32004D0277

Komisjoni otsus,

29. detsember 2003,

milles kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel) rakendamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 5185 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/277/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsust 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, [1] eriti selle artikli 8 lõike 2 punkte a–e ja g,

ning arvestades järgmist:

(1) Otsusega 2001/792/EÜ kehtestatud ühenduse mehhanism (edaspidi "mehhanism") on ette nähtud selleks, et anda toetust suurõnnetuste korral, mis võivad nõuda viivitamatut reageerimist, kaasa arvatud suurõnnetuste korral, mis juhtuvad Euroopa Liidu lepingu V jaotises viidatud kriisiohjamise kontekstis. Viimasel juhul võetakse arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotises viidatud nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni ühenduse kodanikukaitse mehhanismi kasutamise kohta kriiside ohjamisel.

(2) Mehhanismi eesmärk on aidata tagada eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse suurõnnetuste, sealhulgas tahtmatu merereostuse korral, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsuses nr 2850/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas. [2]

(3) Ühenduse mehhanismis võivad osaleda liikmesriigid, aga EMP ühiskomitee 27. septembri 2002 otsuse nr 135/2002, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust, [3] valguses võiksid osaleda ka Norra, Island ja Liechtenstein. Kandidaatriikide osas võiksid osaleda need riigid, kes on komisjoniga allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi.

(4) Et soodustada hädaolukorras abimissioonide päästemeeskondade, ekspertide ja muude vahendite mobiliseerimist ja tagada nende vahendite parem kasutamine, tuleb kehtestada erinevate abimissioonide mehhanismis osalevate riikide käsutuses olevate vahendite ajakohastatud teabe andmise kord.

(5) Mehhanismis osalevate riikide ja komisjoni teenindamiseks tuleb asutada järelevalve- ja teabekeskus, mis oleks ööpäevaringselt kättesaadav ja valmis viivitamata reageerima.

(6) Järelevalve- ja teabekeskus on mehhanismi põhielement, kuna selle kaudu tagatakse katkematu ühendus mehhanismis osalevate riikide kodanikukaitse kontaktpunktidega. Järelevalve- ja teabekeskus peab hädaolukorras võimaldama viivitamatu juurdepääsu ekspertide, päästemeeskondade ja muu päästeabi teabele.

(7) Järelevalve- ja teabekeskuse ning määratud kontaktpunktide vahelise teabevahetuse ja teabe jagamise võimaldamiseks tuleb luua ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS).

(8) CESIS on mehhanismi põhielement, kuna sellega peaks olema tagatud osalevate liikmesriikide vahel vahetatud teabe autentsus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus nii rutiinsetes tingimustes kui ka hädaolukordades.

(9) CESIS tuleb luua üldise tegevuskava (GIP) alusel, haldusasutustevahelise andmevahetuse (IDA) raames läbi viidud ja rahastatud PROCIV-NET projekti osana, nagu sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999 otsus nr 1719/1999/EÜ haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta, [4] mida viimati muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999 otsustega 2046/2002/EÜ [5] ja 1720/1999/EÜ, millega võeti vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks, [6] mida viimati muudeti otsusega 2045/2002/EÜ. [7]

(10) Päästemeeskondade korraldamise ja koordineerimise võimega ekspertide olemasolu on ühenduse mehhanismi oluline element. Vajalike ekspertide tõhusa valiku tagamiseks on oluline leppida kokku ühistes valikukriteeriumides.

(11) Tuleb määratleda ekspertide ülesanded ja nende kohalesaatmise kord.

(12) Tuleb välja töötada koolitusprogramm, et tõhustada kodanikukaitse abimissioonide koordineerimist tagades abimissiooni päästemeeskondade kokkusobivust ja vastastikust täiendavust ning suurendades ekspertide pädevust. Programmi peaksid kuuluma ühiskursused ja -harjutused ning vahetuskava, kombineerituna iga tegevuse sisuga sobivate loengute, juhtumiuuringute, töögruppide, simulatsioonide ja praktiliste harjutustega. Sellise koolitusprogrammi väljatöötamine on kooskõlas ka nõukogu 28. jaanuari resolutsiooniga nr 2002/C 43/01 kodanikukaitse koostöö alase koolituse tugevdamise kohta. [8]

(13) Ühenduse mehhanismi raames on hädaolukorras tõhusa abi tagamiseks oluline selgelt määratleda abimissiooni eeskirjad.

