a)  ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid — märgid, mis viitavad konkreetsele objektile, tegevusele või olukorrale ja mis annavad teavet või juhiseid ohutuse ja/või tervisekaitse kohta töökohas olenevalt asjaoludest kas sildi, värvi, valgustatud märgi või helisignaali, suulise märguande või viipemärkide abil;

b)  keelumärk — märk, mis keelab käitumise, millega võib kaasneda oht või mis võib põhjustada ohtu;

c)  hoiatusmärk — märk, mis hoiatab riski või ohu eest;

d)  kohustusmärk — märk, mis näeb ette konkreetse käitumise;

e)  varuväljapääsu- või esmaabimärk — märk, mis annab teavet varuväljapääsude või esmaabi- või päästevahendite kohta;

f)  teavitusmärk — märk, mis annab punktides b–e nimetamata teavet;

g)  silt — märk, mis annab geomeetriliste kujundite, värvide ja sümboli või piktogrammi abil konkreetset teavet ja mille muudab nähtavaks piisavalt tugev valgustus;

h)  täiendav silt — silt, mida kasutatakse koos ühe punktis g kirjeldatud märgiga ja mis annab täiendavat teavet;

i)  ohutusvärv — värv, millele on antud konkreetne tähendus;

j)  sümbol või piktogramm — kujutis, mis kirjeldab olukorda või näeb ette konkreetse käitumise ja mida kasutatakse sildil või valgustatud pinnal;

k)  valgustatud märk — märk, mille tekitab läbipaistvast või poolläbipaistvast materjalist seadis, mida valgustatakse seestpoolt või tagant selliselt, et tekib mulje helendavast pinnast;

l)  helisignaal — kodeeritud helisignaal, mida tekitab ja edastab selleks projekteeritud seade ilma inim- või tehishäält kasutamata;

m)  suuline märguanne — eelnevalt kindlaksmääratud verbaalne sõnum, mille edastab inim- või tehishääl;

n)  käega antav märguanne — käsivarte ja/või käelabade kodeeritud vormis liigutamine ja/või asend, mida kasutatakse töötajate jaoks riski või ohtu kujutavaid manöövreid sooritavate isikute juhendamiseks.

1.  Sissejuhatavad märkused

1.1. Kui vastavalt direktiivi artiklis 3 sätestatud üldeeskirjadele nõutakse ohutus- ja/või tervisekaitsemärke, peavad need vastama II–IX lisas sätestatud konkreetsetele nõuetele.

1.2. Käesolevas lisas tutvustatakse kõnealuseid nõudeid, kirjeldatakse ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide erinevaid kasutusmooduseid ja esitatakse märkide vahetamise ja kombineerimise üldeeskirjad.

1.3. Ohutus- ja või tervisekaitsemärke võib kasutada ainult selleks, et edastada käesolevas direktiivis sätestatud teavet.

2.  Märkide tüübid

2.1.  Alalised märgid

2.1.1. Keeldude, hoiatuste ja kohustuslike nõuete ning varuväljapääsude ja esmaabivahendite asukoha ja identifitseerimise jaoks tuleb kasutada alalisi silte.

2.1.2. Mahutitele ja torudele tuleb sildid paigaldada vastavalt III lisale.

2.1.3. Kohad, kus on oht põrgata kokku takistustega või kukkuda, tuleb alaliselt märgistada ohutusvärvi ja/või siltidega.

2.1.4. Liikumisteed tuleb alaliselt märgistada ohutusvärviga.

2.2.  Ajutised märgid

2.2.1. Valgustatud märke, helisignaale ja/või suulisi märguandeid tuleb, võttes arvesse punktis 3 sätestatud märkide vahetamise ja kombineerimise võimalust, kasutada ohust teatamiseks, kutsumaks inimesi üles teatavale käitumisele ja inimeste evakueerimiseks häda korral.

2.2.2. Viipemärke ja/või suulisi märguandeid tuleb vajaduse korral kasutada selleks, et juhendada riskantseid või ohtlikke manöövreid teostavaid inimesi.

3.  Märkide vahetamine ja kombineerimine

3.1. Kui järgmised vahendid on võrdselt tõhusad, võib kasutada ükskõik millist neist:

— ohutusvärv või silt selliste kohtade märgistamiseks, kus on takistus või järsk aste,

— valgustatud märgid, helisignaalid või suulised märguanded,

— viipemärgid või suulised märguanded.

3.2. Mõningat tüüpi märke võib koos kasutada:

— valgustatud märgid ja helisignaalid,

— valgustatud märgid ja suulised märguanded,

— viipemärgid ja suulised märguanded.

