Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R0707

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 707/2008, 24. juuli 2008 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 952/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta

    ELT L 197, 25.7.2008, p. 4–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/707/oj

    25.7.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 197/4


    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 707/2008,

    24. juuli 2008,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 952/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 40,

    võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (2) eriti selle artikli 50 lõiget 1 koostoimes artikliga 4,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Võib juhtuda, et asjaomase ettevõtja asjaomasel turustusaastal toodetud valget suhkrut töödeldakse täiendavalt erinõuetele vastavaks valgeks suhkruks. Komisjoni määruse (EÜ) nr 952/2006 (3) artikli 3 kohaselt väljendatakse suhkrutoodangut asjaomase ettevõtja poolt turustusaastal toodetud valge suhkru üldkogusena. Topeltarvestuse vältimiseks tuleb sellest toodangust välja jätta valge suhkur, mis on saadud valge suhkru täiendava töötlemise tulemusena.

    (2)

    Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 3 lõikega 3 on ette nähtud kaks meetodit siirupite suhkrusisalduse kindlaksmääramiseks sõltuvalt sellest, kas siirup on vahetoode või mitte. Võttes arvesse, et üks meetoditest on aegunud, on asjakohane lihtsustada, osutades üksnes teisele meetodile, mis põhineb ekstraheeritava suhkru sisaldusel. Invertsuhkrust toodetud siirupite erijuhul on vaja siiski osutada kõrgefektiivse vedelikkromatograafia meetodile, mis on tehnilisest seisukohast ainuvõimalik. Tehnika arengu kajastamiseks on asjakohane mainida kuivainesisalduse kindlaksmääramisel üksnes refraktomeetrilist meetodit. Muudatused peaksid hakkama kehtima alates 1. oktoobrist 2008, et tagada suhkrutootjate õiguspärase ootuse arvessevõtmine.

    (3)

    Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 6 lõikes 3 on määratletud tootjate toodang suhkrusektori turgude ühise korralduse kohaldamisel sellisel juhul, kui üks tootja tellib toodangu teiselt. Sellist tellitud toodangut käsitatakse tellija toodanguna teatavatel tingimustel, sealhulgas juhul, kui töötleja ja tellija suhkru kogutoodang on suurem kui nende kvootide summa. Kõnealust tingimust kohandati, pidades silmas 2006/2007. turustusaasta suhtes otsustatud ennetavat kõrvaldamist, nii et see on seotud töötleja ja tellija suhkrutoodangu ennetava turult kõrvaldamise piirväärtuste summaga, mitte kvootide summaga. Komisjoni 16. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 290/2007 (millega määratakse kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 19 osutatud protsendimäär 2007/2008. turustusaastaks) (4) kehtestati ennetav turult kõrvaldamise piirväärtus 2007/2008. turustusaastaks. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2007, (5) millega muudeti määrust (EÜ) nr 318/2006, sisaldab sätet, mille kohaselt peab komisjon igal aastal otsustama võimaliku ennetava kõrvaldamise piirväärtuse kehtestamise üle. Seepärast on vaja muuta määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud toodangu tellimise tingimust selliselt, et see kehtiks kvootide summa asemel töötleja ja tellija toodangu ennetava turult kõrvaldamise piirväärtuste summa suhtes.

    (4)

    Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleb kindlustada vastastikune abistamine.

    (5)

    Soodussuhkru import Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning vähim arenenud riikidest ühendusse suureneb järk-järgult alates 1. oktoobrist 2009. Eeldatavalt moodustab selline import aastaks 2012 rohkem kui 25 % ühenduse suhkrutarbimisest. Seepärast peaks hindade teabesüsteem hõlmama kõnealustest riikidest imporditud toorsuhkru ja valge suhkru hindasid ja koguseid, mis praegu on kättesaadavad Euroopa Ühenduste Statistikaameti andmebaasis.

    (6)

    Suhkruhinnad kantakse hindade registreerimise süsteemi üleminekusüsteemis, milles tunnustatud käitajad edastavad komisjonile teavet kord kvartalis. Lõplik ja elektrooniline andmeedastussüsteem on välja töötatud. Kõnealune süsteem võimaldab tunnustatud käitajatel edastada liikmesriigile kord kuus hinnateavet, pärast mida edastavad liikmesriigid komisjonile teabe oma riigi keskmise hinna kohta. Üleminekusüsteemi sätted tuleks asendada lõplikku süsteemi käsitlevate sätetega.

    (7)

    Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 asendatakse alates 1. oktoobrist 2008 määrus (EÜ) nr 318/2006. Selle asemel, et kanda määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisa (milles käsitletakse suhkrupeedi ostutingimusi) üle ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, nähakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 50 ette, et komisjon sätestab kõnealused eeskirjad rakenduseeskirjades. Praegu määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisas sätestatud eeskirjad tuleks seetõttu lisada määrusele (EÜ) nr 952/2006.

    (8)

    Ühenduse varu seis iga turustusaasta lõpus on oluline suhkruturu olukorra hindamiseks seoses võimalike turukorralduslike otsustega, eeskätt seoses kõrvaldamisega. Teatavates tehastes algab suhkru töötlemine uueks turustusaastaks suvel ning uus toodang suurendab suhkrutootjate igakuiseid lõppvarusid. Selleks et saada teada täpne ühenduse varu turustusaasta lõpu seisuga, on vaja, et tunnustatud suhkrutootjad ja liikmesriigid edastaksid juuli, augusti ja septembri andmed oma lõppvarude selle osa kohta, mis tuleneb toodangust järgmise turustusaasta jaoks.

