9.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 93/12

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/561,

7. aprill 2015,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses viinapuude istutuslubade andmise süsteemiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikleid 70, 72 ja artikli 145 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükk sisaldab viinapuude istutuslubade andmise süsteemi eeskirju, millega tühistatakse ja asendatakse alates 1. jaanuarist 2016 istutusõiguse üleminekurežiim, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (3) II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos. Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükis on sätestatud viinapuude istutuslubade andmise süsteemi kestuse, haldamise ja kontrolli eeskirjad ning määrusega antakse komisjonile õigus võtta vastu süsteemi haldamist ja kontrolli reguleerivaid rakendusakte. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos sätestatud istutusõiguste üleminekurežiim kehtib vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 230 lõike 1 punkti b alapunktile ii kuni 31. detsembrini 2015.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 62 on sätestatud liikmesriikidele üldine nõue anda viinapuude istutusluba tootjale, kes on esitanud taotluse viinapuude istutamiseks või taasistutamiseks. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 63 on ette nähtud uusistutuste kaitsemehhanism, mille kohaselt peavad liikmesriigid väljastama igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad 1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, kuid asjakohaste põhjenduste alusel võidakse kehtestada madalamad piirmäärad. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 64 on sätestatud lubade andmise eeskirjad uusistutuseks ning esitatud toetuskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumid, mida liikmesriigid võivad kohaldada.

(3)

Liidu tasandil tuleks kehtestada eeskirjad menetluse kohta, mida liikmesriigid peavad järgima kaitsemehhanismi käsitlevate otsuste langetamisel ning toetuskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumide valikul. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama otsuste langetamise tähtaegu ja teatavate otsuste tegemata jätmise tagajärgi.

(4)

Selguse huvides ja kõikides liikmesriikides ja viinamarjakasvatuspiirkondades ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaksid uusistutuseks lubade andmisega seotud eeskirjad hõlmama ka taotluste läbivaatamist, valikumenetlust ja lubade iga-aastast andmist. Sel viisil kohaldatakse uusistutuseks lube taotlevate tootjate suhtes samu eeskirju kogu liidus. Eeskirjade eesmärk on tagada süsteemi läbipaistev, õiglane ja õigeaegne toimimine ja vastavus veinisektori vajadustele. Ühtlasi peaksid eeskirjad kaitsma taotluse esitajaid ebavõrdsuse, liigsete viivituste ja ebaproportsionaalse halduskoormuse eest. Kuna veiniaasta algab 1. augustil, vastab uusistutuseks lubade andmine nimetatud kuupäevaks eelduste kohaselt hästi veinisektori vajadustele ja tagab, et viinapuid on võimalik istutada veel sama kalendriaasta jooksul. Tuleks kindlaks määrata sobiv kuupäev, et kõik liikmesriikide langetatud asjaomased otsused avaldataks õigeaegselt enne taotluste esitamise väljakuulutamist ja tootjad saaksid enne taotluse esitamist põhjalikult tutvuda kohaldatavate eeskirjadega.

(5)

Kui toetuskõlblike taotlustega hõlmatud hektarite koguarv ületab märkimisväärselt liikmesriikide poolt eraldatud hektarite arvu, võib see viia olukorrani, kus suur osa taotlejatest saab ainult väikese osa taotletud hektaritest ega kasuta seetõttu vastavaid lube, mistõttu nende suhtes võidakse kohaldada karistusi. Selliste olukordade lahendamiseks on asjakohane mitte kohaldada karistusi, kui antud load vastavad pindalale, mis on väiksem kui teatav osa taotletud pindalast. Lisaks tuleks vastavate lubade kaotamise vältimiseks võimaldada liikmesriikidel kanda need üle järgmisse aastasse või jagada need sama aasta sees ümber taotlejate vahel, kelle taotlust ei rahuldatud täielikult ja kes ei keeldunud antud lubadest.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 66 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/560 (4). artiklites 3 ja 4 on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse lubade andmist taasistutuseks samas põllumajanduslikus majapidamises. Ühtlasi tuleks liidu tasandil ette näha eeskirjad menetluse kohta, mida liikmesriigid peavad järgima taasistutuseks lube andes, ja ajaline raamistik, mille vältel liikmesriigid peavad kõnealused load andma. Et tootjad saaksid ületada samas põllumajanduslikus majapidamises taasistutust pärssivad fütosanitaar-, keskkonna- ja operatiivpiirangud, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada tootjatel esitada taotlus mõistliku, kuid piiratud aja jooksul pärast väljajuurimist. Võttes arvesse taasistutuslubadega seotud taotluste esitamisest ja menetlemisest liikmesriikidele ja tootjatele tekkivat halduskoormust, peaks olema võimalik esitada taotlus lihtsustatud menetluse kaudu erijuhtudel, kus taasistutatav ala vastab väljajuuritud alale või kus ei ole tehtud otsust taasistutust käsitlevate piirangute kohta.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 68 on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse lubade andmist enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguste lubadeks muutmise alusel. Liidu tasandil tuleks kehtestada eeskirjad menetluse kohta, mida liikmesriigid peavad kõnealuseid lube andes järgima. Taotluste esitamiseks ja menetlemiseks tuleks kehtestada ajakava, et liikmesriikidel oleks võimalik võtta vastu ja töödelda muutmistaotlusi asjakohasel viisil ja õigel ajal.

