31978L0855

Nõukogu kolmas direktiiv,

9. oktoober 1978,

mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g

(78/855/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 54 lõike 3 punkti g,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

artikli 54 lõike 3 punktis g sätestatud kooskõlastamist ja asutamispiirangute kaotamise üldprogrammi [4] alustati direktiiviga 68/151/EMÜ [5];

kooskõlastamist jätkati aktsiaseltside asutamise ja aktsiakapitali säilitamise ja suuruse muutmise suhtes direktiiviga 77/91/EMÜ [6] ning teatud äriühinguliikide raamatupidamise aastaaruannete suhtes direktiiviga 78/660/EMÜ [7];

äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitse nõuab aktsiaseltside ühinemist reguleerivate liikmesriikide seaduste kooskõlastatust ja ühinemissätete viimist kõigi liikmesriikide seadustesse;

kõnealuse kooskõlastamise seisukohalt on eriti tähtis ühinevate äriühingute aktsionäride täpne ja võimalikult objektiivne informeeritus ning nende õiguste asjakohane kaitse;

töötajate õiguste kaitset äriühingute, ettevõtete ja ettevõtte osade võõrandamise korral reguleeritakse käesoleval ajal direktiiviga 77/187/EMÜ [8];

võlausaldajad, sealhulgas võlakirjade omanikud, ja isikud, kellel on muid nõudeid ühinevate äriühingute vastu, vajavad äriühingute ühinemise korral kaitset oma huvide kahjustamise vastu;

kolmandate isikute piisava informeerituse huvides peavad direktiivi 68/151/EMÜ andmete avalikustamise nõuded laienema ka äriühingute ühinemisele;

äriühingu liikmetele ja kolmandatele isikutele äriühingute ühinemise korral antavad tagatised peavad laienema ka mõningatele tehingutele, mis olulises osas sarnanevad äriühingute ühinemisega, nii et kõnesoleva kaitse tagamise kohustusest ei oleks võimalik kõrvale hoida;

tagamaks õiguskindlust äriühingute suhetes, nende ja kolmandate isikute suhetes ning äriühingu liikmete suhetes tuleb piirata olukordi, millest võib tuleneda tehingu kehtetus, sätestades puuduste kõrvaldamise igal võimalikul juhul ning piiritledes tähtaja, mille kestel võib nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis sätestatud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis on seotud järgmiste äriühinguliikidega:

- Saksamaa:

die Aktiengesellschaft,

- Belgia:

la société anonyme/ de naamloze vennootschap,

- Taani:

aktieselskaber,

- Prantsusmaa:

la société anonyme,

- Iirimaa:

public companies limited by shares, and public companies limited by guarantee having a share capital,

- Itaalia:

la società per azioni,

- Luksemburg:

la société anonyme,

- Holland:

de naamloze vennootschap,

- Ühendkuningriik:

public companies limited by shares, and public companies limited by guarantee having a share capital.

2. Liikmesriikides ei pea käesolevat direktiivi kohaldama ühistutele, mis on asutatud mõne lõikes 1 loetletud äriühinguna. Kui liikmesriikide seadustes kasutatakse niisugust võimalust, peab nendes olema nõue, et niisugused äriühingud kasutaksid sõna "ühistu" kõigis dokumentides, mida nimetatakse direktiivi 68/151/EMÜ artiklis 4.

3. Liikmesriikides ei pea käesolevat direktiivi kohaldama neil juhtudel, kui ühe või mitme ühinemise tulemusena lõpetatava äriühingu suhtes on algatatud pankrotimenetlus, maksejõuetu äriühingu lõpetamisega seotud menetlus, kohtuasi, kompromissi tegemine või muud analoogilised menetlused.

I PEATÜKK

Ühe või mitme äriühingu teisega ühendamise või uue äriühingu asutamise teel toimuva ühinemise reguleerimine

Artikkel 2

Liikmesriikides tuleb riigi seadustele alluvate äriühingute suhtes kehtestada reeglid, mis sätestavad ühinemist ühe või mitme äriühingu teisega ühendamise või uue äriühingu asutamise teel.

