31982L0883

Nõukogu direktiiv,

3. detsember 1982,

titaandioksiidi tööstuse jäätmetest mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra kohta

(82/883/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiivi 78/176/EMÜ titaandioksiidi tööstuse jäätmete kohta, [1] eriti selle artikli 7 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [3]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [4]

ning arvestades, et:

olenemata titaandioksiidi tööstuse jäätmete töötlemise meetodist ja ulatusest peavad niisuguste jäätmete heite, mahapaneku, maa peale ladustamise, ladestamise või pinnasesse pumpamisega kaasnema mõjutatud keskkondade järelevalve- ja seiremeetmed füüsikalisest, keemilisest, bioloogilisest ja ökoloogilisest seisukohast;

nimetatud keskkondade kvaliteedi jälgimiseks tuleb võtta proove lisades määratletud parameetrite hindamiseks vajaliku minimaalse sagedusega; niisuguste proovivõtuoperatsioonide arvu on saadud tulemusi arvesse võttes võimalik vähendada; seire tõhususe tagamiseks tuleb proove võimaluse korral võtta ka tsoonist, mis arvatakse jäävat kõnealusest jäätmete kahjutustamise mõjualast väljapoole;

seoses liikmesriikide poolt tehtavate analüüsidega tuleb kinnitada ühised standardsed mõõtemeetodid niisuguste parameetriliste väärtuste kindlaksmääramiseks, mis määratlevad asjaomaste keskkondade füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja ökoloogilised omadused;

liikmesriigid võivad mõjutatud keskkondade järelevalveks ja seireks igal ajal kehtestada lisaks käesoleva direktiiviga kehtestatuile ka muid parameetreid;

on vaja määratleda, millised järelevalve- ja seiremeetodite üksikasjad liikmesriigid komisjonile edastavad; komisjon avaldab liikmesriikidelt eelnevalt saadud nõusolekul nimetatud üksikasjade kohta konsolideeritud aruande;

järelevalve- ja seireoperatsioonide teostamine võib teatud looduslikes tingimustes osutuda raskeks ning järelikult on vaja teatud juhtumite jaoks näha ette mööndused seoses käesoleva direktiivi nõuetega;

tehnika ja teaduse areng võib nõuda lisades sisalduvate teatud normide kiiret kohandamist; vajalike meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleb kehtestada kord tiheda koostöö sisseseadmiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee vahendusel,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse vastavalt direktiivi 78/176/EMÜ artikli 7 lõikele 3 titaandioksiidi tööstuse jäätmete heite, mahapaneku, maa peale ladustamise, ladestamise või pinnasesse pumpamise keskkonnamõjude järelevalve ja seire kord keskkonna füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste ja ökoloogiliste aspektide suhtes.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- mõjutatud keskkond on veekeskkond, maapind ja maa-alused kihid ning õhk, millesse titaandioksiidi tööstuse jäätmed heidetakse, kuhu maha pannakse, millele ladustatakse, ladestatakse või millesse pumbatakse,

- proovivõtupunkt on koht, kus proovid võetakse.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 nimetatud järelevalve ja seire käigus jälgimist vajavad olulised parameetrid on määratletud lisades.

2. Kui parameeter paikneb lisades "kohustusliku kindlaksmääramise" veerus, siis tuleb proovivõttu ja proovide analüüsimist teostada näidatud keskkonnakomponentide suhtes.

3. Kui parameeter paikneb lisades "vabatahtliku kindlaksmääramise" veerus, siis lasevad liikmesriigid teostada proovivõttu ja proovide analüüsimist näidatud keskkonnakomponentide suhtes juhul, kui nad peavad seda vajalikuks.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid teostavad mõjutatud keskkondade ja nende naabruses paiknevate arvatavalt jäätmete kahjutustamise mõjualast väljapoole jäävate tsoonide järelevalvet ja seiret, arvestades seejuures eriti kohalike keskkonnateguritega ning jäätmete kahjutustamise viisiga, st kas tegemist on mõnikord toimuva või pideva kahjutustamisega.

2. Kui lisades ei ole ette nähtud teisiti, siis määravad liikmesriigid juhtumite haaval kindlaks täpsed proovivõtukohad, nende kohtade kauguse lähimast saastavast jäätmete kahjutustamise punktist ning proovivõtu sügavuse või kõrguse.

