Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012R1219

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1219/2012, 12. detsember 2012 , millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute jaoks

    ELT L 351, 20.12.2012, p. 40–46 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1219/oj

    20.12.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 351/40


    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1219/2012,

    12. detsember 2012,

    millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute jaoks

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Lissaboni lepingu jõustumise järel kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ühise kaubanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste nimekirja. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 3 lõike 1 punktile e on ühine kaubanduspoliitika Euroopa Liidu ainupädevuses. Järelikult võib selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 2 lõikele 1 võivad liikmesriigid seda teha ainult liidu volitusel.

    (2)

    Lisaks on ELi toimimise lepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühised eeskirjad kapitali liikumise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning siia hulka kuulub ka investeeringutega seotud kapitali liikumine. Liikmesriikide sõlmitud rahvusvahelised lepingud välisinvesteeringute kohta võivad neid eeskirju mõjutada.

    (3)

    Käesoleva määrusega ei piirata ELi toimimise lepingu kohast pädevuse jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel.

    (4)

    Lissaboni lepingu jõustumise ajal oli liikmesriikidel märkimisväärsel hulgal kahepoolseid investeerimislepinguid kolmandate riikidega. ELi toimimise leping ei sisalda selgesõnalisi üleminekusätteid selliste lepingute kohta, mis nüüd kuuluvad liidu ainupädevusse. Lisaks võivad mõned neist lepingutest sisaldada sätteid, mis mõjutavad ELi toimimise lepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühiseid eeskirju kapitali liikumise kohta.

    (5)

    Kuigi kahepoolsed investeerimislepingud jäävad rahvusvahelise avaliku õiguse alusel liikmesriikidele siduvaks ning need asendatakse järk-järgult liidu samasisuliste lepingutega, nõuavad nende jätkuva kehtivuse tingimused ning nende seos liidu investeerimispoliitikaga asjakohast korraldamist. See seos areneb edasi sedamööda, kuidas liit oma pädevust teostab.

    (6)

    Liidu investorite ja nende kolmandates riikides tehtud investeeringute ning ka välisinvestoreid ja -investeeringuid vastu võtvate liikmesriikide huvides peaksid kahepoolsed investeerimislepingud, milles määratakse kindlaks ja garanteeritakse investeerimistingimused, jõusse jääma ning need tuleks järk-järgult asendada liidu investeerimislepingutega, milles nähakse ette kõrged investeeringute kaitse standardid.

    (7)

    Käesolevas määruses tuleks käsitleda enne 1. detsembrit 2009 allkirjastatud liikmesriikide kahepoolsete investeerimislepingute staatust liidu õiguses. Nimetatud lepingud võivad käesoleva määruse kohaselt kas jõusse jääda või jõustuda.

    (8)

    Käesolevas määruses tuleks sätestada ka tingimused, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus sõlmida ja/või jätta jõusse kahepoolseid investeerimislepinguid, mis on allkirjastatud 1. detsembri 2009. aasta ja 9. jaanuari 2013. aasta vahelisel ajavahemikul.

    (9)

    Lisaks tuleks käesolevas määruses sätestada tingimused, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus muuta või sõlmida kahepoolseid investeerimislepinguid kolmandate riikidega pärast 9. jaanuari 2013.

    (10)

    Kui liikmesriigid jätavad kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud käesoleva määruse kohaselt jõusse või kui liikmesriikidele antakse luba läbirääkimiste alustamiseks selliste lepingute sõlmimise üle või luba nende sõlmimiseks, ei tohiks see takistada liidul investeerimislepingute üle läbirääkimiste pidamist ega kõnealuste lepingute sõlmimist.

    (11)

    Liikmesriikidelt nõutakse vajalike meetmete võtmist, et kõrvaldada vastuolud liidu õigusega, kui sellised vastuolud esinevad nende ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes. Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks piirata ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist juhul, kui liikmesriik ei ole täitnud oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

    (12)

    Eeskätt peaks käesolevast määrusest tulenev kahepoolsete investeerimislepingute muutmise või sõlmimise luba võimaldama liikmesriikidel lahendada käesolevas määruses käsitletavaid vastuolusid oma kahepoolsete investeerimislepingute ja liidu õiguse vahel, välja arvatud juhul, kui vastuolud tulenevad pädevuse jagunemisest liidu ja selle liikmesriikide vahel.