4. Allpool toodud tabelis esitatud juhendid kehtivad kõigi märkide suhtes, mis sisaldavad ohutusvärve:

5. Märgi tõhusust ei tohi kahjustada järgmised asjaolud:

5.1. sama liiki infoallika olemasolu, mis segab nähtavust või kuuldavust; seepärast eelkõige:

5.1.1. tuleks vältida liialt paljude märkide paigutamist üksteise lähedusse;

5.1.2. samal ajal ei tohiks kasutada kaht valgustatud märki, mida võib omavahel segi ajada;

5.1.3. valgustatud märki ei tohi kasutada teise samalaadse valgustatud allika lähedal;

5.1.4. samal ajal ei tohi kasutada kaht helisignaali;

5.1.5. helisignaali ei tohi kasutada, kui ümbritsevat müra on liialt palju;

5.2. märkide või signaalseadmete kehv kujundus, ebapiisav arv, ebaõige asukoht, halb seisund või vigane funktsioneerimine.

6. Vastavalt nõuetele tuleb märke ja signaalseadmeid regulaarselt puhastada, hooldada, kontrollida, parandada ja vajadusel need asendada, et tagada nende oluliste ja/või funktsionaalsete omaduste säilimine.

7. Paigaldatavate märkide ja signaalseadmete arv ja asukoht sõltuvad riski või ohu ulatusest või kaetava piirkonna suurusest.

8. Toidet vajavatel märkidel peab olema kindel tagavaratoide elektrikatkestuse puhuks, kui elektrikatkestus ei elimineeri ohtu.

9. Valgustatud märgi ja/või helisignaali sisselülitamine näitab, millal vajalik tegevus peaks algama; märk või signaal peab töötama seni, kuni tegevus kestab.

10. Valgustatud märke ja helisignaale tuleb kontrollida enne kasutuselevõtmist tagamaks, et nad töötavad korralikult ja on tõhusad, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike järel.

11. Kui asjaomased töötajad on nägemis- või kuulmispuudega, kaasa arvatud isikukaitsevahendite kasutamisest põhjustatud kuulmispuudega, tuleb võtta meetmeid kõnealuste märkide täiendamiseks või asendamiseks.

12. Ohtlike ainete või segude märkimisväärsete koguste ladustamiseks kasutatavad alad, ruumid või aiaga ümbritsetud territooriumid tuleb tähistada II lisa punktis 3.2 osutatud sobiva hoiatusmärgiga või III lisa punktis 1 sätestatud tähisega, v.a juhul, kui üksikpakendite või mahutite sildid on selleks otstarbeks sobivad.

1.  Olulised omadused

1.1. Siltide kuju ja värvid on sätestatud punktis 3 vastavalt nende eesmärgile (keeldu, hoiatust, kohustuslikku toimingut, evakuatsiooniteed, avariiseadmeid ja tuletõrjevahendeid tähistavad märgid).

1.2. Piktogrammid peavad olema võimalikult lihtsad ja sisaldama ainult olulisi detaile.

1.3. Kasutatavad piktogrammid võivad punktis 3 esitatutest pisut erineda või olla pisut üksikasjalikumad, kui nad kannavad sama tähendust ning erinevused või mugandused ei muuda tähenduse mõistmist keerulisemaks.

1.4. Sildid tuleb valmistada põrutus- ja ilmastikukindlast materjalist, mis sobib ümbritseva keskkonnaga.

1.5. Siltide mõõtmed, värviomadused ja fotomeetrilised omadused peavad olema sellised, et märgid oleksid hästi nähtavad ja kergesti mõistetavad.

2.  Kasutustingimused

2.1. Põhimõtteliselt tuleb sildid paigutada sobivale kõrgusele ja vaatenurga suhtes sobivasse asendisse, võttes arvesse võimalikke takistusi üldise ohu korral alale pääsemise kohas või konkreetse ohu või objekti vahetus läheduses, ning hästi valgustatud, lihtsalt juurdepääsetavasse ja nähtavasse kohta.

2.2. Kui kaob olukord, millele silt viitab, tuleb silt kõrvaldada.

3.  Kasutatavad sildid

3.1.  Keelumärgid

— ümar kuju,

— must piktogramm valgel taustal, punane serv ja diagonaaljoon (punane osa peab moodustama vähemalt 35 % märgi pinnast).

Suitsetamine keelatud

Suitsetamine ja lahtine tuli keelatud

Jalakäijatel sisenemine keelatud

Veega kustutamine keelatud

Joogiks kõlbmatu vesi

Võõrastel sisenemine keelatud

Tööstusveokitel sisenemine keelatud

Mitte puudutada

3.2.  Hoiatusmärgid

— kolmnurkne kuju,

— must piktogramm kollasel taustal, must serv (kollane osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).