Järjestikuste proovivõtuoperatsioonide korral tuleb proovid võtta samast kohast ja sügavuselt ning samadel tingimustel, näiteks tõusu-mõõna ala puhul tõusu ja mõõna teguri suhtes samal ajal.

3. Liikmesriigid määravad mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire jaoks iga lisades antud parameetri puhul kindlaks proovivõtu- ja analüüsimissageduse.

Niisuguste parameetrite puhul, mille kindlaksmääramine on kohustuslik, ei tohi proovivõtu- ja analüüsimissagedused olla lisades näidatud minimaalsetest sagedustest väiksemad. Kui aga kord jäätmete toime, nende poolt põhjustatud ohud ja nende mõju on võimalikult suurel määral kindlaks tehtud ning kui keskkonna kvaliteet ei ole märkimisväärselt halvenenud, siis võivad liikmesriigid näha ette neist sagedustest väiksemad proovivõtu- ja analüüsimissagedused. Kui aga jäätmete kahjutustamise või kahjutustamisoperatsiooni muutuse tagajärjel keskkonna kvaliteet järgnevalt märkimisväärselt halveneb, siis pöörduvad liikmesriigid tagasi niisugustele proovivõtu- ja analüüsimissagedustele, mis ei ole lisades täpsustatutest väiksemad. Kui liikmesriik peab vajalikuks või soovitavaks, siis võib ta eristada erinevaid parameetreid, kohaldades käesolevat lõiku niisuguste parameetrite puhul, millega seoses ei ole keskkonna kvaliteedi olulist halvenemist registreeritud.

4. Arvatavalt väljapoole jäätmete kahjutustamise mõjuala jääva asjakohase naabruses paikneva tsooni seire ja kontrollimise jaoks kehtestavad proovivõtu- ja analüüsimissageduse liikmesriigid ise. Kui liikmesriik leiab, et niisuguse naabertsooni kindlaksmääramine ei ole võimalik, siis teavitab ta sellest komisjoni.

Artikkel 5

1. Standardsed mõõtemeetodid parameetriliste väärtuste kindlaksmääramiseks on täpsustatud lisades. Muid meetodeid kasutavad laborid peavad tagama saadud tulemuste võrreldavuse.

2. Proovide edasitoimetamiseks kasutatud mahutid, ühe või mitme parameetri analüüsimise eesmärgil proovi osa säilitamiseks kasutatud vahendid ja meetodid, proovide transportimine ja hoidmine ning nende ettevalmistamine analüüsimiseks peavad olema niisugused või tuleb teostada selliselt, et need ei mõjutaks märkimisväärselt analüüsi tulemusi.

Artikkel 6

Liikmesriigid võivad mõjutatud keskkondade järelevalveks ja seireks igal ajal kehtestada lisaks käesoleva direktiiviga kehtestatuile ka muid parameetreid.

Artikkel 7

1. Aruanne, mille liikmesriigid peavad komisjonile edastama vastavalt direktiivi 78/176/EMÜ artiklile 14, sisaldab üksikasju nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 2 kohaselt määratud asutuste poolt teostatud järelevalve- ja seireoperatsioonide kohta. Nimetatud üksikasjade hulka peab iga mõjutatud keskkonna puhul kuuluma järgmine teave:

- proovivõtupunkti kirjeldus, kaasa arvatud selle püsivad iseärasused (mille võib kodeerida) ning muu administratiivne ja geograafiline informatsioon. See teave esitatakse vaid ühel korral pärast proovivõtupunkti määramist,

- kasutatud proovivõtumeetodite kirjeldus,

- niisuguste parameetrite mõõtmistulemused, mille kindlaksmääramine on kohustuslik, ja kui liikmesriik peab seda kasulikuks, siis ka vabatahtlikult kindlaksmääratavate parameetrite mõõtmistulemused,

- kasutatud mõõte- ja analüüsimeetodid ning vajadusel nende määramise piirlävi, usaldusväärsus ja täpsus,

- vastavalt artikli 4 lõikele 3 tehtud proovivõtu- ja analüüsimissageduse muudatused.

