25.10.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1

---

KOMISJONI OTSUS,

28. august 2006,

millega kehtestatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde, haudemune, ühepäevaseid tibusid, kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, mune ja munatooteid ning määratletud patogeenivabasid mune, ja kohaldatavad veterinaarsertifikaatide nõuded ning muudetakse otsuseid 93/342/EMÜ, 2000/585/EÜ ja 2003/812/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3821 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/696/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta,. (1) eriti selle artikli 21 lõiget 1, artikli 22 lõiget 3, artiklit 23, artikli 24 lõiget 2 ning artikleid 26 ja 27a,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eriti selle artikleid 10 ja 18,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid, (3) eriti selle artikli 10 lõiget 2, artikli 10 lõike 3 punkti a esimest lõiku ja II lisa 2. peatüki esimest taanet,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ, (4) eriti selle artikli 29 lõike 1 neljandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (5) eriti selle artikli 22 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (6) eriti selle artiklit 8 ning artikli 9 lõikeid 2 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, (7) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (8) eriti selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsustega 94/85/EÜ, (9) 94/86/EÜ, (10) 94/984/EÜ, (11) 95/233/EÜ, (12) 96/482/EÜ, (13) 96/659/EÜ, (14) 97/38/EÜ, (15) 2000/609/EÜ, (16) 2001/393/EÜ (17) ja 2001/751/EÜ on kehtestatud ühenduse eeskirjad, mille alusel lubatakse ühendusse importida ja läbi ühenduse vedada kodulinde, haudemune, ühepäevaseid tibusid, kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, mune ja munatooteid ning määratletud patogeenivabu mune (edaspidi “asjaomased kaubad”). Kõnealuste otsustega lubatakse asjaomaste kaupade importi ja transiiti enamasti üksnes juhul, kui need on pärit heakskiidetud kolmandate riikide loetellu kantud kolmandast riigist või selle osast ja kui need vastavad ühenduse tervishoiunõuetele.

(2)

Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrusega (EMÜ) nr 2782/75 haudemunade ja kodulindude tibude tootmise ja turustamise kohta, (18) nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1907/90 munade teatavate turustusnormide kohta (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (20) on kehtestatud üldisemad ühenduse tervishoiueeskirjad ja neid kohaldatakse asjaomaste kaupade ühendusse importimise ja läbi ühenduse vedamise suhtes.

(3)

Kehtivaid ühenduse eeskirju, mis käsitlevad asjaomaste kaupade importi ühendusse ja vedu läbi ühenduse, tuleks kohandada uutele tervishoiunõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (21) määrustega (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 ning komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (22)

(4)	Lisaks sellele lubatakse kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude haudemune, liha, hakkliha ja lihamassi, mune ja munatooteid ühendusse importida üksnes juhul, kui need vastavad direktiivis 96/23/EÜ sätestatud ainejääkide kontrolli nõuetele.

(5)	Ühenduse eeskirjade selguse ja järjepidevuse huvides on käesoleva otsuse kohaldamisel asjakohane arvestada määratlusi, mis on sätestatud direktiivis 90/539/EMÜ ja määruses (EÜ) nr 853/2004.

(6)	Selleks et ühtlustada ühenduse tingimusi, mida kohaldatakse asjaomaste kaupade ühendusse importimise suhtes, muuta need läbipaistvamaks ja lihtsustada seadusandlikku menetlust, et neid vajaduse korral muuta, tuleks kõnealused tingimused sätestada asjaomases veterinaarsertifikaadi näidises.

(7)

Selleks et kaitsta ühendust taudi eest, tagades läbi ühenduse veetavate või ühenduses ladustatavate saadetiste vastavuse loomatervishoiunõuetele, mida kohaldatakse asjaomaste loomade või toodete importimisel heakskiidetud kolmandatest riikidest, tuleks koostada veterinaarsertifikaadi näidis, mida kasutatakse asjaomaste kaupade transiidi ja ladustamise puhul.

(8)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) ja Codex Alimentarius on sätestanud juhised sertifikaatide väljaandmise põhimõtete kohta, mida veterinaararstid peavad järgima. Kõnealuste põhimõtete kohaselt peaks sertifikaati väljaandev veterinaararst väljastama sertifikaadi ainult nende asjaolude kohta, mis on talle sertifikaadi allkirjastamise ajal teada või mida on eraldi kinnitanud teise pädeva asutuse ametnik.