    (13)

    Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandes tuleks muu hulgas käsitleda, kas III peatüki kohaldamist on vaja jätkata. Kui aruandes soovitatakse lõpetada III peatüki sätete kohaldamine või kõnealuseid sätteid muuta, võib koos aruandega esitada asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

    (14)

    Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et konfidentsiaalseks peetavat teavet käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2).

    (15)

    Käesolev määrus ei peaks hõlmama liikmesriikide vahelisi investeerimislepinguid.

    (16)

    On vaja ette näha teatav kord, mis tagaks, et käesoleva määruse alusel jõusse jäetavad kahepoolsed investeerimislepingud jäävad toimima, sealhulgas ka vaidluste lahendamise osas, austades samal ajal liidu ainupädevust.

    (17)

    Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (3).

    (18)

    Konkreetselt tuleks kõnealused volitused anda komisjonile, arvestades et artiklites 9, 11 ja 12 sätestatud menetlused annavad liikmesriikidele loa tegutseda liidu ainupädevusse kuuluvates valdkondades ning asjaomased otsused peab võtma liidu tasandil.

    (19)

    Artiklite 9, 11 ja 12 kohaste lubade andmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, arvestades et kõnealuseid lubasid antakse käesolevas määruses selgelt kindlaks määratud kriteeriumite alusel,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I   PEATÜKK

    REGULEERIMISALA

    Artikkel 1

    Reguleerimisese ja reguleerimisala

    1.   Piiramata ELi toimimise lepingus sätestatud pädevuse jagunemist, reguleeritakse käesoleva määrusega liikmesriikide kahepoolsete investeerimislepingute staatust liidu õiguses ning kehtestatakse tingimused ja menetlused, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel kahepoolseid investeerimislepinguid muuta või sõlmida.

    2.   Käesolevas määruses tähendab termin „kahepoolne investeerimisleping” kolmanda riigiga sõlmitud mis tahes lepingut, mis sisaldab investeeringute kaitse sätteid. Käesolev määrus hõlmab üksnes kahepoolsete investeerimislepingute neid sätteid, mis käsitlevad investeeringute kaitset.

    II   PEATÜKK

    OLEMASOLEVATE KAHEPOOLSETE INVESTEERIMISLEPINGUTE JÕUSSE JÄTMINE

    Artikkel 2

    Komisjoni teavitamine

    Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 8. veebruariks 2013 või 30 päeva jooksul pärast nende liiduga ühinemise kuupäeva kõikidest sellistest kahepoolsetest investeerimislepingutest, mille nad on allkirjastanud kolmandate riikidega enne 1. detsembrit 2009 või enne nende ühinemiskuupäeva, vastavalt sellele, kumb on hilisem, mida nad soovivad käesoleva peatüki alusel kas jõusse jätta või jõustuda lasta. Sellistele teadetele lisatakse ka kõnealuste kahepoolsete investeerimislepingute koopiad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ka kõnealuste lepingute staatuse mis tahes hilisematest muudatustest.

    Artikkel 3

    Lepingute jõusse jätmine

    Ilma et see piiraks liikmesriikidel muude liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmist, võivad käesoleva määruse artikli 2 kohaselt teavitatud kahepoolsed investeerimislepingud jääda jõusse või jõustuda ELi toimimise lepingu ja käesoleva määruse kohaselt seni, kuni liidu ja sama kolmanda riigi vahel jõustub kahepoolne investeerimisleping.

    Artikkel 4

    Avaldamine

    1.   Iga 12 kuu järel avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas loetelu kahepoolsetest investeerimislepingutest, millest on teavitatud artikli 2, artikli 11 lõike 6 või artikli 12 lõike 6 kohaselt.

    2.   Esimene käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kahepoolsete investeerimislepingute loetelu avaldatakse hiljemalt kolm kuud pärast artiklis 2 sätestatud teavitamise tähtaega.

    Artikkel 5

    Hindamine

    Komisjon võib artikli 2 kohaselt teavitatud kahepoolseid investeerimislepinguid hinnata, analüüsides seda, kas mõni kõnealuste lepingute sätetest kujutab liidule tõsist takistust kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamisel kahepoolsete investeerimislepingute üle või kõnealuste lepingute sõlmimisel, pidades silmas artikli 2 kohaselt teavitatud kahepoolsete investeerimislepingute järkjärgulist asendamist.

