetes.

1.   Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

3.   Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2021 järgmise teabe:

1.   Kui käesoleva määruse IA lisas või IB lisas esitatud kalapüügivõimaluste tabelis on viidatud käesolevale lõikele, on selles tabelis esitatud kalapüügivõimalused ajutised ja neid kohaldatakse 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021. Kõnealused ajutised kalapüügivõimalused ei piira 2021. aastaks lõplike püügivõimaluste kindlaksmääramist kooskõlas rahvusvaheliste läbirääkimiste või konsultatsioonide tulemustega, teadusliku nõuandega, määruse (EL) nr 1380/2013 kohaldatavate sätetega ning asjaomaste mitmeaastaste kavadega.

2.   Liidu laevad võivad püüda kalavarusid vastavaltlõikes 1 osutatud ajutistele kalapüügivõimalustele, liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu laevadele juurdepääsu oma vetele.

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

2.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

1.   Selleks et võtta arvesse lossimiskohustuse kehtestamist ja teha teatavate kaaspüükide kvoodid kättesaadavaks nende liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüükide suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2.   Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa ajutisest lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes, merlangi ajutisest lubatud kogupüügist Iiri meres ning atlandi merilesta ajutisest lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis ning 3 % merlangi ajutisest lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2021. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2021.

3.   Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Kõik kasutamata kogused antakse pärast 31. märtsi 2021 tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.

4.   Vastu antavad kvoodid võetakse eelistatavalt lubatud kogupüükide loetelust, mille iga reservi panustanud liikmesriik kindlaks määrab ning mis on esitatud IA lisa liites.

5.   Lõikes 4 osutatud kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral kasutatakse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse esitatud samaväärset majanduslikku väärtust kooskõlas liidu keskmiste hindadega eelmisel aastal.

6.   Juhul kui käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

1.   Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikeks on II lisa kohaste õiguste ja kohustuste tehnilised aspektid, mis on seotud hariliku merikeele varu majandamisega ICESi 7.e rajoonis, sätestatud II lisas.

2.   Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik anda laevale loa viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahend, lähtudes kõnealuse liikmesriigi asjaomasest taotlusest vastavalt nimetatud lisa punktile 7.4. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib laev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud nimetatud lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas. Keelatud on kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat endale jätta, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2021. aasta jaanuaris ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda harilikku huntahvenat ning endale jätta, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

Esimeses lõigus sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük: punktis c õngekonksude ja -nööridega ning punktis d vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandi kohaldamist teise kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

3.   Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kuuajalise piirangu kohaldamise korral ühest kuust teise. Liidu kalalaevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

4.   Prantsusmaa ja Hispaania tagavad, et nende töönduslikust ja harrastuskalapüügist põhjustatud hariliku huntahvena kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa FMSY väärtust, mille tulemuseks on kogupüük 3 108 tonni, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.

5.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a, 7.a–7.k rajoonis:

Esimese lõigu punkti b ei kohaldata seisevvõrkudega püügi suhtes, sest nimetatud punktis osutatud ajavahemikul on keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja kinni hoida.

6.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul ICESi 8.a ja 8.b rajoonis on lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas. Käesolevat lõiget ei kohaldata seisevvõrkudega püügi suhtes, sest seisevvõrkudega on keelatud huntahvenat püüda ja kinni hoida.

7.   Lõiked 5 ja 6 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

1.   Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele ei piira:

2.   Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.   Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.   Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

1.   Alljärgnevaid meetmeid kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, ICESi 7.h rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning ICESi 7.j rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool:

2.   Liikmesriigid võivad loobuda lõike 1 punkti b kohaldamisest selliste põhjatraalidega püüdvate kalalaevade suhtes, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähem kui 1,5 % ulatuses tursast, tingimusel et nende laevade puhul suurendatakse järk-järgult vaatlemist merel vähemalt 20 %-ni kõigist püügireisidest alates 1. juulist 2021.

3.   Liidu kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f – 7.k rajoonis ning lääne pool 5° läänepikkust ICESi 7.e rajoonis, on kalapüük keelatud, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad noodapära, mille võrgusilma miinimumsuurus on vähemalt 100 mm. Nimetatud võrgusilma miinimumsuuruse nõuet ei kohaldata siiski laevade suhtes, mille tursa kaaspüük ei ole STECFi hinnangul suurem kui 1,5 %, väljaspool lõikes 1 osutatud piirkondi toimuval kalapüügil.

4.   Lõikes 3 osutatud meetmeid kohaldatakse ICESi 7.b ja 7.c rajoonis põhjatraalide ja nootadega püüdvate liidu kalalaevade suhtes alates 1. juunist 2021. Nimetatud piirkondades kala püüdvad liidu kalalaevad võivad kasutada ka muid püügivahendeid, mis on STECFi hinnangul põhjalähedaste liikide segapüügil samaväärsete või paremate selekteerivate omadustega kui noodapära, mille võrgusilma miinimumsuurus on vähemalt 100 mm, ja mille komisjoni on heaks kiitnud.

5.   Erandina lõikest 1 kasutavad ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, ICESi 7.h rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning ICESi 7.j rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool:

6.   Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 27 lõikele 2 arvutatakse saagi protsendimäär suhtarvuna kõikide pärast iga püügireisi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalust.