(14) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse nr 99/847/EÜ [9] artikli 4 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ, Euratom rakendamiseks järgmiste tegevuste osas:

1. teave kodanikukaitse abimissiooni kasutada olevate asjakohaste vastavate vahendite kohta;

2. järelevalve- ja teabekeskuse loomine,

3. ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi (edaspidi CECIS) loomine;

4. hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnad, kaasa arvatud ekspertide valimise kriteeriumide väljatöötamine;

5. koolitusprogrammi väljatöötamine;

6. abimissioonid ühenduse territooriumil ja väljaspool.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) osalevad riigid – liikmesriigid, komisjoniga vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastanud kandidaatriigid ja Norra, Island ja Liechtenstein;

b) kolmandad riigid – mehhanismis mitteosalevad riigid.

II PEATÜKK

KASUTADA OLEVAD VAHENDID

Artikkel 3

1. Osalevad riigid esitavad komisjonile kodanikukaitse abimissioonideks kasutada olevate vahendite kohta järgmist teavet:

a) vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktile a määratud abimissiooni päästemeeskonnad, eriti

i) päästemeeskonna suurus ja eeldatav mobiliseerimise aeg,

ii) nende valmisolek osaleda abimissioonil osalevates riikides ja kolmandates riikides,

iii) nende valmisolek osaleda lühi-, keskmise pikkusega ja pikaajalistel abimissioonidel,

iv nende transpordivahendid ja ise toimetulemise määr,

v) kogu muu asjakohane teave;

b) vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktile b valitud eksperdid.

2. Lõikes 1 märgitud teavet uuendatakse regulaarselt.

3. Vastavalt artiklile 4 loodud järelevalve- ja teabekeskus sisestab käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teabe ja teeb selle vastavalt artiklile 7 loodud CECISes kättesaadavaks.

4. Lõikes 1 viidatud teave põhineb päästemissiooni stsenaariumil osalevates riikides ja nendest riikidest väljaspool.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE- JA TEABEKESKUS

Artikkel 4

Käesolevaga luuakse komisjoni ruumides kättesaadav ja viivitamata reageerida suutev ööpäevaringne järelevalve- ja teabekeskus.

Artikkel 5

Järelevalve- ja teabekeskuse igapäevased ülesanded sisaldavad peamiselt järgmist:

1. regulaarselt osalevate riikide poolt esitatud teabe uuendamine vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktidele a ja b identifitseeritud ja valitud abimissiooni päästemeeskondade ja ekspertide kohta, aga ka potentsiaalselt abimissiooni käsutuses olevate abi- ja meditsiiniliste vahendite kohta;

2. teabe koondamine liikmesriikide võime kohta tagada seerumite ja vaktsiinide või muude vajalike meditsiiniliste ressursside tootmine ning varud, mida missioonil oleks suurõnnetuse korral võimalik kasutada, ja selle teabe sisestamine infosüsteemi;

3. regulaarne töökorralduse ja hädaolukorra puhul kasutatava korra uuendamine;

4. vajadusel suurõnnetuse aruande koostamise eesmärgil ühenduse võtmine osalevate riikide kontaktpunktidega;

5. osalemine programmis "Saadud kogemused" ja selle tulemuste levitamine;

6. osalemine koolitusprogrammide koostamisel, korraldamisel ja jätkukontrollis;

7. osalemine väli- ja siseharjutuste koostamisel, korraldamisel ja jätkukontrollis.

Artikkel 6

Suurõnnetuse korral tegutseb järelevalve- ja teabekeskus vastavalt VII peatükis kehtestatud sätetele.

IV PEATÜKK

ÜHINE HÄDAOLUKORDADE SIDE- JA INFOSÜSTEEM

Artikkel 7

Käesolevaga luuakse ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS).