(9)

Lisaks sellele on nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta. (23) kehtestatud sertifitseerimisnõuded, mis on vajalikud kehtiva sertifikaadi väljaandmiseks ja võltsimise ärahoidmiseks. Seetõttu on asjakohane tagada, et eeskirjad ja põhimõtted, mida kohaldavad kolmandas riigis sertifikaate väljaandvad ametnikud, annavad nimetatud direktiivis sätestatutega samaväärsed tagatised ning et käesolevas otsuses sätestatud veterinaarsertifikaatide näidistes käsitletakse ainult asjaolusid, mida saab kinnitada sertifikaadi väljaandmise ajal.

(10)

ÜRO on kehtestanud kaubandusdokumentide ühtset raamistikku ja liigendust käsitlevad suunised. Mitme rahvusvahelises kaubanduses kasutatavate menetluste lihtsustamisega tegeleva rahvusvahelise organisatsiooni algatusel tuleb rahvusvaheliste tehingute jaoks sertifikaate välja andes järgida uusi põhimõtteid ja eeskirju. Sertifitseerimismenetluste osas on OIE ja Codex Alimentarius sätestanud elektrooniliste sertifikaatide kasutamise juhised.

(11)

Selleks et anda teavet volitatud veterinaararstile, importijatele ja pädevatele asutustele liikmesriigis, kus veterinaarsertifikaadid esitatakse, peaksid ekspordiriigi jaoks lisatud märkused sertifikaadi koostamise kohta sisaldama täiendavaid kehtivusaega, väljaandmiskuupäeva ja kohaldamisala käsitlevaid üksikasju. Nimetatud põhjustel peaks iga veterinaarsertifikaadi näidis sisaldama ka selgitusi teatavate määratluste, komisjoni poolt teatavatel tingimustel heakskiidetud lisatagatiste ning vajaduse korral majandite ja ettevõtete suhtes kohaldatavate tervishoiunõuete kohta.

(12)

Ekspordiriigi ametliku veterinaararsti poolt väljaantavate veterinaarsertifikaatide liigenduse ühtlustamiseks ja sertifikaatide elektroonilise edastamise võimaldamiseks tuleks ühtlustada käesolevas otsuses sätestatud veterinaarsertifikaatide näidised ja märkused, mis käsitlevad nende sertifikaatide täitmist ekspordiriigis.

(13)	Ühenduse piiril kasutatavate impordimenetluste ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks peaks impordi ja transiidi jaoks ettenähtud saadetistel olema kaasas asjakohased veterinaarsertifikaadid.

(14)	Kaliningradi geograafilise asendi tõttu tuleks sätestada erinõuded saadetiste jaoks, mille transiit Venemaale ja Venemaalt toimub ühenduse kaudu.

(15)	Aafrikas ja Aasias loomade ja inimeste tervishoius seoses Krimmi-Kongo hemorraagilise palavikuga valitseva olukorra tõttu tuleks sätestada kindlad nõuded nendest piirkondadest pärinevate aretuseks või tootmiseks ettenähtud silerinnaliste lindude ja nende ühepäevaste tibude impordi jaoks.

(16)	Ühenduse õigusaktide selguse huvides tuleks komisjoni otsused 94/85/EÜ, 94/86/EÜ, 94/984/EÜ, 95/233/EÜ, 96/482/EÜ, 96/659/EÜ, 97/38/EÜ, 2000/609/EÜ, 2001/393/EÜ ja 2001/751/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega.

(17)

Teatavad asjaomaseid kaupu käsitlevad nõuded on kehtestatud komisjoni 12. mai 1993. aasta otsusega 93/342/EMÜ, millega sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide liigitamiseks seoses klassikalise lindude katku ja Newcastle’i haigusega, (24) komisjoni 7. septembri 2000. aasta otsusega 2000/585/EÜ, millega koostatakse loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida jäneseliha ning teatavate looduslike ja tehistingimustes peetud jahilindude liha, ning millega sätestatakse loomatervishoiu ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused seoses kõnealuse impordiga, (25) ja komisjoni 17. novembri 2003. aasta otsusega 2003/812/EÜ, milles koostatakse loetelud nende kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida teatavaid nõukogu direktiivis 92/118/EMÜ käsitletud inimtoiduks ettenähtud tooteid (26) Ühenduse õigusaktide selguse huvides on asjakohane lisada vajalikud nõuded käesolevale otsusele. Seepärast tuleks vastavalt muuta otsuseid 93/342/EMÜ, 2000/585/EÜ ja 2003/812/EÜ.