Tuleohtlik materjal või kõrge temperatuur ( 3 )

Plahvatusohtlik aine

Mürgine aine

Sööbiv aine

Radioaktiivne aine

Rippuv last

Tööstusveokid

Ettevaatust: elekter

Ohuala ►(1) M2   ( *1 )

Laserkiirgus

Oksüdeeriv aine

Mitteioniseeriv kiirgus

Tugev magnetväli

Takistused

Kukkumisoht

Bioloogiline oht ( *2 )

Madal temperatuur

3.3.  Kohustusmärgid

— ümar kuju,

— valge piktogramm sinisel taustal (sinine osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).

Kanda kaitseprille

Kanda kaitsekiivrit

Kanda kõrvaklappe

Kanda respiratoorit

Kanda kaitsejalatseid

Kanda kaitsekindaid

Kanda kaitseriietust

Kanda näokaitset

Kanda kaitserakmeid

Jalakäijad peavad kasutama seda teed

Üldine kohustusmärk (vajadusel kasutada koos mõne muu märgiga)

3.4.  Varuväljapääsu- või esmaabimärgid

— ristküliku või ruudu kuju,

— valge piktogramm rohelisel taustal (roheline osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).

Varuväljapääs/evakuatsioonitee

Sinnapoole (täiendava informatsiooni märk)

Esmaabipunkt

Kanderaam

Esmaabidušš

Silmadušš

Telefon esmaabi väljakutsumiseks või evakueerimiseks

3.5.  Tuletõrjemärgid

— ristküliku või ruudu kuju,

— valge piktogramm punasel taustal (punane osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).

Tuletõrjevoolik

Redel

Tulekustuti

Telefon tuletõrje kutsumiseks

Sinnapoole (täiendava informatsiooni märk)

1. Mahutid, mida töökohtades kasutatakse ohtlike keemiliste ainete või segude jaoks, mis on määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud füüsikaliste või terviseohtude kriteeriumide kohaselt ohtlikud, ning mahutid, mida kasutatakse selliste ohtlike ainete või segude ladustamiseks, koos nähtavate torudega, mis sisaldavad või mille kaudu transporditakse selliseid ohtlikke aineid ja segusid, peavad olema tähistatud asjakohase ohupiktogrammiga vastavalt kõnealusele määrusele.

— asendada II lisas sätestatud hoiatusmärkidega, kasutades samu piktogramme või sümboleid. Kui II lisa punktis 3.2 ei ole samaväärset hoiatusmärki, tuleb kasutada määruse (EÜ) nr 1272/2008 V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi;

— täiendada lisateabega, näiteks ohtliku aine või segu nimetuse ja/või valemiga ning ohtu puudutavate üksikasjadega;

— mahutite transportimise korral töökohas täiendada või asendada märkidega, mida kohaldatakse ohtlike ainete või segude transportimisel kogu liidus.

2. Tähised tuleb kinnitada järgmiselt:

— nähtavale küljele (külgedele),

— paindumatul, isekleepuval või värvitud kujul.

3. Vajaduse korral peavad käesoleva lisa esimeses punktis nimetatud märkidel olema II lisa punktis 1.4. määratletud olulised omadused ning nad peavad vastama II lisa punktiga 2 siltidele kehtestatud kasutusnõuetele.

4. Ilma et see piiraks punktide 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad torudel kasutatavad tähised olema paigutatud nähtavale kohale kõige ohtlikumate punktide, näiteks ventiilide ja liitekohtade lähedusse ning asuma üksteisest mõistlikul kaugusel.

5. Ohtlike ainete või ►M2  segude ◄ märkimisväärsete koguste ladustamiseks kasutatavad alad, ruumid või aiaga ümbritsetud territooriumid tuleb tähistada sobiva II lisa punktis 3.2 osutatud hoiatusmärgiga või IIΙ lisa punktile 1 vastava tähisega, kui üksikpakendite või mahutite sildid pole selleks otstarbeks sobivad, võttes mõõtmete osas arvesse II lisa punkti 1.5.

1.  Sissejuhatav märkus

2. Tuletõrjevahendid peavad olema kindlat värvi ning nende asukoht peab olema märgistatud sildiga ja/või nende hoiukoht või neile juurdepääsemise koht spetsiaalse värviga.

3. Tuletõrjevahendid tuleb tähistada punase värviga.

4. Tuletõrjevahendite asukoha tähistamiseks tuleb kasutada II lisa punktis 3.5 sätestatud silte.

1.1. Ettevõtte hoonestatud tsoonis töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht, kus on takistustega kokkupõrkamise või inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega.

1.2. Märgistuse mõõtmed peavad olema vastavuses kõnealuse takistuse või ohtliku koha suurusega.

1.3. Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45o nurga all ning enam-vähem ühesuurused.

1.4. Näide:

2.1. Kui ruumide kasutamine ja sisseseade seda töötajate kaitseks eeldab, tuleb sõidukite liikumisteed selgelt tähistada hästi nähtavat (eelistatavalt valget või kollast) värvi pidevjoontega.