    (9)

    Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikega 1 on ette nähtud, et suhkrutootjatele, kellele on antud suhkrukvoot, võidakse anda toetust valge suhkru eraladustamiseks registreeritud turuhindadel põhineva turuhinna suundumuse alusel. Toetuskava kiireks ja vajadusele vastavaks rakendamiseks tuleks määrusele (EÜ) nr 952/2006 lisada eraladustuskava 2007/2008. turustusaasta üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

    (10)

    Valge suhkru eraladustamise toetus tuleks määrata kindlaks pakkumismenetluse kaudu, et olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada ning suurendada läbipaistvust ja edendada konkurentsi tootjate vahel.

    (11)

    Kohustusliku ladustusperioodi piirtähtaeg on 31. oktoober 2008. Seetõttu ei tohiks pakkumisi esitada pärast 31. juulit 2008, et hoida ära toetuse andmine alla kolme kuu pikkuseks ladustusperioodiks, mida peetakse turuhindade mõjutamiseks ebapiisavaks.

    (12)

    Tuleks ette näha pakkumismenetlus, kui valge suhkru keskmine ühenduse hind on võrdlushinnast madalam ja tõenäoliselt jääb sellele tasemele. Tuleb määrata kindlaks turuhinna künnis, millest madalama hinna puhul loetakse eraladustamise toetus vajalikuks. Ühenduse keskmise hinna künnis peaks olema 85 % võrdlushinnast.

    (13)

    Ümberkorraldused ühenduse suhkrutööstuses on tekitanud piirkondlikku eristumist: on ülejäägiga piirkonnad (kas kohaliku tootmise või impordi tõttu) ning puudujäägiga piirkonnad. Ülejäägiga piirkondades avaldub eeldatavalt hindade langetamise surve tootjate tasandil, mis tuleneb asjaolust, et kohalik pakkumine on suurem kui kohalik nõudlus. Seevastu on puudujäägiga piirkondades tootjate tasandil hinnad püsivamad, kuna kohalik pakkumine on väiksem kui kohalik nõudlus. Ühenduse keskmises hinnas ei kajastu täiel määral mõnes liikmesriigis toimunud hinnalangus. Seetõttu tuleb avada pakkumismenetlus ainult nendele liikmesriikidele, kus siseriiklik keskmine hind on madalam kui 80 % võrdlushinnast.

    (14)

    On vaja täpsustada nõudeid eraladustamise toetuse nõuetele vastava valge suhkru osas.

    (15)

    Pakkumised peaksid sisaldama kogu teavet, mida on vaja pakkumiste hindamiseks, ning tuleks ette näha teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel.

    (16)

    Saadud pakkumiste põhjal võib määrata kindlaks toetuse ülemmäära. Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus ei saa heaks kiita ühtki saadud pakkumist.

    (17)

    Kindlaks tuleks määrata ladustuslepingu koostamiseks nõutav teave, lepingulise ladustusaja algus- ja lõppkuupäevad ning suhkrutootja lepingulised kohustused.

    (18)

    Tagatis peaks kindlustama, et pakutud ja võimalikud vastuvõetud kogused ladustatakse käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Seega tuleks vastu võtta sätted komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) kohaselt esitatud tagatise vabastamise ja sellest ilmajäämise kohta.

    (19)

    Võttes arvesse turuolukorra arengut käesoleval turustusaastal ja järgmise turustusaasta prognoose, võib komisjon anda lepinguosalistele võimaluse müüa lepingulist suhkrukogust enne lepingulise ladustusaja lõppu.

    (20)

    Kava nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleb sätestada tingimused, mille alusel võib teha toetuse ettemakseid, muuta toetust juhtudel, mil lepingulisest kogusest ei peeta täielikult kinni, kontrollida vastavust toetuse saamise tingimustele, määrata võimalikud sanktsioonid ning teave, mille liikmesriigid peavad edastama komisjonile.

    (21)

    Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 sätestatud 600 000 tonni suuruse maksimumkoguse eraldamist sekkumiskokkuostu jaoks tuleks 2007/2008. turustusaastaks kohandada, et võtta arvesse liikmesriikide kvootide muutusi ning Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga.

    (22)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee ja põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 952/2006 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 1

    Käesoleva määrusega nähakse ette määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti toodangu kindlaksmääramise, tootjate ja rafineerijate tunnustamise, hinna- ja kvoodisüsteemi rakendamise, suhkru sekkumisostu- ja müügitingimuste ning 2007/2008. turustusaastaks eraladustamise puhul.”