2. Esimeseks vastavalt lõikele 1 edastatavaks teabekogumiks on andmed, mis kogutakse kolmandal aastal pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

3. Komisjon avaldab asjaomaselt liikmesriigilt eelnevalt saadud nõusoleku korral kokkuvõtte talle esitatud teabest.

4. Komisjon hindab mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra tõhusust ja esitab vajaduse korral mitte hiljem kui kuus aastat pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist nõukogule ettepanekud nimetatud korra täiustamiseks ja mõõtemeetodite (kaasa arvatud nende määramise piirläve) usaldusväärsuse ja täpsuse ning proovivõtumeetodite ühtlustamiseks.

Artikkel 8

Liikmesriigid võivad käesolevast direktiivist kõrvale kalduda üleujutuse või loodusõnnetuse korral või erakordsete ilmastikutingimuste tõttu.

Artikkel 9

Vajalikud muudatused lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga

- "vabatahtliku kindlaksmääramise" veerus loetletud parameetrite, ja

- standardsete mõõtemeetodite

osas võetakse vastu artikliga 11 kehtestatud korras.

Artikkel 10

1. Moodustatakse tehnika arenguga kohandamise komitee (edaspidi nimetatud "komitee"), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 11

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab küsimuse komiteele eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eesistuja poolt lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest määratud tähtaja jooksul eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamused võetakse vastu 45häälelise häälteenamusega ning liikmesriikide hääli arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikega 2 sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamatult ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepanekute tegemisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 12

Direktiivi 78/176/EMÜ artikli 8 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

"c) kui niisuguse seire tulemused, mida liikmesriigid on kohustatud teostama seoses asjaomase keskkonnaga, paljastavad kõnealuse piirkonna halvenemise või"

.

Artikkel 13

Kui jäätmete kahjutustamiseks on vastavalt direktiivi 78/176/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vajalik loa saamine enam kui ühe liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt, siis konsulteerivad asjaomased liikmesriigid üksteisega seireprogrammi sisu ja rakendamise osas.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teatavad neist viivitamatult komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. detsember 1982

Nõukogu nimel

eesistuja

Ch. Christensen

[1] EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19.

[2] EÜT C 356, 31.12.1980, lk 32 ja EÜT C 187, 22.7.1982, lk 10.

[3] EÜT C 149, 14.6.1982, lk 101.

[4] EÜT C 230, 10.9.1981, lk 5.

--------------------------------------------------

I LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: ÕHKUHEIDE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Märkused |

Kohustuslikult | Vabatahtlikult |

Õhk | Vääveldioksiid (SO2) Kloor | Tolm | Pidevalt | 1.Piirkond, mille järelevalvet teostatakse olemasoleva õhusaaste seirevõrgustiku baasil, millel on tootmiskoha lähedal vähemalt üks niisugune jaam, mis tagab representatiivsete näitude saamise tootmiskohast väljutatava saaste kohta. |

| | | 12 | 2.Ilma seirevõrgustikuta piirkond.Tootmiskohast väljutatavate gaasiliste heidete koguhulkade mõõtmine. Kui tootmiskohal on mitu erinevat heiteallikat, võib mõõtmisi teostada järjestikku.Vääveldioksiidi standardne mõõtemeetod on antud nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/779/EMÜ (mis käsitleb õhukvaliteedi piirväärtusi ning vääveldioksiidi ja heljuvate osakeste jaoks juhiseks olevaid väärtusi) III lisas (EÜT L 229, 30.8.1980, lk 30). |

--------------------------------------------------

II LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: SOOLASESSE VETTE HEIDE VÕI SUKELDAMINE

(suudmeala, rannikuala, avameri)

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne mõõtemeetod |

Kohustuslikult | Vabatahtlikult |

Veesammas Filtrimata merevesi | Temperatuur (°C) | | 3 | Termomeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

Soolsus (‰) | | 3 | Konduktomeetria. |

Vesiniku-eksponent (pH) | | 3 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

Lahustunud O2 (mg lahustunud O2/l) | | 3 | Winkleri meetod.Elektrokeemiline meetod. |

Hägusus (mg tahkiseid/l) või heljuv aine (mg/l) | | 3 | Hägususe jaoks: turbidimeetria. Heljuva aine jaoks: gravimeetria. Kaalumine pärast filtrimist läbi 0,45 μm poori suurusega membraanfiltri ja kuivatamist temperatuuril 105 °C.Kaalumine pärast tsentrifuugimist (minimaalselt 5 minutit, keskmine kiirendus 2800 kuni 3200 g) ja kuivatamist temperatuuril 105 °C. |

