(1)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 412/2013 (2) (edaspidi „esialgne määrus“), mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1932, (3) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kehtivad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad olid vahemikus 13,1–23,4 %. Kõigile selle määruse lisas nimetatud valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele kehtestati tollimaks 17,9 % ja kõigile teistele eksportivatele tootjatele jääktollimaks 36,1 %. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „esialgseteks meetmeteks“ ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks“.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 803/2014 (4) kehtestati neljale Hiina eksportivale tootjale valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 % ning nad lisati esialgse määruse lisas esitatud Hiina eksportivate tootjate loendisse.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2207 (5) kehtestati veel neljale Hiina eksportivale tootjale valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 % ning nad lisati esialgse määruse lisas esitatud Hiina eksportivate tootjate loendisse.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1198 (6) jättis komisjon jõusse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohased esialgsed meetmed. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks“ ning aegumise läbivaatamisega seotud uurimist „viimatiseks uurimiseks“.

(5)

2019. aasta algul analüüsis komisjon kättesaadavaid tõendeid keraamiliste laua- ja kööginõude turustamise suundumuste ja kanalite kohta pärast esialgsete meetmete kehtestamist. 2014.–2018. aasta ekspordiandmete võrdlemisel ilmnes teatavate eksportivate tootjate ekspordi järsk tõus või langus, mis viitab turustuskanalite suunamise võtete kasutamisele. Peale selle oli mõnel juhul teatavate eksportivate tootjate tegelik eksport suurem kui nende deklareeritud toodang. Samuti toimus äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide väärkasutamine.

(6)

Nende näitajate põhjal ilmnes, et teatavad eksportivad tootjad, kelle suhtes kehtib praegu jääktollimaks 36,1 %, ning individuaalse tollimaksumääraga eksportivad tootjad müüsid oma keraamilisi laua- ja kööginõusid teiste eksportivate tootjate kaudu, kellele kehtivad madalamad tollimaksumäärad.

(7)

Hiinast keraamiliste laua- ja kööginõude eksportimisega seotud kaubandusstruktuuri muutused, mis ilmnesid pärast esialgsete meetmete kehtestamist ja millel ei olnud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, tulenesidki ilmselt eespool nimetatud turustamisvõtete kasutamisest. Lisaks viitasid komisjonile kättesaadavad tõendid sellele, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustati nii koguste kui ka hindade osas. Põhjenduses 15 määratletud uurimisaluse toote impordi maht suurenes teatavate eksportivate tootjate puhul aastatel 2014–2018 oluliselt. Peale selle oli mõnel juhul teatavate eksportivate tootjate tegelik eksport suurem kui nende deklareeritud toodang. Lisaks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et uurimisalust toodet imporditi hindadega, mis olid meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast madalamad.

(8)

Komisjonil oli ka piisavalt tõendeid selle kohta, et võrreldes varem kindlaksmääratud normaalväärtusega eksporditi uurimisalust toodet dumpinguhinnaga.

(9)

Seepärast leidis komisjon pärast liikmesriikide teavitamist, et oli piisavalt tõendeid alusmääruse artikli 13 kohase uurimise algatamiseks. Selle tulemusena võttis komisjon vastu määruse (EL) 2019/464 (7) (edaspidi „algatamismäärus“), millega ta käivitas omal algatusel uurimise, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (mis toimub algatamismääruse lisas loetletud 50 TARICi lisakoodi all) kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist. Need TARICi lisakoodid olid määratud 50 eksportivale tootjale, kes olid Hiina äriühingute rühmad või üksikud Hiina äriühingud (edaspidi „äriühingud“).

(10)

Komisjon andis ka korralduse, et tolliasutused registreeriksid algatamismääruse lisas loetletud 50 TARICi lisakoodi all imporditavate keraamiliste laua- ja kööginõude impordi.

(11)

Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi, algatamismääruse lisas nimetatud 50 eksportivat tootjat ning liidu tootmisharu uurimise algatamisest. Ta saatis ka lisas nimetatud 50 eksportivale tootjale küsimustikud, milles küsis teavet ka mis tahes seotud äriühingute kohta Hiina Rahvavabariigis. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda ärakuulamist.

(12)

Eespool nimetatud algatamismääruse lisas loetletud 50 eksportiva tootja suhtes kehtisid järgmised dumpinguvastased tollimaksud:

(13)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperioodi andmed koguti muu hulgas selleks, et uurida väidetavat kaubandusstruktuuri muutust ning selle põhjuseks olnud tava, protsessi või toimingut. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „aruandeperiood“) kohta koguti üksikasjalikumaid andmeid, et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

(14)

Komisjon analüüsis kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1, kas seoses Hiina eksportivate üksiktootjatega esines kaubandusstruktuuri muutus, kas see muutus tulenes tavast, protsessist või toimingust, millel ei olnud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksust kõrvalehoidmise, kas oli tõendeid kahjustavast tegevusest või sellest, et uurimisaluse toote suhtes kehtiva tollimaksu parandavat mõju kahjustati koguste ja/või hinna osas, ning kas oli tõendeid dumpingu jätkumisest.

(15)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit keraamilised laua- ja kööginõud, mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 21, ex 6912 00 23, ex 6912 00 25 ja ex 6912 00 29 (TARICi koodid 6911100090, 6912002111, 6912002191, 6912002310, 6912002510 ja 6912002910) alla.

