31.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (3) tasakaalustava tollimaksu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile, edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi “esialgseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tollimaks vahemikus 3,8 % kuni 19,1 % üksikult nimetatud eksportijate suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldati jääktollimaksumäära 19,1 %. Garware Polyester Limited’i (edaspidi “Garware” või “äriühing”) toodetud ja eksporditud PET-kile suhtes kehtestatud tasakaalustav tollimaks oli 3,8 %. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997. aastal kuni 30. septembrini 1998. aastal.

(2)

Nõukogu säilitas määrusega (EÜ) nr 367/2006 (4) Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist algmääruse artikli 18 alusel määrusega (EÜ) nr 2597/1999 kehtestatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu.

(3)

Nõukogu muutis määrusega (EÜ) nr 366/2006 (5) määrust (EÜ) nr 1676/2001 (6) pärast viie India tootja suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksumäära osalist vahepealset läbivaatamist ning kehtestas dumpinguvastase tollimaksu, mis jääb 0 % ja 18 % vahele. Garware PET-kile impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks oli 17,4 %. Märgitakse, et Garware dumpinguvastase tollimaksu määra kohandati, et võtta arvesse määruse (EÜ) nr 367/2006 alusel tasakaalustatava subsideerimise taset (vt ka põhjendust 71 allpool).

(4)

Taotluse teha määruse (EÜ) nr 2597/1999 osaline vahepealne läbivaatamine, mis hõlmaks Garware suhtes kohaldatud tasakaalustavate tollimaksude taset, esitasid järgmised ühenduse tootjad: DuPont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH, Nuroll SpA ja Toray Plastics Europe (edaspidi “taotlejad”). Taotluse esitajate toodang moodustab põhiosa ühenduse PET-kile toodangust.

(5)

Taotlejad väitsid, et Garware PET-kile impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete tase ei olnud enam piisav kahju põhjustava subsideerimise tasakaalustamiseks, sest Garware subsideerimisega seotud tingimused olid oluliselt muutunud.

(6)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustas komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, ning kuulutas 12. juulil 2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamise teadaandega (7) välja osalise vahepealse läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikliga 19.

(7)

Läbivaatamine piirdub ühe eksportiva tootja – Garware – subsideerimise uurimisega eesmärgiga hinnata vajadust jätkata, lõpetada või muuta kehtivate meetmete taset. Uurimisperiood kestis 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005.

(8)

Komisjon teatas asjaomasele eksportivale tootjale, India valitsusele ja taotlejatele ametlikult osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamise teadaandes nimetatud tähtaja jooksul.

(9)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon Garwarele küsimustiku, mille äriühing koostöövalmilt täitis. Garware valdustes Indias tehti kontrollkäik.

(10)

Äriühingut Garware, India valitsust ja taotlejaid teavitati uurimise olulistest tulemustest ja neil oli võimalus esitada oma märkused (vt põhjendus 73 allpool).

(11)

Vaatlusalune toode on esialgse uurimise määratluse kohaselt polüetüleentereftalaatkile (PET-kile), mis on Indiast pärit ja tavaliselt deklareeritud CN-koodi ex 3920 62 19 all.

(12)

Nagu juba esialgse uurimise puhul, leiti ka nüüd, et Garwares toodetud ja India siseturul müüdud ning ühendusse eksporditud PET-kile on samade põhiliste füüsiliste ja tehniliste omaduste ja kasutusvõimalustega. Seepärast on need samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

(13)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

i)

eellubade kava/eelnevate vabastusotsuste kava (Advance Licence Scheme/Advance Release Order);

ii)

imporditollimaksude hüvitamise kava (Duty Entitlement Passbook Scheme);

iii)

erimajanduspiirkonnad/ekspordisuunitlusega üksuste kava (Special Economic Zones/Export Oriented Units Scheme);

iv)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme);

v)

tulumaksukavad (Income Tax Schemes)

vi)

ekspordikrediidi kava (Export Credit Scheme);

vii)

tollimaksuvaba täiendamise sertifikaat (Duty-Free Replenishment Certificate).