    Artikkel 6

    Koostöökohustus

    1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 2 kohaselt teavitatud kahepoolsete investeerimislepingute sätted ei kujutaks liidule tõsist takistust läbirääkimiste pidamisel kolmandate riikidega kahepoolsete investeerimislepingute üle või kõnealuste lepingute sõlmimisel, pidades silmas artikli 2 kohaselt teavitatud kahepoolsete investeerimislepingute järkjärgulist asendamist.

    2.   Kui komisjon teeb kindlaks, et artikli 2 kohaselt teavitatud kahepoolse investeerimislepingu säte või sätted on liidule tõsiseks takistuseks läbirääkimiste pidamisel kolmandate riikidega kahepoolsete investeerimislepingute üle või kõnealuste lepingute sõlmimisel, pidades silmas artikli 2 kohaselt teavitatud kahepoolsete investeerimislepingute järkjärgulist asendamist, alustavad komisjon ja asjaomane liikmesriik omavahel viivitamata konsulteerimist ja koostööd, et määrata kindlaks asjakohased meetmed kõnealuse probleemi lahendamiseks. Konsulteerimine ei kesta kauem kui 90 päeva.

    3.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib komisjon 60 päeva jooksul pärast konsulteerimise lõppemist teatada asjakohastest meetmetest, mida kõnealune liikmesriik peab võtma lõikes 2 osutatud takistuste kõrvaldamiseks.

    III   PEATÜKK

    LUBA MUUTA VÕI SÕLMIDA KAHEPOOLSEID INVESTEERIMISLEPINGUID

    Artikkel 7

    Luba muuta või sõlmida kahepoolset investeerimislepingut

    Kui artiklites 8–11 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, on liikmesriigil lubatud alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi, et muuta olemasolevat kahepoolset investeerimislepingut või sõlmida uus.

    Artikkel 8

    Komisjoni teavitamine

    1.   Kui liikmesriik kavatseb alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi, et muuta või sõlmida kahepoolset investeerimislepingut, teavitab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjoni.

    2.   Lõikes 1 osutatud teatele lisatakse asjakohased dokumendid ja märge sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse või mida uuesti läbi räägitakse, läbirääkimiste eesmärk ja muu asjakohane teave.

    3.   Lõikes 1 osutatud teade edastatakse vähemalt viis kuud enne seda, kui algavad ametlikud läbirääkimised.

    4.   Kui liikmesriigi edastatud teave ei ole piisav, et anda artikli 9 kohaselt luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks, võib komisjon taotleda lisateavet.

    5.   Kui artiklis 14 sätestatud konfidentsiaalsusnõudest ei tulene teisiti, teeb komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate ning taotluse korral ka sellele lisatud dokumendid kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

    Artikkel 9

    Luba alustada ametlikke läbirääkimisi

    1.   Komisjon annab liikmesriikidele loa alustada kolmanda riigiga ametlikke läbirääkimisi, et muuta või sõlmida kahepoolset investeerimislepingut, välja arvatud juhul, kui ta jõuab järeldusele, et kõnealuste läbirääkimiste alustamine:

    a)

    oleks vastuolus liidu õigusega osas, mis läheb kaugemale vastuoludest, mis tulenevad pädevuse jagunemisest liidu ja selle liikmesriikide vahel;

    b)

    oleks üleliigne, kuna komisjon on esitanud või on otsustanud esitada soovituse alustada asjaomase kolmanda riigiga läbirääkimisi vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 3;

    c)

    oleks vastuolus liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, nii nagu need on välja töötatud Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükis ette nähtud üldsätete kohaselt, või

    d)

    kujutaks tõsist takistust läbirääkimiste pidamisele kolmandate riikide ja liidu vahel kahepoolsete investeerimislepingute üle või kõnealuste lepingute sõlmimisele.

    2.   Lõikes 1 osutatud loa andmise osana võib komisjon nõuda, et liikmesriik hõlmaks läbirääkimistel ja lisaks tulevasse kahepoolsesse investeerimislepingusse või jätaks läbirääkimistelt ja tulevasest lepingust välja teatavad sätted, mida on vaja kooskõla tagamiseks liidu investeerimispoliitikaga või liidu õigusega.