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

(16)

Uurimisalune toode on sama mis eelmises põhjenduses määratletud „vaatlusalune toode“ ja kuulub praegu samade CN- ja TARICi koodide alla kui vaatlusalune toode ning seda imporditakse algatamismääruse lisas loetletud TARICi lisakoodide all (edaspidi „uurimisalune toode“).

(17)

50st eksportivast tootjast 13 ei esitanud küsimustikule ühtki vastust.

(18)

Komisjon tegi järelduse, et need 13 eksportivat tootjat on alusmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses koostööst keeldunud, ning tugines nende tegevuse uurimisel kättesaadavatele faktidele, nagu on selgitatud järgmises põhjenduses.

(19)

Eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud väljavõttelises uuringus leiti, et kõik 13 eksportivat tootjat, kellele kehtis tollimaksumäär 17,9 %, olid ajavahemikul 2014–2018 oma ekspordimahtu oluliselt suurendanud või eksportinud rohkem, kui toodeti. Kuna puudusid muud majanduslikud põhjused kui tollimaksust kõrvalehoidmine, järeldas komisjon, et need eksportivad tootjad kasutavad turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid. Seepärast on kohane tühistada nende eksportivate tootjate äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid ning kehtestada neile jääktollimaksumäär 36,1 %.

(20)

Lisaks olid 13 eksportivast tootjast kolm seotud kolme teise eksportiva tootjaga, kellel olid oma individuaalsed TARICi lisakoodid ja kellele kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %.

(21)

Selleks et vältida nende seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise ohtu, tegi komisjon enne teavitamist esialgse järelduse, et on kohane, et nende äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid tuleks tühistada. Ka nendele kolmele seotud eksportivale tootjale tuleks kohaldada jääktollimaksumäära 36,1 %.

(22)

Pärast teavitamist andis üks kolmest äriühingust endast teada ja väitis, et ta ei ole seotud ühe äriühinguga, kes ei vastanud küsimustikule. 10. oktoobril 2019 toimunud ärakuulamisel ja sellele järgnenud 21. oktoobri 2019. aasta kirjas selgitas äriühing, et tema aegumise läbivaatamisest valimisse sattunud vastuses oli ekslikult märgitud, et mõlemad äriühingud on omavahel seotud, ehkki tegelikkuses oli tegu vaid äripartneritega. Komisjoni taotlusel esitas äriühing dokumendid oma struktuuri ja osanike kohta, millest nähtus, et sellist suhet tõepoolest ei eksisteeri. Suhte puudumisel ja arvestades äriühingu tõendeid, et tema suurenenud eksporditegevus oli kooskõlas tema tootmisvõimsuse suurenemisega 2016. aastal, järeldas komisjon, et kõnealuse äriühingu äriühinguspetsiifilise TARICi lisakoodi kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik.

(23)

Nii jõudis komisjon pärast teavitamist lõpuks järeldusele, et jääktollimaksumäära 36,1 % tuleks kohaldada järgmiste äriühingute suhtes:

(24)

Küsimustikule vastanud 37 eksportiva tootja vastuseid analüüsides leidis komisjon, et 18 eksportivat tootjat esitas puudulikud vastused, nagu on selgitatud järgmistes põhjendustes.

(25)

Üks eksportiv tootja esitas osalise teabe ja teatas 28. aprillil 2019, et lõpetas vaatlusaluse toote tootmise 2018. aasta augustis. 3. juunil 2019 teatas komisjon äriühingule, et ainult eksportivatel tootjatel on õigus individuaalsete TARICi lisakoodide kasutamisele. Seetõttu kavatseb ta äriühingu TARICi lisakoodi tühistada ja käsitleda äriühingut edaspidi nagu kõiki muid äriühinguid TARICi lisakoodi „B999“ all. Äriühing ei esitanud täiendavaid märkusi.

(26)

Teine eksportiv tootja, kelle suhtes kehtis samuti dumpinguvastane tollimaks 17,9 %, esitas küsimustikule vastuse mitmes osas 2019. aasta aprillis ja mais. Vastuste põhjal oli eksportival tootjal ainult üks seotud äriühing. Komisjon kontrollis seda vastust muudest avalikult kättesaadavatest teabeallikatest. Selgus, et selles rühmas oli veel teisi seotud äriühinguid, mida kõnealune äriühing polnud küsimustikule vastates avaldanud. Eksportivat tootjat teavitati sellest uurimise tulemusest 24. juuni 2019. aasta kirjas, milles juhiti tähelepanu puudujääkidele. Seejärel tunnistas eksportiv tootja 28. juunil 2019, et on seotud veel ühe äriühinguga. Eksportivate tootjate rühm ei esitanud aga määratud tähtaja jooksul vajalikku vastust selle äriühingu kohta. Seepärast teavitas komisjon eksportivat tootjat 8. juulil 2019, et teeb järeldused kättesaadavate faktide (8) põhjal ning et äriühingul on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Eksportiv tootja ei esitanud täiendavaid märkusi.

(27)

Kolmas eksportiv tootja teatas komisjonile 5. juulil 2019, et tal ei ole võimalik vastata komisjoni kirjale puudujääkide kohta ning et ta on teadlik vastamata jätmise tagajärgedest. Seepärast teavitas komisjon eksportivat tootjat 9. juulil 2019, et teeb järeldused kättesaadavate faktide (9) põhjal ning et äriühingul on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Eksportiv tootja ei esitanud täiendavaid märkusi.