(14)

Kavad i–iv ja vii põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi “väliskaubanduse seadus”). Väliskaubanduse seadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid. India valitsus on avaldanud ekspordi- ja impordipoliitika viie aasta plaani (edaspidi “ekspordi- ja impordipoliitikat 2002–2007 käsitlev dokument”), mis hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007. Lisaks sellele on India valitsus avaldanud ekspordi- ja impordipoliitikat 2002–2007 reguleeriva menetlusjuhendi (handbook of procedures governing the EXIM policy 2002-07 – HOP I 2002-07; edaspidi “menetlusjuhend”), mida regulaarselt ajakohastatakse. (8)

(15)

Punktis v nimetatud tulumaksukavad põhinevad 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(16)

Punktis vi nimetatud ekspordikrediidi kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India reservpangal juhendada kommertspanku ekspordikrediidi küsimuses.

(17)

Läbivaatamise taotluses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saabunud vastuste põhjal uuris komisjon ka Maharashtra osariigi omavalitsuse 1992. aasta ergutussüsteemi (edaspidi “ES”). Kava põhineb Maharashtra osariigi tööstuse, energeetika ja tööhõiveministeeriumi otsustel.

(18)

Kavasid on üksikasjalikult kirjeldatud ekspordi- ja impordipoliitikat 2002–2007 käsitleva dokumendi lõigetes 4.1.1 kuni 4.1.14 ning menetlusjuhendi peatükkides 4.1 kuni 4.30.

(19)

Tuvastati, et Garware ei kasutanud uurimisperioodil ALS/ARO-kavasid, mistõttu kavade tasakaalustava mõju hindamine ei ole vajalik.

(20)

DEPB-kava täpne kirjeldus on esitatud ekspordi- ja impordipoliitikat 2002–2007 käsitleva dokumendi lõikes 4.3 ning menetlusjuhendi 4. peatükis. Esialgse uurimise ajal oli kahte tüüpi DEPB-kavasid: ekspordieelne ja ekspordijärgne. Ekspordieelne DEPB-kava tühistati 2000. aasta aprillis, mistõttu käesolevas läbivaatamises uuriti ainult ekspordijärgset kava.

(21)

Kava raames toetatakse tootvaid eksportijaid ja vahendavaid eksportijaid.

(22)

Iga tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana kava raames eksporditud toodete väärtusest. India asutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse standardsete sisend-/väljundnormide (SION) alusel, võttes arvesse eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu sellele eeldatavale impordile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte.

(23)

Nimetatud kava raames hüvitise saamiseks peab äriühing eksportima. Eksporditehingu hetkel peab eksportija esitama India asutustele avalduse, milles näidatakse, et eksport toimub DEPBS-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused lähetamismenetluse ajal ekspordi saatearve. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava DEPBS-krediidi summa. Sellel hetkel teab eksportija temale antava hüvitise määra. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPBS-krediidi andmise üle otsustusõigust. Hüvitise arvutamisel kasutatakse DEPBS-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seetõttu ei ole võimalik hüvitise määra tagasiulatuvalt muuta.

(24)

Samuti leiti, et India raamatupidamisstandardite kohaselt saab DEPBS-krediiti kirjendada ettevõtte raamatupidamises pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna.

(25)

Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks järgneva mis tahes piiramatult imporditavate kaupade impordi puhul, välja arvatud kapitalikaubad. Selliseid imporditud kaupu, mille puhul kasutatakse kõnealust krediiti, võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(26)

DEPBS-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(27)

Taotluse DEPBS-krediidi saamiseks võib esitada kuni 25 eksporditehingu suhtes ja juhul, kui taotlus kantakse elektroonilisse andmebaasi, piiramatu arvu eksporditehingute suhtes. De facto ei ole taotlemisel rangeid tähtaegu, kuna menetlusjuhendi peatükis 4.47 nimetatud ajavahemikke arvestatakse alati kõige hilisemast DEPBS-taotlusesse lisatud eksporditehingust.

(28)

Äriühing juhtis komisjoni tähelepanu sellele, et kava kaotab varsti kehtivuse ning asendatakse väidetavalt “WTO nõuetele vastava” kavaga, mis jõustub 1. aprillil 2006. DEPB pidi esialgu kehtivuse kaotama 1. aprillil 2005. Kuid kuna selleks kuupäevaks ei olnud asenduskava rakendamisvalmis, pikendati DEPBS-kava 1. aprillini 2006. Äriühing ei ole kinnitanud, kas uus kava on nimetatud hilisemal kuupäeval jõustunud. Igal juhul jääb väidetav muudatus väljapoole uurimisperioodi.