    2)

    Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

    i)

    punktid a ja b asendatakse järgmisega:

    „a)

    valge suhkru koguseid, mis on toodetud valgest suhkrust, toorsuhkrust või siirupitest, mida ei ole tootnud kõnealuse valge suhkru valmistanud ettevõtja;

    b)

    valge suhkru koguseid, mis on toodetud valgest suhkrust, toorsuhkrust, siirupitest või suhkrutöötlemise jääkidest, mis ei ole toodetud samal turustusaastal kui kõnealune valge suhkur;”;

    ii)

    punkt e asendatakse järgmisega:

    „e)

    valge suhkru või toorsuhkru koguseid, mille töötleb kõnealuse turustusaasta jooksul valgeks suhkruks ettevõtja, kes tootis kõnealuse suhkru;”;

    b)

    lõike 3 punktid d ja e asendatakse järgmisega:

    „d)

    siirupite puhul lõigete 5 ja 6 kohaselt kindlaks määratava ekstraheeritava suhkru sisalduse põhjal;

    e)

    invertsuhkrust toodetud siirupite puhul kõrgefektiivse vedelikkromatograafia meetodi abil kindlaks määratud suhkrusisalduse põhjal.”;

    c)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Siirupite puhtusastme protsendi arvutamiseks jagatakse üldsuhkrusisaldus kuivainesisaldusega ja korrutatakse tulemus arvuga 100. Kuivainesisaldus määratakse kindlaks refraktomeetrilise meetodiga.”;

    d)

    lisatakse järgmised lõiked:

    „6.   Ekstraheeritava suhkru sisalduse arvutamiseks lahutatakse kõnealuse siirupi polarimeetri näidust kuivaine sisalduse ja polarimeetri näidu vahe, mis korrutatakse arvuga 1,70.

    Ekstraheeritava suhkru sisalduse saab kogu turustusaastaks kindlaks määrata siirupite tegeliku saagise põhjal.”

    3)

    Artikli 6 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    töötleja ja tellija suhkru kogutoodang on suurem kui nende kvootide summa või:

    i)

    suurem kui 2006/2007. turustusaasta puhul kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 493/2006 (7) artikli 3 lõikega 2 nende jaoks kindlaks määratud piirväärtuste summa;

    ii)

    suurem kui 2007/2008. turustusaasta puhul kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 290/2007 (8) artikli 1 lõikega 2 nende jaoks kindlaks määratud piirväärtuste summa;

    iii)

    suurem kui alates 2008/2009. turustusaastast kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 19 lõikega 2 või vajaduse korral kooskõlas kõnealuse määruse artikli 19a lõikega 1 nende jaoks kindlaks määratud piirväärtuste summa.

    4)

    Artiklile 10 lisatakse järgmine lõige:

    „6.   Liikmesriigid abistavad üksteist eesmärgiga tagada kontrolli tõhusus ning võimaldada esitatud dokumentide autentsuse ja/või vahetatud teabe täpsuse kontrollimist.”

    5)

    Artikli 14 järele lisatakse artikkel 14a:

    „Artikkel 14a

    Lisateave

    Lisaks käesoleva määruse artikli 14 kohaselt ühenduse tasandil kogutavale hindu käsitlevale teabele teavitab komisjon suhkruturu korralduskomiteed tollideklaratsioonidele ja Euroopa Ühenduste Statistikameti andmebaasis kättesaadavatele andmetele tuginedes ka sellise toorsuhkru ja valge suhkru hindadest ja kogustest, mida imporditakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest korra alusel, mis on seotud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma teatavatest riikidest pärit toodetega ning mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (9) ning vähim arenenud riikidest, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 980/2005 (10) I lisa D veerus.

    6)

    Artikli 15 järele lisatakse artikkel 15a:

    „Artikkel 15a

    Hinnaandmete edastamise lõppsätted

    Kõik ettevõtjad, kelle suhtes kehtib artiklis 13 sätestatud kohustus, esitavad artikli 13 lõike 1 kohaselt koostatud andmed tunnustuse andnud liikmesriigile enne iga kuu 15. kuupäeva. Esimest korda esitatakse andmed liikmesriigile enne 15. augusti 2008 ning see sisaldab 2008. aasta mais ja juunis koostatud andmeid.

    Kõik liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu lõppu siseriiklikul tasandil kogutud hindade keskmised ning vastavad üldkogused ja standardhälbed. Keskmisi hindu ja standardhälbeid mõõdetakse ettevõtjate poolt eelmise lõigu kohaselt edastatud koguste põhjal.

    Liikmesriigid ja komisjon võtavad andmed vastu, töötlevad ja hoiavad neid nii, et oleks tagatud andmete asjakohane konfidentsiaalsus.

    Pärast liikmesriigile tavalise teabenõude esitamist võib komisjon kasutada tunnustatud käitajate poolt artikli 13 lõike 1 kohaselt saadetud üksikandmeid.

    Muud suhkrusektoris tegutsevad käitajad, eelkõige ostjad, võivad edastada komisjonile keskmise suhkruhinna, mis on kindlaks määratud artikli 13 kohaselt. Käitajad märgivad oma nime, ärinime ja aadressi.”

    7)

    Artikli 16 järele lisatakse artikkel 16a:

    „Artikkel 16a

    Suhkrupeedi ostmise tingimused

    Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 50 lõikes 1 osutatud majandusharusisesed kokkulepped ning tarnelepingud peavad vastama käesoleva määruse II lisas sätestatud ostutingimustele.”

    8)

    Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Iga tunnustatud suhkrutootja ja rafineerimistehas teatab selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kus tootmine või rafineerimine toimus, enne iga kuu 20. kuupäeva artikli 3 lõike 1 punktides a–d osutatud suhkrute ja siirupite üldkogused (väljendatuna valge suhkruna):

    a)

    mille omanik ta on või mille kohta on tehtud varrant ja

    b)

    mis on ladustatud vabaks ringluseks ühenduse territooriumil eelmise kuu lõpus.

