EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R2436

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2022/2436, 12. detsember 2022, millega rakendatakse määruse (EL) 2017/1770 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis) artikli 12 lõiget 2

ST/13866/2022/INIT

ELT L 319, 13.12.2022, p. 8–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/2436/oj

13.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/8


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2436,

12. detsember 2022,

millega rakendatakse määruse (EL) 2017/1770 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis) artikli 12 lõiget 2

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1770 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis, (1) eriti selle artikli 12 lõikeid 2 ja 6,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 28. septembril 2017 vastu määruse (EL) 2017/1770.

(2)

Nõukogu võttis 13. detsembril 2021 vastu määruse (EL) 2021/2201, (2) et jõustada nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2208, (3) millega muudetakse nõukogu otsust (ÜVJP) 2017/1775, (4) ning sellega loodi uus raamistik, mis võimaldab võtta täiendavaid piiravaid meetmeid isikute ja üksuste vastu, kes vastutavad Mali rahu, julgeoleku või stabiilsuse ohustamise või Mali poliitilise üleminekuprotsessi eduka lõpuleviimise takistamise või kahjustamise eest.

(3)

Nõukogu vaatas läbi määruse (EL) 2017/1770 Ia lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Kõnealuse läbivaatamise põhjal tuleks muuta määruse (EL) 2017/1770 Ia lisas esitatud loetellu kantud viie isiku põhjendusi ja tuvastamisandmeid.

(4)

Seepärast tuleks määruse (EL) 2017/1770 Ia lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1770 Ia lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES


(1)  ELT L 251 29.9.2017, lk 1.

(2)  Nõukogu 13. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2201, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1770 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis (ELT L 446, 14.12.2021, lk 1).

(3)  Nõukogu 13. detsembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/2208, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/1775 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis (ELT L 446, 14.12.2021, lk 44).

(4)  Nõukogu 28. septembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1775 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis (ELT L 251, 29.9.2017, lk 23).


LISA

Määruse (EL) 2017/1770 Ia lisa asendatakse järgmisega:

„Ia LISA

Artiklis 2b osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

DIAW, Malick

Sünnikoht: Ségou

Sünniaeg: 2.12.1979

Kodakondsus: Mali

Passi nr: B0722922, kehtib kuni 13.8.2018

Sugu: mees

Ametikoht: riikliku üleminekunõukogu (Mali poliitilise ülemineku seadusandlik organ) president, kolonel

Malick Diaw on kolonel Assimi Goïta lähikonna oluline liige. Kati kolmanda sõjaväepiirkonna staabiülemana oli ta üks 18. augusti 2020. aasta riigipöörde algatajatest ja juhtidest koos kolonelmajor Ismaël Wagué, kolonel Assimi Goïta, kolonel Sadio Camara ja kolonel Modibo Konéga.

Malick Diaw vastutab seega Mali rahu, julgeolekut ja stabiilsust ohustava tegevuse või poliitika eest.

Riikliku üleminekunõukogu presidendina alates 2020. aasta detsembrist on Malick Diaw samuti Mali poliitilise üleminekuprotsessi kontekstis oluline osaline.

Riiklik üleminekunõukogu ei suutnud „missioone“, mis sätestati 1. oktoobri 2020. aasta üleminekuhartas (edaspidi „üleminekuharta“) ja mis oleks tulnud lõpule viia 18 kuu jooksul, õigeaegselt läbi viia, millele viitab asjaolu, et riiklik üleminekunõukogu viivitas valimisseaduse eelnõu vastuvõtmisega. Kõnealuse viivituse tõttu lükkus edasi valimiste korraldamine ja seega ka Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukas lõpuleviimine. Lisaks võimaldab uus valimisseadus, mille riiklik üleminekunõukogu lõpuks 17. juunil 2022 vastu võttis ja mis avaldati Mali Vabariigi Teatajas 24. juunil 2022, üleminekuperioodi presidendil ja asepresidendil ning üleminekuvalitsuse liikmetel kandideerida presidendi- ja parlamendivalimistel, mis on vastuolus üleminekuhartaga.

Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS) võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Malick Diaw) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 individuaalsed sanktsioonid säilitada.

Eeltoodust lähtuvalt takistab ja õõnestab Malick Diaw Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukat lõpuleviimist.

4.2.2022

2.

WAGUÉ, Ismaël

Sünnikoht: Bamako

Sünniaeg: 2.3.1975

Kodakondsus: Mali

Passi nr: diplomaatiline pass AA0193660, kehtib kuni 15.2.2023

Sugu: mees

Ametikoht: lepitusprotsessi minister, kolonelmajor

Kolonelmajor Ismaël Wagué on kolonel Assimi Goïta lähikonna oluline liige ja üks peamisi 18. augusti 2020. aasta riigipöörde eest vastutajaid koos kolonel Goïta, kolonel Sadio Camara, kolonel Modibo Koné ja kolonel Malick Diaw’ga.

19. augustil 2020 teatas ta, et sõjavägi on võimule tulnud, ning temast sai seejärel riikliku rahvapääste komisjoni (Comité national pour le salut du peuple, CNSP) pressiesindaja.

