Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32012R0225

Komisjoni määrus (EL) nr 225/2012, 15. märts 2012 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa nende ettevõtete tunnustamise osas, mis viivad turule söödana kasutatavaid taimeõlidest ja segarasvadest saadud tooteid, ning õlide, rasvade ja nendest saadud toodete tootmise, ladustamise ja transpordiga ning nende dioksiinisisalduse kontrollimisega seotud erinõuete osas EMPs kohaldatav tekst

ELT L 77, 16.3.2012, p. 1–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/225/oj

16.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 225/2012,

15. märts 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa nende ettevõtete tunnustamise osas, mis viivad turule söödana kasutatavaid taimeõlidest ja segarasvadest saadud tooteid, ning õlide, rasvade ja nendest saadud toodete tootmise, ladustamise ja transpordiga ning nende dioksiinisisalduse kontrollimisega seotud erinõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded, (1) eriti selle artikli 27 punkte b ja f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 183/2005 on sätestatud üldised söödahügieenialased eeskirjad, tingimused ja kord, et tagada selliste nõuete järgimine töötlemisel, millega minimeeritakse ja kontrollitakse võimalikke ohte. Söödakäitlemisettevõtted peavad olema pädeva asutuse juures registreeritud või pädeva asutuse poolt tunnustatud. Söödaahela järgmistel etappidel tegutsevad söödakäitlemisettevõtted peavad sööta hankima üksnes registreeritud või tunnustatud ettevõtetest.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 767/2009 (sööda turuleviimise ja kasutamise kohta) (2) kohaselt võib turule viia ainult sööta, mis on ohutu ja mille märgistusel on selgelt nimetatud sööda tüüp. 16. juuni 2011. aasta komisjoni määruses (EL) nr 575/2011 (söödamaterjalide kataloogi kohta) (3) on märgistamise eesmärgil esitatud konkreetsete söödamaterjalide üksikasjalikud kirjeldused.

(3)

Nende nõuete koosmõju peaks tagama jälgitavuse ja tarbijakaitse kõrge taseme kogu sööda- ja toiduahelas.

(4)

Ametlike kontrollide ja söödakäitlejate tehtud kontrollide tulemusena on selgunud, et teatavaid õlisid, rasvu ja nendest saadud tooteid, mis ei ole mõeldud söödana kasutamiseks, on söödamaterjalina kasutatud ning seetõttu on söötade dioksiinisisaldus ületanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivis 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) (4) sätestatud piirnormi. Saastunud söödaga toidetud loomadest saadud toiduained võivad seepärast ohustada inimeste tervist. Saastunud sööda ja toidu turult kõrvaldamine võib lisaks kaasa tuua rahalise kahju.

(5)

Söödahügieeni parandamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust vastavalt määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 lõikele 2, peaksid ettevõtted, mis töötlevad eelnevalt töötlemata taimeõlisid, valmistavad taimsetest õlidest saadud tooteid ja segavad rasvu, saama selle määruse kohase tunnustuse, kui kõnealused tooted on mõeldud kasutamiseks söödana.

(6)

Tuleks sätestada nende söödamaterjalide tootmise, märgistamise, ladustamise ja transpordi erinõuded, et võtta arvesse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) rakendamisel saadud kogemusi.

(7)

Tõhusam dioksiiniseire hõlbustaks nõuete rikkumise tuvastamist ja söödaalaste õigusnormide jõustamist. On vaja sätestada söödakäitlejate kohustus kontrollida rasvade, õlide ja nendest saadud toodete dioksiini- ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldust, et vähendada saastunud toodete toiduahelasse sattumise ohtu, ning seega toetataks strateegiat ELi kodanike dioksiiniga kokkupuute vähendamiseks. Dioksiinisaaste oht peaks olema seirekava koostamise aluseks. Söödakäitlejad vastutavad selle eest, et turule lastav sööt oleks ohutu. Seega peaksid nemad kandma ka kõik analüüsikulud. Proovivõttu ja analüüsi käsitlevad üksikasjaliku sätted, mida käesolevasse määrusesse ei ole lisatud, peaksid jääma liikmesriikide pädevusse. Peale selle julgustatakse liikmesriike keskenduma selliste söödakäitlejate kontrollimisele, kelle suhtes dioksiiniseiret ei kohaldata, kuid kes hangivad eespool nimetatud tooteid.