(28)

Ülejäänud 15 eksportivat tootjat, kes esitasid puudulikud vastused, said ajavahemikul 27. maist kuni 18. juulini 2019 kirja põhjuste kohta, miks komisjon tegi esialgse järelduse, et nende vastused olid puudulikud. Korduvad probleemid, mille tõttu need 15 vastust olid komisjoni esialgsel hinnangul puudulikud, olid järgmised:

(29)

Kõiki 15 eksportivat tootjat teavitati sama kirjaga sellest, et:

(30)

Selle järel 15-st eksportivast tootjast

(31)

Neist 15-st eksportivast tootjast kaks esitas täiendavaid dokumente, kuigi nende vastuseid ei saanud ka siis täielikuks lugeda. Siiski otsustas komisjon teha kontrollkäigu nende kahe eksportiva tootja valdustesse. Kontrollkäigu jooksul tuvastas komisjon mõlema eksportiva tootja puhul probleeme – ühe puhul seotud äriühingute mitteavaldamine ja teise puhul valed deklaratsioonid vaatlusaluse toote teatavate tüüpide muutmise kohta. Seepärast teavitas komisjon mõlemat eksportivat tootjat 7. augustil 2019, et jääb kindlaks kavatsusele kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon osutas asjaolule, et eksportivad tootjad ei suutnud esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui teistele Hiina eksportivatele tootjatele turustuskanaliks olemine. Samas kirjas teatas komisjon mõlemale eksportivale tootjale, et neil on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures hiljemalt 16. augustiks 2019. Kumbki äriühing ei taotlenud määratud tähtaja jooksul ärakuulamist.

(32)

1. augustil 2019 esitas täiendavat teavet veel üks eksportiv tootja, kelle vastuseid küsimustikule oli komisjon oma esialgsel hindamisel ebapiisavaks pidanud. Komisjon analüüsis seda täiendavat teavet. Siiski polnud kõrvaldatud mõned probleemid, näiteks ei esitatud täielikku teavet kõigi seotud äriühingute kohta. Seepärast teavitas komisjon eksportivat tootjat 13. augustil 2019, et jääb kindlaks kavatsusele kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon juhtis sellega seoses tähelepanu asjaolule, et eksportiv tootja ei esitanud mingeid tõendeid oma ekspordi kohta 2018. aastal, mis oli rohkem kui neli korda suurem kogusest, mida eksportiv tootja samal aastal tegelikult tootis. Samas kirjas teatas komisjon eksportivale tootjale, et eksportival tootjal on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures hiljemalt 23. augustiks 2019. Eksportiv tootja ei vastanud määratud tähtaja jooksul.

(33)

18. mai ja 26. juuni 2019. aasta kirjadega teavitas komisjon veel üht eksportivat tootjat puudujääkidest eksportiva tootja vastustes, eelkõige seoses nõutud dokumentide esitamisega, ning oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18. 2. juulil 2019 väitis eksportiv tootja, et oli esitanud kogu nõutava teabe, ning esitas uuesti oma 2015.–2018. aasta finantsaruanded, kuid ei esitanud küsimustikus ikka vastuseid seotud äriühingu kohta. 12. ja 22. augustil 2019 pöördus ta selles küsimuses ärakuulamise eest vastutava ametniku poole. 27. augusti 2019. aasta kirjas teavitas komisjon eksportivat tootjat põhjustest, miks 2. juulil esitatud täiendav teave polnud ikka veel kaugeltki piisav, ning teatas, et jääb kindlaks kavatsusele kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon osutas asjaolule, et see eksportiv tootja ei suutnud esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui teistele Hiina eksportivatele tootjatele turustuskanaliks olemine. Samas kirjas teavitas komisjon eksportivat tootjat võimalusest võtta ärakuulamistaotluse osas järelmeetmeid hiljemalt 2. septembriks 2019. Eksportiv tootja ei vastanud määratud tähtaja jooksul. 10. septembril 2019 saatis eksportiv tootja komisjonile kirja koos lisatud dokumendiga seotud äriühingu tühistamise kohta. Oma 13. septembri 2019. aasta kirjas kordas komisjon, et kavatseb endiselt kohaldada alusmääruse artiklit 18, kuna esitatud materjal ei sisaldanud uut teavet ja vastus oli ikka veel puudulik. Seega järeldati, et see eksportiv tootja ei suutnud esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui turustuskanaliks olemine.

(34)

Üks eksportiv tootja taotles komisjoni talitustelt ärakuulamist, mis toimus 18. juulil 2019. Ärakuulamisel esitas eksportiv tootja vastuse oma Hongkongis tegutseva kaupleja kohta, samuti täiendavaid dokumente ja selgitusi. Pärast ärakuulamist esitas eksportiv tootja komisjoni konkreetsel palvel kõik nõutavad dokumendid, mis näitasid, et eksportiv tootja ei olnud oma TARICi lisakoodiga teiste mitteseotud eksportivate tootjate turustuskanaliks ega müünud teiste tootjate toodetud vaatlusalust toodet. Selle tulemusel loobus komisjon kavatsusest kohaldada selle eksportiva tootja suhtes alusmääruse artiklit 18.