Artikkel 8

CECIS koosneb kolmest järgmisest osast:

a) võrgutasand, mis koosneb osalevate riikide pädevaid asutusi ja kontaktpunkte järelevalve- ja teabekeskusega ühendavast füüsilisest võrgust;

b) rakendustasand, mis koosneb kodanikukaitse abimissioonide toimimiseks vajalikest andmebaasidest ja muudest teabesüsteemidest, eriti nendest, mis on vajalikud:

i) teadete edastamiseks;

ii) osalevate riikide pädevate asutuste ja kontaktpunktide ja järelevalve- ja teabekeskuse vahelise infovahetuse ja teabe jagamise tagamiseks;

iii) seerumite ja vaktsiinide või muude vajalike meditsiiniliste ressursside tootmise ning varude andmete sisestamiseks;

iv) abimissioonidel saadud kogemuste levitamiseks;

c) turvatasand, mis koosneb süsteemide, eeskirjade ja protseduuride kogumist, mis on vajalikud CECISes säilitatavate ja selle kaudu vahetatavate andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks.

Artikkel 9

1. CECIS luuakse ja toimib vastavalt otsusele 1719/1999/EÜ ja otsusele 1720/1999/EÜ.

2. Võrgutasand töötab üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (TESTA) ja otsuse 1720/1999/EÜ artiklis 4 kehtestatud IDA üldteenuse kaudu.

3. Rakendustasand on veebipõhine mitmekeelne andmebaas, millele on juurdepääs TESTA kaudu tavalise SMTP elektronposti rakenduse abil.

4. Turvatasand põhineb piiratud kasutajagruppidele mõeldud avatud võtmega süsteemil (IDA PKI-CUG), mis on otsuse 1720/1999/EÜ artiklis 4 kehtestatud IDA üldteenus.

Artikkel 10

Kuni piiranguni "ELi piiratud kasutusega" liigitatud dokumentide, andmebaaside ja infosüsteemide käsitlemine CESISes vastab nõukogu otsuses 2001/264/EÜ [10] ja komisjoni otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom [11] sätestatule.

"ELi piiratud kasutusega" või veelgi rangema piiranguga dokumendid ja teave edastatakse vastavalt saatja ja saaja(te) vahelistele konkreetsetele tingimustele.

CECISe turvaklasse uuendatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 11

1. Osalevad riigid esitavad komisjonile vastava teabe kasutades lisas kehtestatud "Riigi kaardi vormi".

2. Osalevad riigid esitavad teabe kodanikukaitse kontaktpunktide kohta ja kui vajalik muude loodus-, tehnoloogilisi, radioloogilisi või keskkonna õnnetusi, kaasa arvatud meresaastet, katvate teenistuste kohta.

3. Osalevad riigid teatavad komisjonile viivitamata igast lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muutusest.

Artikkel 12

Luuakse osalevad riikide poolt nimetatud esindajatest koosnev kasutajate grupp. See aitab komisjonil CECISt valideerida ja katsetada.

Artikkel 13

1. Käesolevaga kehtestatakse CECISe rakendamise üldine tegevuskava (GIP). GIPi kohaselt komisjon:

a) sõlmib võrgu- ja turvatasandite rakendamiseks vastava IDA kontekstis konkreetsed raamlepingud;

b) sõlmib avaliku pakkumiskutse põhjal rakendustasandi arendamise ja valideerimise ja ka teostatavuse uuringu lepingud;

c) tagab, et kõik arendus- ja valideerimisfaasi ja ka järgneva teostatavuse uuringuga seotud isikud saavad asjassepuutuvad õigused otsusega 2001/264/EÜ ja komisjoni otsusega 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom sätestatud vähemalt "ELi piiratud kasutusega" teabe käsitlemiseks;

d) tagab projekti haldamise CECISe lõpliku installeerimise eesmärgiga. Selles osas esitab ja uuendab komisjon üldist plaani ja koordineerib arendus-, valideerimis- ja rakendamise faasid osalevate riikidega ja valitud tööettevõtja(te)ga. Komisjon arvestab ka osalevate riikide vajaduste ja nõuetega;

e) jälgib, valideerib ja testib kasutajagrupi abil erinevaid tasandeid ja valminud CECIS süsteemi;

f) tagab koolitajate koolitamise ja osalevate riikide pideva informeerituse projekti edenemisest;

g) tagab projekti turvalisuse põhiliselt tundliku teabe omavolilise levitamise mittelubamise teel;

h) tagab komisjoni teabekeskuse kaudu, et server on sobivalt TESTAga ühendatud ja kättesaadav vähemalt samal teenindamise tasemel kui ülejäänud võrk;

i) tagab PKI rakendamise telekommunikatsiooni kaudu;

j) osutab projekti rakendusfaasis igakülgset vajalikku abi ja tagab seejärel vajaliku hoolduse ja toe.