1.   Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on sätestatud IV lisas.

2.   Laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (30) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58° 30′ 00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61° 30′ 00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3a.20 rajooni (Skagerrak), 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, 57° 00′ 00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5 00′ 00′′ idapikkusest ida pool.

3.   Erandina lõikest 2 võivad nimetatud lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades, tingimusel et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

4.   Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud laevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et kontrollida lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimuste täitmist.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud meetmeid ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

1.   Liidu laevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega (püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX ja PTB), mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

2.   Need asjaomase liikmesriigi projektis osalevad liidu laevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad kõnealuste laevade nimekirja komisjonile.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud meetmeid ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

1.   Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

1.   Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud V lisa A osas.

2.   Kui üks liikmesriik kannab vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8 kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

1.   Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.   Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2022, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise liikmesriikidele eraldamisega.

1.   Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Selliste rannalähedase väikesemahulise kalapüügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni ja millel on lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Selliste kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate lõkspüüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise koguvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.

7.   Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (31) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

8.   ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

1.   Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.   Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

4.   Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.   Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

1.   Kihvkalade püük on 2020.–2021. aasta püügihooajal VII lisa tabelis B sätestatud liikide, lubatud kogupüügi ja kaaspüügi piirnormide puhul piiratud nimetatud lisa tabelis A sätestatud liikmesriikide, alapiirkondade ja laevade arvuga.

2.   Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3.   Kui see on kohaldatav, siis kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisalas keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid kui FAO 88.1. ja 88.2. alapiirkonnas ning FAO 58.4.1., 58.4.2. ja 58.4.3.a rajoonis on püük artikli 28 kohaselt lubatud, siis on see keelatud 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.

1.   CCAMLRi konventsiooni alal 2020.–2021. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. mail 2021 oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. mail 2021.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.

3.   CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.   Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

5.   Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaevana.

1.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 1.

2.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on ülekantavad laevad IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.   Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

1.   Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2.   Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.

3.   Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimumarv on 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi).

4.   Varustuslaevade maksimumarv on kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5.   Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6.   Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.

1.   Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille kogupikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügitoiminguid üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

1.   Liidu kalalaevadel, välja arvatud elatuskalapüügiga tegelevad kalalaevad (nt kui püütud kala tarbivad otse kalurite perekonnad), on keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi.

Erandina esimesest lõigust võib väikesemahulisel kalapüügil (nt muu kui õngejada- või pinnapüük, st püük seinnootade, ritvõngede, nakkevõrkude, ridvata õnge- ja lantpüügipaatidega, mis on IOTC püügiluba omavate laevade registris) tahtmatult püütud merisarviklasi lossida üksnes kohalikuks tarbimiseks.

2.   Kõik kalalaevad, välja arvatud elatuskalapüügiga tegelevad kalalaevad, peavad kohe, kui võrgus, konksu otsas või tekil märgatakse merisarviklasi, need võimaluse korral viivitamata elusana ja vigastamata vette tagasi laskma ning tegema seda nii, et see tekitaks püütud isenditele võimalikult vähe kahju.

1.   Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2021. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana kõnealusel alal kehtiva liidu kogumahutavuse taseme 78 600 GT.

3.   IH lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta eesmärgiga edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

1.   Liikmesriigid piiravad 2021. aastal oma laevade põhjapüüki või põhjapüügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja püügikoormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda üksnes siis, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.   Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjapüügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

1.   Liikmesriigid võivad 2021. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus kalapüügis SPRFMO konventsiooni alal üksnes siis, kui SPRFMO on kinnitanud nende vastava püügi taotluse koos kalapüügi tegevuskavaga ja võetud kohustusega rakendada andmekogumiskava.

2.   Kala püütakse üksnes SPRFMO poolt täpsustatud uurimisjaotistes. Kalapüük on keelatud 750 meetri sügavusjoonest kõrgemal ja 2 000 meetri sügavusjoonest madalamal.

3.   Lubatud kogupüük määratakse kindlaks IH lisas. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 21 järjestikkuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, kusjuures ühe loomuse kohta on maksimaalselt 5 000 õngekonksu ja ühe uurimisjaotise kohta on maksimaalselt 20 loomust. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui 100 loomust on vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

1.   Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoodalaevadega on keelatud järgmiselt:

2.   Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõike 1 punktile a enne 1. aprilli 2021. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud aladel valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.   IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1.   Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2.   Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud valitud keeluaja algust ja laev korjab 15 päeva jooksul enne keeluaja algust merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt vette lasi.

3.   Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.

1.   IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.   Laeva käitajad peavad

1.   Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv ei ületa 403 päeva.

2.   Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.   Liikmesriigid tagavad, et 2021. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega rohkem, kui IG lisa tabelis sätestatud piirnormid.

1.   WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid vahemikus 1. juulist 2021 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2021 (kell 24.00).

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud üles seada peibutuspüügivahendeid veel kahe lisakuu jooksul: kas siis 1. aprillist 2021 (kell 00.00) kuni 31. maini 2021 (kell 24.00) või 1. novembrist 2021 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2021 (kell 24.00).

3.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

4.   Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.

5.   Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning laadivad ümber ja lossivad kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

1.   WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida või ladustada järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

1.   Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.   Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 38 lõike 1 punktis a, artikli 38 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 39, 40 ja 41 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

1.   Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.