(35)

Kokkuvõttes olid 18-st eksportivast tootjast 17 nõuetekohaselt kursis nende osalise või puuduva koostöö tagajärgedega, mis on sätestatud algatamismääruse põhjendustes 21–23. Seega lähtus komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt nende 17 äriühingu puhul järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest, sh liitu eksportimise suundumustest (vt üksikasju põhjenduses 36), ning oma hinnangust sellele, kui suured puudujäägid olid nende vastustes küsimustikule).

(36)

Neist 17-st eksportivast tootjast

Kuna puudusid muud majanduslikud põhjused kui tollimaksust kõrvalehoidmine, järeldas komisjon, et need eksportivad tootjad kasutavad turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid.

(37)

Seega on kohane kohaldada nende 17 eksportiva tootja suhtes, kellel oli varem madalam tollimaks, nagu on selgitatud põhjenduses 12, jääktollimaksumäära 36,1 % ning nende äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid tuleks tühistada. Leiti, et ainult üks eksportiv tootja ei kasutanud kõrvalehoidmisvõtteid, nagu on selgitatud põhjenduses 34, ning tema individuaalne TARICi lisakood ja tollimaksumäär 17,9 % tuleks seega säilitada.

(38)

Pärast teavitamist esitas neist 17st äriühingust kolm märkusi, mida komisjon ei aktsepteerinud allpool põhjendustes 39–41 sätestatud põhjustel.

(39)

Üks äriühing väitis, et küsimustikule ei olnud nõuetekohaselt vastatud küsimustiku mittetäieliku mõistmise ja äriühingu tootmisosakonna tööst arusaamise puudumise tõttu. Seetõttu taotles äriühing küsimustikule uute vastuste esitamise võimalust. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühingul oli olnud piisavalt võimalust endast teada anda uurimise käigus. 3. juunil 2019 oli komisjon äriühingut teavitanud oma kavatsusest tunnistada äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood avastatud puuduste tõttu kehtetuks. Komisjon teatas äriühingule, et sellel on õigus esitada täiendavaid selgitusi. Vastuse puudumisel teatas komisjon 26. juunil 2019, et: „Teie äriühing ei esitanud määratud tähtaja jooksul küsimustikule vajalikke vastuseid muu hulgas finants- ja tootmisandmete kohta.“ Teavitamise järel oli äriühingul vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks veel kolm nädalat aega. Selle aja jooksul täiendavat teavet ei saadud. Seetõttu on asjakohane äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada, nagu kõnealusele äriühingule teatati juba 3. ja 26. juunil 2019.

(40)

Pärast teavitamist väitis teine äriühing 11. oktoobri 2019. aasta e-kirjas, et ta oli teinud täielikku koostööd, osutades sellega seoses oma varasematele andmetele 28. aprillist ja 6. juunist 2019. Kõnealuses e-kirjas kinnitas äriühing ka seda, et äriühing on oma tegevusloast tulenevalt kaubandusettevõtja ja et ta ei ole mingil kujul kasutanud turustuskanalite suunamise võtteid. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühinguspetsiifilisi TARICi lisakoode võivad saada ainult eksportivad tootjad. Kuna äriühing oli ise tunnistanud, et ta on kaupleja, on asjakohane äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada, nagu kõnealusele äriühingule teatati juba 3. ja 26. juunil 2019.

(41)

Lõpuks väitis kolmas äriühing, et ta on teinud täielikku koostööd ja et ta ei ole kasutanud turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid. Sellega seoses tuleks meenutada, et komisjon oli äriühingut tema poolt küsimustikule antud vastustes esinenud puudustest teavitanud juba 28. mail ja 26. juunil 2019. Lisaks oli komisjon 27. augustil 2019 äriühingule uuesti selgitanud, et paljud 28. mai esimeses kirjas välja toodud muud küsimused olid jäänud vastuseta. Kui viimane tähtaeg oli möödunud, teatas komisjon 13. septembril 2019 äriühingule, et see ei olnud esitanud nõutud dokumente. Nii ei esitanud äriühing oma 2018. aastal suurenenud liidusuunalise ekspordi majanduslike põhjuste kohta muid piisavaid tõendeid kui teistele Hiina lauanõude tootjatele turustuskanaliks olemine. Seetõttu on asjakohane äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada, nagu kõnealusele äriühingule teatati juba 28. mail 2019, 26. juunil 2019 ja 13. augustil 2019.

(42)

Lisaks täheldas komisjon enne teavitamist, et 17-st eksportivast tootjast kolm olid seotud nelja teise äriühinguga, kellest igaühel oli oma individuaalne TARICi lisakood ja kellele kehtis seega valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %.

(43)

Selleks et vältida nende seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise ohtu, järeldas komisjon, et kõnealuses etapis oli kohane tühistada nende äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid. Ka nendele neljale seotud äriühingule, kellele kehtis algselt madalam valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %, tuleks kehtestada jääktollimaks 36,1 %.

(44)

Pärast teavitamist esitasid kõik neli seotud äriühingut komisjoni esialgse hinnangu kohta märkusi, et nad on seotud äriühingutega, mis esitasid küsimustikule puudulikud vastused, nagu on osutatud allpool põhjendustes 45 ja 46.

(45)

Nimetatud neljast äriühingust kolm esitas tõendid selle kohta, et nad ei ole seotud äriühingutega, mis esitasid küsimustikule puudulikud vastused. Komisjon analüüsis dokumente ja jõudis järeldusele, et kolm äriühingut ei ole tõepoolest seotud. Seetõttu on asjakohane jätta kõnealuse kolme äriühingu äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistamata.