Ismaël Wagué vastutab seega Mali rahu, julgeolekut ja stabiilsust ohustava tegevuse eest.

Alates 2020. aasta oktoobrist üleminekuvalitsuse lepitusprotsessi ministrina tegutsenud Ismaël Wagué vastutab rahu ja leppimise kokkuleppe elluviimise eest Malis. 2021. aasta oktoobris tehtud avaldusega ja sellega, et tal olid alalise strateegilise raamistiku (Cadre Stratégique Permanent, CSP) liikmetega pidevalt lahkhelid, aitas ta kaasa Mali rahu ja leppimise kokkuleppe järelevalvekomitee (Comité de suivi de l’accord, CSA) tegevuse blokeerimisele, mille tulemusena CSA ei kohtunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembrini. Kõnealune olukord on takistanud nimetatud lepingu täitmist, mis on üks Mali poliitilise ülemineku „missioonidest“, nagu on sätestatud üleminekuharta artiklis 2.

ECOWAS võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Ismaël Wagué) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 nimetatud individuaalsed sanktsioonid säilitada.

Eeltoodust lähtuvalt vastutab Ismaël Wagué tegevuse eest, mis ohustab Malis rahu, julgeolekut ja stabiilsust, ning takistab ja õõnestab Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukat lõpuleviimist.

4.2.2022

3.

MAÏGA, Choguel

Sünnikoht: Tabango, Gao, Mali

Sünniaeg: 31.12.1958

Kodakondsus: Mali

Passi nr: Mali väljastatud diplomaatiline pass nr DA0004473, Schengeni viisa on väljastatud

Sugu: mees

Ametikoht: peaminister

Alates 2021. aasta juunist peaministrina tegutsenud Choguel Maïga juhib Mali üleminekuvalitsust, mis loodi pärast 24. mail 2021 toimunud riigipööret.

Vastupidiselt ECOWASiga eelnevalt üleminekuharta kohaselt kokku lepitud reformide ja valimiste ajakavale teatas ta 2021. aasta juunis, et reformieelse protsessina ja 27. veebruariks 2022 kavandatud valimiste korraldamise eeltingimusena kutsutakse kokku riiklik taasloomise assamblee (Assises nationales de la refondation, ANR).

Nagu Choguel Maïga ise teatas, lükati ANRi mitu korda edasi ja valimised viibisid. Mitu sidusrühma boikoteerisid ANRi, mis peeti lõpuks 2021. aasta detsembris. Üleminekuvalitsus esitas ANRi lõplike soovituste alusel uue ajakava, mille kohaselt korraldatakse presidendivalimised 2025. aasta detsembris ning mis võimaldab üleminekuvalitsusel jääda seega võimule kauemaks kui viieks aastaks. 2022. aasta juunis esitas üleminekuvalitsus ECOWASile muudetud ajakava, mille kohaselt presidendivalimised korraldatakse 2024. aasta märtsis, mis on rohkem kui kaks aastat pärast üleminekuhartas määratud tähtaega.

ECOWAS võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Choguel Maïga) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS rõhutas, et üleminekuvõimud on kasutanud reformide elluviimise vajadust ettekäändena, et õigustada Mali poliitilise üleminekuprotsessi pikendamist ja püsida võimul demokraatlike valimisteta. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 individuaalsed sanktsioonid säilitada.

Peaministrina vastutab Choguel Maïga otseselt üleminekuhartas ette nähtud valimiste edasilükkamise eest ning seetõttu takistab ja õõnestab ta Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukat lõpuleviimist, eelkõige takistades ja õõnestades valimiste korraldamist ning võimu üleandmist valitud ametivõimudele.

4.2.2022

4

MAÏGA, Ibrahim Ikassa

Sünnikoht: Tondibi, Gao regioon, Mali

Sünniaeg: 5.2.1971

Kodakondsus: Mali

Passi nr: Mali väljastatud diplomaatiline pass

Sugu: mees

Ametikoht: taasloomise protsessi minister

Ibrahim Ikassa Maïga on president Keita kukutamisel olulist rolli mänginud liikumise M5-RFP (Mouvement du 5 juin-Rassemblement des Force patriotiques) strateegilise komitee liige.

Ibrahim Ikassa Maïgale kui alates 2021. aasta juunist ametis olnud taasloomise protsessi ministrile anti ülesanne kavandada peaminister Choguel Maïga väljakuulutatud riiklik taasloomise assamblee (Assises nationales de la Refondation, ANR).

Vastupidiselt ECOWASiga eelnevalt üleminekuharta kohaselt kokku lepitud reformide ja valimiste ajakavale kuulutas üleminekuvalitsus ANRi välja reformieelse protsessina ja 27. veebruariks 2022 kavandatud valimiste korraldamise eeltingimusena.