2. Osalevad riigid tagavad riigi kaardi vormi kontekstis võetud kohustuste täitmise vastavalt kinnitatud kavale, näiteks ühendus TESTA II võrguga, sobivate veebibrauserite ja elektronposti klientide olemasolu ja PKI protseduuride rakendamine.

V PEATÜKK

HINDAMIS- JA/VÕI KOORDINEERIMISMEESKONNAD, SEALHULGAS EKSPERTIDE VALIMISE KRITEERIUMID

Artikkel 14

Osalevad riigid esitavad ja uuendavad regulaarselt teavet vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktile b valitud ekspertide kohta.

Artikkel 15

Eksperdid jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

a) tehnilised eksperdid;

b) hindamiseksperdid;

c) koordineerimismeeskonna eksperdid;

d) koordinatsioonijuht.

Artikkel 16

1. Tehnilised eksperdid on suutelised andma nõu konkreetsetes, eriti tehnilistes küsimustes ja kaasnevates riskides ja on valmis missioonile minema.

2. Hindamiseksperdid on suutelised andma olukorrale hinnangu ja nõu sobiva tegevuse kohta ja on valmis missioonile minema.

3. Koordineerimismeeskonna eksperdid võivad hõlmata koordineerimise juhti, logistika ja kommunikatsiooni eest vastutavaid isikuid ja vajadusel muid isikuid. Nõudmisel võib tehnilised eksperdid ja hindamiseksperdid lülitada koordineerimismeeskonna koosseisu koordineerimise juhi abistamiseks kogu missiooni kestel.

4. Koordinatsioonijuht vastutab hindamis- ja koordineerimismeeskonna juhtimise eest abimissiooni jooksul. Ta astub kohasesse kontakti mõjutatud riigi ametiasutustega, järelevalve- ja teabekeskusega, muude rahvusvaheliste organisatsioonidega ja, kui kodanikukaitse abimissioon toimub väljaspool osalevaid riike, ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaliikmesriigi või selle esindajaga ja komisjoni delegatsiooniga selles riigis ja Euroopa Humanitaarabi Ameti (ECHO) ametliku esindajaga selles riigis.

Artikkel 17

Komisjon sisestab ekspertide kohta käiva teabe ekspertide andmebaasi ja teeb selle kättesaadavaks CECIS süsteemi kaudu.

Artikkel 18

Eksperdid läbivad vajadusel vastavalt artiklile 21 koostatud koolitusprogrammi.

Artikkel 19

Abipalve korral vastutavad osalevad riigid nende käsutuses olevate ekspertide kaasamise eest ja loovad neile ühenduse järelevalve- ja teabekeskusega.

Artikkel 20

1. Järelevalve- ja teabekeskus on võimeline määratud eksperdid mobiliseerima ja lähetama väga lühikese etteteatamisega pärast seda, kui osalevad riigid on need eksperdid kaasanud.

2. Järelevalve- ja teabekeskus järgib komisjoni poolt hädaolukordades ekspertide lähetamiseks kasutatavat missiooni kinnitamisel põhinevat lähetamise korda, mis hõlmab järgmisi elemente:

a) missiooni kirjalik kinnitus;

b) missiooni eesmärgid;

c) missiooni eeldatav kestus;

d) kohaliku kontaktisiku andmed;

e) kindlustuskate;

f) päevaraha kulude katmiseks;

g) maksetingimused;

h) suunised tehnilistele ekspertidele, hindamisekspertidele, koordineerimisekspertidele ja -juhtidele.

VI PEATÜKK

KOOLITUSPROGRAMM

Artikkel 21

1. Koostatakse kodanikukaitse abimissiooni koolitusprogramm. Programm sisaldab üldiseid ja üksikasjalikke kursusi, harjutusi ja ekspertide vahetamise süsteemi. Programm peab olema suunatud lõikes 22 sätestatud sihtrühmadele.

2. Komisjon vastutab koolitusprogrammi koordineerimise ja korraldamise eest ja koolitusprogrammi sisu ja ajakava määratlemise eest.