Artikkel 3

1. "Ühinemine ühendamise teel" tähendab käesolevas direktiivis tehingut, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta kogu nende vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, mille vastu ühe või mitme ühendatava äriühingu aktsionäridele emiteeritakse ühendava äriühingu aktsiaid ja tehakse mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % sel puhul emiteeritud aktsiate nimiväärtusest, või kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestusväärtusest.

2. Liikmesriigi seadused võivad sätestada ka niisuguse ühendamise teel ühinemise, mille puhul üks või mitu ühendatavat äriühingut on likvideerimisel, juhul kui see piirdub äriühingutega, mis ei ole veel alustanud oma vara jaotamist aktsionäridele.

Artikkel 4

1. "Ühinemine uue äriühingu asutamise teel" tähendab käesoleva direktiivis tehingut, mille puhul mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ja kogu nende vara ja kohustused antakse üle asutatavale äriühingule, mille eest lõpetatavate äriühingute aktsionäridele emiteeritakse uue äriühingu aktsiaid ja tehakse mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % sel puhul emiteeritud aktsiate nimiväärtusest või, kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestusväärtusest.

2. Liikmesriigi seadused võivad sätestada ka niisuguse ühinemise uue äriühingu asutamise teel, mille puhul üks või mitu lõpetatavat äriühingut on likvideerimisel, juhul kui see piirdub äriühingutega, mis ei ole veel alustanud oma vara jaotamist aktsionäridele.

II PEATÜKK

Ühinemine ühendamise teel

Artikkel 5

1. Ühinevate äriühingute haldus- või juhtorganid sõlmivad kirjaliku ühinemislepingu.

2. Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmist:

a) iga ühineva äriühingu liik, ärinimi ja registrisse kantud asukoht;

b) aktsiate asendussuhe ja kõigi juurdemaksete suurus;

c) ühendava äriühingu aktsiate üleandmise tingimused;

d) kuupäev, millest alates üleantud aktsiad annavad õiguse kasumiosale ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

e) kuupäev, millest alates ühendatava äriühingu tehingud käsitatakse raamatupidamises ühendava äriühingu tehingutena;

f) õigused, mis ühendavas äriühingus antakse eriõigustega aktsiate omanikele ja peale aktsiate ka muude väärpaberite omanikele, või nende suhtes kavandatavad meetmed;

g) artikli 10 lõikes 1 nimetatud ekspertidele ning ühinevate äriühingute haldus-, juht-, järelevalve- ja kontrollorganite liikmetele antavad erisoodustused.

Artikkel 6

Ühinemisleping tuleb avaldada liikmesriikide seadustes ettenähtud viisil kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3 iga ühineva äriühingu kohta eraldi vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva.

Artikkel 7

1. Ühinemiseks on nõutav vähemalt iga ühineva äriühingu üldkoosoleku heakskiit (ühinemisotsus). Liikmesriikide seadustes tuleb sätestada, et ühinemisotsus võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud aktsiakapitalist.

Liikmesriikide seadustes võib ette näha ka olukorra, mille puhul piisab esimeses lõigus nimetatud häälte lihtenamusest, juhul kui esindatud on vähemalt pool aktsiakapitalist. Peale selle võidakse kohaldada asutamislepingu ja põhikirja muutmise kohta kehtivaid reegleid.

2. Kui äriühingul on eri liiki aktsiaid, hääletavad ühinemisotsust eraldi vähemalt iga liiki aktsiate omanikud, kelle õigusi tehing mõjutab.

3. Ühinemisotsus peab sisaldama nii ühinemislepingu heakskiitu kui ka ühinemisest tingitud muudatuste asutamislepingu ja põhikirjamuudatuste heakskiitu.