(18)	On asjakohane näha ette üleminekuperiood, et lubada liikmesriikidel ja tööstusharul võtta meetmeid, mis on vajalikud kohaldatavate käesolevas otsuses sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuete järgimiseks.

(19)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatakse veterinaarsertifikaatide nõuded järgmiste kaupade impordiks ühendusse ja transiidiks ühenduse kaudu:

a)	kodulinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud;

b)	kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamass;

c)	munad ja munatooted ning määratletud patogeenivabad munad.

Käesolevat otsust ei kohaldata messidel, näitustel või konkurssidel kasutatavate kodulindude suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	kodulinnud – kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või uluklinnuvarude taastootmiseks;

b)	haudemunad – punktis a nimetatud kodulindude munad, mis on ette nähtud inkubeerimiseks;

c)	ühepäevased tibud – kõik vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud, keda ei ole veel söödetud; muskuspardid (Cairina moschata) ja nende ristandid võivad siiski olla söödetud;

d)	sugulinnud – 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks ette nähtud kodulinnud;

e)	produktiivlinnud – 72 tunni vanused või vanemad kodulinnud, keda peetakse toiduks ette nähtud liha ja/või munade tootmiseks või uluklinnuvarude taastootmiseks;

f)	linnukari – kõik ühesuguses tervislikus seisundis kodulinnud, keda hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse; siseruumides hoitavate kodulindude puhul hõlmab mõiste kõiki sama õhuruumi jagavaid linde;

g)

ettevõte – ühel maa-alal paiknev rajatis või rajatise osa, kus toimub vähemalt üks järgmistest tegevustest: i) aretusettevõte: ettevõte, kus toodetakse haudemune sugulindude tootmiseks; ii) paljundusettevõte: ettevõte, kus toodetakse haudemune produktiivlindude tootmiseks; iii) kasvatusettevõte: — kas sugulinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse sugulinde enne nende suguküpseks saamist, või — produktiivlinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse munevaid produktiivlinde enne nende munemisikka jõudmist;

h)	haudejaam – ettevõte, kus inkubeeritakse ja hautakse mune ning mis tarnib ühepäevaseid tibusid;

i)	volitatud veterinaararst – veterinaararst, kellele tema tegevuse eest vastutav pädev veterinaarasutus on andnud ülesande teostada konkreetses ettevõttes käesoleva otsusega ette nähtud kontrolli;

j)

liha – järgmiste loomade söödavad osad: i) kodulinnud, kes liha puhul on tehistingimustes peetavad linnud, sealhulgas kodulindudeks mitte peetavad linnud, keda siiski peetakse tehistingimustes koduloomadena, välja arvatud silerinnalised linnud; ii) looduslikud jahilinnud, keda kütitakse inimtoiduks; iii) silerinnalised linnud;

k)	lihamass – toode, mis saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi võtteid, mille tulemusena lihaskiu struktuur hävib või muutub;

l)	hakkliha – konditustatud liha, mis on hakitud osakesteks ja sisaldab vähem kui 1 % soola;

m)	määratletud patogeenivabad munad – haudemunad, mis on pärit “määratletud patogeenidest vabadest kanakarjadest”, nagu on kirjeldatud Euroopa farmakopöas, ja mis on ette nähtud üksnes diagnoosimiseks, uurimistööks või farmaatsias kasutamiseks.

Artikkel 3

Veterinaarsertifikaat

I ja II lisa 1. osa nõuete kohased veterinaarsertifikaadid täidetakse vastavalt kõnealuste lisade 2. osa märkustele.

Kasutada võib siiski ka elektroonilist sertifikaadisüsteemi ning muid kokku lepitud süsteeme, mis on ühtlustatud ühenduse tasandil.