(8)

Kohustuslik riskipõhine seiresüsteem ei tohi mõjutada söödakäitleja kohustust täita söödahügieeni käsitlevate ELi õigusaktide nõudeid. See tuleks muuta osaks headest hügieenitavadest ja HACCP-süsteemist. Pädev asutus peaks seda söödakäitleja tunnustamise raames kontrollima. Söödakäitleja peaks oma riskianalüüsi korrapärasel läbivaatamisel arvesse võtma dioksiiniseire tulemusi.

(9)

Dioksiinianalüüsi tegevatel laboritel peaks olema kohustus teatada direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud piirnorme ületavatest tulemustest mitte ainult söödakäitlejale, vaid ka pädevale asutusele, et suurendada läbipaistvust; see kohustus ei vabasta söödakäitlejaid pädeva asutuse teavitamise kohustusest.

(10)

Selleks et kontrollida kohustuslikku dioksiiniseiret käsitlevate sätete tõhusust ja seire integreerimist söödakäitlejate HACCP-süsteemi, tuleks ette näha läbivaatamine kahe aasta pärast.

(11)

Pädevatele asutustele ja söödakäitlejate tuleks anda piisavalt aega käesoleva määruse nõuetele vastavate kohanduste tegemiseks.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. septembrist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. märts 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(2)  ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(3)  ELT L 159, 17.6.2011, lk 25.

(4)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

LISA

Määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa pealkirja järele lisatakse järgmine jagu:

„MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „partii”– identifitseeritav sööda kogus, millel on ühised tunnused, näiteks päritolu, sort, pakendi tüüp, pakendaja, kaubasaatja või märgistamine; tootmisprotsessi kontekstis on partii toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud järjest ja koos ladustatud;

b)   „taimeõlidest saadud toode”– mis tahes toode, mis on saadud töötlemata või kasutatud taimeõlist õlikeemilise või biodiisli töötlemise või destilleerimise või keemilise või füüsilise rafineerimise tulemusena, v.a rafineeritud õli;

c)   „rasvade segamine”– toorõlide, rafineeritud õlide, loomsete rasvade, toiduainetööstuses kasutatud õlide ja/või nendest saadud toodete segamine eesmärgiga toota segaõli või -rasva, v.a üksnes järjestikuste partiide ladustamine.”

2)

Jaole „EHITISED JA VAHENDID” lisatakse järgmine punkt:

„10.

Ettevõtted, mis tegelevad söödas kasutatavate toodete turule viimiseks ühe või mitmega järgmistest toimingutest, peavad saama artikli 10 lõike 3 kohase tunnustuse:

a)

töötlemata taimeõli töötlemine, v.a need, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 852/2004 reguleerimisalasse;

b)

rasvhapete õlikeemiline tootmine;

c)

biodiisli tootmine;

d)

rasvade segamine.”

3)

Jaole „TOOTMINE” lisatakse järgmised punktid:

„7.

Rasvu segavad ettevõtted, mis viivad turule söödaks mõeldud tooteid, hoiavad kõiki söödaks mõeldud tooteid füüsiliselt eraldi muuks otstarbeks kasutatavatest toodetest, v.a juhul, kui viimati nimetatud on kooskõlas:

—

käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 lõike 2 nõuetega ning

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (1) I lisaga.

8.

Toodete märgistusel peab olema selgelt märgitud, kas toode on mõeldud kasutamiseks söödana või muul otstarbel. Kui tootja väidab, et teatav tootepartii ei ole mõeldud sööda või toiduna kasutamiseks, ei tohi käitleja seda väidet seejärel töötlemisahela hilisemas etapis muuta.