Artikkel 8

Liikmesriikide seadustes ei pea olema nõuet ühinemise heakskiidu kohta ühendava äriühingu üldkoosolekul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) artiklis 6 ettenähtud teabe trükis avaldamine peab ühendava äriühingu kohta aset leidma vähemalt üks kuu enne ühe või mitme ühendatava äriühingu ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva;

b) vähemalt üks kuu enne punktis a nimetatud kuupäeva peab kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel olema õigus tutvuda artikli 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega ühendava äriühingu registrisse kantud asukohas;

c) ühendava äriühingu ühel või mitmel aktsionäril, kelle aktsiatega on esindatud kehtestatud miinimumprotsent aktsiakapitalist, peab olema õigus nõuda ühendava äriühingu üldkoosoleku kokkukutsumist ühinemise heakskiitmise otsustamiseks. Miinimumprotsent ei või ületada 5 %. Liikmesriikides võib sätestada hääleõiguseta aktsiate väljajätmise sellest arvestusest.

Artikkel 9

Iga ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab üksikasjalise kirjaliku aruande (ühinemisaruande), milles selgitatakse ühinemislepingut ja esitatakse tingimuste, eriti aktsiate asendussuhte õiguslik ja majanduslik põhjendus.

Ühinemisaruandes tuleb kirjeldada ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

Artikkel 10

1. Iga ühineva äriühingu huvides tegutseb üks või mitu neist sõltumatut eksperti, keda on ametisse määranud või kelle määramise on heaks kiitnud kohus või ametiasutus ning kes tutvuvad põhjalikult ühinemislepinguga ja koostavad aktsionäridele aruande. Liikmesriikide seadustes võib sätestada ka ühe või mitme sõltumatu eksperdi määramise kõigi ühinevate äriühingute jaoks ühiselt, kui kohus või ametiasutus määrab nad ühinevate äriühingute ühisel nõudel. Eksperdid võivad liikmesriikide seadustest olenevalt olla kas füüsilised või juriidilised isikud või äriühingud.

2. Lõikes 1 nimetatud aruandes peavad eksperdid igal juhul osutama, kas aktsiate asendussuhe on nende arvates õiglane ja põhjendatud. Aruanne peab:

a) märkima, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava aktsiate asendussuhte arvutamisel;

b) sedastama, kas see meetod või meetodid on kohased kasutamiseks kõnealusel juhul, iga sellise meetodi kasutamisel saadud väärtused ja arvamus, milline on valitud meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel.

Aruandes tuleb kirjeldada ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

3. Igal eksperdil on õigus saada ühinevalt äriühingult kogu asjassepuutuvat informatsiooni ja kasutada kõiki dokumente ning korraldada mis tahes vajalikku uurimist.

Artikkel 11

1. Kõigil aktsionäridel on õigus tutvuda vähemalt järgmiste dokumentidega äriühingu registrisse kantud asukohas vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva:

a) ühinemisleping;

b) ühinevate äriühingute kolme eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded ja tegevusaruanded;

c) raamatupidamise vahearuanne, mis ei ole koostatud varem kui ühinemislepingus näidatud kuupäevale eelneva kolmanda kuu esimese päeva seisuga, juhul kui viimane raamatupidamise aastaaruanne on koostatud majandusaasta kohta, mis lõppes enam kui kuus kuud enne nimetatud kuupäeva;

d) ühinevate äriühingute haldus- või juhtorganite artiklis 9 ettenähtud ühinemisaruanded;

e) artiklis 10 ettenähtud aruanded.

2. Lõike 1 punktis c nimetatud raamatupidamise vahearuanne peab olema koostatud samu meetodeid kasutades ja sama skeemi järgi nagu viimane aastabilanss.

Liikmesriikide seadustes võib sätestada, et:

a) uus inventuur ei ole vajalik;

b) viimases bilansis näidatud hindamist tuleb muuta vaid raamatupidamisregistrite kandeid kajastaval määral, arvestades seejuures siiski järgmist:

- vahepealne amortisatsioon ja soetused,

- tegeliku väärtuse olulised muutused, mis ei kajastu registrites.