Artikkel 22

Koolitusprogrammi sihtgrupp on:

a) osalevate riikide abimissiooni päästemeeskonnad;

b) osalevate riikide abimissiooni päästemeeskondade juhid, nende asetäitjad ja sidet pidavad ametnikud;

c) artiklis 15 määratletud osalevate riikide eksperdid;

d) riikliku kontaktpunkti ametnikud;

e) ühenduse institutsioonide ametnikud.

Artikkel 23

Üldised ja üksikasjalikud kursused on suunatud artikli 22 punktides b–e määratletud erinevatele sihtgruppidele.

Artikkel 24

Harjutuste eesmärk, eriti artikli 22 punktis a määratletud sihtgrupi puhul, on:

a) kodanikukaitse abimissioonidel osalemise kriteeriumeid täitvate meeskondade vastutegevusvõime täiustamine ja vajaliku praktika andmine;

b) korra täiustamine ja kontrollimine ja kodanikukaitse abimissioonide koordineerimiseks ühise keele kehtestamine ja suurõnnetuste korral reageerimiskiiruse vähendamine;

c) operatiivkoostöö tõhustamine osalevate riikide kodanikukaitse teenistuste vahel;

d) saadud kogemuste jagamine.

Artikkel 25

Vahetussüsteem hõlmab osalevate riikide ja/või komisjoni vahel ekspertide vahetamist eesmärgiga võimaldada ekspertidel:

1. saada kogemust teistes valdkondades;

2. tutvuda erinevate kasutatavate tehnikate ja tegevuskordadega;

3. uurida teiste osalevate riikide hädaabi teenistuste ja ametiasutuste kasutatavaid lähenemisi.

Artikkel 26

Vajadusel võimaldatakse kodanikukaitse abimissioonide ladusa ja tõhusa läbiviimise vajaduste rahuldamiseks täiendavaid koolitusvõimalusi.

Artikkel 27

1. Komisjon tagab koolituse taseme ja selle sisu vastavuse.

2. Osalevad riigid ja komisjon määravad igale treeningkursusele oma osalejad.

3. Komisjon korraldab läbiviidud koolitustegevuste vastava hindamissüsteemi.

VII PEATÜKK

ABIMISSIOONID ÜHENDUSE TERRITOORIUMIL JA VÄLJASPOOL

Artikkel 28

Häireseisund

1. Kui osalevates riikides toimub või ähvardab toimuda suurõnnetus, mille mõju on või võib olla piiriülene või tingida järelevalve- ja teabekeskuse kaudu ühe või mitme riigi abipalve, tuleb riigi, kus suurõnnetus ähvardab toimuda või toimus, pädeval asutusel ja/või kontaktpunktil viivitamata sellest järelevalve- ja teabekeskust kehtestatud kommunikatsioonikanalite kaudu teavitada.

2. Kui komisjoni on teavitatud kolmandas riigis toimunud suurõnnetusest, kus võib olla vaja kodanikukaitse abi, võtab järelevalve- ja teabekeskus olukorrast teavitamise eesmärgil ühendust Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi pädevate asutustega ja muude komisjoni vastavate teenistustega.

3. Järelevalve- ja teabekeskus kogub varajaste hoiatamiste põhilise teabe ja edastab selle kehtestatud kommunikatsioonikanalite kaudu kõigi osalevate riikide kodanikukaitse teenistustele ja/või nende kontaktpunktidele.

4. Kui esinevad piiriüleste tagajärgede riskid, siis hoiab suurõnnetusest mõjutatud osalev riik järelevalve- ja teabekeskust olukorra arengutega kursis. Järelevalve- ja teabekeskus teavitab seejärel osalevaid riike ja vastavaid komisjoni teenistusi ning täiendab regulaarselt oma teavet olukorra arengutest.

Artikkel 29

Abipalved

1. Kui suurõnnetuse läbi mõjutatud osalev riik või kolmas riik vajab ühenduse mehhanismi kaudu abi, siis esitab ta järelevalve- ja teabekeskusele ametliku kodanikukaitse abipalve.

2. Kui kolmandas riigis on juhtunud suurõnnetus, mis võib vajada kodanikukaitse abi, siis võib komisjon vajadusel omal initsiatiivil otsustada teavitada kolmandat riiki võimalikust ühenduse abist. Järelevalve- ja teabekeskus hoiab Euroopa Liidu eesistujaliikmesriiki regulaarselt olukorra arengutega kursis.