(8)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 62 lõikes 2 on sätestatud, et lube antakse tootja põllumajanduslikku majapidamisse kuuluva teatava ala jaoks, mis on taotluses kindlaks määratud. Asjakohaselt põhjendatud juhtudel peaks taotlejatel olema võimalik kõnealust kindlaks määratud ala loa kehtivusaja jooksul muuta. Teatavatel juhtudel peaks see võimalus olema siiski välistatud, et vältida viinapuude istutuslubade andmise süsteemist kõrvalehoidumist.

(9)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 4, artikli 64 lõikes 3, artikli 71 lõikes 3 ja artiklis 145 on sätestatud, et liikmesriigid peavad teavitama komisjoni viinapuude istutuslubade andmise süsteemi rakendamise teatavatest aspektidest. Tuleks kehtestada nõuded, et hõlbustada liikmesriikide poolset teabe edastamist kõnealuse süsteemi kõikide asjaomaste haldamis- ja kontrolliaspektide kohta, mis võimaldab süsteemi rakendamise asjakohast järelevalvet.

(10)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 62 on sätestatud vajadus kehtestada viinapuude istutuslubade andmise süsteemi rakendamise kontrollisätted. On vaja üldisi kontrollieeskirju, millega selgitatakse, et peamine süsteemile vastavuse kontrolli vahend on istandusregister ja et kontrolle tuleks teostada määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 59 sätestatud üldpõhimõtete kohaselt. Kõnealused eeskirjad peaksid pakkuma liikmesriikidele üldise raamistiku riikliku tasandi üksikasjalikumate sätete väljatöötamiseks, et vältida loata istutamist ja tagada, et järgitakse istutuslubade andmise süsteemi eeskirju, sealhulgas lubade kasutamise tähtaja järgimine, väljajuurimine eeldatava taasistutuse korral ja tootjate poolt lubade saamiseks võetud kohustuste täitmine.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Viinapuude istutusload

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükis sätestatud viinapuude istutuslube antakse alates 2016. aastast käesoleva määruse kohaselt.

Load hõlmavad uusistutust, taasistutust ja muudetavaid istutusõigusi.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 64 osutatud uusistutuseks antavaid lube antakse iga-aastaselt.

Artikkel 2

Eelnevad otsused uusistutuste jaoks eraldatava pindala kohta

1.   Kui liikmesriigid otsustavad piirata uusistutusteks eraldatavat, lubade vormis jaotatavat üldpindala vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõigetele 2 ja 3, avaldavad nad kõnealused otsused ja vastavad põhjendused hiljemalt 1. märtsiks.

2.   Kui liikmesriigid võtavad arvesse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 65 osutatud kutseorganisatsioonide või huvitatud tootjarühmade soovitusi, tuleb kõnealused soovitused esitada läbivaatamiseks piisava ajavaruga, enne kui asjaomane liikmesriik teeb lõikes 1 osutatud otsuse. Kõnealused soovitused avaldatakse samuti.

Artikkel 3

Viinapuude uusistutust käsitlevate lubade andmise kriteeriumid

Kui liikmesriigid otsustavad kasutada uusistutuseks lubade andmisel määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriume, tuleb kõnealused otsused avaldada hiljemalt 1. märtsiks.