3. Igal aktsionäril on õigus soovi korral tasuta saada täielikke või vastavalt soovile ka osalisi ärakirju lõikes 1 loetletud dokumentidest.

Artikkel 12

Iga ühineva äriühingu töötajate õiguste kaitset reguleeritakse kooskõlas direktiiviga 77/187/EMÜ.

Artikkel 13

1. Liikmesriikide seadustes tuleb ette näha ühinevate äriühingu võlausaldajate huvide piisav kaitsesüsteem, juhul kui võlausaldajate nõuded pärinevad varasemast ajast kui avaldatud ühinemisleping ja nende tähtpäev pole saabunud ühinemislepingu avaldamise kuupäevaks.

2. Selle saavutamiseks tuleb liikmesriikide seadustes sätestada vähemalt, et nimetatud võlausaldajatel oleks õigus saada piisavaid tagatisi, juhul kui ühinevate äriühingute majanduslik seisund tingib niisugust kaitset ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole.

3. Ühendava ja ühendatava äriühingu võlausaldajate kaitse võib olla erinev.

Artikkel 14

Ilma et see piiraks nende reeglite kohaldamist, millega reguleeritakse võlakirjade omanike kollektiivsete õiguste teostamist, kohaldatakse ühinevate äriühingute võlakirjade omanike suhtes artiklit 13, välja arvatud juhud, kui võlakirjade omanike koosolekul on ühinemine heaks kiidetud või kui niisugune koosolek on riigi seadustes ette nähtud või kui ühinemise on heaks kiitnud iga võlakirjade omanik eraldi.

Artikkel 15

Eriõigustega väärtpaberite (v.a aktsiad) omanikele tuleb ühendavas äriühingus anda vähemalt samasugused õigused, nagu neil olid ühendatavas äriühingus, välja arvatud juhul, kui nende õiguste muutumine on heaks kiidetud väärtpaberite omanike koosolekul ja kui niisugune koosolek on riigi seadustes ette nähtud või kui ühinemise on heaks kiitnud iga väärtpaberite omanik eraldi või kui väärtpaberite omanike õigusena ei ole ette nähtud väärpaberite tagasiostmine ühendava äriühingu poolt.

Artikkel 16

1. Juhul kui liikmesriigi seadustes ei ole ette nähtud kohtu- või haldusvõimu tõkestavat järelevalvet ühinemise seaduslikkuse üle või kui niisugune järelevalve ei laiene kõigile õigustoimingutele, mida ühinemine nõuab, tuleb juriidiliselt nõuetekohases vormis koostada ja tõendada ühinemisotsuseid tegevate üldkoosolekute protokollid ja vajaduse korral ka koosolekutel heakskiidetud ühinemislepingud. Juhul kui ühinemist ei pea heaks kiitma kõigi ühinevate äriühingute üldkoosolekud, tuleb juriidiliselt nõuetekohases vormis koostada ja tõendada heakskiitmata ühinemisleping.

2. Notar või ametiasutus, kes on pädev neid dokumente juriidiliselt nõuetekohases vormis koostama ja tõendama, peab kontrollima ja tõendama nende õigustoimingute ja vorminõuete olemasolu ja kehtivust, mille täitmist nõutakse äriühingult, kelle huvides ta tegutseb, ning ühinemislepingu olemasolu ja kehtivust.

Artikkel 17

Liikmesriikide seadustes määratakse kindlaks ühinemise jõustumise kuupäev.

Artikkel 18

1. Ühinemine tuleb iga ühineva äriühingu suhtes avalikustada teatada liikmesriikide seadustes ettenähtud viisil kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

2. Ühendav äriühingu võib ise korraldada avalikustamise ühendatava äriühingu või äriühingute kohta.

Artikkel 19

1. Ühinemine toob ipso jure ja samaaegselt kaasa järgmised tagajärjed:

a) ühendatava äriühingu vara ja kohustuste üleminek ühendavale äriühingule nii ühendatava ja ühendava äriühingu vaheliselt kui ka kolmandaid isikuid puudutavalt;

b) ühendatava äriühingu aktsionäridest saavad ühendava äriühingu aktsionärid;

c) ühendatav äriühing loetakse lõppenuks.