(29)

DEPBS-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. DEPBS-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks toob DEPBS-krediit eksportijale kasu, sest see parandab äriühingu likviidsust.

(30)

Lisaks sõltub DEPBS-krediit õiguslikult ekspordijõudlusest ning seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustavaks.

(31)

Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagasimaksmise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagasimaksmise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks sellele ei ole olemas süsteemi ega menetlust, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas algmääruse I lisa punkti i ja II ja III lisa tähenduses on toimunud imporditollimaksude ülemääraseid makseid. Pealegi on eksportijal õigus saada DEPBS-kava alusel hüvitisi olenemata sellest, kas ta impordib mingeid tootmissisendeid või mitte. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on ka eksportijatel, kes hangivad kõik oma tootmissisendid kodumaal ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena, õigus saada DEPBS-kava alusel hüvitisi.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid subsiidiumisaajale antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks uurimisperioodi jooksul. Sellega seoses loeti, et hüvitis antakse hüvitisesaajale hetkel, millal selle kava alusel sooritatakse eksporditehing. Sellel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest, mis on rahaline toetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(33)

Eelnevat silmas pidades peetakse kohaseks hinnata kõnealuse hüvituskava alusel saadud kasu suuruseks krediidi summat, mis on saadud uurimisperioodi jooksul kõigi nimetatud kava alusel toimunud eksporditehingute eest. Äriühingu teatel vähendati DEPBS-kava kohaldatavat määra 11 protsendilt 8-le alates 26. maist 2005, st et väidetav muutus toimub väljaspool läbivaatamise uurimisperioodi, mistõttu ei olnud võimalik kontrollida nimetatud muudatuse mõju ja tähtsust, ning väide tuleb algmääruse artikli 5 alusel tagasi lükata.

(34)

Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha; nii saadi lugeja.

(35)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma ekspordi kogukäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Gaware kasutas uurimisperioodil seda kava ja sai 10,3 % subsiidiumi.

(36)

Nimetatud kavasid on üksikasjalikult kirjeldatud ekspordi- ja impordipoliitikat 2002–2007 käsitleva dokumendi 6. peatükis (EOUS) ja menetlusjuhendi 7. peatükis (SEZS).

(37)

Leiti, et Garware ei kasutanud uurimisperioodil kumbagi nimetatud kavadest, mistõttu nende tasakaalustava mõju edasine hindamine ei ole vajalik.

(38)

EPCGS-kava on üksikasjalikult kirjeldatud ekspordi- ja impordipoliitikat 2002–2007 käsitleva dokumendi 5. peatükis ja menetlusjuhendi 5. peatükis.

(39)

Kava alusel on abikõlblikud tugitootjate ja teenuse pakkujatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad. Tuvastati, et Garware kasutas uurimisperioodil nimetatud kava.

(40)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uued ja 2003. aasta aprillist alates ka kuni kümne aasta vanused kasutatud kapitalikaubad) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks väljastab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu maksmisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist võimaldab kava kõigile selle alusel imporditud kapitalikaupadele 5-protsendilist vähendatud imporditollimaksu. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks.

(41)

EPCGS-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse rahaline toetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks toob tollimaksu vähendamine eksportijale kasu, sest impordi arvelt säästetud tollimaks parandab tema likviidsust.

(42)

Lisaks sõltub EPCGS-kava õiguslikult ekspordijõudlusest, sest litsentse ei väljastata ekspordikohustuseta. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustavaks.

(43)

Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate kaupade tootmisel.

(44)

Lugeja määrati kindlaks järgmiselt: subsiidiumisumma arvutati kooskõlas algmääruse artikli 7 punktiga 3 imporditud kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jaotati PET-kile tootmisharus kõnealuste kapitalikaupade tavalisele amortisatsiooniperioodile. Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava kasu väärtuse muutumist aja jooksul. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv ekspordijõudlusest. Garware sai subsiidiumi 1,8 %.