Esimeses lõigus nimetatud otsused hõlmavad:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 teises lõigus ja delegeeritud määruse (EL) 2015/560 artikli 2 lõikes 1 loetletud ühe või enama kriteeriumi kohaldamist, sealhulgas asjakohaseid põhjendusi juhul, kui liikmesriigid otsustavad kohaldada artikli 64 lõike 1 punkti d;

b)	lubade andmiseks riiklikul tasandil eraldatud hektarite arvu: i) proportsionaalselt; ii) vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/560 artikli 2 lõikes 3 loetletud prioriteetsuskriteeriumidele.

Kui liikmesriigid kavatsevad kohaldada käesoleva artikli teise lõigu punkti b alapunktis ii osutatud prioriteetsuskriteeriume, peavad nad kindlaks määrama, millist kriteeriumi kohaldada. Liikmesriigid võivad samuti otsustada anda erineva kaalu igale valitud prioriteetsuskriteeriumile. Sellised otsused võimaldavad liikmesriikidel seada üksiktaotlused riiklikul tasandil punkti b alapunktis ii osutatud hektarite eraldamiseks pingeritta vastavalt sellele, mil määral taotlused vastavad valitud prioriteetsuskriteeriumidele.

Artikkel 4

Uusistutusi käsitlevad standardeeskirjad

Kui liikmesriigid ei avalda asjaomaseid otsuseid artiklites 2 ja 3 sätestatud tähtaegadeks, kohaldatakse vastava aasta kohta järgmisi uusistutuslubade andmisega seotud eeskirju:

a)	uusistutusteks väljastatakse lube pindalal, mis vastab 1 %-le kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1, ilma muude piiranguteta;

b)	hektarid jagatakse kõigi tingimustele vastavate taotlejate vahel proportsionaalselt pindalaga, mille jaoks nad luba taotlesid, kui taotletud pindala ületab eraldatud ala.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu kohaselt kohaldatavate eeskirjadega seotud teave avaldatakse.

Artikkel 5

Viinapuude uusistutust käsitlevate taotluste esitamine

1.   Kui artiklites 2 ja 3 osutatud otsused või artikli 4 teises lõigus osutatud teave on avaldatud, avavad liikmesriigid hiljemalt 1. mail vähemalt ühekuulise perioodi üksiktaotluste esitamiseks.

2.   Taotluses peab olema märgitud taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Kui ei ole tehtud otsust artikli 2 kohaste piirangute ega artikli 3 kohaste kriteeriumide kohta, võivad liikmesriigid vabastada taotlejad nõudest märkida taotlusesse taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

3.   Kui liikmesriigid otsustavad kasutada teatavaid kriteeriume viinapuude uusistutust käsitlevate lubade andmiseks, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 punktis c ja delegeeritud määruse (EL) 2015/560 artikli 2 lõikes 1 osutatud toetuskõlblikkuskriteeriumid: taotluses tuleb märkida viinamarjasaadus(ed), mida taotleja kavatseb uusistutatava(te)l ala(de)l toota, täpsustades, kas taotleja kavatseb toota üht või mitut alljärgnevat toodet: i) kaitstud päritolunimetusega veinid ii) kaitstud geograafilise tähisega veinid iii) geograafilise tähiseta veinid, sealhulgas veinid, millele on märgitud andmed viinamarjasordi kohta;

b)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis e osutatud prioriteetsuskriteerium; taotlused peavad sisaldama majandusalast teavet, millega näidatakse vastava projekti majanduslikku jätkusuutlikkust ühe või mitme delegeeritud määruse (EL) 2015/560 II lisa E osas osutatud põllumajandusliku investeerimisprojekti finantsanalüüsi standardmetoodika alusel;

c)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis f osutatud prioriteetsuskriteerium: taotlused peavad sisaldama majandusalast teavet, millega näidatakse potentsiaali konkurentsivõime suurendamiseks delegeeritud määruse (EL) 2015/560 II lisa F osas sätestatud kaalutluste alusel;

d)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis g osutatud prioriteetsuskriteerium: taotlused peavad sisaldama teavet, millega näidatakse potentsiaali geograafilise tähisega toodete kvaliteedi parandamiseks delegeeritud määruse (EL) 2015/560 II lisa G osas sätestatud tingimuste alusel;

e)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis h osutatud prioriteetsuskriteerium: taotlused peavad sisaldama teavet, millega näidatakse, et taotleja põllumajandusliku majapidamise suurus vastab taotluse esitamise ajal lävenditele, mille liikmesriigid kehtestavad delegeeritud määruse (EL) 2015/560 II lisa H osas esitatud sätete alusel;

f)	kui liikmesriigid nõuavad, et taotlejad võtaksid endale delegeeritud määruse (EL) 2015/560 I lisa A ja B osas, II lisa A, B, D, E, F ja G osas ning I osa II jaotises osutatud kohustusi seoses vastavate kriteeriumidega, peavad kõnealused kohustused sisalduma ka taotlustes.