    Need kogused liigitatakse järgmiselt:

    a)

    kõnealuse ettevõtja toodetud suhkur, esitades eraldi kvoodikohased, kvoodivälised ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklite 14 või 19 kohaselt üle kantud või kõrvaldatud kogused. Lisaks määratletakse juuli, augusti ja septembri lõpu kvoodikohase suhkrukoguse põhjal järgmiseks turustusaastaks toodetava suhkru kogus;

    b)

    muu suhkur.”

    9)

    Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikes 3 asendatakse sõna „lisas” sõnadega „I lisas”;

    b)

    lõike 4 esimeses ja teises lõigus asendatakse sõna „lisas” sõnadega „I lisas”.

    10)

    Artikli 57 järele lisatakse VIa peatükk:

    „VIa   PEATÜKK

    ERALADUSTAMINE 2007/2008. TURUSTUSAASTAL

    Artikkel 57a

    Pakkumismenetlus

    Selleks et määrata kindlaks valge suhkru eraladustuslepingute täitmiseks antav toetus, võib komisjon avada määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras komisjoni määrusega (edaspidi „pakkumismenetluse avamise määrus”) ajaliselt piiratud pakkumismenetluse.

    Artikkel 57b

    Pakkumismenetluse avamine

    1.   Pakkumismenetluse avamise määruse võib vastu võtta kuni 31. juulini 2008.

    2.   Pakkumismenetluse võib avada ladustatud või ladustatava suhkru osas, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    ühenduse keskmine valge suhkru hind, mis on registreeritud hinnaaruandluse süsteemis, on madalam kui 85 % võrdlushinnast ning

    b)

    tõenäoliselt jäävad valge suhkru keskmised registreeritud hinnad turuolukorrast tingituna samale tasemele või langevad sellest allapoole, võttes arvesse turukorralduse mehhanismi ja eriti kõrvaldamise eeldatavat mõju.

    3.   Pakkumismenetluse avamise võib piirata liikmesriigis tunnustatud suhkrutootjate ladustatud või ladustatava suhkruga, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    ühenduse keskmine hinnaaruandluse süsteemis registreeritud valge suhkru hind on võrdlushinnast madalam ning

    b)

    ühenduse keskmine hinnaaruandluse süsteemis registreeritud valge suhkru hind on asjaomases liikmesriigis madalam kui 80 % võrdlushinnast.

    4.   Pakkumismenetluse avamise määrus sisaldab järgmist teavet:

    a)

    pakkumismenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „pakkumisperiood”) ja alaperioodid, mil saab pakkumised esitada;

    b)

    avamise ja sulgemise tähtajad, mille vahel võib pakkumisi esitada;

    c)

    kui kohaldatakse lõiget 3, siis liikmesriigid, kus suhkur on ladustatud või ladustatakse;

    d)

    vajaduse korral pakkumismenetlusega hõlmatud üldkogus, lõike 3 kohaldamise korral liikmesriigiti;

    e)

    ladustusaeg vastavalt artiklile 57j;

    f)

    minimaalne kogus, mille peale pakkumine teha;

    g)

    tagatise suurus ühiku kohta;

    h)

    liikmesriikide pädevad asutused, kellele pakkumised saata.

    5.   Ajaliselt piiratud pakkumismenetluse võib lõpetada enne pakkumismenetluse tähtaega määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras.

    Artikkel 57c

    Suhkrule esitatavad nõuded

    Suhkur, mille suhtes esitatakse pakkumine, peab olema

    a)

    valge kristallsuhkur lahtiselt ja/või suurtes kottides (800 kg ja rohkem) ja/või 50 kg kottides;

    b)

    toodetud kvoodi alusel samal turustusaastal, mil pakkumine esitatakse, v.a kõrvaldatud, riiklikku sekkumisametisse edasi toimetatud või selles ladustatud valge suhkur;

    c)

    veatu ja standardse turustuskvaliteediga, vabalt voolav, niiskussisaldusega mitte rohkem kui 0,06 %.

    Artikkel 57d

    Pakkumiste esitamine

    1.   Pakkumisi võivad esitada ühenduses käibemaksukohustuslasena registreeritud ja artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tunnustatud suhkrutootjad.

    2.   Kõik pakkumised esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus suhkrut ladustatakse. Kui pakkumismenetlus avatakse artikli 57b lõike 3 kohaselt ainult ühes või mitmes liikmesriigis, esitatakse pakkumised ainult kõnealustes liikmesriikides.

    3.   Pakkumised võib esitada elektrooniliselt, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et elektrooniliselt saadetud pakkumised kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (11) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses. Kõikidel muudel juhtudel nõuavad pädevad asutused elektroonilist allkirja, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse osas, ning kohaldavad samu nõudeid ja tingimusi, nagu on määratletud elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevates komisjoni sätetes, mis on ette nähtud komisjoni otsusega 2004/563/EÜ, Euratom (12) ja selle rakenduseeskirjadega.