(46)

Nimetatud kava õiguslik alus sisaldub 1961. aasta tulumaksuseaduses, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega. Viimases sätestatakse igal aastal maksude kogumise alus ning mitmesugused vabastused ja mahaarvamised, mida on võimalik taotleda. Eksportivad äriühingud võivad taotleda tulumaksuvabastust 1961. aasta tulumaksuseaduse lõigete 10A, 10B ja 80HHC alusel.

(47)

Kuna ei leitud, et Garware oleks tulumaksuvabastuse kava alusel toetust saanud, ei ole nimetatud kava tasakaalustava mõju edasine analüüs vajalik.

(48)

Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga (RBI) üldistes ringkirjades IECD nr 5/04.02.01/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja IECD nr 10/04.02.01/2003-04 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(49)

Tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad vastavad nimetatud kava tingimustele. Leiti, et Garware kasutas uurimisperioodi ajal nimetatud kava.

(50)

Nimetatud kava alusel sätestab RBI kohustuslikus korras ekspordikrediidi suhtes kohaldatava intressimäära ülempiiri nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijalt võtta, “et muuta krediit eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste määradega”. ECS koosneb kahest allkavast, lähetamiseelse ekspordikrediidi kavast (“pakenduskrediit”), mis hõlmab eksportijale ostu, töötlemise, tootmise, pakendamise ja/või ekspordieelse veo rahastamiseks antud krediiti, ja lähetamisjärgse ekspordikrediidi kavast, mis näeb ette käibekapitali laenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(51)

Nende RBI üldiste ringkirjade tulemusena saavad eksportijad ekspordikrediiti soodusintressimääraga võrreldes tavalise kommertskrediidi (“sularahakrediidi”) intressimääradega, mis määratakse kindlaks turul valitsevate tingimuste alusel.

(52)

Vähendades rahastamiskulusid võrreldes turuintressimääradega, annavad eespool nimetatud soodusintressid kõnealusele eksportijale soodustuse algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Hoolimata asjaolust, et ECSi raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti iv tähenduses. RBI on avalik-õiguslik asutus, kuuludes seetõttu algmääruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud “valitsuse” mõiste alla, ning ta annab kommertspankadele korralduse eksportivatele äriühingutele soodsa rahastamise võimaldamiseks. Nimetatud soodustingimustel rahastamine on samaväärne subsiidiumiga, mida loetakse algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustavaks, kuna soodusintressimäärad sõltuvad eksporditegevusest.

(53)

Subsiidiumisumma on arvutatud uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui oleks kohaldatud turu intressimäärasid nagu äriühingu kasutatud tavalise kommertskrediidi puhul. See subsiidiumisumma (lugeja) on jaotatud kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Garware sai ECSi alusel kasu ning sai 1,2 % suuruse subsiidiumi.

(54)

Selle kava õiguslik alus sisaldub ekspordi- ja impordipoliitikat 2002–2007 käsitleva dokumendi lõigetes 4.2.1 kuni 4.2.7 ja menetlusjuhendi lõigetes 4.31 kuni 4.36.

(55)

Kuna ei leitud, et Garware oleks tollimaksuvaba täiendamise kava alusel toetust saanud, ei ole nimetatud tasakaalustava mõju edasine analüüs vajalik.

(56)

Et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele stiimuleid kava raames, mida üldiselt tuntakse “ergutussüsteemi” nimetuse all. Kava on selle juurutamisest saadik mitu korda muudetud ning “1993. aasta kava” kehtis 1993. aasta 1. oktoobrist kuni 2001. aasta 31. märtsini, samal ajal kui uusim parandus, “2001. aasta kava”, kehtestati 2001. aasta 31. märtsil ja selle kehtimine on ette nähtud kuni 2006. aasta 31. märtsini. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on vabastus kohalikust müügimaksust ja kohaliku maksu octroi tagasimaksmine.