(46)

Endast andis teada ka järelejäänud neljas äriühing (äriühing A). 10. oktoobri 2019. aasta ärakuulamisel ja sellele järgnenud 18. oktoobri 2019. aasta kirjas väitis äriühing, et tema enda äriühinguspetsiifilise TARICi lisakoodi kehtetuks tunnistamine ei olnud ei õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud. Samuti väitis äriühing, et puudub tema enda ja temaga seotud äriühingute (muu hulgas äriühingute B ja C) (10) vahelise seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise oht. Lisaks uuris äriühing täiendavate tagatiste ja kohustuste kohta, mis võimaldaksid komisjonil teostada järelevalvet äriühingu toodetud ja tema äriühinguspetsiifilise TARICi lisakoodi alusel imporditud keraamiliste lauanõude üle.

(47)

Komisjon lükkas väite tagasi. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (11) artiklis 127 esitatud seotud äriühingute määratlusele on neljas äriühing (äriühing A) seotud äriühinguga, mis esitas küsimustikule puudulikud vastused (äriühinguga B). Menetluse algatamise ajal oli olemas tugev finantsseos ja pärast osaluse võõrandamist veidi hiljem jätkus suhe perekondlike sidemete näol. Lisaks kirjutas äriühing A oma 18. oktoobri 2019. aasta kirjas, et kõnealuse äriühingu ühe praeguse osaniku ja teiste äriühingute ühe praeguse osaniku vahel „on endiselt perekondlik side (st tegu on abikaasadega)“, kinnitades sellega, et osanikud on omavahel seotud. Sellest järeldub, et kõigi seotud äriühingute kohta küsimustikule antud vastustes andmete mitteesitamise äriühingu B poolt võib laiendada ka äriühingule A. Üheskoos jätsid nad kasutamata võimaluse anda komisjonile asjaomast teavet, hoolimata 28. mai 2019. aasta kirjast äriühingule B seda teha. Lisaks näitab äriühingu A varasem käitumine, et seotud äriühingute vahelise seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise risk on suur. Kõnealune äriühing suurendas oma eksporti 1 657 tonnilt 2014. aastal 3 929 tonnile 2018. aastal, milleks puudus majanduslik põhjendus. Lõpetuseks märkis komisjon, et alusmääruse artiklile 8 vastavat kohustust ei ole võimalik alusmääruse artikli 13 kohastes meetmetest kõrvalehoidmise asjades. Seetõttu on asjakohane äriühingu A äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada.

(48)

Lisaks andis endast teavitamise järel teada ka üks äriühing (äriühing C) kahest äriühingust (äriühingud B ja C), mis olid esitanud puudulikud vastused ja mis olid seotud neljanda äriühinguga (A), nagu on märgitud põhjenduses 46. Äriühing palus komisjonil ümber vaadata tema kavatsuse kohaldada alusmääruse artiklit 18. Sellega seoses väitis ta, et komisjoni kavatsuse (kohaldada alusmääruse artiklit 18) põhiline õiguslik alus oli see, et ta oli avastanud veel ühe seotud äriühingu. Lisaks väitis äriühing, et kahe äriühingu vahel oli vaid kaudne side.

(49)

Samadel põhjustel, mis on nimetatud eespool põhjenduses 47, jättis ka äriühing C kasutamata võimaluse anda komisjonile asjaomast teavet, hoolimata 28. mai 2019. aasta kirjast äriühingule seda teha. Lisaks on ebaõige alusmääruse artikli 18 kontekstis väita, et 27. septembri 2019. aasta konkreetses teavitamiskirjas osutati peamiselt äriühingute A ja C suhtele. Konkreetses teavitamiskirjas mainitakse konkreetselt, et alusmääruse artikli 18 kohaldamise peamised põhjused olid esitatud äriühingule saadetud 28. mai ja 11. juuni 2019. aasta kirjades, milles olid loetletud kõik juhtumid, mil kõrvalehoidumise puudumist ei olnud tõendatud.

(50)

Seetõttu tegi komisjon teavitamise järel lõpliku järelduse, et seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise riski vältimiseks on asjakohane kehtetuks tunnistada ka põhjenduses 46 osutatud äriühingu äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood. Ka ülejäänud seotud äriühingule, kellele kehtis algselt madalam valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %, tuleks kehtestada jääktollimaks 36,1 %.

(51)

Ülejäänud 19 eksportivat tootjat esitasid küsimustikule täielikud vastused ning seejärel korraldati ajavahemikul juulist septembrini 2019 nende valdustesse kontrollkäik.

(52)

19-st eksportivast tootjast 17 puhul ei tuvastatud kõrvalehoidmisvõtete kasutamist. Suurem osa neist olid asutatud enne Hiina Rahvavabariigi suhtes meetmete kehtestamist. Vastused küsimustikule ja kohapealne kontroll, mille käigus kontrolliti muu hulgas tootmise ja tootmisvõimsuse andmeid, tootmisrajatisi, tootmiskulu, tooraine ostmist, pooleliolevaid ja valmis kaupu ning eksportmüüki Euroopa Liitu, kinnitasid, et kõik 17 eksportivat tootjat eksportisid ainult enda toodetud kaupu.