    4.   Pakkumine kehtib, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    pakkumine sisaldab viidet pakkumismenetluse avamise määrusele ja pakkumiste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva;

    b)

    pakkumises on märgitud pakkuja andmed: nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber;

    c)

    pakkumises on märgitud pakkumisega hõlmatud kogus;

    d)

    pakkumises on märgitud toetuse suurus päevas ja tonni kohta eurodes ja sentides;

    e)

    pakkuja on enne pakkumiste esitamise alaperioodi lõppu esitanud tagatise kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotise sätetega ning on sama tähtaja jooksul esitanud selle kohta tõendi;

    f)

    pakkumine ei sisalda muid pakkujapoolseid tingimusi kui neid, mis on esitatud käesolevas määruses ja pakkumismenetluse avamise määruses;

    g)

    pakkumine on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus pakkumine esitatakse.

    5.   Pärast pakkumise esitamist ei saa pakkumist tagasi võtta ega muuta.

    6.   Eeldatakse, et pakkumise esitanud tunnustatud suhkrutootja on teadlik pakkumismenetluses kohaldatavatest sätetest ja on nendega nõustunud.

    Artikkel 57e

    Pakkumiste läbivaatamine

    1.   Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad pakkumised läbi artikli 57d lõikes 4 loetletud tingimustest lähtuvalt. Nad otsustavad, kas pakkumised vastavad nõuetele.

    2.   Isikud, keda on volitatud pakkumisi vastu võtma ja läbi vaatama, ei tohi avaldada pakkumistega seotud üksikasju selleks volitamata isikutele.

    3.   Juhul, kui pakkumine ei vasta nõuetele, teavitavad liikmesriikide pädevad asutused sellest pakkujat.

    Artikkel 57f

    Pakkumistest komisjonile teatamine

    1.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad kõikidest nõuetele vastavatest pakkumistest komisjonile.

    2.   Teatised ei sisalda artikli 57d lõike 4 punktis b osutatud andmeid.

    3.   Teatised edastatakse elektrooniliselt, kasutades selleks komisjoni poolt liikmesriikidele teatavaks tehtud meetodit, tähtaja jooksul, mis on määratud kindlaks komisjoni määruses, millega pakkumismenetlus avatakse.

    Teatiste vorm ja sisu määratletakse komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.

    4.   Liikmesriigid edastavad tühiteatised komisjonile lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul.

    Artikkel 57g

    Pakkumistel põhinev otsus

    1.   Pakkumiste põhjal, millest on teavitatud artikli 57f lõike 3 kohaselt, otsustab komisjon määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras:

    a)

    mitte määrata kindlaks toetuse maksimummäära või

    b)

    määrata kindlaks toetuse maksimummäär.

    2.   Toetuse maksimummäära käsitlevate taotluste puhul, juhul kui kohaldatakse artikli 57b lõike 4 punkti d, määrab komisjon kindlaks pakkumistega hõlmatud koguste suhtes kohaldatava koefitsiendi.

    Erandina artikli 57d lõikest 5 võib pakkuja, kelle pakkumise suhtes kohaldatakse kõnealust koefitsienti, võtta oma pakkumise tagasi.

    3.   Eraladustamise toetust käsitlev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 57h

    Pakkumisi käsitlevad üksikotsused

    1.   Kui toetuse maksimummäär on vastavalt artikli 57g lõike 1 punktile b kindlaks määratud, võtavad liikmesriikide pädevad asutused vastu artikli 57f kohaselt teatatud pakkumised, milles märgitud toetus on võrdne maksimummääraga või sellest madalam, ilma et see piiraks artikli 57g lõike 2 kohaldamist. Kõik muud pakkumised lükatakse tagasi.

    2.   Kui maksimummäära ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumised.

    3.   Liikmesriikide pädevad asutused võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused vastu pärast seda, kui on avaldatud toetusi käsitlev komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 57g lõikes 1, ning teatavad pakkujatele nende pakkumismenetluses osalemise tulemusest kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse avaldamist.

    4.   Eduka pakkuja õigused ja kohustused ei ole üleantavad.

    Artikkel 57i

    Ladustamiskohaga seonduv teave

    Edukas pakkuja edastab viie tööpäeva jooksul pärast liikmesriigilt teatise saamist liikmesriigi pädevale asutusele

    a)

    ladustamiskoha või -kohtade aadressi ja iga ladustamiskoha osas vastavate kogustega silode või koguste partiide täpse asukoha;

    b)

    ühe järgmistest:

    i)

    kinnituse, et pakkumisega hõlmatud kogused on juba ladustamiskohas vastavalt artikli 57k punktis c osutatud tingimustele, või

    ii)

    iga seni ladustamata partii lattu saabumise päeva ja ajagraafiku, mis on vajalik lepingulise koguse ladustamiseks vastavalt artikli 57k punktis c osutatud tingimustele. Edukas pakkuja teatab iga ladustamiskohta saabuva partii koguse ja täpse asukoha.

    Artikkel 57j

    Täpsustused lepingute ja ladustusaja kohta

    1.   Pärast seda, kui on edastatud kogu artiklis 57i osutatud teave, teatab liikmesriigi pädev asutus edukale pakkujale, et kogu vajalik teave on esitatud ja et sellest hetkest loetakse leping sõlmituks.

    2.   Leping sisaldab käesoleva peatüki, pakkumismenetluse avamise määruse ja pakkumise sätteid ning artiklis 57i nimetatud teavet.