(57)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud investeerima vähearenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Nimetatud piirkonnad liigitatakse vastavalt nende majandusarengule eri kategooriatesse (nt vähearenenud piirkond, vähem arenenud piirkond, kõige vähem arenenud piirkond). Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

(58)

Kohalikust müügimaksust vabastamine: Kaupade suhtes kohaldatakse tavaliselt riiklikku müügimaksu (osariikidevahelise müügi puhul) või osariigi müügimaksu (osariigi piires toimuva müügi puhul) erinevatel tasemetel sõltuvalt osariigist/osariikidest, kus tehinguid teostatakse. Kaupade impordi või ekspordi puhul müügimaksu ei võeta, samas kehtib omamaise müügi puhul kohaldatava maksumääraga müügimaks. Vabastuskava raames ei pea määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu arvestama. Samamoodi vabastatakse määratud üksused kohaliku müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes ise vastab kava tingimustele. Ehkki müügitehing ei too määratud müügiüksusele mingit kasu, toob ostutehing kasu määratud ostuüksusele. Leiti, et Garware on uurimisperioodi jooksul nimetatud vabastusest kasu saanud.

(59)

Kohaliku maksu octroi tagasimakse kava: kohaliku maksuga maksustavad India kohalikud omavalitsused, sealhulgas Maharashtra osariigi valitsus, linna või piirkonna territoriaalpiiridesse toodavaid kaupu. Tööstusettevõtetel on õigus saada Maharashtra valitsuselt kohalik maks tagasi, kui nende tootmisrajatis paikneb osariigi territooriumil teatud kindlates linnades ja piirkondades. Tagastatav kogusumma piirdub 100 %ga põhikapitali tehtud investeeringust. Leiti, et Garware on uurimisperioodi jooksul nimetatud tagasimaksmisest kasu saanud.

(60)

Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteemi raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Kaks uuritud allkava kujutavad endast Maharashtra osariigi valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab Maharashtra osariigi valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. Lisaks toob see vabastus/tagasimaksmine äriühingule kasu, parandades selle likviidsust.

(61)

Äriühing väitis, et müügimaks tühistati 1. aprillil 2005 ja et Maharashtra osariigi valitsus on pärast seda kehtestanud käibemaksu korra, mille alusel äriühing on kohustatud maksma täieliku määra. Siiski toimus see väidetav muutus pärast uurimisperioodi lõppu, seetõttu ei saa nimetatud muudatuse mõju ja tähendust kindlaks teha. Igal juhul ei esitatud seoses selle korraga ja äriühingu sellekohaste kohustustega asjakohaseid tõendeid. Vastavalt algmääruse artiklile 5 tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(62)

Ergutussüsteemis võivad osaleda üksnes äriühingud, mis on investeerinud teatavatesse Maharashtra osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse geograafilistesse piirkondadesse. Süsteemis ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Soodustuse määr on erinev vastavalt asjaomasele piirkonnale. See süsteem on vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 2 punktile a ja artikli 3 lõikele 3 konkreetne ja seetõttu tasakaalustav.

(63)

Maksuvabastuse osas arvutati subsiidiumi summa selle müügimaksusumma alusel, mis oleks tavapäraselt pidanud uurimisperioodil laekuma, kuid jäi kava raames maksmata. Samamoodi arvutati ka kohaliku maksuga octroi seotud eksportijale antud soodustus uurimisperioodil tagastatud kohaliku maksu summana. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati need subsiidiumisummad (lugeja) uurimisperioodi kogumüügile (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Kõnealusel perioodil sai Garware nimetatud kavadest kasu ning sai subsiidiume 1,6 %.

(64)

Vastavalt algmääruse sätetele määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa on uuritud eksportiva tootja puhul 14,9 %. Nimetatud subsideerimissumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnise.

(65)

Seepärast leitakse algmääruse artikli 19 kohaselt, et praegu kehtivad meetmed ei ole enam piisavad ühenduse tootmisharu kahjustavate tasakaalustavate subsiidiumite vastu.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 uuriti, kas kehtivate meetmete jätkumine ei oleks piisav kahjustava tasakaalustava subsiidiumi vastu.