(53)

Kahe ülejäänud eksportiva tootja puhul ei tuvastanud komisjon kõrvalehoidmisvõtete kasutamist, kuid täheldas järgmisi probleeme, mida on kirjeldatud põhjendustes 54 ja 55.

(54)

Esimese rühma puhul täheldas komisjon, et neil oli üks kaubandusettevõtja, mis oli emaettevõtja, ja kaks eksportivat tootjat, ning kõik kolm asusid Hiinas samades valdustes. Komisjon täheldas ka, et individuaalne TARICi lisakood (tollimaksumääraga 17,9 %) oli määratud ainult emaettevõtjale. Kuna TARICi lisakoodid tuleb määrata eksportivatele tootjatele, on komisjonil kohane viia TARICi lisakood üle kaubandusettevõtjana tegutsevalt emaettevõtjalt kahele eksportivale tootjale, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 5.

(55)

Teise rühma puhul, kellel oli samuti teine seotud äriühing oma individuaalse TARICi lisakoodiga (tollimaksumääraga 17,9 %), täheldas komisjon laohoone kontrolli ajal süstemaatilist valeandmete esitamist päritolu kohta. Töötajad pakendasid vaatlusalust toodet sise- ja välispakenditesse, millele trükiti eksitav teave päritoluriigi ja tootja kohta. Päritoluriigina nimetati Singapuri ja tootjana samas riigis asuvat äriühingut. Ostutellimus tuli Hongkongis asutatud kauplejalt. Saadetise sihtriigiks oli väljaspool ELi asuv kolmas riik, kus samuti kehtivad dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit lauanõude suhtes. Komisjon kontrollis äriühingute valdustes kõiki tõendavaid dokumente Euroopa Liiduga tehtud valitud eksportmüügitehingute kohta ja analüüsis lisaks Singapurist liitu toimunud ekspordi andmeid. Komisjon ei tuvastanud ELi suunatud eksportmüügi puhul sellist ebaseaduslikku tegevust. Kuna puudusid tõendid pettusest seoses ELi turuga, järeldas komisjon, et mõlema eksportiva tootja toodetud kaupade puhul, mis olid mõeldud saatmiseks ELi, märgiti nõuetekohaselt, et tooted on Hiina päritolu, ning seega ei hoitud kõrvale kohaldatavatest ELi dumpinguvastastest tollimaksudest.

(56)

Seega on kohane, et 19-st eksportivast tootjast, kes esitasid küsimustikule täielikud vastused ja kelle valdustesse tehti kontrollkäik, säilitavad 18 eksportivat tootjat tollimaksumäära 17,9 %. Lisaks on nendest 19-st eksportivast tootjast ühe puhul (nagu on osutatud põhjenduses 54) komisjoni jaoks kohane viia TARICi lisakood üle kaubandusettevõtjana tegutsevalt emaettevõtjalt kahele eksportivale tootjale, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 5.

(57)

Hiljutise aegumise läbivaatamise käigus analüüsis komisjon impordimahtude kujunemist Hiina Rahvavabariigist liitu, tuginedes Eurostati andmetele, mis hõlmasid arvandmeid kogu riigi kohta. Praeguse meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise raames oli tarvis hinnata äriühingupõhiseid andmeid. Need andmed on olemas andmebaasis, mis loodi alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt. Sellesse andmebaasi kogutakse andmed, mille liikmesriigid esitavad komisjonile kord kuus uurimisaluste toodete impordi kohta iga TARICi lisakoodi all, samuti meetmete, sh registreerimise kohta. Seega kasutas komisjon kaubandusstruktuuri muutuse kindlakstegemiseks alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist pärit andmeid, võrreldes selleks kõrgemate ja madalamate tollimaksumääradega eksportivaid tootjaid.

(58)

Alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel moodustasid uurimisalused eksportivad tootjad aruandeperioodil 26 % uurimisaluse toote kogu ekspordist Hiinast liitu. Neist 48 suhtes kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %.

(59)

Nagu on selgitatud põhjenduses 51, tegid vaid 19 eksportivat tootjat koostööd, esitades küsimustikule täielikud vastused. Nagu on selgitatud põhjenduses 34, säilitas üks eksportiv tootja, kes algselt esitas küsimustikule puudulikud vastused, lõpuks siiski oma individuaalse tollimaksumäära 17,9 %. Need 20 eksportivat tootjat, kelle kõigi suhtes kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %, moodustasid aruandeperioodil 10 % Hiina koguimpordist.

(60)

Tabelis 1 on esitatud vaatlusaluse toote impordi maht Hiina Rahvavabariigist liitu alates 1. jaanuarist 2015 kuni aruandeperioodi lõpuni (kogusummana).

Tabel 1

Impordi kogumaht Hiina Rahvavabariigist liitu (tonnides)

(61)

Hiina Rahvavabariigist tuleva impordi kogumaht suurenes uurimisperioodi jooksul kokkuvõtlikult 11 % ning tõusis 348 003 tonnilt 2015. aastal 383 460 tonnini aruandeperioodil.