    3.   Lepingu sõlmimise kuupäev on päev, mil liikmesriigi pädev asutus teavitab lõike 1 kohaselt lepinguosalist.

    4.   Juba ladustatud suhkru osas algab lepinguline ladustusaeg lepingu sõlmimisele järgneval päeval. Veel ladustamata suhkru puhul algab lepinguline ladustusaeg kogu lepingulise koguse ladustamisele järgneval päeval.

    5.   Lepingulise ladustusaja viimane päev on 31. oktoober 2008, kui artiklist 57m ei tulene teisiti.

    Artikkel 57k

    Lepinguosaliste kohustused

    Lepinguosalistel on vähemalt järgmised lepingulised kohustused:

    a)

    ladustada lepinguline tootekogus ja hoida seda laos lepingulise ladustusaja jooksul omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad artiklis 57c osutatud nõuetest kinnipidamise, ilma ladustatud tooteid asendamata ja teise ladustamiskohta üle viimata; erandjuhtudel ja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib pädev asutus lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist;

    b)

    säilitada ladustamiskohta ladustamisel koostatud kaalumise dokumendid;

    c)

    ladustada tooted selliselt, et need oleksid kergesti identifitseeritavad ja eristatavad. Iga eraldi ladustatud kaubaartikkel peab olema märgistatud nii, et oleks näidatud lepingunumber, toote kirjeldus ja mass;

    d)

    võimaldada pädeval asutusel igal ajal kontrollida kõikide lepingus sätestatud kohustuste täitmist.

    Artikkel 57l

    Tagatised

    1.   Artikli 57d lõike 4 punkti e kohaselt esitatud tagatisega tagatakse määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses eelkõige järgmine:

    a)

    mitte võtta pakkumist tagasi;

    b)

    edastada lepingu sõlmimiseks artiklis 57i osutatud teave;

    c)

    hoida lepinguline kogus laos ladustusaja jooksul artiklis 57k sätestatud tingimustel.

    2.   Kui pakkumised ei vasta nõuetele, ei osutu edukaks või võetakse artikli 57g lõike 2 kohaselt tagasi, vabastatakse tagatised viivitamata.

    3.   Tagatised vabastatakse nende koguste osas, millega seoses on täidetud kohustused vastavalt artikli 57o lõikele 2.

    Artikkel 57m

    Lepingute tähtaja lühendamine

    Komisjon võib suhkruturu arengu põhjal lubada määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras lepinguosalisel müüa lepingulist suhkrukogust enne lepingulise ladustusaja lõppu.

    Artikkel 57n

    Ettemakse

    Pärast ladustamise 60. päeva võib lepinguosalise taotlusel teha toetuse ühekordse ettemakse, tingimusel et lepinguosaline esitab tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 10 % ettemaksest. Sel juhul vabastatakse artiklis 57l osutatud tagatis.

    Ettemakse ei ole suurem kui kolmekuulisele ladustusajale vastava toetuse summa. Esimeses lõigus osutatud tagatis vabastatakse kohe pärast lõppmakse tasumist.

    Artikkel 57o

    Toetuse maksmine

    1.   Toetust makstakse või – juhul, kui vastavalt artiklile 57n on tehtud ettemakse – lõppmakse tehakse maksetaotluse alusel ja üksnes siis, kui lepingulised kohustused on täidetud. Toetust makstakse või lõppmakse tehakse pärast lõplikku kontrolli toetuse maksmise taotluse esitamise päevale järgneva 120 päeva jooksul.

    2.   Lepingulist kogust käsitlevad nõuded loetakse täidetuks üksnes siis, kui kogus on kontrollitud artikli 57p lõikes 5 sätestatud korras. Liikmesriigid võivad siiski lepingulist kogust käsitlevad nõuded lugeda täidetuks, tuginedes lubatud kõikumisele, mis ei ületa 1 % lepingulisest kogusest.

    Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on lepingulisest kogusest väiksem, võttes arvesse võimalikku lubatud kõikumist, kuid ei ole väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, vähendatakse tegelikult ladustatava koguse kohta antavat toetust poole võrra.

    Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, toetust ei maksta.

    Artikkel 57p

    Kontroll

    1.   Liikmesriigi pädev asutus peab 30 päeva jooksul lepingu sõlmimise kuupäevast tegema esialgse kontrolli ja eelkõige

    a)

    kindlaks tegema silod või laopartiid;

    b)

    kontrollima kaalumisdokumentide, laovarude ja finantsaruannete põhjal ning võimaluse korral ka proovikaalumisega tehtava füüsilise kontrolli abil ladustatud toodete massi. Asjaomane proov peab olema esinduslik ja vastama vähemalt 5 %-le üldkogusest;

    c)

    võtma lepingulisest kogusest esindusliku proovi, mida analüüsitakse võimalikult kiiresti, et tagada suhkru vastavus artiklis 57c sätestatud nõuetele.

    2.   Kui analüüs kinnitab, et suhkur ei vasta artiklis 57c osutatud nõuetele, lükatakse kogu lepinguga hõlmatud kogus tagasi ja artikli 57d lõike 4 punktis e osutatud tagatist ei vabastata.

    3.   Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriik pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaega viieteistkümne päeva võrra.