3. Abi paluv riik esitab järelevalve- ja teabekeskusele olukorra kohta kogu olulise teabe ja eriti erivajaduste, soovitud abi ja asukoha kohta.

Kui palutakse ekspertide ja/või abimissiooni päästemeeskondade ja vahendite abi, siis teavitab abi taotlev riik järelevalve- ja teabekeskust abi saabumise ajast ja kohast ja hädaolukorda kohapeal koordineerivast operatsiooni kontaktpunktist.

4. Pärast järelevalve- ja teabekeskuse ja abi taotleva riigi koordineerimist saadab järelevalve- ja teabekeskus osalevatele riikidele abipalve ja konsulteerib vajadusel vahendite andmebaasi ja teavitab vastavaid komisjoni teenistusi. Kõik muutused abi taotleva riigi esialgses abipalves edastatakse viivitamata kõigile osalevatele riikidele.

5. Pärast ametlikku abipalvet teavitavad osalevad riigid viivitamata järelevalve- ja teabekeskust oma hetke abiandmise võimalustest, märkides selle ulatuse ja tingimused.

6. Järelevalve- ja teabekeskus sisestab ja edastab viivitamata lõikes 5 viidatud teabe abi taotlevale riigile ja teistele osalevatele riikidele.

7. Abi taotlev riik teavitab järelevalve- ja teabekeskust, millised abimissiooni päästemeeskonnad ja vahendid ta on valinud.

8. Abimissiooni päästemeeskondade ja vahendite taotluste osas teavitab järelevalve- ja teabekeskus osalevaid riike abi taotlenud riigi valikust. Abi andvad osalevad riigid teavitavad järelevalve- ja teabekeskust regulaarselt abimissiooni päästemeeskondade ja vahendite saatmisest.

9. Ekspertide taotluse puhul järelevalve- ja teabekeskus:

a) võtab vastavalt artiklile 17 loodud "ekspertide andmebaasi" kasutades ühendust osalevate riikidega ja uurib, millised eksperdid on valmis vajadusel kolme tunni jooksul pärast nende määramist missioonile minema;

b) pärast abi taotleva riigiga konsulteerimist teeb valmis olevate ekspertide seast valiku ja teavitab sellest osalevaid riike;

c) võtab viivitamata ekspertidega ühendust ja lähetab nad vastavalt artikli 20 lõikes 2 sätestatud lähetamise korrale;

d) abi taotleva riigi poolt koostatud viimase aruande põhjal koostab järelevalve- ja teabekeskus ekspertidele ja abimissiooni päästemeeskondade juhtidele enne lähetust briifingu.

10. Kolmandas riigis toimunud suurõnnetuse korral töötab järelevalve- ja teabekeskus tihedas koostöös Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigiga ja komisjoni vastavate teenistustega.

11. Abi taotlev riik käivitab oma korra, mis võimaldab lähetatud abi riiklikul või piirkondlikul tasemel koordineerida. Abi taotlev riik võimaldab abimissioonidele piiriületuse ja tagab logistilise toe.

Artikkel 30

Abimissioonide juhtimine

1. Ühenduses toimunud suurõnnetuse korral juhib abi taotlenud riik abimissiooni vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 5 lõikudele 3 ja 4.

2. Ühendusest väljaspool toimunud suurõnnetuse korral täidavad hindamis- ja koordineerimismeeskonnad oma ülesandeid vastavalt artiklile 16. Koordineerimise tagab Euroopa Liidu eesistujaliikmesriik või tema volitatud esindaja.

Artikkel 31

Abimissioonid kolmandates riikides

Kolmandates riikides võib ühenduse abimissiooni läbi viia kas iseseisva operatsioonina mõjutatud kolmanda riigi ja järelevalve- ja teabekeskuse ja Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi esindaja vahel või panusena ELi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt juhitavasse abimissiooni.

Artikkel 32

Ekspertmissioonid

1. Lähetatud eksperdid täidavad artiklis 16 sätestatud kohustusi. Nad annavad regulaarselt aru abi taotleva riigi ametiasutustele ja järelevalve- ja teabekeskusele.