(62)

Nagu on selgitatud jaotistes 2.3.1 ja 2.3.2, täheldas komisjon eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud väljavõttelise uuringu raames, et eksportivad tootjad olid ajavahemikul 2014–2018 oma ekspordimahtu oluliselt suurendanud või eksportinud rohkem, kui toodeti. Kuna puudusid muud majanduslikud põhjused kui tollimaksust kõrvalehoidmine, tugines komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt nende 30 eksportiva tootja puhul järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, sealhulgas andmetele nende liitu eksportimise suundumuste kohta ning sellele, kui suured puudujäägid olid nende vastustes küsimustikule, ning järeldas, et nad kõik kasutavad kõrvalehoidmisvõtteid. Need 30 eksportivat tootjat moodustasid aruandeperioodil 16 % Hiinast tulevast koguimpordist.

(63)

30 eksportivat tootjat, kes kasutavad kõrvalehoidmisvõtteid, suurendasid oma müügimahtu liitu 52 497 tonnilt 2015. aastal 63 227 tonnile 2018. aastal. See rohkem kui 20 % võrra suurenemine on selgelt vastuolus Hiinast liitu tuleva impordi kogumahu umbes 11 % võrra suurenemisega, nagu on osutatud käesoleva määruse põhjenduses 60 esitatud tabelis.

(64)

Lisaks, kui eristada neid 30 eksportivat tootjat neile kohalduva tollimaksumäära alusel, täheldati ajavahemiku 2015–2018 puhul järgmist kaubandusstruktuuri muutust:

(65)

Need liitu suunatud kaubavoogude muutused tähendavad riigi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, üksikute eksportivate tootjate ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, mille puhul uurimise käigus ei tuvastatud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust peale Hiina Rahvavabariigist pärit laua- ja kööginõude suhtes kehtivast jääktollimaksust või kõrgemast tollimaksust kõrvalehoidmise.

(66)

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Selline tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas eksportijate või tootjate müügistruktuuri ja -kanalite ümberkorraldamist riigis, kus meetmeid kohaldatakse, et lõpuks ekspordiksid nende tooteid liitu tootjad, kes saavad soodustusi individuaalsete tollimaksumäärade abil, mis on väiksemad kui tollimaks, mida tootjate toodete suhtes kohaldatakse.

(67)

Nagu on selgitatud jaotistes 2.3.1 ja 2.3.2, järeldas komisjon, et 50st eksportivast tootjast 30 kasutavad turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid. Need tootjad moodustasid alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel aruandeperioodil 16 % kogu impordimahust liitu.

(68)

Lisaks sai komisjon 2018. aastal Sloveenia tolliasutustelt tõendeid selle kohta, et vaatlusalust toodet importis liitu teine eksportiv tootja (madalama tollimaksumääraga), mitte selle tegelik tootja (kellele kehtis kõrgem tollimaksumäär). Uue eksportija läbivaatamise raames tehtud analüüsi käigus kogus komisjon ka tõendeid sarnase turustamisvõtte kohta, kus pakendite etikettide põhjal importis vaatlusalust toodet liitu teine eksportiv tootja (madalama tollimaksumääraga), mitte selle tegelik tootja (kellele kehtis kõrgem tollimaksumäär). See kinnitab uurimise tulemusi.

(69)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal järeldas komisjon, et uurimisaluse toote puhul kasutati ulatuslikult turustuskanalite sihilikku suunamist.

(70)

Uurimise käigus ei leitud turustuskanalite suunamise võtetele ühtki muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui Hiina Rahvavabariigist pärit laua- ja kööginõudele kehtivast jääktollimaksust või kõrgemast tollimaksust kõrvalehoidmine.

(71)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1, kas samasuguste toodete jaoks varem kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes oli tõendeid dumpingu kohta.

(72)

Nii esialgses määruses kui ka viimatisel aegumise läbivaatamisel tuvastati dumping. Komisjon otsustas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada viimatise aegumise läbivaatamise andmeid.

(73)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi aegumise läbivaatamise määruses sätestatud keskmist normaalväärtust nende 30 tootja kaalutud keskmiste ekspordihindadega aruandeperioodil, kelle kohta leiti alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile tuginedes, et nad hoiavad meetmetest kõrvale.

(74)

Kuna need ekspordihinnad olid normaalväärtusest madalamad, kinnitas see dumpingu esinemist.

(75)

Lisaks uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1, kas nendelt 30 eksportivalt tootjalt imporditud tooted, kelle puhul tuvastati kõrvalehoidmisvõtete kasutamine, olid koguste ja hindade osas kahjustanud kehtivate meetmete parandavat mõju.

(76)

Põhjenduses 4 nimetatud viimatise aegumise läbivaatamise määruse põhjenduses 205 sedastas komisjon, et liidu tarbimine oli aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018) 634 255 tonni, mis on kõige viimatisem komisjonile teadaolev arvnäitaja liidu tarbimise kohta ning iseloomustab hästi liidu tarbimist 2018. aastal. Selle arvu põhjal moodustab kõrvalehoidmisvõtteid kasutanud 30 eksportiva tootja impordi (mis oli alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal 2018. aastal 63 227 tonni) turuosa ligikaudu 10 % liidu koguturust, mis on märkimisväärselt suur.

(77)

Hindade osas ei määratud aegumise läbivaatamisel kindlaks keskmist mittekahjustavat hinda. Seepärast võrreldi aegumise läbivaatamisega seotud uurimisel kindlaks määratud liidu tööstusharu keskmist tootmiskulu nende 30 tootja kaalutud keskmiste CIF-hindadega, kelle kohta leiti artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal, et nad hoidsid uurimise aruandeperioodil meetmetest kõrvale.