4)

Jao „KVALITEEDIKONTROLL” järel lisatakse järgmine jagu:

„DIOKSIINISEIRE

1.

Söödakäitlejad, kes viivad turule söödas kasutamiseks mõeldud rasvu, õlisid ja neist saadud tooteid (sh segasööta), analüüsivad akrediteeritud laborites nende toodete dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa sisaldust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 152/2009 (2).

2.

Söödakäitleja HACCP-süsteemi täiendamiseks tehakse punktis 1 osutatud analüüse vähemalt järgmise sagedusega:

a)

töötlemata taimeõlide töötlejad:

i)

kookospähkli toorõli partiidest tuleb analüüsida 100 %. Partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni neid tooteid;

ii)

söödana kasutamiseks mõeldud, taimeõlidest saadud toodete (v.a glütserool, letsitiin ja kummid) partiidest tuleb analüüsida 100 %. Partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni neid tooteid;

b)

loomsete rasvade tootjad:

üks representatiivne analüüs 2 000 tonni loomse rasva või sellest saadud toodete kohta, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (3) artikli 10 kohaselt kuuluvad 3. kategooriasse;

c)

kalaõli käitlejad:

i)

kalaõli partiidest tuleb analüüsida 100 %, kui see on toodetud

—

toodetest, mis on saadud toorkalaõlist, v.a rafineeritud kalaõlist;

—

kaladest, mida ei ole jälgitud, mille päritolu ei ole teada või mis on pärit Läänemerest;

—

kalade kõrvalsaadustest, mis on pärit ettevõtetest, mis töötlevad inimtoiduks ettenähtud kala, kuid millel puudub ELi tunnustus;

—

põhjaputassuust või põhjamenhedenist;

partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni kalaõli;

ii)

toorkalaõlist (v.a rafineeritud kalaõlist) saadud toodete väljaviidavatest partiidest tuleb analüüsida 100 %. Partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni neid tooteid;

iii)

üks representatiivne analüüs 2 000 tonni alapunktis i nimetamata kalaõli kohta;

iv)

kalaõli, mis on saastatusest puhastatud ametlikult tunnustatud töötluse abil, tuleb analüüsida artikli 6 kohaseid HACCP-põhimõtteid järgides;

d)

õlikeemia- ja biodiislitööstus:

i)

söödana kasutamiseks mõeldud kookospähkli toorõli, taimeõlidest saadud toodete (v.a glütserool, letsitiin ja kummid), punktis b nimetamata loomsete rasvade, punktis c nimetamata kalaõli, toiduainetööstuses kasutatud õlide ja segarasvade saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %. Partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni neid tooteid;

ii)

alapunktis i nimetatud toodete (v.a glütserool, letsitiin ja kummid) töötlemisel saadud toodete partiidest tuleb analüüsida 100 %;

e)

rasvu segavad ettevõtted:

i)

söödana kasutamiseks mõeldud kookospähkli toorõli, taimeõlidest saadud toodete (v.a glütserool, letsitiin ja kummid), punktis b nimetamata loomsete rasvade, punktis c nimetamata kalaõli, toiduainetööstuses kasutatud õlide ja segarasvade saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %. Partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni neid tooteid

või

ii)

söödana kasutamiseks mõeldud segarasvade partiidest tuleb analüüsida 100 %. Partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni neid tooteid;

Söödakäitleja teatab pädevale ametiasutusele, millist riskihindamise meetodit ta kasutab.

f)

punktis e nimetamata tootjad, kes toodavad segasööta toiduloomade jaoks:

i)

söödana kasutamiseks mõeldud kookospähkli toorõli, taimeõlidest saadud toodete (v.a glütserool, letsitiin ja kummid), punktis b nimetamata loomsete rasvade, punktis c nimetamata kalaõli, toiduainetööstuses kasutatud õlide ja segarasvade saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %. Partii võib sisaldada maksimaalselt 1 000 tonni neid tooteid;

ii)

analüüsid tuleb võtta 1 protsendist alapunktis i nimetatud tooteid sisaldavatest segasööda partiidest.