Kui liikmesriikidel on võimalik koguda esimese lõigu punktides a–f märgitud mis tahes andmeid otse, võivad nad vabastada taotlejad kõnealuste andmete taotlusse lisamisest.

4.   Pärast lõikes 1 osutatud taotluste esitamise perioodi möödumist teavitavad liikmesriigid toetuskõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavaid taotlejaid sellest, et vastavalt liikmesriikide poolt artikli 3 kohaselt vastu võetud otsusele toetuskõlblikkuskriteeriumide kohta ei vasta nende taotlused kriteeriumidele. Kõnealused taotlused jäetakse kõrvale menetluse edasistest etappidest.

Artikkel 6

Lubade andmine viinapuude uusistutuseks

1.   Kui esitatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala ei ületa artikli 2 lõike 1 kohaselt eraldatud pindala(sid), annavad liikmesriigid load tootjate poolt taotletud kogu pindala ulatuses.

2.   Kui esitatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala ületab artikli 2 lõike 1 kohaselt eraldatud pindala(sid), kohaldavad liikmesriigid I lisas sätestatud valikumenetlust.

Kõnealuse valikumenetluse tulemuste põhjal annavad liikmesriigid hiljemalt 1. augustiks load väljavalitud taotlejatele. Kui toetuskõlblikke taotlusi ei ole täielikult rahuldatud, teavitatakse taotlejaid sellise otsuse põhjustest.

3.   Kui antud luba vastab vähem kui 50 %-le vastavas taotluses esitatud pindalast, võib taotleja keelduda loast ühe kuu jooksul pärast loa andmise kuupäeva.

Sellisel juhul ei kohaldata taotleja suhtes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 62 lõikes 3 osutatud halduskaristusi. Liikmesriigid võivad otsustada, et vastav arv hektareid eraldatakse samal aastal, hiljemalt 1. oktoobriks, nendele taotlejatele antavate lubade jaoks, kellele anti üksnes osa nende taotletud pindalast lõikes 2 osutatud valikumenetluse tulemuste kohaselt ja kes ei keeldunud vastavatest lubadest. Liikmesriigid võivad samuti otsustada eraldada kõnealused hektarid järgmisel aastal lisaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 sätestatud 1 protsendile kogu nende territooriumi viinapuude kasvualast.

Artikkel 7

Piirangud taasistutuseks lubade andmisele

1.   Kui liikmesriigid otsustavad piirata taasistutuseks lubade andmist määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõike 3 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/560 artikli 4 kohaselt piirkondades, mis vastavad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamise nõuetele, avaldavad nad kõnealused otsused hiljemalt 1. märtsiks.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 65 osutatud kutseorganisatsioonid või huvitatud tootjarühmad annavad soovitused, mida liikmesriik peab kõnealuse artikli kohaselt arvesse võtma, tehes seda piisava ajavaruga, et neid oleks võimalik enne esimeses lõigus osutatud otsuse tegemist läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik avaldab kõnealused soovitused.

2.   Lõikes 1 osutatud otsuseid kohaldatakse ühe aasta jooksul alates otsuste avaldamise kuupäevast.

Kui kutseorganisatsioonide või huvitatud tootjarühmade soovitus antakse kauemaks kui üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 65 teises lõigus, kohaldatakse kõnealuseid otsuseid samuti kuni kolm aastat.

Kui nimetatud kutseorganisatsioonid või huvitatud tootjarühmad ei esita asjaomaseid soovitusi läbivaatamiseks piisavalt aegsasti, nagu on sätestatud lõikes 1, või kui liikmesriigid ei avalda asjaomaseid otsuseid hiljemalt 1. märtsiks, annavad liikmesriigid taasistutuseks loa automaatselt, nagu on sätestatud artiklis 8.

Artikkel 8

Taasistutuseks lubade andmise menetlus

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõikes 1 osutatud taotlusi taasistutuslubade saamiseks võidakse esitada igal ajal selle veiniaasta jooksul, mil toimub väljajuurimine. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et taotlusi taasistutuslubade saamiseks võidakse esitada kuni väljajuurimisaastale järgneva teise veiniaasta lõpuni. Kui kõnealuseid ajapiiranguid ei järgita, ei anna liikmesriigid taasistutuseks luba.