2. Ühtegi ühendava äriühingu aktsiat ei vahetata ühendatava äriühingu aktsiate vastu, mille omanik on kas:

a) ühendav äriühing ise või mõni enda nime all, kuid äriühingu huvides tegutsev isik;

b) ühendatav äriühing ise või mõni enda nime all, kuid äriühingu huvides tegutsev isik.

3. Ülalöeldu ei tohi piirata liikmesriikide seaduste kohaldamist, mille kohaselt ühendatavalt äriühingult nõutakse eriliste vorminõuete täitmist, et teatud vara, õiguste ja kohustuste üleminek hakkaks kehtima kolmandate isikute suhtes. Ühendav äriühing võib täita need vorminõuded ise; liikmesriikide seadustega võib siiski lubada ühendataval äriühingul jätkata nende täitmist piiratud aja jooksul, mis võib ainult erandjuhtudel olla pikem kui kuus kuud, arvates ühinemise jõustumiskuupäevast.

Artikkel 20

Liikmesriikide seadustes tuleb ette näha reeglid, mis reguleerivad ühendatava äriühingu haldus- või juhtorganite liikmete tsiviilvastutuse selle äriühingu aktsionäride ees nende organite liikmete väära asjaajamise korral ühinemise ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Artikkel 21

Liikmesriikide seadustes tuleb sätestada reeglid, mis reguleerivad artikli 10 lõikes 1 nimetatud aruande koostanud ekspertide tsiviilvastutuse ühendatava äriühingu aktsionäride ees nende ekspertide väära asjaajamise korral oma kohustuste täitmisel.

Artikkel 22

1. Liikmesriikide seadustes tohib ette näha ühinemise kehtetuks tunnistamise reegleid üksnes järgmisi tingimusi arvestades:

a) ühinemist saab kehtetuks tunnistada ainult kohtuotsusega;

b) ühinemist, mis on jõustunud vastavalt artiklile 17, võib kuulutada kehtetuks ainult sel juhul, kui selle seaduslikkuse üle ei ole olnud kohtu- või haldusvõimu tõkestav järelevalvet või kui selle dokumendid ei ole juriidiliselt nõuetekohases vormis koostatud ega tõendatud või kui on näidatud, et üldkoosoleku otsus on riigi seaduse järgi kehtetu või kehtetuks tunnistatav;

c) ühinemise kehtetuks tunnistamise menetlust ei või alustada kuus kuud pärast ühinemise jõustumiskuupäeva selle isiku suhtes, kes väidab ühinemise olevat õigusvastase, ega siis, kui olukord on lahendatud;

d) kui on võimalik kõrvaldada puudust, mille tõttu ühinemine võib osutuda kehtetuks, peab kohus, kelle pädevusse asi kuulub, määrama ühinevatele äriühingutele tähtaja olukorra lahendamiseks;

e) ühinemist kehtetuks tunnistav kohtuotsus avaldatakse liikmesriikide seadustes ettenähtud viisil kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3;

f) kui liikmesriigi seadustes on kolmandal isikul lubatud niisugust kohtuotsust vaidlustada, võib ta teha seda kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse avaldamisest direktiivis 68/151/EMÜ ettenähtud viisil;

g) ühinemist kehtetuks tunnistav kohtuotsus ei mõjuta iseenesest ei ühendava äriühingu kohustuste kehtivust ega nende kohustuste kehtivust, mis on teistel selle äriühingu vastu, kui need kohustused on tekkinud enne kohtuotsuse avaldamist ja pärast artiklis 17 nimetatud kuupäeva;

h) ühinemisel osalenud äriühingud vastutavad solidaarselt ühendava äriühingu punktis g nimetatud kohustuste eest.