II PEATÜKK

KODULINNUD, HAUDEMUNAD JA ÜHEPÄEVASED TIBUD

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 4

Impordi ja transiidi üldnõuded

1.   Kodulinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud, mida imporditakse ühendusse ja veetakse läbi ühenduse, vastavad artiklite 5–14 nõuetele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata üksiksaadetiste suhtes, milles on vähem kui 20 kodulindu, haudemuna või ühepäevast tibu.

Kõnealuseid üksiksaadetisi võib asjaomase impordi jaoks heaks kiidetud kolmandast riigist või selle osast importida siiski üksnes juhul, kui saadetised vastavad järgmistele tingimustele:

a)	riik või selle osa on loetletud I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus ning kõnealuse tabeli 4. veerus on sätestatud asjaomase kauba veterinaarsertifikaadi näidis;

b)	nende suhtes ei kehti impordikeeld;

c)	imporditingimused sisaldavad impordijärgse isolatsiooni või karantiini nõuet. Käesolevat sätet ei kohaldata silerinnaliste lindude ega nende haudemunade saadetiste suhtes.

Artikkel 5

Päritolukoht

Kodulinde, haudemune ja ühepäevaseid tibusid, mis on pärit I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest või nende osadest, võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse, kui kõnealuse tabeli 4. veerus on sätestatud asjaomase kauba veterinaarsertifikaadi näidis.

Artikkel 6

Tervishoiunõuded ja lisatagatised

1.   Kodulinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud vastavad nõuetele, mis on sätestatud asjakohases veterinaarsertifikaadis, mille koostamisel on kasutatud vastavat I lisa 2. osas esitatud näidist, kohaldades I lisa 1. osa tabeli 6. veerus sätestatud erinõudeid.

2.   Kui sihtliikmesriik ühenduse õigusaktide kohaselt seda nõuab, lisatakse veterinaarsertifikaadile I lisa 1. osa 5. veerus asjaomase liikmesriigi kodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude jaoks ette nähtud lisatagatised, kasutades I lisa 2. osa vastavat näidist.

Artikkel 7

Täiendavad tervishoiunõuded kodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude puhul, mis on pärit kolmandast riigist, kus kasutatavad Newcastle’i haiguse vaktsiinid ei vasta ühenduse normidele

1.   Kodulindude ja ühepäevaste tibude suhtes, keda imporditakse kolmandast riigist, kus ei ole keelatud kasutada Newcastle’i haiguse vaktsiini, mis ei vasta otsuse 93/342/EMÜ B lisa punktis 2 sätestatud erikriteeriumidele, kohaldatakse järgmisi täiendavaid tervishoiunõudeid:

a)	neid ei ole vähemalt 12 kuud enne ühendusse ekspordi kuupäeva vaktsineeritud selliste vaktsiinidega;

b)

kuni kaks nädalat enne ühendusse ekspordi kuupäeva, haudemunade puhul kuni kaks nädalat enne munade kogumise kuupäeva, on linnukarjadele tehtud Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni test: i) mis on tehtud ametlikus laboris; ii) mis põhineb igast linnukarjast juhusliku valimi alusel vähemalt 60 linnult võetud kloaagi-tampooniproovil; iii) mille käigus ei avastatud lindude paramüksoviirust intratserebraalse patogeensuse indeksiga (ICPI) üle 0,4;

c)	punktis b nimetatud kahenädalase ajavahemiku jooksul on linde hoitud päritolumajandis ametliku järelevalve all isolatsioonis;

d)	nad ei ole 60 päeva jooksul enne ühendusse ekspordi kuupäeva, haudemunade puhul 60 päeva jooksul enne munade kogumise kuupäeva, kokku puutunud kodulindudega, kes ei vasta punktide a ja b nõuetele.

2.   Kui ühepäevaseid tibusid imporditakse lõikes 1 osutatud kolmandast riigist, ei ole haudemunad, millest nad on koorunud, puutunud haudejaamas ega transpordi ajal kokku kodulindude või haudemunadega, mis ei vasta punktide a–d nõuetele.