Taotluses peab olema märgitud sama taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva(te) väljajuuritud ala(de) ja sellis(t)e taasistutatava(te) ala(de) täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Kui ei ole otsustatud kehtestada artikli 7 kohaseid piiranguid ja taotleja ei ole võtnud delegeeritud määruse (EL) 2015/560 I lisa A ja B osa punkti 2 alapunktis b ning II lisa B osa punktis 4 ja D osas sätestatud kohustusi, võivad liikmesriigid vabastada taotlejad nõudest märkida taotluses sellis(t)e taasistutatava(te) ala(de) täpne asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

Liikmesriigid annavad load automaatselt kolme kuu jooksul alates taotluste esitamisest. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kohaldada artiklites 5 ja 6 osutatud ajavahemikke vastavalt uusistutuseks taotluste esitamise ja lubade andmise suhtes.

2.   Kui taasistutatav ala vastab samale väljajuuritud alale või kui ei kehtestata artikli 7 lõike 1 kohaseid piiranguid, võidakse riigitasandil või liikmesriigi territooriumi teatavate osade suhtes kohaldada lihtsustatud menetlust. Sel juhul võib taasistutusloa andmise kuupäevana käsitada väljajuurimiskuupäeva. Selleks esitab asjaomane tootja hiljemalt selle veiniaasta lõpuks, mil väljajuurimine toimus, järelteatise, mida käsitatakse loataotlusena.

3.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõikes 2 osutatud taotlusi taasistutuslubade saamiseks võib esitada igal ajal kõnealuse aasta jooksul.

Taotlustes peab olema märgitud sama taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva(te) väljajuuritava(te) ala(de) ja sellis(t)e taasistutatava(te) ala(de) täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Taotlused peavad sisaldama ka kohustust juurida välja viinapuude kasvuala hiljemalt neljanda aasta lõpuks alates kuupäevast, mil istutati uued viinapuud. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

Liikmesriigid annavad load automaatselt kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kohaldada artiklites 5 ja 6 osutatud ajavahemikke vastavalt uusistutuseks taotluste esitamise ja lubade andmise suhtes.

Artikkel 9

Lubade andmise menetlus üleminekusätete kohaselt

1.   Tootjad esitavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 68 lõike 1 kohased istutusõiguste lubadeks muutmise taotlused alates 15. septembrist 2015.

Taotlustes peab olema märgitud taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad vabastada taotlejad nõudest märkida taotlusesse taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

2.   Kui liikmesriigid otsustavad vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 68 lõike 1 teisele lõigule pikendada istutusõiguste lubadeks muutmise taotluste esitamise perioodi kauemaks kui 31. detsember 2015, avaldavad nad sellise otsuse hiljemalt 14. septembriks 2015.

Sellisel juhul võib tootja esitada lubadeks muutmise taotlusi alates 15. septembrist 2015 kuni liikmesriikide poolt esimese lõigu kohaselt kindlaksmääratud perioodi lõpuni.

3.   Kui liikmesriigid on kontrollinud nende istutusõiguste kehtivust, mille lubadeks muutmist vastavalt lõigetele 1 ja 2 taotletakse, annavad nad load automaatselt. Muutmistaotluse esitamise ja lubade andmise vahele jääv ajavahemik ei ületa kolme kuud. Kui taotlus esitatakse enne 31. detsembrit 2015, algab kolmekuuline ajavahemik 1. jaanuaril 2016.

Artikkel 10

Loa saanud konkreetse ala muutmine

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid taotleja soovil otsustada, et viinapuid võib istutada põllumajandusliku majapidamise muul kui konkreetsel loa saanud alal, tingimusel et uue ala suurus hektarites on sama ja et luba kehtib jätkuvalt vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 62 lõikele 3.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui load on antud taotluses märgitud asukohaga seotud konkreetsetele toetuskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidele vastavuse alusel ja muutmistaotlus hõlmab uut konkreetset ala, mis asub eespool osutatud asukohast väljaspool.