    3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud luba antakse artikli 16 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Komisjon teeb otsuse 90 päeva jooksul alates artiklis 8 osutatud teate saamisest. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 90-päevast tähtaega lisateabe laekumise kuupäevast.

    4.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 3 kohaselt tehtud otsustest.

    5.   Kui komisjon otsustab lõike 1 kohaselt luba mitte anda, teavitab ta asjaomast liikmesriiki ja põhjendab loa andmisest keeldumist.

    Artikkel 10

    Komisjoni osalemine läbirääkimistel

    Komisjoni hoitakse kahepoolse investeerimislepingu muutmise või sõlmimise üle peetavate läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste edenemise ja tulemustega ning komisjon võib avaldada soovi osaleda liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel investeeringut käsitlevatel läbirääkimistel.

    Artikkel 11

    Luba kirjutada alla ja sõlmida kahepoolne investeerimisleping

    1.   Enne kahepoolsele investeerimislepingule allakirjutamist teatab asjaomane liikmesriik komisjonile läbirääkimiste tulemustest ning edastab komisjonile asjaomase lepingu teksti.

    2.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka selliste kahepoolsete investeerimislepingute suhtes, mille üle peeti läbirääkimisi enne 9. jaanuari 2013, kuid mille suhtes ei kohaldata artiklis 2 või artiklis 12 ette nähtud teavitamiskohustust.

    3.   Teate saamisel hindab komisjon seda, kas läbirääkimiste tulemusel koostatud kahepoolne investeerimisleping on vastuolus artikli 9 lõigete 1 ja 2 nõuetega.

    4.   Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel on koostatud kahepoolne investeerimisleping, mis ei ole vastuolus artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega, annab ta liikmesriigile loa kõnealusele lepingule alla kirjutada ja see sõlmida. Selliste lepingute suhtes kohaldatakse artikleid 3, 5 ja 6, justkui neist oleks teavitatud artikli 2 kohaselt.

    5.   Käesoleva artikli lõike 4 kohane otsus tehakse artikli 16 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Komisjon teeb otsuse 90 päeva jooksul käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teate saamisest. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 90-päevase tähtaja kulgemist lisateabe laekumise kuupäevast.

    6.   Kui komisjon otsustab lõike 4 kohaselt loa anda, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kahepoolse investeerimislepingu sõlmimisest ja jõustumisest ning kõnealuse lepingu staatuse mis tahes hilisematest muudatustest.

    7.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 4 kohaselt tehtud otsustest.

    8.   Kui komisjon otsustab lõike 4 kohaselt luba mitte anda, teavitab ta asjaomast liikmesriiki ja põhjendab loa andmisest keeldumist.

    IV   PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 12

    Liikmesriikide poolt 1. detsembri 2009 ja 9. jaanuari 2013 vahelisel ajavahemikul allkirjastatud lepingud

    1.   Kui liikmesriik on allkirjastanud 1. detsembri 2009. aasta ja 9. jaanuari 2013. aasta vahelisel ajavahemikul kahepoolse investeerimislepingu, teavitab asjaomane liikmesriik hiljemalt 8. veebruariks 2013 komisjoni sellistest lepingutest, mida ta soovib jätta jõusse või jõustuda lasta. Teatele lisatakse kõnealuste lepingute koopiad.

    2.   Teate saamisel hindab komisjon, kas käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teavitatud kahepoolne investeerimisleping on vastuolus artikli 9 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetega.

    3.   Kui komisjon leiab, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teavitatud kahepoolne investeerimisleping ei ole vastuolus artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetega, annab ta loa selline leping jõusse jätta või lasta sel jõustuda liidu õiguse kohaselt.

    4.   Komisjon teeb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsuse 180 päeva jooksul käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate saamise kuupäevast. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 180-päevase tähtaja kulgemist lisateabe laekumise kuupäevast. Käesoleva artikli lõike 3 kohane otsus tehakse artikli 16 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

    5.   Kui kahepoolne investeerimisleping ei ole lõike 3 kohaselt lubatud, ei astu liikmesriigid edasisi samme kõnealuse lepingu sõlmimiseks ning võtavad tagasi või tühistavad juba tehtud sammud.