    4.   Kontrollimise eest vastutav asutus

    a)

    pitseerib esialgse kontrolli ajal kõik lepinguga seotud laopartiid ja väiksemad kogused;

    b)

    või kontrollib ette teatamata lepingulise koguse olemasolu ladustamiskohas. Kontroll põhineb laovarudel ja finantsaruannetel ning võimaluse korral tehakse füüsilist kontrolli pistelise kaalumise näol. Asjaomane valim peab olema esinduslik ja vastama vähemalt 5 %-le üldkogusest.

    5.   Ladustusaja viimase kuu jooksul teeb kontrollimise eest vastutav asutus ette teatamata lõike 4 punkti b kohaselt lõpliku kontrolli, et tagada lepingulise koguse olemasolu ladustamiskohas.

    6.   Tõsiste kõrvalekallete korral, mis mõjutavad vähemalt 5 % ühe lepinguga hõlmatud kontrollitavate toodete kogustest, laiendatakse kontrolle suuremale proovile, mille määrab kontrollimise eest vastutav asutus.

    Artikkel 57q

    Kontrolliaruanded

    Artikli 57p kohaselt tehtud kontrollide kohta koostatakse aruanne, mis sisaldab järgmist:

    a)

    kontrolli alguse kuupäev ja kellaaeg;

    b)

    kontrolli kestus;

    c)

    tehtud toimingud, loetledes eelkõige kontrollitud dokumentide ja toodete üksikasju ning viidates neile;

    d)

    tulemused ja järeldused.

    Aruandele kirjutavad alla vastutav inspektor ja kaasallkirjastajana lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik, aruanne lisatakse maksedokumentide toimikusse.

    Artikkel 57r

    Sanktsioonid

    1.   Kui leitakse, et pakkuja poolt käesolevast peatükist tulenevate õiguste saamiseks esitatud dokument sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on kõnealuse õiguse saamiseks määrav, välistavad liikmesriigi pädevad asutused pakkuja osalemise suhkru eraladustamise toetuse andmiseks korraldatavas pakkumismenetluses ühe aasta jooksul alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmisest.

    2.   Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui taotleja tõendab pädevaid asutusi rahuldaval viisil, et lõikes 1 osutatud olukord ei tekkinud tema raske hooletuse tõttu või et tegemist oli vääramatu jõu või ilmse veaga.

    3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaldamise juhtudest. Komisjon hoiab kõnealuse teabe teistele liikmesriikidele kättesaadavana.

    Artikkel 57s

    Komisjoni teavitamine

    Liikmesriigid teatavad komisjonile suhkrukogused, mille osas on pakkumised artikli 57h lõike 1 kohaselt vastu võetud, ning

    a)

    mille suhtes ei ole järgnevalt lepingut sõlmitud;

    b)

    mille suhtes on järgnevalt lepingud sõlmitud, kuid mis tuli tühistada, kuna lepingulisi kohustusi ei täidetud;

    c)

    mille puhul vabastatakse pakkuja lepingulistest kohustustest pärast artikli 57m kohast komisjoni otsust.

    Esimeses lõigus osutatud teatistes märgitakse asjaomase pakkumismenetluse alaperiood ja need saadetakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt asjaomasele kuule järgneva kuu kümnendal päeval.

    Teatiste vorm ja sisu määratletakse komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.

    11)

    Lisa nimetatakse ümber I lisaks ja see asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

    12)

    Käesoleva määruse II lisa tekst lisatakse II lisana.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikli 1 punkti 2 alapunkte b–d ning punkte 7 ja 12 kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2008.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 24. juuli 2008

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Mariann FISCHER BOEL


    (1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1).

    (2)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

    (3)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 39. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 551/2007 (ELT L 131, 23.5.2007, lk 7).

    (4)  ELT L 78, 17.3.2007, lk 20. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1263/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 15).

    (5)  ELT L 283, 27.10.2007, lk 1.

    (6)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

    (7)  ELT L 89, 28.3.2006, lk 11.

    (8)  ELT L 78, 17.3.2007, lk 20.”

    (9)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

    (10)  ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.”

    (11)  EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

    (12)  ELT L 251, 27.7.2004, lk 9.”


    I LISA

    „I LISA

    Artikli 23 lõikes 3 osutatud kogused liikmesriikide kaupa 2007./2008. turustusaastaks

    (tonnides)

    Liikmesriik

    Kogused

    Belgia

    31 615

    Bulgaaria

    170

    Tšehhi Vabariik

    13 346

    Taani

    16 213

    Saksamaa

    130 985

    Kreeka

    5 687

    Hispaania

    31 790

    Prantsusmaa (emamaa)

    130 447

    Prantsusmaa (ülemeredepartemangud)

    17 208

    Itaalia

    27 012

    Leedu

    4 013

    Ungari

    10 699

    Madalmaad

    33 376

    Austria

    14 541

    Poola

    63 513

    Portugal (mandriosa)

    537

    Portugal (Assoorid)

    357

    Rumeenia

    3 912

    Slovakkia

    5 278

    Soome

    3 225

    Rootsi

    12 306

    Ühendkuningriik

    43 769”


    II LISA

    „II LISA

    Artiklis 16a osutatud suhkrupeedi ostmise tingimused

    I   PUNKT

    Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste „lepinguosalised” järgmist:

    a)

    suhkrutootmisettevõtjaid (edaspidi „tootjad”);

    b)

    suhkrupeedimüüjaid (edaspidi „müüjad”).