2.2. Jooned peavad paiknema nii, et oleks tagatud vajalik ohutu vahemaa sõidukite ja lähedal olevate objektide ning jalakäijate ja sõidukite vahel.

2.3. Kui see on otstarbekas, tuleb hoonestatud aladest väljaspool asuvad alalised liikumisteed samamoodi märgistada, kui neil teedel ei ole sobivaid piirdeid või sillutist.

1.1. Valgustatud märgist kiiratav valgus peab moodustama keskkonnaga sobiva helendava kontrasti vastavalt märgi kasutamise kavandatud tingimustele, kuid ei tohi liiga intensiivse valguse tõttu tekitada peegeldust ega olla vähese valguse tõttu halvasti nähtav.

1.2. Märgi valgustatud ala võib olla ühevärviline või sisaldada määratletud taustal olevat piktogrammi.

1.3. Ühevärvilise valgustatud märgi värv peab vastama I lisa punktis 4 esitatud värvide ja tähenduste tabelile.

1.4. Kui märgil on piktogramm, peab ka see vastama kõigile II lisas sätestatud asjaomastele reeglitele.

2.1. Kui seade võib edastada nii pidevaid kui ka vilkuvaid valgusmärguandeid, tuleb vilkuvat märguannet kasutada selleks, et anda märku tõsisemast ohust või suuremast vajadusest nõuetekohase/sätestatud sekkumise või abinõu järele, kui seda nõuaks pidev märguanne.

— sõnum oleks selgesti mõistetav ja

— välditaks segadust erinevate valgustatud märkide või pidevalt valgustatud märgiga.

2.2. Kui vilkuvat märki kasutatakse helisignaali asemel või sellega koos, tuleb kasutada samasuguseid koode.

2.3. Tõsisest ohust hoiatava vilkuva valgusmärguande edastamise seaded peavad olema erijärelevalve all või varustatud lisalambiga.

1.1. Helisignaalid peavad olema:

a) ümbritsevast mürast märgatavalt suurema helitugevusega, et helisignaal oleks kuuldav, kuid mitte liialt tugev või valu tekitav;

b) lihtsalt äratuntavad, eelkõige heliimpulsi kestuse ja heliimpulsside või heliimpulsirühmade vaheliste intervallide osas, ning eristuma selgelt kõigist muudest helisignaalidest ja ümbritsevast mürast.

1.2. Kui seade võib edastada nii muutuva kui ka pideva sagedusega helisignaali, tuleb muutuvat sagedust kasutada selleks, et anda märku tõsisemast ohust või pakilisemast vajadusest nõuetekohase/sätestatud sekkumise või abinõu järele kui pideva sagedusega helisignaali puhul.

1.1. Kõneleja ehk edastaja suulised märguanded ühele või mitmele kuulajale peavad olema (mõnikord kodeeritud) lühikeste tekstide, fraaside, sõnagruppide ja/või üksikute sõnade vormis.

1.2. Edastatavad sõnumid peavad olema võimalikult lühikesed, lihtsad ja selged; kõneleja verbaalsed võimed ja kuulaja(te) kuulmisvõime peavad olema sellised, et tagatud oleks usaldusväärne suuline verbaalne suhtlemine.

1.3. Suulised märguanded võivad olla vahetud (inimhäälega edastatud) või kaudsed (inim- või tehishääl, mida edastatakse mis tahes otstarbeka kanali kaudu).

2.1. Asjaomased isikud peavad kasutatavat keelt osakama hästi, et nad suudaksid edastatavat teadet õigesti hääldada ja sellest aru saada ning sellest tulenevalt tervise ja/või ohutuse seisukohalt sobival moel käituda.

2.2. Kui suulisi märguandeid kasutatakse žestide asemel või nendega koos, tuleks kasutada näiteks järgmisi koodsõnu:

2.1. Viipemärke edastav isik (edaspidi signaliseerija) annab käsivarte/käte liigutuste abil manööverdamisjuhiseid viipemärke vastuvõtvale isikule (edaspidi täitja).

2.2. Signaliseerija peab suutma jälgida kõiki manöövreid, ilma et see talle ohtlik oleks.

2.3. Signaliseerija ülesandeks peab olema ainult manööverdamise juhtimine ning läheduses olevate töötajate ohutuse tagamine.

2.4. Kui punktis 2.2 kirjeldatud nõuded ei ole täidetud, tuleb kasutada veel ühe või mitme täiendava signaliseerija abi.

2.5. Täitja peab katkestama poolelioleva manööverdamise ja nõudma uusi juhiseid, kui ta ei saa saadud käsklusi täita nii, et vajalik ohutus oleks tagatud.

2.6. Lisavarustus