Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kogus“– mass tonnides;

b)   „sihtmaterjalid“– olmejäätmematerjalid, mis töödeldakse konkreetse ringlussevõtutoimingu käigus toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed;

c)   „mittesihtmaterjalid“– jäätmematerjalid, mida ei töödelda konkreetse ringlussevõtutoimingu käigus toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed;

d)   „eeltöötlus“– mis tahes töötlemistoiming, mis tehakse olmejäätmematerjalidega enne ringlussevõtutoimingut, mille käigus kõnealused materjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed. See hõlmab kontrollimist, sortimist ja muid ettevalmistavaid toiminguid, mille eesmärk on eemaldada mittesihtmaterjalid ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt;

e)   „arvutuspunkt“– hetk, mil algab olmejäätmematerjalide ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmed töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed, või hetk, mil jäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed töötlemisele eelneva ettevalmistava toimingu tulemusena;

f)   „mõõtepunkt“– hetk, mil mõõdetakse jäätmematerjalide mass, et teha kindlaks jäätmete kogus arvutuspunktis;

g)   „tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmed“– olmebiojäätmed, mille jäätmetekitajad võtavad ringlusse nende tekkekohas.

Artikkel 2

Korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 1

Korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete kogus hõlmab üksnes selliseid tooteid või tootekomponente, mida pärast kontrolli-, puhastus- või parandustoiminguid saab korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta. Need toodete või tootekomponentide osad, mis on parandustoimingute ajal eemaldatud, võib lisada korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete hulka.

Artikkel 3

Ringlussevõetud olmejäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 1, artikli 11a lõikele 2 ja artikli 11a lõikele 5

Artikkel 4

Ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 4

Artikkel 5

Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 6

Artikkel 6

Andmete kogumine

Artikkel 7

Andmete esitamine

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus C(2012) 2384 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusotsusele käsitatakse viidetena käesoleva otsuse artikli 7 lõikele 1.

Artikkel 9

Üleminekusätted

Liikmesriigid esitavad komisjonile vaatlusaasta 2016 ja vajaduse korral vaatlusaasta 2017 kohta direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamist käsitlevad andmed 30. septembriks 2019. Vaatlusaasta 2018 ja vajaduse korral vaatlusaasta 2019 kohta esitatakse andmed 18 kuu jooksul pärast vastava vaatlusaasta lõppu. Käesolevas artiklis osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt otsuse 2011/753/EL artikli 5 lõikes 4 osutatud andmevahetusstandardile.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD ARVUTUSPUNKTID

Materjal	Arvutuspunkt
Klaas	Sorditud klaas, mis ei läbi lisatöötlust enne klaasiahju sisenemist või filtreeriva materjali, abrasiivmaterjalide, klaasisolatsiooni või ehitusmaterjalide tootmist.
Metallid	Sorditud metall, mis ei läbi lisatöötlust enne sulatuskotta või ahju sisenemist.
Paber/kartong	Sorditud paber, mis ei läbi lisatöötlust enne paberimassiks muutmist.
Plast	Polümeeride kaupa eraldatud plast, mis ei läbi lisatöötlust enne granuleerimist, ekstrusiooni või vormimist. Plasthelbed, mis ei läbi lisatöötlust enne lõpptootes kasutamist.
Puit	Sorditud puit, mis ei läbi lisatöötlust enne selle kasutamist puitlaastplaatide valmistamiseks. Sorditud puit, mis läheb kompostimisele.
Tekstiil	Sorditud tekstiil, mis ei läbi lisatöötlust enne selle kasutamist tekstiilkiudude, kaltsude või graanulite tootmiseks.
Mitmest materjalist koosnevad jäätmed	Plast, klaas, metall, puit, tekstiil, paber, kartong ja muud üksikud komponentmaterjalid, mis on saadud mitmest materjalist koosnevate jäätmete töötlemisel ja mis ei läbi lisatöötlust enne asjaomase materjali jaoks vastavalt käesolevas lisas või direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a ja käesoleva otsuse artiklis 3 määratud arvutuspunkti jõudmist.
Elektri- ja elektroonikaseadmete romud (elektroonikaromud)	Elektroonikaromud, mis saabuvad ringlussevõtukohta pärast nõuetekohast töötlemist ja taaskasutuse eeltoimingute lõpetamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (1) artiklile 11.
Patareid ja akud	Patareide ja akude ringlussevõtu protsessi sisendfraktsioonid vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 493/2012 (2).

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(2)  Komisjoni 11. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 493/2012, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi ringlussevõtu määrade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 151, 12.6.2012, lk 9).

II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD, TEKKEKOHAS ERALDATUD JA RINGLUSSEVÕETUD OLMEBIOJÄÄTMETE KOGUSE ARVUTAMISE METOODIKA

1.

Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus arvutatakse järgmise valemiga: m MBWRS = Σ n ARUi × (m Fi + m Gi) kus: m MBWRS tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus; n ARUi tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate ringlussevõtuüksuste arv alamvalimis i; m Fi tekkekohas ringlussevõetud toidu- ja köögijäätmetest olmebiojäätmete kogus ringlussevõtuüksuse kohta alamvalimis i ning m Gi tekkekohas ringlussevõetud aia- ja haljastusjäätmetest olmebiojäätmete kogus ringlussevõtuüksuse kohta alamvalimis i.

2.

Tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate ringlussevõtuüksuste arv hõlmab üksnes selliseid üksusi, mida kasutavad jäätmetekitajad. Kõnealune arv saadakse selliste üksuste registritest või kodumajapidamisi käsitlevatest uuringutest.

3.

Tekkekohas ringlussevõtuga tegeleva üksuse poolt ringlusse võetud olmebiojäätmete hulk määratakse kindlaks punktides 4 ja 5 täpsustatud ringlussevõtuüksustesse saabuvate biojäätmete otsese või kaudse mõõtmisega.

4.

Otsene mõõtmine nõuab ringlussevõtuüksuse sisendi või väljundi mõõtmist järgmistel tingimustel: a) võimaluse korral teostatakse mõõtmine avaliku sektori asutuste poolt või nende nimel; b) kui mõõtmist teostab jäätmetekitaja ise, tagavad liikmesriigid, et esitatud koguste suhtes tehakse usaldusväärsuse kontroll ning kõnealuseid koguseid kohandatakse nii, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete kogus inimese kohta ei ületaks mingil juhul jäätmekäitlejate poolt riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kogutud olmebiojäätmete keskmist kogust elaniku kohta; c) kui mõõdetakse ringlussevõtuüksuse väljundit, siis kohaldatakse usaldusväärset koefitsienti, et arvutada sisendkogus.