2. Järelevalve- ja teabekeskus hoiab osalevaid riike ekspertide missiooni käiguga kursis.

3. Ekspertide missiooni käiguga kolmandates riikides hoiab järelevalve- ja teabekeskus kursis komisjoni delegatsiooni vastavas riigis ja Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi esindajat ja ka komisjoni vastavaid teenistusi.

4. Abi taotlev riik teavitab järelevalve- ja teabekeskust regulaarselt käimasolevate tegevuste arengust hädaolukorra kohas.

5. Kolmandates riikides toimuvate abimissioonide puhul teavitab koordineerimise juht regulaarselt järelevalve- ja teabekeskust käimasolevate tegevuste arengust hädaolukorra kohas.

6. Järelevalve- ja teabekeskus sisestab ja edastab kogu saadud teabe abi osalevate riikide kontaktpunktidele ja pädevatele asutustele.

Artikkel 33

Päästeoperatsiooni lõpetamine

1. Abi taotlev riik või mis tahes abi andev osalev riik teavitab järelevalve- ja teabekeskust ja lähetatud ühenduse eksperte ja abimissiooni päästemeeskondi, kui nende abi enam ei vajata või ei ole seda enam võimalik anda. Päästemissiooni tõhusa lõpetamise korraldavad sobival moel abi taotlev riik ja osalevad riigid; järelevalve- ja teabekeskust hoitakse sellega kursis.

2. Kolmandates riikides teavitab koordineerimise juht järelevalve- ja teabekeskust, kui abi enam ei vajata või ei ole seda enam võimalik anda. Järelevalve- ja teabekeskus edastab teabe selles riigis asuvale komisjoni delegatsioonile ja Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi esindajale ja ka vastavatele komisjoni teenistustele. Järelevalve- ja teabekeskus koos Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi ja abi taotleva riigiga tagavad päästeoperatsiooni tõhusa lõpetamise.

Artikkel 34

Aruandlus ja saadud kogemused

1. Abi taotlenud riigi ja abi andnud osalevate riikide pädevad asutused ja ka lähetatud ühenduse eksperdid esitavad järelevalve- ja teabekeskusele abimissiooni kõigi asjaolude kohta oma järeldused. Seejärel koostab järelevalve- ja teabekeskus antud abi kohta koondaruande.

2. Järelevalve- ja teabekeskus levitab saadud kogemusi kodanikukaitse abimissioonide hindamiseks ja täiustamiseks.

Artikkel 35

Kulud

1. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis kannab osalevate riikide antud abiga seonduvad kulud abi taotlev riik.

2. Osalev riik võib, lähtudes hädaolukorra konkreetsest iseloomust ja kahju ulatusest, pakkuda abi täielikult või osaliselt tasuta. Ühtlasi võib riik igal ajal loobuda kõigi või osade kulude sissenõudmisest.

3. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis majutab ja toidab osalevate riikide päästemeeskonnad abimissiooni kestel abi taotlev riik ja, kui nende varud otsa lõppevad, täiendab neid omal kulul. Sellest olenemata on abi andvad päästemeeskonnad esialgu põhjendatud aja jooksul logistiliselt iseseisvad ja isemajandavad olenevalt kasutatud varadest ja teavitavad sellest järelevalve- ja teabekeskust.

4. Ühenduse ekspertide lähetamise kulud kaetakse vastavalt artiklile 20. Need kulud kannab komisjon.

Artikkel 36

Kahju hüvitamine

1. Abi taotlev riik hoidub osalevatele riikidele kahjunõuete esitamisest kahju eest nende varale või teenistujatele, kui see kahju on tekitatud käesoleva otsuse alusel osutatud abimissiooni tagajärjel, välja arvatud siis, kui on tõestatud, et see on pettuse või tõsise väärkäitumise tagajärg.

2. Kui abimissiooni tulemusel on kahju kannatanud kolmandad isikud, siis teevad abi taotlev riik ja abi andev osalev riik sellise kahju kompenseerimisele kaasaaitamiseks koostööd.

Artikkel 37

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. detsember 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margot Wallström

[1] EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[2] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.

[3] EÜT L 336, 12.12.2002, lk 36.

[4] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1.

[5] EÜT L 316, 20.11.2002, lk 4.

[6] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9.

[7] EÜT L 316, 20.11.2002, lk 1.

[8] EÜT C 43, 16.2.2002, lk 1.

[9] EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53.

[10] EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

[11] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------