Fe (lahustunud ja heljumas) (mg/l) | | 3 | Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist kindlaksmääramine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| Cr, kogu Cd, kogu Hg (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Ti (mg/l) | V, Mn, Ni, Zn (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Cu, Pb (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

Merevesi filtritult läbi 0,45 μm poori suurusega membraanfiltri | Lahustunud Fe (mg/l) | | 3 | Kindlaksmääramine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| Cr, Cd, Hg (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti, V, Mn, Ni, Zn (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Cu, Pb (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

0,45 μm poori suurusega membraanfiltrisse jäävad heljuvad tahkised | Kogu Fe (mg/l) | Cr, Cd, Hg (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti, V, Mn, Ni, Zn (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Cu, Pb (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid (mg Fe/l) | | 3 | Proovi ekstraheerimine sobivatel happelistel tingimustel, mõõtmine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. Kõikide ühest ja samast kohast pärit proovide jaoks tuleb kasutada üht ja sama happelise ekstraheerimise meetodit. |

Sedimendid Sedimendi ülemises kihis võimalikult pinna lähedal | Kogu Ti, Fe (mg/kuivaine kg) | V, Cr, Mn, Ni, Cu, Zn, Cd, Hg, Pb (mg/kuivaine kg) | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid. Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine). Metallide koguseid tuleb mõõta osakeste suuruste spetsiifiliste ulatuste kaupa. |

Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid (mg Fe/kg) | | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid. |

Elusorganismid Kohale iseloomulikud liigid: põhjaelulised kalad ja selgrootud või muud asjakohased liigid | Ti, Cr, Fe, Ni, Zn, Pb (mg/märg- ja kuivmassi kg) | V, Mn, Cu, Cd, Hg (mg/märg- ja kuivmassi kg) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria pärast elusolendite komposiitproovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine). Kalade puhul tuleb metalle mõõta lihases või muus sobivas koes, proov peab koosnema vähemalt 10 eksemplarist.Molluskite ja koorikloomade puhul tuleb metalle mõõta lihas, proov peab koosnema vähemalt 50 eksemplarist. |

Põhjaeluline loomastik | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Planktonid, hõljumitest fauna | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Taimestik | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Eriti kalad | Haiguslike anatoomiliste muutuste esinemine kaladel | | 1 | Keemilise analüüsi jaoks võetud tüüpilisteks näideteks olevate liikide proovide visuaalne kontrollimine. |

--------------------------------------------------

III LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: MAGEDASSE PINNASEVETTE HEIDE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne mõõtemeetod |

Kohustuslikult | Vabatahtlikult |

Veesammas Filtrimata magevesi | Temperatuur (°C) | | 3 | Termomeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

Juhtivus temperatuuril 20 °C (μS cm-1) | | 3 | Elektromeetriline mõõtmine. |

Vesiniku-eksponent (pH) | | 3 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

Lahustunud O2 (mg lahustunud O2/l) | | 3 | Winkleri meetod.Elektrokeemiline meetod. |

Hägusus (mg tahkiseid/l) Või heljuv aine (mg/l) | | 3 | Hägususe jaoks: turbidimeetria. Heljuva aine jaoks: gravimeetria. Kaalumine pärast filtrimist läbi 0,45 μm membraanfiltri ja kuivatamist temperatuuril 105 °C.Kaalumine pärast tsentrifuugimist (minimaalselt 5 minutit, keskmine kiirendus 2800 kuni 3200 g) ja kuivatamist temperatuuril 105 °C. |

Filtrimata magevesi | Fe (lahustunud ja heljumas) (mg/l) | | 3 | Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist kindlaksmääramine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| Cr, kogu Cd, kogu Hg (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Ti (mg/l) | V, Mn, Ni, Zn (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Cu, Pb (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

Magevesi filtritult läbi 0,45 μm poori suurusega membraanfiltri | Lahustunud Fe (mg/l) | | 3 | Mõõtmine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| Cr, Cd, Hg (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti, V, Mn, Ni, Sn (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Cu, Pb (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