Artikkel 8

Kodulindude vedu

1.   Kodulinde ei laadita veovahendile, milles veetakse teisi, halvemas tervislikus seisundis kodulinde.

2.   Ühendusse transportimisel ei veeta kodulinde maanteel või raudteel läbi kolmanda riigi või selle osa ega laadita maha kolmandas riigis või selle osas, mis ei ole asjaomaste kodulindude ühendusse importimise jaoks heaks kiidetud.

3.   Lennutranspordi käigus ei laadita kodulinde maha kolmandas riigis või selle osas, mis ei ole asjaomaste kodulindude ühendusse importimise jaoks heaks kiidetud.

2. JAGU

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud

Artikkel 9

Impordinõuded

1.   Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud võivad olla pärit üksnes ettevõtetest, mille asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on heaks kiitnud vähemalt sama rangetenõuete alusel, nagu on sätestatud direktiivi 90/539/EMÜ II lisas, ja mille heakskiit ei ole peatatud või tühistatud.

2.   Kui muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindudele, haudemunadele ja ühepäevastele tibudele ja/või nende päritolukarjale on vaja teha analüüse, et täita asjakohaste käesolevas otsuses sätestatud veterinaarsertifikaatide nõudeid, kasutatakse proovide võtmisel ja analüüside tegemisel I lisa 4. osa punktis A osutatud meetodeid.

3.   Imporditud haudemunadele kantakse vähemalt 3 mm kõrguses kirjas selle kolmanda riigi nimi, kust munad on pärit, ja üks III lisas esitatud tähistest.

4.   Iga lõikes 3 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvate kodulindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)	lõike 3 kohaselt munadel esitatud teave;

b)	kodulinnuliik, kellelt munad pärinevad;

c)	kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

5.   Igas imporditud ühepäevaste tibude kastis on ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvad kodulinnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, samast haudejaamast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)	päritoluriigi nimi;

b)	kodulinnuliik, millesse ühepäevased tibud kuuluvad;

c)	haudejaama eraldusnumber;

d)	kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

Artikkel 10

Impordijärgsed nõuded

1.   Imporditud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtmajandi(te)s alates nende saabumiskuupäevast:

a)	vähemalt kuus nädalat või

b)	kui linnud tapetakse enne punktis a nimetatud ajavahemiku möödumist, kuni tapapäevani.

Punktis a nimetatud ajavahemiku võib lühendada kolmele nädalale, kui on tehtud I lisa 4. osa punktis B kirjeldatud meetodite kohased proovid ja analüüsid ning nende tulemused on soodsad.

2.   Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast haudejaamas või majandi(te)s, kuhu kodulinnud pärast koorumist saadeti.

Kui ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse direktiivi 90/539/EMÜ IV lisa veterinaartõendi näidise 2 punktis 9.2 nimetatud lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid ning muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, isolatsioonis lindlates, kus ei viibi muid linnukarju.

Neid võib siiski paigutada lindlatesse, kus juba on sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid.

Sel juhul arvestatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi kodulindu ei viida hoonest välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

4.   Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune.

Sel juhul arvestatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamise kuupäevast.

5.   Hiljemalt lõikes 1 või 2 sätestatud ajavahemiku viimasel päeval korraldab volitatud veterinaararst imporditud sugu- ja produktiivlindudele ja ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

3. JAGU

Silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud

Artikkel 11

Impordinõuded

1.   Imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud märgistatakse kaelamärgiste ja/või mikrokiipidega, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust linnud on pärit.

Mikrokiibid vastavad ISO standarditele.

2.   Silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude imporditud haudemunad märgistatakse templiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust munad on pärit, ja päritoluettevõtte loanumber.

3.   Iga lõikes 2 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult silerinnaliste lindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)	lõike 2 kohaselt munadel esitatud teave;

b)	hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab silerinnaliste lindude haudemune;

c)	kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

4.   Igas imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude ühepäevaste tibude kastis on ainult silerinnalised linnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)	päritoluriigi ISO kood ja päritoluettevõtte loanumber;

b)	hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid;

c)	kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

5.   Pärast impordikontrolli veetakse silerinnaliste lindude ning nende haudemunade ja ühepäevaste tibude saadetised otse lõppsihtkohta.