Artikkel 11

Teatised

1.   Alates 2016. aastast esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 1. märtsiks järgmised teatised:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 145 lõikes 3 osutatud viinamarjakasvatuspiirkondi käsitlev teatis, milles käsitletakse olukorda eelmise veiniaasta 31. juuli seisuga. Kõnealune teatis esitatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud kujul;

b)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 4 ja artikli 64 lõikes 3 osutatud teatised. Kõnealused teatised esitatakse käesoleva määruse III lisas sätestatud kujul;

c)	teatis, mis hõlmab käesoleva määruse artiklis 7 osutatud, liikmesriikide määratud piiranguid samas põllumajanduslikus majapidamises taasistutamise kohta. Kõnealune teatis esitatakse käesoleva määruse VI lisas (tabel A) sätestatud kujul;

d)	käesoleva määruse artiklites 2 ja 7 osutatud kutseorganisatsioonide või huvitatud tootjarühmade ajakohastatud riiklik loetelu;

e)

teatis kindlaks tehtud ilma loata istutatud viinapuude kasvuala üldpindala, samuti loata välja juuritud alade üldpindala kohta, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 71 lõikes 3. Kõnealune teatis hõlmab eelmist veiniaastat. Esimene teatis esitatakse esimest korda hiljemalt 1. märtsiks 2017 ja see hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. juulini 2016. Kõnealune teatis esitatakse käesoleva määruse IV lisas sätestatud kujul;

f)	kui liikmesriigid otsustavad kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis h osutatud prioriteetsuskriteeriumi, delegeeritud määruses (EL) 2015/560 II lisa H osas osutatud, põllumajanduslike majapidamiste miinimum- ja maksimumsuurust käsitlevad piirmäärad.

2.   Alates 2016. aastast esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 1. novembriks järgmised teatised:

a)

teatis, mis hõlmab uusistutuslubade saamiseks esitatud taotlusi, eelmisel veiniaastal käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 või 2 kohaselt tegelikult antud lube, lube, millest taotlejad on keeldunud, ja teistele taotlejatele käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt enne 1. oktoobrit antud lube. Kõnealused teatised esitatakse käesoleva määruse V lisas sätestatud kujul;

b)

teatis eelmisel veiniaastal taasistutuseks antud lubade kohta, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 8. Esimene teatis esitatakse hiljemalt 1. novembriks 2016 ja see hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. juulini 2016. Kõnealune teatis esitatakse käesoleva määruse VI lisas (tabel B) sätestatud kujul;

c)

teatis eelmisel veiniaastal kehtivate istutusõiguste lubadeks muutmise alusel antud lubade kohta, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 9. Kõnealune teatis esitatakse VII lisas (tabel B) sätestatud kujul ja üksnes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 68 lõikes 1 osutatud muutmistähtaja või liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud tähtaja lõpule järgneva aasta 1. novembrini.

3.   Liikmesriigid, kes vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 67 lõikes 2 sätestatud tingimustele, teavitavad komisjoni 31. juuliks 2015 oma otsusest mitte rakendada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 67 lõike 2 kohast viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi.

4.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 15. septembriks 2015 istutusõiguste lubadeks muutmise tähtajast vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 2. Kõnealune teatis esitatakse käesoleva määruse VII lisas (tabel A) sätestatud kujul.

5.   Käesolevas artiklis osutatud teatised, teave ja loetelud esitatakse komisjonile kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (5).

6.   Kui liikmesriik ei täida lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid või kui asjaomane teave näib vale, võib komisjon seoses veinisektoriga peatada osa või kõik määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 17 osutatud igakuistest maksetest, kuni teatis on nõuetekohaselt esitatud.

7.   Liikmesriigid säilitavad esitatud teavet käesoleva artikli kohaselt vähemalt kümme aastat alates veiniaastast, mil teave esitati.

8.   Käesolevas artiklis sätestatud kohustused ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1337/2011 (6).

Artikkel 12

Kontrollid

1.   Liikmesriigid rakendavad kontrolle vajalikul määral, et tagada määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükis, delegeeritud määruses (EL) 2015/560 ja käesolevas määruses sätestatud viinapuude istutuslubade andmise süsteemi eeskirjade nõuetekohane kohaldamine.

2.   Et kontrollida vastavust lõikes 1 osutatud eeskirjadele, kasutavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 145 nimetatud istandusregistrit.

3.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklit 59 kohaldatakse mutatis mutandis viinapuude istutuslubade andmise süsteemi suhtes.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560, 15. detsember 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinapuude istutuslubade andmise süsteemiga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(5)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1337/2011, 13. detsember 2011, mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ (ELT L 347, 30.12.2011, lk 7).

---

---

---

---

---

---

---

---