2. Kõrvale kaldudes lõike 1 punktist a võib liikmesriikide seadustes sätestada ka ühinemise kehtetuks tunnistamise ametiasutuse poolt, kui seda otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Analoogia põhjal kohaldatakse nende ametiasutuste suhtes punkte b, d, e, f, g ja h. Niisugust kehtetuks tunnistamise menetlust ei või algatada hiljem kui kuus kuud pärast artiklis 17 nimetatud kuupäeva.

3. Ülalöeldu ei mõjuta liikmesriikide selliste seaduste kohaldamist, mille alusel võidakse ühinemine tunnistada kehtetuks muu järelevalve tulemusel, mis ei ole kohtu- või täidesaatva võimu teostatav tõkestav järelevalve seaduslikkuse üle.

III PEATÜKK

Ühinemine uue äriühingu asutamise teel

Artikkel 23

1. Ilma et see piiraks direktiivi 68/151/EMÜ artiklite 11 ja 12 kehtivust, kohaldatakse artikleid 5, 6, 7 ja 9-22 uue äriühingu asutamise teel ühinemise suhtes. Selles kontekstis tähendavad "ühinevad äriühingud" ja "ühendatavad äriühingud" lõpetatavaid äriühinguid ning "ühendav äriühing" tähendab asutatavat äriühingut.

2. Uue äriühingu suhtes kohaldatakse artikli 5 lõike 2 punkti a.

3. Ühinemisleping, ja kui need on eraldi dokumendid, siis uue äriühingu asutamisleping või asutamislepingu projekt ning põhikiri või põhikirja projekt tuleb heaks kiita kõikide lõpetatavate äriühingute üldkoosolekutel.

4. Liikmesriikides ei pea uue äriühingu asutamisel kohaldama direktiivi 77/91/EMÜ artiklis 10 sätestatud reegleid, millega reguleeritakse mitterahalise hüvituse kontrolli.

IV PEATÜKK

Ühinemine äriühinguga, millele kuulub 90 % või enam ühendatava äriühingu aktsiatest

Artikkel 24

Liikmesriikides tuleb riigi seadustele alluvate äriühingute suhtes sätestada tehingud, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ja kogu nende vara ja kohustused lähevad üle teisele äriühingule, millele kuuluvad kõik nende aktsiad ja teised väärtpaberid, mis annavad hääleõiguse üldkoosolekutel. Niisuguseid tehinguid reguleeritakse II peatüki sätetega, välja arvatud artikli 5 lõike 2 punktid b, c ja d, artiklid 9 ja 10, artikli 11 lõike 1 punktid d ja e, artikli 19 lõike 1 punkt b ning artiklid 20 ja 21.

Artikkel 25

Liikmesriikides ei pea kohaldama artiklit 7 artiklis 24 kirjeldatud tehingute suhtes, kui täidetud on vähemalt järgmised tingimused:

a) artiklis 6 ettenähtud teabe trükis avaldamine peab aset leidma iga tehingus osaleva äriühingu kohta vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist;

b) vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist peab kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel olema õigus tutvuda artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud dokumentidega äriühingu registrisse kantud asukohas. Tuleb kohaldada artikli 11 lõikeid 2 ja 3;

c) tuleb kohaldada artikli 8 punkti c.

Artikkel 26

Liikmesriikides võib kohaldada artikleid 24 ja 25 tehingute suhtes, millega üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ning kogu vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, kui kõik ühendatavate äriühingute artiklis 24 nimetatud aktsiad ja teised väärtpaberid kuuluvad kas ühendavale äriühingule ja/või isikute käes, kes on nende omanikud oma nime all, kuid selle äriühingu huvides.