Nagu Choguel Maïga teatas, lükati ANRi mitu korda edasi ja valimised viibisid. Mitu sidusrühma boikoteerisid ANRi, mis peeti lõpuks 2021. aasta detsembris. Üleminekuvalitsus esitas ANRi lõplike soovituste alusel uue ajakava, mille kohaselt korraldatakse presidendivalimised 2025. aasta detsembris ning mis võimaldab üleminekuvalitsusel jääda seega võimule kauemaks kui viieks aastaks. 2022. aasta juunis esitas üleminekuvalitsus ECOWASile muudetud ajakava, mille kohaselt korraldatakse presidendivalimised 2024. aasta märtsis, mis on rohkem kui kaks aastat pärast üleminekuhartas määratud tähtaega.

ECOWAS võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Ibrahim Ikassa Maïga) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS rõhutas, et üleminekuvõimud on kasutanud reformide elluviimise vajadust ettekäändena, et õigustada Mali poliitilise üleminekuprotsessi pikendamist ja püsida võimul demokraatlike valimisteta. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 individuaalsed sanktsioonid säilitada.

Taasloomise protsessi ministrina vastutab Ibrahim Ikassa Maïga otseselt üleminekuhartas ette nähtud valimiste edasilükkamise eest ning seetõttu takistab ja õõnestab ta Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukat lõpuleviimist, eelkõige takistades ja õõnestades valimiste korraldamist ning võimu üleandmist valitud ametivõimudele.

4.2.2022

5

DIARRA, Adama Ben

(teise nimega Ben Le Cerveau)

Sünnikoht: Kati, Mali

Kodakondsus: Mali

Passi nr: Mali väljastatud diplomaatiline pass, Schengeni viisa on väljastatud

Sugu: mees

Ametikoht: riikliku üleminekunõukogu (Mali poliitilise ülemineku seadusandlik organ) liige

Adama Ben Diarra, keda tuntakse Camarade Ben Le Cerveau nime all, on üks president Keita kukutamisel olulist rolli mänginud liikumise M5-RFP (Mouvement du 5 Juin-Rassemblement des Forces patriotiques) noortest juhtidest. Adama Ben Diarra juhib ka liikumist Yéréwolo, mis on peamine üleminekuvõime toetav organisatsioon, ning ta on olnud riikliku üleminekunõukogu liige alates 3. detsembrist 2021.

Riiklik üleminekunõukogu ei suutnud „missioone“, mis sätestati üleminekuhartas ja mis oleks tulnud lõpule viia 18 kuu jooksul, õigeaegselt läbi viia, millele viitab asjaolu, et riiklik üleminekunõukogu valimisseaduse eelnõu vastuvõtmisega viivitas. Kõnealuse viivituse tõttu lükkus edasi valimiste korraldamine ja seega ka Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukas lõpuleviimine. Lisaks võimaldab uus valimisseadus, mille riiklik üleminekunõukogu lõpuks 17. juunil 2022 vastu võttis ja mis avaldati Mali Vabariigi Teatajas 24. juunil 2022, üleminekuperioodi presidendil ja asepresidendil ning üleminekuvalitsuse liikmetel kandideerida presidendi- ja parlamendivalimistel, mis on vastuolus üleminekuhartaga.

Adama Ben Diarra on poliitilistel meeleavaldustel ja sotsiaalvõrgustikes aktiivselt toetanud Mali poliitilise üleminekuprotsessi pikendamist, märkides, et üleminekuvõimude otsustatud üleminekuperioodi viieaastane pikendamine pärast riikliku taasloomise assambleed (Assises nationales de la Refondation, ANR) on Mali rahva kindel soov.

Vastupidiselt ECOWASiga eelnevalt üleminekuharta kohaselt kokku lepitud reformide ja valimiste ajakavale kuulutas üleminekuvalitsus ANRi välja reformieelse protsessina ja 27. veebruariks 2022 kavandatud valimiste korraldamise eeltingimusena.

Nagu Choguel Maïga teatas, lükati ANRi mitu korda edasi ja valimised viibisid. Mitu sidusrühma boikoteerisid ANRi, mis peeti lõpuks 2021. aasta detsembris. Üleminekuvalitsus esitas ANRi lõplike soovituste alusel uue ajakava, mille kohaselt korraldatakse presidendivalimised 2025. aasta detsembris ning mis võimaldab üleminekuvõimudel jääda seega võimule kauemaks kui viieks aastaks. 2022. aasta juunis esitas üleminekuvalitsus ECOWASile muudetud ajakava, mille kohaselt korraldatakse presidendivalimised 2024. aasta märtsis, mis on rohkem kui kaks aastat pärast üleminekuhartas määratud tähtaega.

ECOWAS võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Adama Ben Diarra) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS rõhutas, et üleminekuvõimud on kasutanud reformide elluviimise vajadust ettekäändena, et õigustada Mali poliitilise üleminekuprotsessi pikendamist ja püsida võimul demokraatlike valimisteta. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 individuaalsed sanktsioonid säilitada.

Eeltoodust lähtuvalt takistab ja õõnestab Adama Ben Diarra Mali poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist, eelkõige takistades ja õõnestades valimiste korraldamist ning võimu üleandmist valitud ametivõimudele.

4.2.2022


Top