    II   PUNKT

    1.

    Tarnelepingud sõlmitakse kindlaksmääratud kvoodikohase suhkrupeedi koguse kohta kirjalikult.

    2.

    Tarnelepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.

    III   PUNKT

    1.

    Tarnelepingutes märgitakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 50 lõike 3 punktis a ja vajaduse korral punktis b osutatud suhkrupeedikoguste ostuhinnad. Artikli 50 lõike 3 punktis a osutatud koguste puhul ei tohi need hinnad olla madalamad kui kõnealuse määruse artikli 49 lõikes 1 nimetatud kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind.

    2.

    Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevat suhkrusisaldust näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks kogustesse, mis vastavad tarnelepingus osutatud suhkrusisaldusele.

    See skaala põhineb erineval suhkrusisaldusel ja vastaval saagisel.

    3.

    Kui müüja on sõlminud tootjaga kõnealuse määruse artikli 50 lõike 3 punktis a osutatud suhkrupeedi tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja tarneid, mis on ümber arvestatud kooskõlas käesoleva punkti alapunktiga 2, artikli 50 lõike 3 punkti a alla kuuluvate tarnetena, kui need ei ületa tarnelepingus kindlaks määratud suhkrupeedikogust.

    4.

    Kui tootjad toodavad väiksema koguse suhkrut sellest kvoodikohasest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud vastavalt artikli 50 lõike 3 punktile a, jaotavad nad selle suhkrupeedikoguse, mis vastab tema põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud artikli 50 lõike 3 punktis a määratletud tähenduses.

    Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

    IV   PUNKT

    1.

    Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete järgustamine ja tavapärane kestus.

    2.

    Alapunktis 1 nimetatud sätted on eelmisel turustusaastal kohaldatud sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.

    V   PUNKT

    1.

    Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.

    2.

    Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal tehtavate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

    3.

    Tarnelepingutes sätestatakse, et laadimiskulud ja kogumispunktidest äraviimise veokulud kannab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne eelmist suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.

    4.

    Taanis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tarneklausli „free at factory” alusel, kehtestatakse tarnelepinguga tootjatele kohustus abistada laadimis- ja veokulude katmisel ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.

    VI   PUNKT

    1.

    Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtmise punktid.

    2.

    Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal tehtavate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

    VII   PUNKT

    1.

    Tarnelepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetrilise meetodi abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.

    2.

    Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil. Sellisel juhul sätestatakse tarnelepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovi võtmise vahel.

    VIII   PUNKT

    Tarnelepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendi mass ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgmistest toimingutest:

    a)

    tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsioon teevad protseduuri ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;

    b)

    protseduuri teeb tootja suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;

    c)

    protseduuri teeb tootja asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja kannab selle kulud.

    IX   PUNKT

    1.

    Tarnelepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes ühe või mitu järgmistest kohustustest:

    a)

    tagastama müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;

    b)

    tagastama müüjale tasuta osa jääke pressitult, kuivatatult või kuivatatud melassina otse tehasest;

    c)

    tagastama müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressitud või kuivatatud jäägid; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt pressimis- või kuivatamiskulude tasumist;

    d)

    maksma müüjale hüvitist, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.

    Kui osa kogu tarnitavast suhkrupeedikogusest käideldakse teisiti, kehtestatakse tarnelepinguga rohkem kui üks esimeses alapunktis sätestatud kohustustest.

    2.

    Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud alapunkti 1 alajaotustes a, b ja c.

    X   PUNKT

    1.

    Tarnelepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.

    2.

    Alapunktis 1 osutatud tähtajad on samad, mis kehtisid eelmisel turustusaastal. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

    XI   PUNKT

    Kui tarnelepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui need lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi nende sätted ja nende toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

    XII   PUNKT

    1.

    Määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa II osa punktis 11 kirjeldatud majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.

    2.

    Kui majandusharusisestes ühenduse, piirkondliku või kohaliku tasandi kokkulepetes sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse käesolevas määruses käsitletud küsimusi või mis sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei tohi nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

    3.

    Alapunktis 2 osutatud kokkulepetes sätestatakse eelkõige

    a)

    eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele selliste suhkrupeedikoguste tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks kvoodi piires;

    b)

    III punkti alapunktis 4 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;

    c)

    III punkti alapunktis 2 osutatud ümberarvestamisskaala;

    d)

    eeskirjad, milles käsitletakse toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;

    e)

    tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;

    f)

    tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni nõue, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;

    g)

    lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;

    h)

    üksikasjad, mis käsitlevad

    i)

    IX punkti alapunkti 1 alajaotuses b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust;

    ii)

    IX punkti alapunkti 1 alajaotuses c osutatud kulusid;

    iii)

    IX punkti alapunkti 1 alajaotuses d osutatud hüvitist;

    i)

    pressimisjääkide kõrvaldamine müüja poolt;

    j)

    eeskirjad, mis käsitlevad suhkru võrdlushinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 49 lõike 1 kohaldamist.

    XIII   PUNKT

    Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks müüjate vahel jaotada kvoodi piires suhkru tootmiseks ette nähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.

    Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.”


    Top