Artikkel 12

Impordijärgsed nõuded

1.   Imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde ning ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtmajandi(te)s alates nende saabumiskuupäevast:

a)	vähemalt kuus nädalat või

b)	kui linnud tapetakse enne punktis a nimetatud ajavahemiku möödumist, kuni tapapäevani.

2.   Silerinnalisi linde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumise kuupäevast haudejaamas või majandi(te)s, kuhu nad pärast koorumist saadeti.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud silerinnalisi linde ja imporditud haudemunadest koorunud silerinnalisi linde isolatsioonis hoonetes, kus ei viibi muid silerinnalisi linde ega kodulinde.

Neid võib siiski viia hoonetesse, kus juba viibib muid silerinnalisi linde ja kodulinde.

Sel juhul arvestatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud silerinnalise linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi silerinnalist lindu ega kodulindu ei viida hoonest välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

4.   Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune.

Sel juhul arvestatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamisest ning kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid.

5.   Hiljemalt lõikes 1 või 2 sätestatud ajavahemiku viimasel päeval korraldab volitatud veterinaararst imporditud silerinnalistele lindudele ja nende ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

6.   Kui silerinnalistele lindudele, nende haudemunadele ja ühepäevastele tibudele ja/või nende päritolukarjadele on vaja teha käesoleva otsuse I lisas sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuete kohaseid analüüse, võetakse proovid Newcastle’i haiguse testi jaoks ja tehakse analüüsid vastavalt komisjoni otsuse 92/340/EMÜ (27) I ja II lisale.

Artikkel 13

Nõuded Aafrikast ja Aasiast pärit silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindudele ning ühepäevastele tibudele

Aasia ja Aafrika kolmandatest riikidest pärit silerinnaliste sugu- ja produktiivlindude ning ühepäevaste tibude saabumisel ühendusse kohaldatakse V lisa 1. osas sätestatud kaitsemeetmeid seoses Krimmi–Kongo hemorraagilise palavikuga.

Kõik silerinnalised linnud, kelle puhul võrdlev ELISA test Krimmi–Kongo hemorraagilise palaviku antikehade määramiseks on positiivne, hävitatakse.

Kõikidel nendega samas rühmas kokku puutunud lindudel korratakse võrdlevat ELISA testi 21 päeva pärast esimest proovivõttu. Kui kasvõi ühe linnu test on positiivne, hävitatakse kogu kokkupuutunud rühm.

Artikkel 14

Nõuded silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindudele, kes on pärit riigist, kus esineb Newcastle’i haigust

Silerinnaliste lindude ning nende haudemunade suhtes, mis on pärit riigist, kus esineb Newcastle’i haigust, ning kõnealustest haudemunadest koorunud ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	enne isolatsiooniperioodi algust kontrollib pädev asutus artikli 12 lõikes 3 nimetatud isolatsiooniruumide nõuetekohasust;

b)	artikli 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjakohase ajavahemiku jooksul tehakse igale silerinnalisele linnule kloaagi-tampooniproovil või väljaheiteproovil põhinev Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni test;

c)	kui silerinnalised linnud saadetakse liikmesriiki või piirkonda, mille staatus on määratud vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 lõikele 2, tehakse igale silerinnalisele linnule lisaks punktis b nimetatud viirusisolatsiooni testile ka seroloogiline test;

d)	ühtegi lindu ei vabastata isolatsioonist enne, kui on saabunud punktides b ja c nimetatud testide negatiivsed tulemused.

III PEATÜKK

KODULINDUDE, SILERINNALISTE LINDUDE JA LOODUSLIKE JAHILINDUDE LIHA, HAKKLIHA JA LIHAMASS NING MUNAD, MUNATOOTED JA MÄÄRATLETUD PATOGEENIVABAD MUNAD

1. JAGU

Import

Artikkel 15

Kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamass

Kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi võib importida ühendusse II lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus nimetatud kolmandast riigist või selle osast ainult juhul, kui nimetatud tabeli 4. veerus on sätestatud asjaomaste kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi veterinaarsertifikaadi näidis.

Artikkel 16

Lisatagatised ja täiendavad tervishoiunõuded silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi puhul

1.   Silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi võib ühendusse importida ainult kolmandast riigist või selle osast, mille suhtes ei ole kehtestatud mingeid piiranguid seoses klassikalise lindude katku või Newcastle’i haigusega.