3.

Kui on võimalik tõendada, et ühtne partii on punkti 2 kohasest partii maksimumkogusest suurem ning et sellest on võetud representatiivne proov, loetakse nõuetekohaselt võetud ja pitseeritud proovi analüüsitulemused vastuvõetavaks.

4.

Kui söödakäitleja tõendab, et tema juurde töötlemisele saabuvat tootepartiid või partii punktis 2 osutatud kõiki osi on tootmise, töötlemise või levitamise varasemal etapil juba analüüsitud või et need vastavad punkti 2 alapunkti b või alapunkti c alapunkti iii nõuetele, vabastatakse söödakäitleja kohustusest seda partiid analüüsida ning seda analüüsitakse kooskõlas artikli 6 kohaste HACCP-üldpõhimõtetega.

5.

Punkti 2 alapunktide d, e ja f alapunktis i osutatud toodete mis tahes tarnega on kaasas tõend selle kohta, et kõiki neid tooteid või nende osi on analüüsitud või et nad vastavad punkti 2 alapunkti b või alapunkti c alapunkti iii nõuetele.

6.

Kui kõiki punkti 2 alapunktide d, e ja f alapunktis i osutatud toodete tootmisprotsessi sisenevaid partiisid on vastavalt käesoleva määruse nõuetele analüüsitud ja kui on võimalik tagada, et tootmisprotsessi, käitlemise ja ladustamise käigus dioksiinisaaste ei suurene, vabastatakse söödakäitleja kohustusest lõpptoodet analüüsida ning seda analüüsitakse kooskõlas artikli 6 kohaste HACCP-üldpõhimõtetega.

7.

Kui söödakäitleja laseb punkti 1 kohaselt teha laboris analüüsi, volitab ta laborit teatama pädevale asutusele analüüsi tulemused, kui dioksiinisisaldus ületab direktiivi 2002/32/EÜ I lisa V jao punktides 1 ja 2 sätestatud piirnormi.

Kui söödakäitleja tellib analüüsi laborist, mis asub muus liikmesriigis kui söödakäitleja, volitab ta laborit teatama analüüsi tulemused labori asukohaliikmesriigi pädevale asutusele, kes teavitab sellest söödakäitleja asukohaliikmesriigi pädevat asutust.

Söödakäitlejad teavitavad oma liikmesriigi pädevat asutust, kui nad tellivad analüüsi laborilt, mille asukoht on kolmandas riigis. Tuleb esitada tõendid selle kohta, et labor teeb analüüse määruse (EÜ) nr 152/2009 kohaselt.

8.

Dioksiiniseire nõuded vaadatakse läbi 16. märtsiks 2014.

5)

Jaole „LADUSTAMINE JA TRANSPORT” lisatakse järgmine punkt:

„7.

Söödana kasutamiseks mõeldud segarasvade, taimeõlide ja nendest saadud toodete ladustamiseks või transpordiks kasutatavaid mahuteid ei tohi kasutada muude toodete ladustamiseks või transpordiks, v.a juhul, kui need tooted on kooskõlas:

—

käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 lõike 2 nõuetega ning

—

direktiivi 2002/32/EÜ I lisa nõuetega.

Saastumisohu korral tuleb need hoida eraldi kogu muust lastist.

Kui selline eraldi kasutamine ei ole võimalik, tuleb mahutid hoolikalt puhastada, et sealt kõrvaldada kõik jäljed toodetest, kui neid mahuteid on varem kasutatud toodete jaoks, mis ei vasta:

—

käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 lõike 2 nõuetele ning

—

direktiivi 2002/32/EÜ I lisa nõuetele.

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 kohaselt tuleb 3. kategooriasse kuuluvaid loomseid rasvu, mis on mõeldud söödas kasutamiseks, ladustada ja transportida kooskõlas kõnealuse määrusega.”

(1)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.”

(2)  ELT L 54, 26.2.2009, lk 1.

(3)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.”

Top