Artikkel 27

Kui üks või mitu äriühingut ühendatakse äriühinguga, millele kuulub 90 % või enam ühendatavate äriühingute üldkoosolekul hääleõigust andvatest aktsiatest ja väärtpaberitest, kuid mitte kõik, ei pea liikmesriikides nõudma, et ühinemine kiidetaks heaks ühendava äriühingu üldkoosolekul, juhul kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

a) artiklis 6 sätestatud teabe trükis avaldamine peab ühendava äriühingu kohta aset leidma vähemalt üks kuu enne ühe või mitme ühendatava äriühingu ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva;

b) vähemalt üks kuu enne punktis a nimetatud kuupäeva peab kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel olema õigus tutvuda artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud dokumentidega äriühingu registrisse kantud asukohas. Tuleb kohaldada artikli 11 lõikeid 2 ja 3;

c) tuleb kohaldada artikli 8 punkti c.

Artikkel 28

Liikmesriikides ei pea kohaldama artikleid 9-11 artiklis 27 kirjeldatud juhul, kui täidetud on vähemalt järgmised tingimused:

a) ühendatava äriühingu vähemusaktsionäridel peab olema õigus nõuda ühendavalt äriühingult tagasimakset;

b) kui nad seda õigust kasutavad, peab neil olema õigus saada oma aktsiate väärtusele vastavat tasu;

c) kui tasu suhtes ei jõuta kokkuleppele, peab tasu suurust olema võimalik määrata kohtul.

Artikkel 29

Liikmesriikides võib artikleid 27 ja 28 kohaldada tehingute suhtes, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta kogu nende vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, juhul kui vähemalt 90 % ühendatava äriühingu või äriühingute artiklis 27 nimetatud aktsiatest ja teistest väärtpaberitest, kuid mitte kõik, kuulub kas ühendavale äriühingule ja/või isikutele, kes on nende omanikud oma nime all, kuid selle äriühingu huvides.

V PEATÜKK

Muud ühinemisena käsitatavad tehingud

Artikkel 30

Kui mõne artiklis 2 nimetatud tehingu puhul lubatakse liikmesriigi seadustes 10 % ületavaid juurdemakseid, kohaldatakse II ja III peatükki ning artikleid 27, 28 ja 29.

Artikkel 31

Kui liikmesriigi seadustes lubatakse mõne artiklites 2, 24 või 30 nimetatud tehingu käigus vara ja kohustusi üleandva äriühingu lõpetamata jätmist, kohaldatakse vastavalt kas II peatükki, välja arvatud artikli 19 lõike 1 punkt c, III peatükki või IV peatükki.

VI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 32

1. Liikmesriikides tuleb jõustada käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kolme aasta jooksul pärast selle teatavakstegemist. Seejärel teatavad liikmesriigid sellest komisjonile.

2. Lõikes 1 nimetatud õigusnormide kohaldamisel Ühendkuningriigi ja Iirimaa registreerimata äriühingutele võib siiski ette näha viieaastase ajapikenduse arvates nende jõustumisest.

3. Liikmesriikides ei pea artikleid 13, 14 ja 15 kohaldama vahetusvõlakirjade ja muude aktsiateks vahetatavate väärtpaberite omanike suhtes, kui nende staatus on väljalasketingimustes kindlaks määratud äriühingute ühinemist arvestavalt enne lõikes 1 nimetatud õigus- ja haldusnormide jõustumist.

4. Liikmesriikides ei pea käesolevat direktiivi kohaldama ühinemise suhtes ja ühinemisena käsitatavatele tehingute suhtes, mille ettevalmistamiseks või rakendamiseks riigi seadusega nõutav toiming on tehtud või vorminõue täidetud, kui jõustuvad lõikes 1 nimetatud õigusnormid.

Artikkel 33

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg 9. oktoober 1978

Nõukogu nimel

eesistuja

H.-J. Vogel

[1] EÜT C 89, 14.7.1970, lk 20.

[2] EÜT C 129, 11.12.1972, lk 50; EÜT C 95, 28.4.1975, lk 12.

[3] EÜT C 88, 6.9.1971, lk 18.

[4] EÜT 2, 15.1.1962, lk 36/62.

[5] EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.

[6] EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.

[7] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

[8] EÜT L 61, 5.3.1977, lk 26.

--------------------------------------------------