2.   Ühendusse imporditava või läbi ühenduse veetava Aafrikast ja Aasiast pärit silerinnaliste lindude liha suhtes kohaldatakse V lisa 2. osas sätestatud täiendavaid tervishoiunõudeid seoses Krimmi–Kongo hemorraagilise palavikuga.

3.   Liikmesriigid, kus ei tehta Newcastle’i haiguse vastast vaktsineerimist, võivad nõuda ühendusse imporditava või läbi ühenduse veetava silerinnaliste lindude liha puhul kõnealuse haiguse vastase vaktsineerimisega seotud lisatagatisi.

Artikkel 17

Munad ja munatooted

Mune ja munatooteid võib II lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest või nende osadest ühendusse importida ainult juhul, kui kõnealuse tabeli 4. veerus on sätestatud asjaomaste munade ja munatoodete veterinaarsertifikaadi näidis.

Artikkel 18

Määratletud patogeenivabad munad

1.   Määratletud patogeenivabasid mune võib I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest või nende osadest ühendusse importida ainult juhul, kui kõnealuse tabeli 4. veerus on sätestatud määratletud patogeenivabade munade veterinaarsertifikaadi näidis.

2.   Lõikes 1 osutatud imporditud määratletud patogeenivabad munad märgistatakse templiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust munad on pärit, ja päritoluettevõtte loanumber.

3.   Iga määratletud patogeenivabade munade pakend sisaldab ainult samast kolmandast riigist, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt pärit mune ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)	lõike 2 kohaselt munadel esitatud teave;

b)	hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab määratletud patogeenivabasid mune;

c)	kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

4.   Pärast impordikontrolli veetakse määratletud patogeenivabade munade saadetised otse lõppsihtkohta.

2. JAGU

Transiit ja ladustamine

Artikkel 19

Transiidi ja ladustamise tingimused

Kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi ning mune, munatooteid ja määratletud patogeenivabasid mune võib läbi ühenduse vedada või ühenduses ladustada ainult järgmistel tingimustel:

a)	need vastavad asjaomase kauba jaoks artiklis 15, 16, 17 või 18 sätestatud imporditingimustele;

b)	need on pärit I või II lisas loetletud kolmandast riigist või selle osast;

c)	nendega on kaasas IV lisas sätestatud näidise kohaselt koostatud veterinaarsertifikaat.

Artikkel 20

Transiidi erand

1.   Erandina artiklist 19 lubavad liikmesriigid vedada läbi ühenduse komisjoni otsuse 2001/881/EÜ (28) kohaselt määratud Läti, Leedu ja Poola piiripunktide vahel maanteed või raudteed mööda kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi ning munade, munatoodete ja määratletud patogeenivabade munade saadetisi, mis on pärit Venemaalt või mis viiakse otse või kolmanda riigi kaudu Venemaale, järgmistel tingimustel:

a)	saadetis kannab ühendusse sisenemise piiripunktis pädeva asutuse ametliku veterinaararsti poolt pandud seerianumbriga plommi;

b)	saadetisega kaasas olevad ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumendid kannavad igal lehel ühendusse sisenemise piiripunktis pädeva asutuse ametliku veterinaararsti poolt pandud templit “AINULT TRANSIIDIKS LÄBI EÜ VENEMAALE”;

c)	järgitakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d)	ühendusse sisenemise piiripunktis on ametlik veterinaararst ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis tõendanud, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saadetisi ei või ühenduse territooriumil maha laadida ega ladustada direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõike 4 ja artikli 13 kohaselt.

3.   Pädev asutus kontrollib regulaarselt ühenduse territooriumilt välja viidavate saadetiste hulga ja toodete koguse vastavust ühendusse sisenevate saadetiste hulgale ja toodete kogusele.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Otsuse 93/342/EMÜ muudatused

Otsust 93/342/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 4 lõike 4 teine lõik jäetakse välja;

b)	E lisa jäetakse välja.