5.

Kaudne mõõtmine nõuab järgmiste koguste mõõtmist selliste kogutud olmejäätmete koostist käsitlevate uuringute kaudu, milles võetakse arvesse olmebiojäätmeid, mis on eraldi kogutud, ja olmebiojäätmeid, mis ei ole eraldi kogutud: a) kogutud olmejäätmetes sisalduvate selliste biojäätmete kogus, mis on tekkinud kodumajapidamistes või sellistes piirkondades, kus jäätmeid tekkekohas eraldatakse ja ringlusse võetakse; b) kogutud olmejäätmetes sisalduvate selliste biojäätmete kogus, mis on tekkinud kodumajapidamistes või piirkondades, mille omadused sarnanevad selliste kodumajapidamiste või punktis a osutatud piirkondade omadustele, kus jäätmeid tekkekohas ei eraldata ja ringlusse ei võeta. Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus määratakse kindlaks punktides a ja b täpsustatud koguste vahe alusel.

6.

Punktide 3–5 kohase tekkekohas ringlussevõtuüksuse kohta eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse kindlaksmääramise metoodika, eelkõige andmete kogumise uuringutes kasutatud valikumeetodid peavad kajastama vähemalt järgmisi tegureid: a) toidu- ja köögijäätmete puhul ringlussevõtuüksust kasutavate kodumajapidamiste suurus ja liik; b) aia- ja haljastusjäätmete puhul ringlussevõtuüksuse teenindusalasse kuuluvate aedade ja parkide suurus ja hooldamise kord; c) olemasolev kogumissüsteem, eelkõige jäätmekogumisteenuste täiendav kasutamine biojäätmete ja segaolmejäätmete jaoks; d) olmebiojäätmete tekke tase ja hooajalisus.

7.

Kui tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete osa kõigist tekkinud olmejäätmetest riigi ulatuses on alla 5 %, võivad liikmesriigid kasutada lihtsustatud metoodikat, et arvutada tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus vastavalt järgmisele valemile: mMBWRS = nP × mBWpp × qRS kus: m MBWRS tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus; n P tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate isikute arv; m BWpp tekkinud olmebiojäätmete mass elaniku kohta ning q RS koefitsient, mis kajastab tekkinud ning tekkekohas liigiti kogutavate ja ringlusse võetavate olmebiojäätmete osa tekkinud olmebiojäätmete üldkoguses.

8.

Punktis 7 esitatud valemi kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et a) mBWpp arvutamisel võetakse vastavalt vajadusele aluseks riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil liigiti kogutud ja segaolmejäätmete koostist käsitlevad uuringud; b) qRS määratakse kindlaks vastavalt punkti 6 alapunktides a–d loetletud teguritele.

9.

Käesolevas lisas esitatud valemeid võib kohaldada kõigi tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete või ainult tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud toidu- ja köögijäätmetest olmebiojäätmete suhtes.

10.

Käesolevas lisas esitatud valemite kohaldamiseks tehtavad uuringud andmete kogumiseks tuleb teostada tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmeid käsitleva aruandluse esimese aasta kohta ja pärast seda vähemal iga viie aasta järel ning muude aastate kohta siis, kui on põhjust eeldada märkimisväärseid muutusi tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguses. Liikmesriik võib tekkekohas ringlussevõetud olmejäätmete teatatud kogust ajakohastada selliste aastate kohta, mil andmeid ei kogutud, kasutades asjakohaseid hinnanguid.

11.

Käesolevas lisas esitatud valemite kohaldamiseks tehtavad uuringud andmete kogumiseks tuleb teostada esindusliku valimi ja asjakohaste alamvalimite alusel. Vastavalt teaduslikult tunnustatud statistilistele meetoditele peavad kõnealuste uuringute tulemused olema statistiliselt olulised.

12.

Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete teatatud kogused ei oleks üle hinnatud.

III LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 2 OSUTATUD, OLMEJÄÄTMETE PÕLETAMISE JÄREL ERALDATUD RINGLUSSEVÕETUD METALLIDE KOGUSE ARVUTAMISE METOODIKA

1.

Käesolevas lisas esitatud valemites kasutatakse järgmisi määratlusi: m total IBA metals põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogumass asjaomasel aastal; m IBA metal concentrates olmejäätmete põletamisel tekkinud toorkoldetuhast eraldatud metallikontsentraatide mass asjaomasel aastal; c IBA metals metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides; m IBA metals metallide mass metallikontsentraadis asjaomasel aastal; m non-metallic mittemetallilise materjali mass metallikontsentraadis asjaomasel aastal; m MSW põletamisele läinud olmejäätmete mass asjaomasel aastal; c metals MSW metallide kontsentratsioon olmejäätmetes, mis on läinud põletamisele; m W põletamisele läinud kõigi jäätmete mass asjaomasel aastal; c metals MSWI metallide kontsentratsioon kõigis jäätmetes, mis on läinud põletamisele; ning m MSW IBA metals olmejäätmetest eraldatud metallide mass asjaomasel aastal.

2.

Pärast põletamisel tekkinud toorkoldetuhast metallikontsentraadi eraldamist tuleb põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogumass asjaomasel aastal arvutada järgmise valemiga:

3.

Andmed metallikontsentraatide massi kohta tuleb saada ettevõtetest, kus metallikontsentraate eraldatakse põletamisel tekkinud toorkoldetuhast.

4.

Metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides tuleb arvutada vastavalt andmetele, mis on korrapäraste uuringute käigus kogutud metallikontsentraate töötlevatest ettevõtetest, kes tarnivad oma toodangut metallitooteid tootvatesse ettevõtetesse. Eristada tuleb raudmetalle, mitteraudmetalle ja roostevaba terast. Metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides arvutatakse järgmise valemiga:

5.

Kui olmejäätmeid põletatakse koos muude jäätmetega, tuleb eri allikatest pärit põletatud jäätmetest eraldatud metallide kontsentratsioon kindlaks määrata põletatavaid jäätmeid käsitleva valikuuringu alusel. Kõnealust uuringut tehakse vähemalt iga viie aasta järel ja alati juhul, kui on põhjust eeldada, et jäätmete koostis on oluliselt muutunud. Olmejäätmetest pärinevate metallide mass arvutatakse järgmise valemiga:

6.

Erandina punktist 5, kui olmejäätmete osa kõigist põletatud jäätmetest on üle 75 %, võib olmejäätmetest pärinevate metallide massi arvutada järgmise valemiga:

IV LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 1 OSUTATUD ANDMED KODUMAJAPIDAMISTEST PÄRIT JÄÄTMETE JA MUUDEST ALLIKATEST PÄRIT SARNASTE JÄÄTMETE NING EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KOHTA

A.   DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKTI A (MILLES KÄSITLETAKSE KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMETE JA MUUDEST ALLIKATEST PÄRIT SARNASTE JÄÄTMETE KORDUSKASUTAMISEKS ETTEVALMISTAMIST JA RINGLUSSEVÕTTU) RAKENDAMIST KÄSITLEVATE ANDMETE ESITAMISE VORM

Arvutusmeetod (1)	Tekkinud jäätmed (2) (t)	Korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt (3) (t)

B.   A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I.   Aruande eesmärk

Käesoleva aruande eesmärk on teabe kogumine andmekogumismeetodite ja esitatud andmete katvuse kohta. Aruanne peaks võimaldama paremini mõista liikmesriikide lähenemisviise, aga ka andmete võrreldavuse võimalusi ja piiranguid riikide lõikes.

II.   Üldine teave

1.   Liikmesriik:

2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

4.   Vaatlusaasta:

5.   Esitamise kuupäev/versioon:

III.   Teave kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikatest pärit sarnaste jäätmete kohta

1.   Kuidas määratakse kindlaks tekkinud jäätmete kogus, pidades silmas jäätmetega seotud sihtmäärade saavutamist?

2.   Kas on tehtud kodumajapidamistest pärit jäätmeid ja muudest allikatest pärit sarnaseid jäätmeid käsitlev sortimisanalüüs? Jah/Ei

3.   Kui on kasutatud muid meetodeid, palun kirjeldada:

4.   Milline on seos A osas esitatud jäätmekoguste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (4) alusel esitatud jäätmestatistika vahel?

5.   Palun kirjeldage kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikates pärit sarnaste jäätmete koostist ja allikaid, tehes märke tabeli vastavasse lahtrisse.

Jäätmematerjalid	Jäätmekood (5)		Tekitaja
			Kodumajapidamised	Väikeettevõtted	Restoranid, sööklad	Avalik ruum	Muu (täpsustada)
Paber ja kartong	20 01 01 ,	15 01 01
Metallid	20 01 40 ,	15 01 04
Plast	20 01 39 ,	15 01 02
Klaas	20 01 02 ,	15 01 07
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed	20 01 08
			sh kodukompostimine? jah/ei
Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed	20 02 01
			sh kodukompostimine? jah/ei
Biolagunematud aia- ja haljastujäätmed	20 02 02	20 02 03
Puit	20 01 38 ,	15 01 03
Tekstiil	20 01 10 , 15 01 09	20 01 11 ,
Patareid ja akud	20 01 34 ,	20 01 33 *
Kasutuselt kõrvaldatud seadmed	20 01 21 *, 20 01 35 *,	20 01 23 *, 20 01 36
Muud olmejäätmed	20 03 01 20 03 07	20 03 02 15 01 06
Eespool nimetamata olmejäätmed (täpsustada)

6.   Arvutusmeetodite nr 1 ja 2 puhul: palun esitage allpool ridades a–c vastavad jäätmete kogused või osakaalud ning jäätmekoodid, mida on kasutatud jäätmetekke arvutamiseks, järgmiselt:

a)	paberi, metalli, plasti, klaasi (ja meetodi nr 2 puhul, muude ühtsete jäätmevoogude) osakaal (%) kodumajapidamisjäätmetes (ning meetodi nr 2 puhul sarnastes jäätmetes), mis on kindlaks tehtud sortimisanalüüsiga ×

b)	tekkinud kodumajapidamisjäätmete (ja meetodi nr 2 puhul sarnastes jäätmete) kogus aastas +

c)	majapidamistest liigiti kogutud paber, metall, plast ja klaas (ja meetodi nr 2 puhul muud ühtsed jäätmevood) (ja meetodi nr 2 puhul liigiti kogutud muudest allikatest pärit sarnased jäätmed) (jäätmekoodid 15 01, 20 01)

a)
b)
c)

7.   Kuidas kogutakse andmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohta?

a)	Kas andmed põhinevad eeltöötluskohtade (nt sortimiskäitis, mehhaanilis-bioloogiline töötlemine) sisendil? Jah/Ei Kui jah, palun esitage teavet ringlussevõtu tõhususe kohta:

b)	Kas andmed põhinevad lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil? Jah/Ei

c)	Palun kirjeldage andmete valideerimise protsessi:

8.   Kas on tekkinud probleeme biolagunevate jäätmete koguse arvutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel? Jah/Ei

Kui jah, siis palun kirjeldage seda probleemi/neid probleeme:

9.   Kas jäätmeid on

a)	saadetud teise ELi liikmesriiki? (Jah/Ei)

b)	töötlemiseks liidust välja eksporditud? (Jah/Ei)

Kui punktide a ja/või b vastus on jah, siis kirjeldage selliste saadetud või eksporditud koguste korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määrade kindlaksmääramist, seiret ja valideerimist?

C.   DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKTI B (MILLES KÄSITLETAKSE EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMEID) RAKENDAMIST KÄSITLEVATE ANDMETE ESITAMISE VORM

Arvutusmeetod (6)	Tekkinud jäätmed (t)	Korduskasutamiseks ettevalmistamine (t)	Ringlussevõtt (t)	Tagasitäide (t)	Muu taaskasutusse võtmine materjalina (7) (t)	Materjalina taaskasutusse võtmine kokku (8) (t)

D.   C OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I.   Aruande eesmärk

Käesoleva aruande eesmärk on teabe kogumine andmekogumismeetodite ja esitatud andmete katvuse kohta. Aruanne peaks võimaldama paremini mõista liikmesriikide lähenemisviise, aga ka andmete võrreldavuse võimalusi ja piiranguid riikide lõikes.

II.   Üldine teave

1.   Liikmesriik:

2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

4.   Vaatlusaasta:

5.   Esitamise kuupäev/versioon:

III.   Teave ehitus- ja lammutusjäätmete kohta

1.   Kuidas on tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete kogused kindlaks tehtud? Milline on seos kõnealuste koguste ja määruse (EÜ) nr 2150/2002 alusel esitatud andmete vahel?

2.   Kuidas kogutakse andmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu, tagasitäite ja muu taaskasutamise kohta?

Palun kirjeldage direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17a sätestatud tagasitäite määratluse kohaldamist ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitleva aruandluse raames ning kirjeldage C osa tabelis kategoorias „muu taaskasutamine“ esitatud eri jäätmetöötlustoiminguid ning esitage nende osakaal (%).

3.   Kas andmed põhinevad eeltöötluskohtade sisendil? Jah/Ei

Kui jah, palun esitage teavet eeltöötluse tõhususe kohta:

4.   Kas andmed põhinevad lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil? Jah/Ei

5.   Palun kirjeldage andmete valideerimisprotsessi:

6.   Kas jäätmeid on

a)	saadetud teise ELi liikmesriiki? Jah/Ei

b)	töötlemiseks liidust välja eksporditud? Jah/Ei

Kui jah, siis kirjeldage selliste saadetud või eksporditud koguste korduskasutamise ja ringlussevõtu määrade kindlaksmääramist ning seiret/valideerimist?

---

(1)  Otsuse 2011/753/EL kohaselt valitud arvutusmeetod: märkida valitud arvutusmeetodi number (1–4), mis on esitatud kõnealuse otsuse I lisa teises veerus.

(2)  Kodumajapidamistest pärit jäätmed või kodumajapidamistest pärit jäätmed ja muudest allikatest pärit sarnased jäätmed, nagu on nõutud valitud arvutusmeetodi kohaselt.

(3)  Kodumajapidamistest pärit jäätmete või kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikatest pärit sarnaste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt, nagu on nõutud valitud arvutusmeetodi kohaselt.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

(5)  Jäätmekoodid nimistus, mis on kehtestatud komisjoni 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(6)  Otsuse 2011/753/EL II lisa kohaselt valitud arvutusmeetod.

(7)  See hõlmab materjalina taaskasutusse võtmist muul viisil kui korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtt või tagasitäide.

(8)  See on korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muu materjalina taaskasutusse võtmise kohta esitatud koguste summa.

V LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 2 OSUTATUD OLMEJÄÄTMEID KÄSITLEVAD ANDMED

A.   ANDMETE ESITAMISE VORM

Olmejäätmed	Jäätmeteke (1) (t)	Liigiti kogumine (t)	Korduskasutamiseks ettevalmistamine (t)	Ringlussevõtt (t)	Jäätmete energiakasutus (2) (t)	Muu taaskasutus (3) (t)
Kokku
Metallid
Olmejäätmete põletamise järel eraldatud metallid (4)
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmed (5)
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed (6)
Segajäätmed
Muu
Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata. Helehallid lahtrid: andmete esitamine on vabatahtlik, v.a olmejäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlussevõetud metallide ning tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete puhul, kui liikmesriigid võtavad neid jäätmevooge arvesse ringlussevõtu sihtmäärade arvutamisel.

B.   A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I.   Aruande eesmärgid

Kvaliteedikontrolli aruande eesmärgid on järgmised:

1.	kontrollida, kui suures ulatuses kohaldavad liikmesriigid olmejäätmete määratlust;

2.	hinnata andmekogumisprotsesside kvaliteeti, sealhulgas haldusandmete allikate ulatust ja valideerimist ning uuringutel põhinevate meetodite statistilist usaldusväärsust;

3.	mõista esitatud andmetes täheldatavate oluliste muutuste põhjuseid vaatlusaastate lõikes ja tagada usaldus nende andmete täpsuse vastu;

4.	tagada pärast olmejäätmete põletamist eraldatud metallide koguse mõõtmise eeskirjade ja ühtse metoodika kohaldamine ning

5.	kontrollida vastavaust erieeskirjadele, mis on kehtestatud ringlussevõtu sihtmäärade arvutamist käsitlevates eeskirjades.

II.   Üldine teave

1.   Liikmesriik:

2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

4.   Vaatlusaasta:

5.   Esitamise kuupäev/versioon:

6.   Link liikmesriigi avaldatud andmetele (kui on):

III.   Olmejäätmeid käsitlev teave

1.   Andmete kogumises osalejate kirjeldus

Asutuse nimetus	Põhiülesannete kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

2.   Kas A osas esitatud andmeid kasutakse selleks, et tõendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud sihtmäära saavutamist? Jah/ei

3.   Kasutatud meetodite kirjeldus

3.1.   Olmejäätmeteke

3.1.1.   Olmejäätmetekke kindlaksmääramise meetodid (märkige ristiga või täpsustage viimases veerus)

Olmejäätmete komponent	Haldusandmed	Uuringud	Elektrooniline register	Jäätmekäitlejatelt saadud andmed	Omavalitsustelt saadud andmed	Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed	Muu (täpsustada)
Kokku
Metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu (täpsustada)

3.1.2.   Sellise metoodika kirjeldus, mida kasutatakse olmejäätmete määratluse rakendamiseks riiklikes andmekogumissüsteemides, sh metoodika, mida kasutatakse muude kui kodumajapidamises tekkinud olmejäätmete osa kohta andmete kogumiseks

3.1.3.   Statistilised koodid, jäätmekoodide kasutamine ja olmejäätmeteket käsitlevate andmete kontrollimine

Olmejäätmete komponent	Jäätmekood (7)	Muu kasutatud liigitus	Kontrollimisprotsess
			Ristkontroll (jah/ei)	Aegridade kontroll (jah/ei)	Audit (jah/ei)	Kontrollimisprotsessi kirjeldus
Metallid	20 01 40 , 15 01 04 , 15 01 11 *
Klaas	20 01 02 , 15 01 07
Plast	20 01 39 , 15 01 02
Paber ja kartong	20 01 01 , 15 01 01
Biojäätmed	20 01 08 , 20 01 25 , 20 02 01
Puit	20 01 37 *, 20 01 38 , 15 01 03
Tekstiil	20 01 10 , 20 01 11 , 15 01 09
Elektri- ja elektroonikaseadmed	20 01 21 *, 20 01 23 *, 20 01 35 *, 20 01 36
Patareid ja akud	20 01 33 *, 20 01 34
Suurjäätmed	20 03 07
Segajäätmed	20 03 01 , 15 01 06
Muu (täpsustada)	20 01 13 *, 20 01 14 *, 20 01 15 *, 20 01 17 *, 20 01 19 *, 20 01 26 *, 20 01 27 *, 20 01 28 , 20 01 29 *, 20 01 30 , 20 01 31 *, 20 01 32 , 20 01 41 , 20 01 99 , 20 02 03 , 20 03 02 , 20 03 03 , 20 03 99 , 15 01 05 , 15 01 10 *

3.1.4.   Meetodid, millega hinnatakse tekkinud segaolmejäätmete koostist materjalide kaupa

3.1.5.   Kodumajapidamistes tekkinud jäätmete hinnanguline osakaal olmejäätmetes (%) ja selle arvutamise kirjeldus

3.1.6.   Meetodid selliste jäätmete väljajätmiseks, mis laadilt ja koostiselt ei ole kodumajapidamisjäätmete sarnased, eelkõige:

—	pakendijäätmed ning kaubanduslikest ja tööstuslikest allikatest pärit elektroonikaromud, mis ei ole kodumajapidamisjäätmete sarnased, ning

—	sellist liiki jäätmed, mis on kodumajapidamistes tekkinud, kuid ei kuulu olmejäätmete hulka, nagu ehitus- ja lammutusjäätmed.

3.1.7.   Selgitus hinnangute kohta, mida on kasutatud selleks, et täita lüngad tekkinud olmejäätmeid käsitlevates andmetes kodumajapidamistes tekkinud jäätmete koguste osas (nt seetõttu, et jäätmekogumissüsteemid ei kata kõiki kodumajapidamisi) ja sarnaste jäätmete koguste osas (nt seetõttu, et jäätmekogumisandmed ei hõlma sarnaseid jäätmeid täielikult)

3.1.8.   Erinevused võrreldes eelmistel aastatel esitatud andmetega

Selgitus võimalike oluliste erinevuste kohta jooksval vaatlusaastal olmejäätmeid käsitlevate andmete kogumiseks kasutatud kogumismeetodi ja eelmistel vaatlusaastatel kasutatud meetodi vahel (eelkõige tagasiulatuvad läbivaatamised, nende laad ja see, kas mõne konkreetse aasta puhul on vaja teha märge aegrea katkemise kohta).

Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust, mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %

Olmejäätmete komponent	Muutus (%)	Muutuse peamine põhjus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.   Olmejäätmekäitlus

3.2.1.   Töötlemistoimingute liigitus

Teave töötlemistoimingute puhul kasutatava liigituse kohta (kui kasutatakse standardset liigitust, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas esitatud kõrvaldamistoimingute või taaskasutamistoimingute koode, viidata selle nimetusele või täpsustada ja kirjeldada kõiki kasutatud asjakohaseid kategooriaid).

3.2.2.   Töödeldud olmejäätmete koguse kindlaksmääramise meetodite kirjeldus (märkige ristiga)

Andmekogumismeetodid/Olmejäätmeliik	Haldusandmed	Uuringud	Elektrooniline register	Jäätmekäitlejatelt saadud andmed	Omavalitsustelt saadud andmed	Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed	Muu (täpsustada)
Kokku
Metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu (täpsustada)

Lisateave metoodika kohta, sealhulgas kasutatud meetodite kombinatsiooni kohta.

3.2.3.   Korduskasutamiseks ettevalmistamine

Kirjeldus selle kohta, kuidas on arvutatud korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta esitatud kogused.

3.2.4.   Ringlussevõtu puhul kasutatud mõõtepunktide kirjeldus (nt paiknemine arvutuspunktis või sortimistoimingu lõpus, kus vajaduse korral arvatakse maha mittesihtmaterjalide kogus), nende kriteeriumide kirjeldus, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed, jne, sh erinevused piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning majapidamisjäätmete ja sarnaste jäätmete vahel, kui see on asjakohane

Olmejäätmete komponent	Kasutatud mõõtepunktide kirjeldus
Metallid
Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Muu

Mõõte- ja arvutuspunktide vahel eemaldatud mittesihtmaterjalide koguse arvutamisel kasutatud metoodika üksikasjalik kirjeldus (vajaduse korral).

3.2.5.   Sellise metoodika kirjeldus, millega on materjalide kaupa määratud kindlaks mitmest materjalist koosnevates jäätmetes sisalduvate ringlussevõetud materjalide kogus.

3.2.6.   Keskmiste kaomäärade kasutamine

Järgmiste aspektide kirjeldus: sorditud jäätmed, mille suhtes kohaldatakse keskmisi kaomäärasid, sortimisjaamade liigid, mille puhul kohaldatakse erinevaid keskmisi kaomäärasid, ning sellis(t)es punkti(de)s keskmiste kaomäärade arvutamise metoodika, sealhulgas kõikide kasutatud uuringute statistiline täpsus või mis tahes tehniliste kirjelduste laad.

Sorditud jäätmematerjal ja sortimisjaama liik	Kohaldatav keskmine kaomäär (%)	Kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.7.   Mõõtepunktis jäätmete liigitamine olmejäätmeteks ja muudeks kui olmejäätmeteks

Muude kui olmejäätmete väljajätmiseks kasutatud metoodika kirjeldus (sarnast liiki käitluskohtade kohta võib esitada koondandmed).

Jäätmematerjal/Jäätmekoodid	Käitise liik	Olmejäätmete osakaal (%)	Esitatud protsendimäära saamiseks kasutatud meetodite kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.8.   Mõõtepunktis jäätmete omistamine eri liikmesriikidele

Teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit jäätmete väljajätmiseks kasutatud metoodika kirjeldus (sarnast liiki käitluskohtade kohta võib esitada koondandmed).

Jäätmematerjal/Jäätmekoodid	Käitise liik	Liikmesriigist pärit jäätmete osakaal (%)	Esitatud protsendimäära saamiseks kasutatud meetodite kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.9.   Selliste olmebiojäätmete ringlussevõtt, mida ei ole tekkekohas liigiti kogutud või eraldatud ja ringlusse võetud (kehtib kuni 2026)

Teave meetmete kohta, millega tagatakse, et direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 4 esimeses lõigus täpsustatud tingimused selliste olmebiojäätmete ringlussevõtu kohta, mida ei ole tekkekohas liigiti kogutud või eraldatud ja ringlusse võetud, on täidetud.

3.2.10.   Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmed

Kasutatud metoodika üldkirjeldus, sh otsese ja kaudse mõõtmise kasutamine ning lihtsustatud metoodika kasutamine tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse mõõtmiseks.

Selliste meetodite kirjeldus, mida on kasutatud, et saada registritest või uuringutest teada ringlussevõtuüksuste või tekkekohas eraldatud olmebiojäätmete ringlussevõtmisega tegelevate isikute arv, ning tagada, et ringlussevõtuüksuste arv hõlmab üksnes selliseid üksusi, mida kasutavad jäätmetekitajad.

Selliste meetodite kirjeldus, mida kasutatakse tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguste kindlaksmääramiseks, nagu on nõutud II lisas esitatud valemites.

Uuringute üksikasjalik kirjeldus, sh nende perioodilisus, alamvalimid, usaldusnivood ja usaldusvahemikud.

Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete teatatud kogused ei oleks üle hinnatud (sh niiskuskaoga seotud koefitsiendi kohaldamine).

Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete töötlemine toimub nõuetekohaselt ning ringlussevõetud väljundi kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

3.2.11.   Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamine

Üksikasjalik kirjeldus selliste andmete kogumise meetodi kohta, mille põhjal arvutatakse põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogus.

Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallikontsentraadi üldkoguse mõõtmiseks kasutatud meetodi kirjeldus.

Metallikontsentraadi üldkoguses keskmise metallisisalduse hindamise meetodi kirjeldus, sh mis tahes tehtud uuringute usaldusväärsus.

Põletustehastesse saadetud olmejäätmete osakaalu hindamise meetodi kirjeldus, sh mis tahes tehtud uuringute usaldusväärsus.

3.2.12.   Muu jäätmete taaskasutamine

A osa tabelis kategoorias „muu taaskasutamine“ esitatud eri jäätmetöötlustoimingute kirjeldus ning kõnealuste toimingute osakaal (%).

3.2.13.   Teave jäätmete ajutise ladustamise mõju kohta asjaomasel aastal töödeldud jäätmete kogusele ja hinnangud eelneval vaatlusaastal toimunud ajutisele ladustamisele järgneval jooksval vaatlusaastal ringlusse võetud jäätmete kohta ning jooksval vaatlusaastal ajutiselt ladustatavate jäätmete kohta

3.2.14.   Esitatud andmete ja eelmiste vaatlusaastate andmete erinevus

Olulised erinevused jooksval vaatlusaastal kasutatud arvutussmeetodi ja eelmistel vaatlusaastatel kasutatud arvutusmeetodi vahel, kui neid on (eelkõige tagasiulatuvad läbivaatamised, nende laad ja see, kas konkreetse aasta puhul on vaja teha märge aegrea katkemise kohta).

Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise ringlussevõetud olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust (millised jäätmevood, sektorid või hinnangud on erinevuse tinginud ning mis on selle algpõhjus), mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %

Olmejäätmete komponent	Muutus (%)	Muutuse peamine põhjus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.15.   Olmejäätmete ringlussevõtu andmete kontrollimine

Olmejäätmete komponent	Kontrollimisprotsess
	Ristkontroll (jah/ei)	Aegridade kontroll (jah/ei)	Audit (jah/ei)	Kontrollimisprotsessi kirjeldus
Metallid
Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu

4.   Andmete täpsus

4.1.1.   Selliste peamiste probleemide kirjeldus, mis mõjutavad olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevate andmete täpsust, sealhulgas vead, mis on seotud valikumeetodi, katvuse, mõõtmise, töötlemise ja vastamata jätmisega

4.1.2.   Selgitus olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevate andmete kogumiseks tehtud uuringute ulatuse ja usaldusväärsuse kohta

4.1.3.   Olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevad kasutatud statistilised uuringud

Olmejäätmete komponent	Aasta	Uuringuga hõlmatud osa üldkogumist protsentides	Andmed (tonnides)	Usaldusnivoo	Veamäär	Uuringuaasta andmetes jooksva aasta puhul tehtud kohanduste üksikasjad	Muud üksikasjad

Vajaduse korral lisada ridu.

IV.   Konfidentsiaalsus

Põhjendus käesoleva aruande teatavate osade avaldamata jätmise kohta, kui seda on nõutud.

V.   Peamised riiklikud veebisaidid, viitedokumendid ja väljaanded

C.   DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11A LÕIKE 3 JA ARTIKLI 11A LÕIKE 8 KOHASELT VÕETUD MEETMEID KÄSITLEVA ARUANDE VORM

1.   Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 3 ja artikli 11a lõikele 8 vastava olmejäätmete kvaliteedikontrolli ja jälgimise süsteemi üksikasjalik kirjeldus

2.   Väljaspool liikmesriiki töödeldud olmejäätmete kvaliteedikontroll ja jälgimise süsteem

Olmejäätmete komponent	Kuulub lõpptöötlemisele liikmesriigis (jah/ei)	Saadetud teise ELi liikmesriiki (jah/ei)	Eksporditud väljapoole ELi (jah/ei)	Olmejäätmete kvaliteedikontrolli ja jälgimise erimeetmete kirjeldus, eelkõige seoses andmete kogumise, seire ja valideerimisega
Metallid
Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu

3.   Selliste meetmete üksikasjalik kirjeldus, millega tagatakse, et eksportija suudab tõendada, et jäätmesaadetis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (8) nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohasele liidu keskkonnaõigusele.

---

(1)  Tekkinud jäätmete kogus materjali kohta võib põhineda liigiti kogutud jäätmeid käsitlevatel andmetel ja hinnangutel, mis on saadud olmejäätmeid käsitlevatest korrapäraselt ajakohastatud jäätmekoostise uuringutest. Kui selliseid uuringuid ei ole, võib kasutada segajäätmete kategooriat.

(2)  See hõlmab jäätmete põletamist energiakasutuseks ja jäätmete töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või muul viisil energia tootmiseks. Energiakasutuseks kasutatavate jäätmete kaal materjali kohta võib põhineda hinnangutel, mis on saadud olmejäätmeid käsitlevatest korrapäraselt ajakohastatud jäätmekoostise uuringutest. Kui selliseid uuringuid ei ole, võib kasutada segajäätmete kategooriat.

(3)  Ei hõlma korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja jäätmete energiakasutust, aga hõlmab tagasitäidet.

(4)  Olmejäätmete põletamise järel eraldatud metallide kohta esitatakse andmed eraldi ning kõnealuseid andmeid ei lisata metalle käsitlevasse ritta ega jäätmete energiakasutuse toimingutega hõlmatud jäätmete üldkoguse hulka.

(5)  Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete kohta esitatakse andmed eraldi ning neid ei lisata biojäätmeid käsitlevasse ritta.

(6)  See hõlmab selliseid suuremõõtmelisi ja erikogumist ja -käitlemist vajavaid jäätmeobjekte nagu mööbel ja madratsid.

(7)  Otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud jäätmekoodid.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

VI LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 3 OSUTATUD ANDMED MINERAALSETE JA SÜNTEETILISTE MÄÄRDEAINETE NING TÖÖSTUSLIKE ÕLIDE JA VANAÕLI KOHTA

A.   ANDMETE ESITAMISE VORM

Tabel 1

Andmete esitamine mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide turulelaskmise ning vanaõli töötlemise kohta

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Turule lastud õlid (5) (t)

Tekkinud vanaõli (6) (kuiv õli) (t)

Liigiti kogutud (7) vanaõli (t)

Eksporditud (8) vanaõli (t)

Imporditud (9) vanaõli (t)

Regenereerimine (10) (t)

Muu ringlussevõtt (11) (t)

Jäätmete energiakasutus (12) (R1) (t)

Kõrvaldamine (13) (t)

Sh vesi

Kuiv õli (14)

Sh vesi

Kuiv õli (14)

Sh vesi

Kuiv õli (14)

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Mootori- ja käigukastiõlid (1)

Tööstuslikud õlid (2)

Tööstuslikud õlid (ainult emulsioonid) (3)

Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid (4)

Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata. (10-13) Teatatud kogused peavad olema seotud eraldi kogutud vanaõliga. Veergudes 6–9 esitatud kuiva õli väärtuste summa peab olema võrdne veerus 3 esitatud kuiva õli väärtuste summaga, mida on kohandatud eksporditud ja imporditud vanaõli suhtes (veerg 3 – veerg 4 + veerg 5 = veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9). Vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 18 esitatud vanaõli regenereerimise määratlusele ning välja arvatud energiakasutuseks või kütustena kasutatav regenereeritud õli.

Tabel 2

Vanaõli töötlemist käsitlevate andmete esitamine

1	2	3	4	5
Taaskasutamise väljundi liik	Regenereerimine (10) (t)	Muu ringlussevõtt (t)	Jäätmete energiakasutus või töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena (sh regenereeritud õli, mida kasutatakse kütusena) (t)	Kõrvaldamine (D10) (t)
Regenereeritud baasõli – I grupp (11)  (12)
Regenereeritud baasõli – II grupp (13)
Regenereeritud baasõli – III grupp (14)
Regenereeritud baasõli – IV grupp (15)
Ringlussevõetud tooted (16) (täpsustada)
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Kerge kütteõli
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Kütteõli destillaat
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Raske kütteõli
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Taaskasutatud kütteõli
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Töödeldud kütteõli
Kohapealne jäätmete energiakasutus (17)
Muu (täpsustada ja vajaduse korral lisada ridu)
Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata.

Tabel 3

Andmete esitamine mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide turulelaskmise ning muu vanaõli kui tabelis 1 loetletud vanaõli töötlemise kohta

1

2

3

4

5

6

7

Kogutud (1) vanaõli (t)

Eksporditud (2) vanaõli (t)

Imporditud (3) vanaõli (t)

Kõrvaldamine (4) (D10) (t)

Regenereerimine (5) (t)

Muu ringlussevõtt (6) (t)

Jäätmete energiakasutus (7) (t)

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Töötlemisõli

Tööstuslikud õlid, v.a määrdeõlid

Määrderasvad

Määrdeaine rafineerimisest saadud ekstraktid

Pilsivesi

Helehallid lahtrid: Andmete esitamine vabatahtlik. (1–7) Kasutatud mõistete selgituseks vt tabeli 1 veerud 3–9 ja vastavad märkused.

Tabel 4

Tekkinud vanaõli arvutamise võrdlusväärtused

	1
	Turule lastud õlide osakaal (%)
Mootori- ja käigukastiõlid
Mootoriõlid	52
Käigukastiõlid	76
Tööstuslikud õlid
Masinaõlid	50
Hüdraulikaõlid	75
Turbiiniõlid	70
Trafoõlid	90
Soojusvahetusõlid	90
Kompressoriõlid	50
Baasõlid	50
Emulsioonides kasutatud metallitööõlid	49

B.   A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I.   Üldine teave

1.   Liikmesriik:

2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

4.   Vaatlusaasta:

5.   Esitamise kuupäev/versioon:

6.   Link liikmesriigi avaldatud andmetele (kui on):

II.   Teave turule lastud õlide ja vanaõli kohta

1.   Andmekogumismeetodid (asjakohane veerg tuleks märkida ristiga, viimane veerg tuleks täita)

Andmekogumismeetodid/Andmestik	Haldusandmed	Uuringud	Elektrooniline register	Jäätmekäitlejatelt saadud andmed	Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed	Muu (täpsustada)	Metoodika üksikasjalik kirjeldus
Turule lastud õlid
Kogutud vanaõli
Vanaõli regenereerimine
Vanaõli muu ringlussevõtt
Vanaõli energiakasutus
Vanaõli kõrvaldamine

Vajaduse korral lisada ridu konkreetset liiki vanaõli töötlemise kohta

2.   Tekkinud vanaõli koguse kindlaksmääramise metoodika kirjeldus

3.   Vanaõlis kuiva õli sisalduse kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kirjeldus (nt veesisalduse keemiline analüüs, eksperditeadmised jne)

4.   Kategooria „muu ringlussevõtt“ all esitatud töödeldud vanaõli väljundite kirjeldus ja nende kogused

5.   Kütusena kasutatud baasõli koguse kindlaksmääramise meetodi kirjeldus

6.   Andmed vanaõli töötlemise kohta väljaspool liikmesriiki

7.   Vanaõli kvaliteedikontrolli ja jälgimise erimeetmete üksikasjalik kirjeldus, eelkõige seoses andmete seire ja valideerimisega

8.   Teises liikmesriigis või väljaspool liitu vanaõli töötlemist käsitlevate andmeallikate (nt määruse (EÜ) nr 1013/2006 või töötlejalt saadud esmased andmed) ja andmete kvaliteedi kirjeldus

9.   Teises liikmesriigis või liidust väljaspool asuvate töötlejate käest andmete kogumisel tekkinud mis tahes raskuste kirjeldus

10.   Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et liidust väljaspool asuv vanaõli eksportija suudab tõendada, et jäätmesaadetis vastab määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohastele liidu keskkonnaõiguse nõuetele

11.   Andmete täpsus

11.1.   Selliste peamiste probleemide kirjeldus, mis mõjutavad vanaõli teket, kogumist ja töötlemist käsitlevate andmete kvaliteeti ja täpsust, sealhulgas vead, mis on seotud valikumeetodi, katvuse, mõõtmise, töötlemise ja vastamata jätmisega

11.2.   Mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstusliku õli ja vanaõli käsitlevate andmete kogumise täielikkus

Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas hõlmavad andmeallikad turule lastud mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide kõiki koguseid ning kogutud ja töödeldud vanaõli kõiki koguseid, ning selle kohta, kas mõni kogus on lisatud hinnangute alusel, sh kuidas on hinnangud kindlaks määratud ja kui suure osa asjaomase andmestiku üldkogusest need moodustavad.

11.3.   Erinevused võrreldes eelmiste vaatlusaastate andmetega

Olulised erinevused jooksval vaatlusaastal kasutatud arvutusmeetodi ja eelmis(t)el vaatlusaasta(te)l kasutatud arvutusmeetodi vahel.

Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise ringlussevõetud olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust (millised jäätmevood, sektorid või hinnangud on erinevuse tinginud ning mis on selle algpõhjus), mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %.

Vanaõli liik ja töötlemine	Muutus (%)	Muutuse peamine põhjus

Vajaduse korral lisada ridu.

III.   Konfidentsiaalsus

Põhjendus käesoleva aruande teatavate osade avaldamata jätmise kohta, kui seda on nõutud.

IV.   Peamised riiklikud veebisaidid, viitedokumendid ja väljaanded

See hõlmab aruandeid andmete kvaliteedi, katvuse või nõuete täitmise tagamise muude aspektide kohta, nagu vanaõli kogumise ja töötlemise parimaid tavasid käsitlevad aruanded, aga ka aruanded õli impordi, ekspordi ja kadude kohta.

---

(1)  Sealhulgas mootori- ja käigukastiõli (autotööstus-, lennundus-, merendus-, tööstus- ja muud sektorid); v.a määrderasvad ja pilsiõli.

(2)  Sealhulgas masinaõli, hüdraulikaõli, turbiiniõli, trafoõli, soojusvahetusõli, kompressoriõli, baasõli; v.a määrderasvad ja emulsioonides kasutatud õli.

(3)  Sealhulgas metallitööõli; kui riiklikus aruandluses ei eristata tööstuslikke õlisid vastavalt sellele, kas neid kasutatakse emulsioonides või mujal, võib tööstuslike õlide kohta esitada koondandmed reas „tööstuslikud õlid“.

(4)  Üksnes otsuse 2000/532/EÜ koodile 190207* vastav vanaõli.

(5)  Liikmesriigis turule lastud õli, võttes arvesse ekspordist tulenevat kadu (nt sõiduautode eksport) ja impordist tulenevat tulu (nt sõiduautode import).

(6)  Vanaõli kogus, võttes arvesse käitlemiskadusid ja kasutamisel tekkivaid kadusid. Tekkinud vanaõli koguseid võib arvutada riikliku statistika alusel või kasutades tabelis 4 loetletud võrdlusväärtusi.

(7)  Eraldi kogutud vanaõli. Kui kogutud vanaõli kogust mõõdetakse mahu järgi, siis kasutatakse vastava massi kindlaksmääramiseks teisendustegurit 0,9 tonni/m3.

(8)  Teise riiki eksporditud vanaõli (arvestades määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud jäätmekategooriaid).

(9)  Teises riigis tekkinud ja kõnealusest riigist imporditud vanaõli (arvestades määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud jäätmekategooriaid).

(11)  Muu ringlussevõtt kui regenereerimine, nt vedeldava õlina.

(12)  Sealhulgas õli taaskasutamine kütusena vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15 esitatud taaskasutamise määratlusele.

(13)  Kõrvaldamistoiming D10: Põletamine maismaal, nagu on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ I lisas.

(14)  Vanaõli, v.a veesisaldus. Kuiva õli sisaldus määratakse kindlaks veesisalduse mõõtmisega. Muu vanaõli kui emulsioonide puhul võib kuiva õli sisalduse alternatiivselt kindlaks määrata 8 % veesisalduse alusel. Tööstuslike õlide emulsioonides sisalduva kuiva õli puhul võib kuiva õli sisalduse alternatiivselt kindlaks määrata 90 % veesisalduse alusel.

(10)  Regenereeritud õli kogus. Tabeli 2 veerus 2 esitatud kannete summa jagatud tabeli 1 veerus 6 esitatud kannete summaga vastab õli regenereerimise muundamistõhususele.

(11)  Grupi I baasõli sisaldab alla 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või üle 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 80, aga alla 120.

(12)  Kui riiklikus aruandluses ei eristata gruppe I–IV, võib regenereeritud baasõli kohta esitada koondandmed reas „muu“.

(13)  Grupi II baasõli sisaldab vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või kuni 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 80, aga alla 120.

(14)  Grupi III baasõli sisaldab vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või kuni 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 120.

(15)  Grupi IV vanaõli moodustavad polüalfaolefiinid. Gruppidesse I–IV mittekuuluv baasõli esitatakse reas „muu“.

(16)  Hõlmab ringlussevõetud tooteid, mis on saadud tabeli 1 veerus 7 esitatud vanaõli muu ringlussevõtu tulemusel.

(17)  Kohapealne energiakasutus tähendab vanaõli taaskasutamist sisemise energiatarbimise kaudu, nt rafineerimistehases.