(78)

Kuna CIF-hinnad olid liidu tööstusharu keskmisest tootmiskulust madalamad, kahjustas tollimaksust kõrvalehoidev import hindade osas tollimaksu parandavat mõju.

(79)

Seega järeldas komisjon, et eespool kirjeldatud turustuskanalite suunamise võtted kahjustasid kehtivate meetmete mõju nii koguste kui ka hindade osas.

(80)

Eespool öeldut silmas pidades järeldas komisjon, et Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordile kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale, kasutades turustuskanalina teatavaid Hiina eksportivaid tootjaid, kellele kehtis madalam tollimaksumäär.

(81)

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordile kehtestatud dumpinguvastast jääktollimaksu seega laiendada sama toote impordile, mille tootjad väidetakse olevat teatavad madalama tollimaksumääraga äriühingud, kuna tegelikuks tootjaks on äriühingud, kellele kehtib kõrgem individuaalne tollimaks või jääktollimaks 36,1 %.

(82)

Seega on kohane laiendada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1198 (13) artikli 1 lõikes 2 kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud meedet, st 36,1 % suurust lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(83)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 3 ja artikli 14 lõikega 5 (mille kohaselt tuleb mis tahes laiendatud meetmeid kohaldada impordi suhtes, millele rakendus liitu sisenemisel algatamismäärusega kehtestatud registreerimisnõue) tuleb tollimaksu koguda Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude registreeritud impordilt, mis sisenes liitu nendele 30 tootjale kuuluvate TARICi lisakoodide all, kelle puhul tuvastati turustuskanalite suunamise võtete kasutamine. Tagasiulatuvalt kogutava dumpinguvastase tollimaksu suurus peaks olema 36,1 % suuruse jääktollimaksu ja äriühingu tasutud summa vahe.

(84)

Komisjon võrdles küsimustiku vastustes esitatud ekspordiandmeid alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetega. Täheldati, et mõne Hiina eksportiva tootja puhul olid alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvad arvud suuremad kui küsimustiku vastustes esitatud arvandmed.

(85)

Komisjon võrdles küsimustiku vastustes esitatud andmeid kohapeal toimunud kontrollikäikude ajal ka muude allikatega, nagu tulu- ja käibemaksudeklaratsioonid. Paljudel juhtudel tuvastati erinevused küsimustiku vastustes esitatud ja seejärel kontrollitud ekspordiandmete ning alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis kajastuvate andmete vahel.

(86)

Komisjon viitas põhjenduses 5 äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide väärkasutamisele. Selline väärkasutamine võib selgitada eespool põhjendustes 71 ja 72 nimetatud erinevusi ekspordiandmetes.

(87)

Seepärast pöördus komisjon äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide võimaliku väärkasutamise küsimuses nende eksportivate tootjate esindajate poole, kelle TARICi lisakoode võisid komisjoni andmetel väärkasutada teised äriühingud, mitte et eksportivad tootjad oleksid ise turustuskanalite suunamise võtteid kasutanud.

(88)

4. juulil 2019 arutati TARICi lisakoodide võimaliku väärkasutamise küsimust ka Hiina ametiasutustega ning Hiina kergetööstustoodete ning kunsti- ja käsitöötoodete impordi ja ekspordi valdkonna kaubanduskojaga (edaspidi „kaubanduskoda“).

(89)

Nende arutelude põhjal leidis komisjon, et äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide mis tahes väärkasutamise riski vähendamiseks on tarvis erimeetmeid, eelkõige impordinõuete ja järelevalve tõhustamist seoses Hiina köögi- ja lauanõude impordiga ELi. Pidades silmas asjaolu, et paljud Hiina tootjad ekspordivad ELi üksnes mitteseotud kauplejate kaudu, on kohane praegust süsteemi järgmisel viisil tõhustada.

(90)

Importijalt tuleks nõuda järgmiste dokumentide esitamist liikmesriikide tolliasutustele:

(91)

Kuigi nende dokumentide esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused arvesse võtma ka muud peale nende dokumentide. Isegi kui esitatakse need dokumendid ning need vastavad kõigile nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, kas madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(92)

Pärast põhjenduses 88 osutatud arutelusid saatis komisjon 9. augustil 2019 Hiina ametiasutustele ja kaubanduskojale kirja ettepanekuga teha koostööd impordinõuete ja järelevalvesüsteemi tõhustamise alal. 1. septembril 2019 nõustusid Hiina ametiasutused ja kaubanduskoda osalema järgmises uues jõustamissüsteemis: igal eksportival tootjal, kellele kehtib muu tollimaksumäär kui 36,1 %, palutakse saata faktuurarve koopia kaubanduskojale, kes omakorda esitab komisjonile aastaaruande andmetega nende eksportivate tootjate ekspordi kohta ELi.

(93)

Teavitamise järel märkis Euroopa keraamikatööstuse liit, et ta tervitab üldise avalikustamisdokumendi üksikasjalikke järeldusi ning toetab kavandatud meetmeid, näiteks impordi järelevalvet ja rea dokumentide nõudmist, mida liikmesriigid hakkavad koguma tollis.

(94)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal eespool esitatud järeldused tehti, ja kutsus asjaosalisi üles seisukohti esitama. Asjaosaliste suuliselt ja kirjalikult esitatud seisukohti võeti arvesse. Ühegi esitatud argumendi tõttu ei olnud põhjust lõplikke järeldusi muuta.

(95)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,