0,45 μm poori suurusega membraanfiltrisse jäävad heljuvad tahkised | Fe (mg/l) | Cr, Cd, Hg (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti, V, Mn, Ni, Zn (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Cu, Pb (mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid (mg Fe/l) | | 3 | Proovi ekstraheerimine sobivatel happelistel tingimustel, mõõtmine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. Kõikide ühest ja samast kohast pärit proovide jaoks tuleb kasutada üht ja sama happelise ekstraheerimise meetodit. |

Sedimendid Sedimendi ülemises kihis võimalikult pinna lähedal. | Ti, Fe (mg/kuivainet kg) | V, Cr, Mn, Ni, Cu, Zn, Cd, Hg, Pb (mg/kuivaine kg) | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid. Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine) tuleb metallide koguseid mõõta osakeste suuruste spetsiifiliste ulatuste kaupa |

Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid (mg Fe/kg) | | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid. |

Elusorganismid Kohale iseloomulikud liigid | Ti, Cr, Fe, Ni, Zn, Pb (mg/märg- ja kuivmassi kg) | V, Mn, Cu, Cd, Hg (mg/märg- ja kuivmassi kg) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria pärast elusolendite komposiitproovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine). Kalade puhul tuleb metalle mõõta lihases või muus sobivas koes, proov peab koosnema vähemalt 10 eksemplarist.Molluskite ja koorikloomade puhul tuleb metalle mõõta lihas, proov peab koosnema vähemalt 50 eksemplarist. |

Põhjaeluline loomastik | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Planktonid, hõljumitest fauna | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Taimestik | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Eriti kalad | | Haiguslike anatoomiliste muutuste esinemine kaladel | 1 | Keemilise analüüsi jaoks võetud tüüpilisteks näideteks olevate liikide proovide visuaalne kontrollimine. |

--------------------------------------------------

IV LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: LADUSTAMINE JA MAHAPANEK MAAPINNALE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne analüüsimeetod |

Kohustuslikult | Vabatahtlikult |

1.Filtrimata pinnasevesi kahjutustamise kohta ümbritsevas piirkonnas, mida jäätmete ladustamine mõjutab, ja sellest piirkonnast väljapoole jäävas punktis,,2.Filtrimata põhjavesi kahjutustamise koha ümber, vajaduse korral ka väljavoolu punktides, | Vesinikueksponent (pH) | | 1 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada proovivõtu ajal. |

SO4 (mg/l) | | 1 | Gravimeetria.Kompleksomeetriline tiitrimine EDTA-ga.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Ti (mg/l) | V, Mn, Ni, Zn (mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Fe (mg/l) | Cr (mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Ca (mg/l) | | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Kompleksomeetriline tiitrimine. |

| Cu, Pb (mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

Cl (mg/l) | | 1 | Titrimeetria (Mohri meetod). |

Ladustamis- ja mahapanekukoha keskkond. | Alltoodu visuaalne kontrollimine: topograafia ja koha haldaminemõju aluspinnaselekoha ökoloogia. | | 1 | Liikmesriigid valivad meetodid ise. |

--------------------------------------------------

V LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: PINNASESSE PUMPAMINE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne analüüsimeetod |

Kohustuslikult | Vabatahtlikult |

1.Filtrimata pinnasevesi kahjutustamise koha ümber tsoonis, mida jäätmete pinnasesse pumpamine mõjutab.2.Filtrimata põhjavesi kahjutustamise koha ümber, kaasa arvatud väljavoolu punktid. | Vesiniku-eksponent (pH) | | 1 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada proovivõtu ajal. |

SO2 (mg/l) | | 1 | Gravimeetria.Kompleksomeetriline tiitrimine EDTA-ga.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Ti (mg/l) | V, Mn, Ni, Zn (mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Fe) (mg/l) | Cr (mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

Ca (mg/l) | | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Kompleksomeetriline tiitrimine. |

| Cu, Pb (mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia. |

Cl (mg/l) | | 1 | Titrimeetria (Mohri meetod). |

Keskkond Topograafia | Pinnase stabiilsus | | 1 | Fotograafiline ja topograafiline uurimine. |

Läbilaskvus Poorsus | | 1 | Pumpamiskatsed. Puuraugu geofüüsikaline uurimine. |

--------------------------------------------------