    6.   Kui komisjon annab loa käesoleva artikli lõike 3 kohaselt, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kahepoolse investeerimislepingu jõustumisest ja kõnealuse lepingu staatuse mis tahes hilisematest muudatustest. Selliste lepingute suhtes kohaldatakse artikleid 3, 5 ja 6, justkui neist oleks teavitatud artikli 2 kohaselt.

    7.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 3 kohaselt tehtud otsustest.

    8.   Kui komisjon ei anna lõike 3 kohaselt luba, teavitab ta asjaomast liikmesriiki ja põhjendab loa andmisest keeldumist.

    Artikkel 13

    Liikmesriikide tegutsemine liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise kahepoolse investeerimislepingu puhul

    Kui kahepoolne investeerimisleping kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, siis asjaomane liikmesriik:

    a)

    teatab komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest nõupidamistest, mis toimuvad lepingu sätete alusel. Komisjonile edastatakse nõupidamise päevakord ja kogu asjakohane teave, mis aitab tal neil nõupidamistel arutusele tulevaid teemasid mõista. Komisjon võib nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet. Kui arutusele tulev küsimus võib mõjutada investeeringuid käsitleva liidu poliitika ja sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitika rakendamist, võib komisjon nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks ettenähtud seisukoha;

    b)

    teatab komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest talle tehtud avaldustest selle kohta, et konkreetne meede on kahepoolse investeerimislepinguga vastuolus. Samuti teatab liikmesriik komisjonile viivitamata kõikidest kõnealuse lepingu alusel esitatud vaidluste lahendamise taotlustest, niipea kui liikmesriik sellistest taotlustest teada saab. Liikmesriik ja komisjon teevad igakülgset koostööd ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tõhus kaitse, mille hulka võib asjakohasel juhul kuuluda ka komisjoni osalemine menetluses;

    c)

    taotleb enne kahepoolses investeerimislepingus sisalduva kolmanda riigi vastu suunatud vaidluste lahendamise mis tahes asjaomase mehhanismi käivitamist komisjoni nõusolekut ning kui komisjon seda taotleb, siis käivitab ta sellise mehhanismi. Selliste mehhanismide hulka kuuluvad konsultatsioonid kahepoolse investeerimislepingu teise poolega ja vaidluste lahendamine, kui see on lepinguga ette nähtud. Liikmesriik ja komisjon teevad vastavate mehhanismide raames ette nähtud menetluste läbiviimisel igakülgselt koostööd, mille hulka võib asjakohasel juhul kuuluda ka komisjoni osalemine vastavas menetluses.

    Artikkel 14

    Konfidentsiaalsus

    Kui liikmesriigid teatavad artiklite 8 ja 11 kohaselt komisjonile läbirääkimistest ja nende tulemustest, võivad nad märkida, kas mingit esitatud teavet tuleb käsitada konfidentsiaalsena ning kas seda võib jagada teiste liikmesriikidega.

    Artikkel 15

    Läbivaatamine

    1.   Komisjon esitab hiljemalt 10. jaanuariks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

    2.   Aruanne sisaldab ülevaadet III peatüki alusel taotletud ja antud lubadest ning ülevaadet vajadusest jätkata kõnealuse peatüki kohaldamist.

    3.   Kui aruandes soovitatakse III peatüki kohaldamine lõpetada või selle sätteid muuta, lisatakse sellele aruandele asjakohane seadusandlik ettepanek.

    Artikkel 16

    Komiteemenetlus

    1.   Komisjoni abistab investeerimislepingute komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

    2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

    Artikkel 17

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 12. detsember 2012

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    M. SCHULZ

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    A. D. MAVROYIANNIS


    (1)  Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 352 E, 16.11.2012, lk 23). Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

    (2)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

    (3)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


    EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI AVALDUS

    Asjaolu, et käesolevas määruses, sealhulgas põhjendustes 17, 18 ja 19, nähakse ette määruses (EL) nr 182/2011 osutatud menetluste kasutamine, ei kujuta pretsedenti tulevaste määruste jaoks, millega lubatakse liidul anda ELi toimimise lepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt liikmesriikidele volitused menetleda ja võtta vastu õiguslikult siduvaid akte liidu ainupädevuse valdkonnas. Lisaks ei käsitleta asjaolu, et käesolevas määruses kasutatakse nõuandemenetlust ja mitte kontrollimenetlust, pretsedendina tulevaste määruste jaoks, millega luuakse ühise kaubanduspoliitika raamistik.


    Top