(67)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil sai Garware jätkuvalt kasu India asutuste tasakaalustavast subsideerimisest. Lisaks sellele on käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud subsiidiumi määr märkimisväärselt kõrgem esialgse uurimise käigus kindlaks tehtust. Eespool analüüsitud subsideerimiskavad annavad korduvaid soodustusi. Kui imporditollimaksude hüvitamise kava ja müügimaksu tagasimaksmine välja arvata, puuduvad märgid selle kohta, et need programmid lähemas tulevikus järk-järgult kasutuselt kõrvaldatakse. Garware väitel kavandati imporditollimaksude hüvitamise kava asenduskava jõustumise kuupäevaks 2006. aasta 1. aprill. Äriühing ei kinnitanud, kas see tegelikkuses toimus. Olukorda, mis tuleneb imporditollimaksude hüvitamise kava asendamisest väidetavalt “WTOga kokku sobiva” kavaga, mille kohta komisjonil puudub teave, tuleb hinnata sobival ajal. Põhjendatud tõendite puudumisel imporditollimaksude hüvitamise kava asendamise kohta leitakse, et praeguse läbivaatamise mõistes on imporditollimaksude hüvitamise kava siiani kehtiv. Ka ei esitanud äriühing üksikasju “käibemaksu-sarnase” kava kohta, mis väidetavalt asendas Maharashtra osariigi valitsuse müügimaksu uurimisperioodi lõpus, ning seetõttu leitakse, et praeguse läbivaatamise mõistes on müügimaksu kava siiani kehtiv.

(68)

Kuna on tõendatud, et äriühing saab palju suuremat subsiidiumi kui varem ning et tõenäoliselt saab ta edaspidigi suuremaid subsiidiumisummasid, kui esialgsel uurimisel kindlaks määrati, siis leitakse, et kehtiva meetme jätkumine ei ole piisav kahjustava tasakaalustava subsiidiumi vastu ning et meetmete taset tuleks seetõttu muuta, kajastamaks uusi uurimise tulemusi.

(69)

Pidades silmas Garware subsideerimise osas tehtud järeldusi ning tuvastatud kehtivate meetmete ebapiisavust kahjustava tasakaalustava subsiidiumi vastu, tuleks Garware kõnealuse toote impordile kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu muuta, et kajastada uusi tuvastatud subsideerimise tasemeid.

(70)

Allpool põhjenduses 72 esitatud muudetud tasakaalustav tollimaks kehtestati käesoleva läbivaatamise käigus leitud uue subsideerimise määraga, kuna esialgse uurimise käigus arvutatud kahjumarginaal jääb kõrgemaks.

(71)

Kuna algmääruse artikli 24 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõike 1 kohaselt ei tohiks ühe ja sama dumpingust või ekspordisubsiidiumidest põhjustatud olukorra kõrvaldamise eesmärgil ühelegi tootele kehtestada nii dumpinguvastast kui tasakaalustavat tollimaksu, arvatakse käesoleva läbivaatamise tulemusena leitud ekspordisubsiidiumitele vastav tasakaalustav tollimaks (13,3 %) äriühingule Garware määrusega (EÜ) nr 1676/2001 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust maha. Pärast viimatinimetatud määruse muutmist kehtestati määrusega (EÜ) nr 366/2006 Garware suhtes 20,1 % suurune dumpingumarginaal. Sellest arvati maha 2,7 % kajastamaks sel ajal kehtinud ekspordisubsiidiumitele vastavat tasakaalustavat tollimaksu ning seega kehtestati nimetatud äriühingu suhtes 17,4 % suurune dumpinguvastane tollimaks. Käesoleva läbivaatamise tulemusena arvatakse selle individuaalsest dumpinguvastasest tollimaksust täiendavalt maha 10,6 %, mis kajastab tuvastatud ekspordisubsiidiumitele vastavat tasakaalustavat tollimaksu; äriühingule Garware kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu tuleks seega nimetatud summa võrra vähendada 6,8 protsendile.

(72)

Vastavalt eespool osutatule on Garware suhtes kavandatavad tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(73)

Äriühingut Garware, India valitsust ja taotlejaid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada kehtivate meetmete muutmist, ning neil oli võimalus märkuste esitamiseks. Äriühingult Garware ja India valitsuselt märkusi ei saadud; taotlejate märkused kajastavad nende nõustumist komisjoni järeldustega.

(74)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalsed äriühingu tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksu määrad määrati kindlaks uurimiste tulemuste põhjal, mis viisid määruse (EÜ) nr 367/2006 ja määruse (EÜ) nr 366/2006 vastuvõtmiseni, samuti käesoleva läbivaatamise tulemuste põhjal. Need kajastavad Garwarega seotud ja selle uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksu määrasid (erinevalt “kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavale kogu riiki hõlmavale tollimaksule) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(75)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud tasakaalustavaid ja dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid (nt pärast juriidilise isiku nime muutumist või pärast uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (9) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega,