15.11.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/32

---

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/1993,

4. november 2016,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt läbiviidava hindamise kooskõlastamise ning olulisi ja vähem olulisi krediidiasutusi hõlmavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide seire põhimõtted (EKP/2016/37)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3 ja artikli 6 lõikeid 1 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (2) eelkõige selle artikli 8 lõiget 4, artikli 49 lõiget 3, artikli 113 lõiget 7, artikli 422 lõiget 8 ja artikli 425 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega, (3) eelkõige selle artikli 29 lõiget 1, artikli 33 lõike 2 punkti b ja artikli 34 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem on määruses (EL) nr 575/2013 määratletud kui lepinguline või õiguslik kohustusi reguleeriv korraldus, mis kaitseb skeemi liikmeks olevaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning tagab nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Pädevad asutused võivad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõikes 4, artikli 49 lõikes 3, artikli 113 lõikes 7, artikli 422 lõikes 8 ja artikli 425 lõikes 4 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõike 2 punktis b ja artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimustele loobuda teatud usaldatavusnõuete kohaldamisest või teha kaitseskeemi liikmetele teatud erandeid. Lisaks sätestab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt i asjakohaste pädevate asutuste kohustuse kinnitada kaitseskeemide süsteemide asjakohasus riskide seireks ja klassifitseerimiseks ning teostada nende üle korrapäraselt järelevalvet ning artikli 113 lõike 7 punkt d sätestab kaitseskeemi kohustuse teostada oma riskikontrolli.

(2)

Pädevate asutuste otsused lubade ja vabastuste andmiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõike 4, artikli 49 lõike 3, artikli 113 lõike 7, artikli 422 lõike 8 ja artikli 425 lõike 4 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõike 2 punkti b tähenduses ning mis tahes krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi seiret käsitlevad otsused on suunatud üksikutele krediidiasutustele. Ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikele 4 ning Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (4) IV osale ja artikli 147 lõikele 1 oluliseks liigitatud krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet teostava pädeva asutusena vastutab Euroopa Keskpank (EKP) oluliste krediidiasutuste esitatud taotluste hindamise ning neid hõlmavate kaitseskeemide seire eest, ning riiklikud pädevad asutused vastutavad vähem oluliste krediidiasutuste esitatud taotluste hindamise ning neid hõlmavate kaitseskeemide seire eest.

(3)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmeks olevate oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste ühetaoliseks kohtlemiseks ühtses järelevalvemehhanismis ning EKP ja riiklike pädevate asutuste otsuste ühetaolisuse tagamiseks on EKP vastu võtnud Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2016/1994 (EKP/2016/38) (5). Nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi hõlmava kaitseskeemi liikmetega seonduvate otsuste vastuvõtmise protsess vajab kooskõlastamist ning EKP ja riiklikud pädevad asutused peavad kaitseskeemide seire läbiviimisel järgima kooskõlastatud põhimõtteid, et tagada ühe ja sama kaitseskeemi liikmeks olevate oluliste ja vähem oluliste krediidiasutustega seonduvate otsuste ühetaolisus,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesoleva suunisega kehtestatakse EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelise kooskõlastamise põhimõtted krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide hindamisel usaldatavusjärelevalvega seonduvate lubade ja vabastuste andmise eesmärgil vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõikele 4, artikli 49 lõikele 3, artikli 113 lõikele 7, artikli 422 lõikele 8 ja artikli 425 lõikele 4 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõike 2 punktile b, ning usaldatavusjärelevalve eesmärgil kõlblikuks tunnistatud kaitseskeemide seirel.

2.   Kooskõlastamise protsess ei piira EKP vastutust asjakohaste usaldatavusjärelevalve otsuste vastu võtmisel oluliste krediidiasutuste suhtes ning riiklike pädevate asutuste vastutust asjaomaste otsuste vastuvõtmisel vähem oluliste krediidiasutuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse mõisteid määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL, (6) määruses (EL) nr 1024/2013 ja määruses (EL) nr 468/2014 (ECB/2014/17) määratletud ning allpool osutatud tähenduses:

a)   „kontrollrühm“ (review team)– EKP ja riikliku pädeva asutuse esindajaid hõlmav töörühm, mis teostab otsest järelevalvet krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete üle. Töörühm moodustatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 kohaselt läbiviidava kontrolli koordineerimiseks;

b)   „kontrollrühma koordinaator“ (review team coordinator)– EKP töötaja ja riikliku pädeva asutuse töötaja, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 6 ning täidab artiklis 8 sätestatud ülesandeid;

c)   „taotleja“ (applicant)– krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või ühe üksuse esindatav liikmete grupp, kes esitab EKP-le või asjaomasele riiklikule pädevale asutusele taotluse loa või vabastuse saamiseks kooskõlas artikli 1 lõikega 1;

d)   „hübriidkaitseskeem“ (hybrid IPS)– krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem, mis hõlmab nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi;

e)   „ühtse järelevalvemehhanismi pädevad asutused“ (SSM competent authorities)– EKP ja riiklikud pädevad asutused osalevates liikmesriikides.

Artikkel 3

Kohaldamise tasand

Kui ühe ja sama hübriidkaitseskeemi liikmeks olevad olulised ja vähem olulised krediidiasutused esitavad ühel ajal taotlused usaldatavusjärelevalvega seonduva loa või vabastuse saamiseks EKP-le (oluliste krediidiasutuste puhul) ja asjaomasele riiklikule pädevale asutusele (vähem oluliste krediidiasutuste puhul), algatavad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus kooskõlastusmenetluse ja viivad läbi käesolevas suunises sätestatud seire, sealhulgas kaitseskeemiga seotud standardse seire.

II PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE KAITSESKEEMI HINDAMISE KOOSKÕLASTAMINE

Artikkel 4

Kooskõlastatud hindamine

Ilma, et see piiraks EKP ja riiklike pädevate asutuste vastutust artikli 1 lõikes 1 osutatud loa või vabastuse andmise eest, viiakse ühe ja sama hübriidkaitseskeemiga hõlmatud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste poolt üheaegselt esitatud taotluste hindamine läbi EKP ja asjaomase riikliku pädeva asutuse koostöös.

Artikkel 5

Kontrollrühm

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 kohase loa- või vabastuse taotluse saamisel moodustab EKP või asjaomane riiklik pädev asutus kontrollrühma ühe ja sama hübriidkaitseskeemiga hõlmatud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste esitatud taotluste hindamise kooskõlastamiseks.

2.   Kontrollrühma liikmeteks määrab EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus lõikes 1 osutatud taotluse esitanud krediidiasutuste igapäevase järelevalve eest vastutava järelevalveametniku ning süsteemi toimimise järelevalve eest vastutavad töötajad. Kontrollrühma koosseis ja liikmete arv sõltub kaitseskeemi liikmete arvust ning asjaomase olulise krediidiasutuse tähtsusest.

3.   Kontrollrühm jätkab oma tegevust kuni loa- või vabastuse taotluse osas pädeva asutuse otsuse vastuvõtmiseni.

Artikkel 6

Kontrollrühma koordinaatorid

1.   EKP või asjaomase kaitseskeemi liikmete otsese järelevalve eest vastutav riiklik pädev asutus määrab taotluste hindamise protsessi juhtimiseks koordinaatori.

2.   Kui erinevate ühiste järelevalverühmade järelevalve alla kuuluvad olulised krediidiasutused taotlevad ühte ja sama artikli 1 lõikes 1 sätestatud luba või vabastust, võivad ühised järelevalverühmad otsustada määrata ühise koordinaatori.

3.   Koordinaatorid vastutavad ajakava koostamise ning kontrollrühma ühise seisukoha kujundamiseks vajaliku tegevuse elluviimise eest.

Artikkel 7

Taotlustest teavitamine ja kontrollrühma moodustamine

1.   EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus teavitavad teineteist hübriidkaitseskeemi liikmeks olevate oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste esitatud taotlustest.

2.   Üheaegselt esitatud taotluste laekumisel määravad EKP ja riiklik pädev asutus oma kontrollrühma liikmed.

Artikkel 8

Taotluste hindamine

1.   EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus hindavad taotluste terviklikkust ja kohasust eraldi. Kui konkreetse taotluse hindamiseks on vaja täiendavat teavet, võivad pädevad asutused paluda taotlejal esitada vastavad andmed.

2.   EKP ja riiklik pädev asutus viivad asjaomaste taotluste hindamise läbi eraldi.

3.   Kontrollrühm vaatab üle taotluse eelhindamise tulemused ning annab lõpliku hinnangu, võttes kohastel juhtudel arvesse riigi haldusõiguses sätestatud tähtaegu.

4.   Kui kontrollrühma hinnangul vastavad kaitseskeemi taotlused ja organisatsiooniline raamistik artikli 1 lõike 1 sätetele, koostab kontrollrühm dokumendi, milles kirjeldab hindamise tulemusi ning kinnitab tingimustele vastavust. EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad kontrollrühma hinnangut arvesse loa või vabastuse andmise otsustamisel.

5.   Kui kontrollrühm taotluste hindamisel ühisele seisukohale ei jõua, võib asjaomase küsimuse esitada arutamiseks EKP järelevalvenõukogule. EKP järelevalvenõukogu arutelude tulemus ei piira EKP ja riikliku pädeva asutuse vastutust loa või vabastuse andmisel.

Artikkel 9

Otsused

1.   Ühisel hindamisel kokkulepitud tulemustel põhinevad EKP ja asjaomase riikliku pädeva asutuse otsuse eelnõud esitatakse heakskiitmiseks asjaomastele otsuseid tegevatele organitele, st EKP nõukogule oluliste krediidiasutuste taotluste puhul ja asjaomase riikliku pädeva asutuse otsuseid tegevale organile vähem oluliste krediidiasutuste taotluste puhul.

2.   Need otsused sätestavad aruandlusnõuded kaitseskeemi liikmete seiramiseks, ilma et see piiraks EKP ja asjaomase riikliku pädeva asutuse poolt seire käigus võimalike täiendavate nõuete kehtestamist.

III PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE KAITSESKEEMI SEIRE

Artikkel 10

Seire kooskõlastamine

1.   EKP ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme järelevalve eest vastutav riiklik pädev asutus teostavad kaitseskeemi riskide seire ja klassifitseerimise süsteemide regulaarset järelevalvet vastavat määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktile c ning järelevalvet, et kaitseskeem teostab oma riskikontrolli vastavalt artikli 113 lõike 7 punktile d.

2.   Ühetaoliste põhimõtete rakendamiseks seire läbiviimisel ja kõrgete järelevalvestandardite kohaldamisel kooskõlastavad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus seiretegevuse. Selleks koostavad EKP ja riiklik pädev asutus ajakohase töötajate nimekirja.

3.   EKP ja riiklik pädev asutus lepivad omavahel kokku seire teostamise tähtajad ja tegevused. Seiret viiakse läbi vähemalt üks kord aastas pärast eelmise majandusaasta konsolideeritud või koondaruannete koostamist ja kättesaadavaks tegemist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktile e.

Artikkel 11

Seire

1.   EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus teostavad oma pädevuse piires seiret asutusevälise tegevuse kaudu. Vajaduse korral võivad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus oma pädevuse piires viia läbi suunatud kohapealse kontrolli kaitseskeemi liikmeks olevates krediidiasutustes, et hinnata nende jätkuvat vastavust artikli 1 lõikes 1 osutatud lubade ja vabastuste tingimustele.

2.   Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi seire läbiviimisel võtavad EKP ja riiklik pädev asutus arvesse kättesaadavaid järelevalveandmeid kaitseskeemi liikmete kohta, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusi ja järelevalvearuandlust.

3.   EKP ja riiklik pädev asutus vaatavad igal aastal läbi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktis e sätestatud konsolideeritud/koondaruande, pöörates erilist tähelepanu kaitseskeemi vabadele vahenditele.

Artikkel 12

Seire tulemused

1.   EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus lepivad kokku seire tulemused ja järeldused ning asjakohastel juhtudel järelmeetmed, sealhulgas intensiivsema seire läbiviimine.

2.   Kui EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus ühisele seisukohale ei jõua, võib asjaomase küsimuse esitada arutamiseks EKP järelevalvenõukogule. EKP järelevalvenõukogu arutelude tulemus ei piira EKP ja riikliku pädeva asutuse vastutust asjaomase kaitseskeemi liikme usaldatavusjärelevalve teostamisel.

3.   Kui asjaolud viitavad artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastavusele ning vajadusele vaadata läbi kaitseskeemi või selle liikme kõlblikkus ja/või väljastatud load või vabastused, kooskõlastavad EKP ja riiklik pädev asutus oma tegevuse, mis võib asjakohastel juhtudel hõlmata ka lubade ja vabastuste kehtetuks tunnistamist või nende mitterakendamist.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud ühtse järelevalvemehhanismi pädevatele asutustele.

Artikkel 14

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub sellest ühtse järelevalvemehhanismi pädevatele asutustele teatamise päeval.

2.   Ühtse järelevalvemehhanismi pädevad asutused peavad käesolevat suunist järgima alates 2. detsembrist 2016.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3)  ELT L 11, 17.1.2015, lk 1.

(4)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(5)  Euroopa Keskpanga 4. novembri 2016. aasta suunis (EL) 2016/1994 põhimõtete kohta, millest lähtutakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide kõlblikuks tunnistamisel riiklike pädevate asutuste poolt usaldatavusjärelevalve eesmärgil vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 (EKP/2016/38) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 37).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

---