Artikkel 22

Otsuse 2000/585/EÜ muudatused

Otsust 2000/585/EÜ muudetakse järgmiselt:

a)	artikkel 1 jäetakse välja;

b)

artikkel 2 asendatakse järgmisega: “Artikkel 2 Liikmesriigid lubavad importida üksnes järgmist liha: a) looduslike küülikute ja jänestena määratletud looduslike jäneslaste liha, v.a rups (v.a nülgimata ja siseelunditest puhastamata jäneslaste puhul); b) tehistingimustes peetavate küülikute liha; c) looduslike maismaaimetajate (v.a looduslikud kabiloomad ja jäneslased) liha, v.a rups. Kõnealust liha võib importida ainult I lisas sätestatud kolmandatest riikidest või nende osadest vastavalt III lisa asjaomase näidise kohaselt koostatud veterinaarsertifikaadis sätestatud tingimustele kooskõlas II lisaga. Eksportiv kolmas riik peab täitma II lisas viidatud ja IV lisas sätestatud erinõudeid ning tõendama seda, täites iga III lisa näidise kohase veterinaarsertifikaadi V jao.”;

c)	II lisa asendatakse käesoleva otsuse VI lisaga;

d)	III lisa näidised D ja I jäetakse välja.

Artikkel 23

Otsuse 2003/812/EÜ muudatused

Otsuse 2003/812/EÜ lisast jäetakse välja IV ja V osa.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Otsused 94/85/EÜ, 94/86/EÜ, 94/984/EÜ, 95/233/EÜ, 96/482/EÜ, 96/659/EÜ, 97/38/EÜ, 2000/609/EÜ, 2001/393/EÜ, 2001/751/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 25

Üleminekusätted

Kodulinde, haudemune, ühepäevaseid tibusid, kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi ning mune, munatooteid ja määratletud patogeenivabasid mune, mille kohta on väljastatud asjakohane veterinaarsertifikaat vastavalt otsustele 94/85/EÜ, 94/86/EÜ, 94/984/EÜ, 95/233/EÜ, 96/482/EÜ, 97/38/EÜ, 2000/609/EÜ, 2001/393/EÜ ja 2001/751/EÜ, võib importida ühendusse või vedada läbi ühenduse kuni kuus kuud alates päevast, mis järgneb käesoleva otsuse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse kuue kuu möödumisel alates päevast, mis järgneb selle avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 445/2004 (ELT L 72, 11.3.2004, lk 60).

(4)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(5)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 882/2004.

(6)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(7)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(8)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2076/2005.

(9)  EÜT L 44, 17.2.1994, lk 31. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/118/EÜ (ELT L 36, 7.2.2004, lk 34).

(10)  EÜT L 44, 17.2.1994, lk 33. Otsust on muudetud otsusega 96/137/EÜ (EÜT L 31, 9.2.1996, lk 31).

(11)  EÜT L 378, 31.12.1994, lk 11. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/436/EÜ (ELT L 189, 27.5.2004, lk 47).

(12)  EÜT L 156, 7.7.1995, lk 76. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/118/EÜ.

(13)  EÜT L 196, 7.8.1996, lk 13. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/118/EÜ.

(14)  EÜT L 302, 26.11.1996, lk 27. Otsust on viimati muudetud otsusega 2001/751/EÜ (EÜT L 281, 25.10.2001, lk 24).

(15)  EÜT L 14, 17.1.1997, lk 61.

(16)  EÜT L 258, 12.10.2000, lk 49. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/804/EÜ (ELT L 303, 22.11.2005, lk 56).

(17)  EÜT L 138, 22.5.2001, lk 31. Otsust on muudetud otsusega 2002/278/EÜ (EÜT L 99, 16.4.2002, lk 14).

(18)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 100. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(19)  EÜT L 173, 6.7.1990, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1039/2005 (ELT L 172, 5.7.2005, lk 1).

(20)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(21)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(22)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.

(23)  EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28.

(24)  EÜT L 137, 8.6.1993, lk 24. Otsust on viimati muudetud otsusega 94/438/EÜ (EÜT L 181, 15.7.1994, lk 35).

(25)  EÜT L 251, 6.10.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/413/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 54).

(26)  ELT L 305, 22.11.2003, lk 17. Otsust on muudetud otsusega 2004/19/EÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 84).

(27)  EÜT L 188, 8.7.1992, lk 34.

(28)  EÜT L 326, 11.12.2001, lk 44.

---

---

---

---

---

---

---