Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022AE0552

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni koostamine digikümnendiks““ (COM(2022) 27 final) ja b) „Digiõigused ja -põhimõtted“ (ettevalmistav arvamus)

    EESC 2022/00552

    ELT C 365, 23.9.2022, p. 13–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    23.9.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 365/13

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni koostamine digikümnendiks““

    (COM(2022) 27 final)

    ja b) „Digiõigused ja -põhimõtted“

    (ettevalmistav arvamus)

    (2022/C 365/03)

    Raportöör:

    Philip VON BROCKDORFF

    Kaasraportöör:

    Violeta JELIĆ

    Konsulteerimistaotlus

    a)

    Euroopa Komisjon, 2.5.2022

    b)

    Eesistujariik Tšehhi Vabariik, 26.1.2022

    Õiguslik alus

    a)

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

    b)

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

    Vastutav sektsioon

    ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    1.6.2022

    Vastuvõtmine täiskogus

    15.6.2022

    Täiskogu istungjärk nr

    570

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    181/0/2

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Komitee viitab tugevale seosele programmi „Tee digikümnendisse“ ning digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni vahel, mille puhul esimeses keskendutakse kvantitatiivsetele eesmärkidele ja teises peamiselt kvalitatiivsetele eesmärkidele. Komitee leiab, et mõlemad on ühiskonna ja majanduse digiülemineku lihtsustamiseks väga olulised.

    1.2.

    		 Komitee leiab, et deklaratsioon peaks toimima kestliku arengu kui terviku nimel. Digiülemineku edu on kombinatsioon majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest kasust, mis tuleneb selle panusest suuremasse konkurentsivõimesse, jõukusse, töökohtadesse, heaolusse ning üleminekust ringmajandusele ja kliimaneutraalsele majandusele, millega kaasneb soovimatute riskide, mida see võib ühiskonnale kaasa tuua, ennetamine ja minimeerimine.

    1.3.

    		 Komitee leiab, et digioskuste, digitaristu, digiettevõtluse ja digitaalsete avalike teenustega tegelemine on äärmiselt oluline, et toetada Euroopa majanduse taastumist ja majanduskasvu, tagades samal ajal, et edusamme tehakse kooskõlas põhiõigustega ning inimkesksel ja kaasaval viisil, jätmata kedagi kõrvale. Komitee soovitab arvesse võtta ka Euroopa tuleviku konverentsi järeldusi digiülemineku kohta.

    1.4.

    		 Deklaratsioon on küll mõeldud looma kindlaid poliitilisi kohustusi, kuid see ei hakka mõjutama praegusi juriidilisi õigusi. Komitee on seisukohal, et digitaalsed õigused tulenevad olemasolevatest põhiõigustest ja on määratletud nendest lähtuvalt osana ELi väärtustest ja põhimõtetest, kus erinevad õigused ja vabadused põimuvad ja kus väärtused on piiritletud üksteisega.

    1.5.

    		 Deklaratsiooni eelnõus kirjeldatud erinevad põhimõtted ja õigused kattuvad mitmel viisil ning põhimõtete ja õiguste läbisegi kasutamine raskendab peamise sisu mõistmist. Seepärast on ilmtingimata vaja edendada teadlikkust põhimõtete praktilisest tähendusest. See kehtib ettevõtjate, töötajate, tarbijate ja elanikkonna kohta üldiselt.

    1.6.

    		 ELi põhiõigused ja -väärused on olulised nii inimeste kui ka ettevõtjate seisukohast. Deklaratsioonis tuleks seega tunnistada, et enamik neist, eriti VKEd, seisavad digitaalse maailmaga kohanemisel silmitsi enam-vähem samade probleemidega kui inimesed üldiselt. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et tuleb vältida digitaalset lõhet seoses vananevate ja maapiirkondade elanike juurdepääsuga avalikele ja erateenustele.

    1.7.

    		 Komitee peab väga oluliseks ühenduvuse, oskuste ja turvalisuse põhimõtteid, mis on olulised nii inimeste kui ka ettevõtjate ning samuti üldise majandusliku ja ühiskondliku arengu jaoks. Venemaa ja Ukraina vaheline sõda on toonud selle veelgi selgemalt esile ning sõda on võimendanud ka vajadust arendada inimeste oskusi ja vahendeid, et nad tunneksid ära väärinfo ja oskaksid selle vastu võidelda.

    1.8.

    		 Komitee rõhutab digitaalse arengu mõõtmise ja seire tähtsust ning soovitab selle valdkonna töövahendeid mitte mitmekordistada. Deklaratsiooni eesmärke tuleb mõõta konkreetsete näitajate alusel programmi „Tee digikümnendisse“ raames ning digikümnendi aastaaruannet tuleks kasutata Euroopa poolaastas.

    1.9.

    		 Sujuvalt toimival ja õiglasel ühtsel turul on oluline roll ELi digitaalses arengus. Seepärast leiab komitee, et vabaduste põhiolemust ühtsel turul tuleb täiel määral kaitsta. Andmete vaba liikumine ja omandiõigus on muutumas üha tähtsamaks, kuna see ei puuduta mitte ainult andmete ühtset turgu kui sellist, vaid see on lahutamatult seotud ka kapitali-, kaupade ja teenuste turgudega. Deklaratsioonis tuleks tunnustada ka innovatsiooni ja intellektuaalomandi ning ettevõtlusvabadusega seotud põhimõtteid.

    1.10.

    		 Ühtne turg on ka ELi hüppelauaks välisturgude ja tarneahelate kasutamise laiendamisele ning sellele, et olla mõjukas ja jõuline ülemaailmne osaleja. Deklaratsiooni tuleks aktiivselt tutvustada rahvusvahelises kontekstis mitmesuguste vahendite abil alates sotsiaalpartnerite poolt hargmaistes ettevõtetes sõlmitud ülemaailmsetest kokkulepetest kuni diplomaatilise tegevuse, innovatsioonialase koostöö, kaubandus- ja investeerimislepingute ning rahastamistingimusteni.

    2.   Arvamuse taust

    2.1.

    		 Möödunud aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus esitles Euroopa Komisjoni president poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ (1). Selle kavaga tahetakse digitaliseerida oskused, taristu, ettevõtjad ja avalikud teenused, et saavutada 2030. aastaks meie ühiskonna ja majanduse digiüleminek.

    2.2.

    		 Samal ajal töötab komisjon selle nimel, et esitada lõppversioon ettepanekust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni digipõhimõtete teemalise ühisdeklaratsiooni kohta, et tagada Euroopa väärtuste ja õigustega arvestamine digiruumis. See võimaldab kõigil saada kasu digitehnoloogia pakutavatest võimalustest, nagu kõigi juurdepääs internetile, põhiõigusi austavad algoritmid, mille tagamiseks viivad sõltumatud kolmandad isikud läbi algoritmide korrapärast auditeerimist, ning turvaline ja usaldusväärne küberruum.

    2.3.

    		 Selleks et tagada Euroopa kiire liikumine digikümnendi eesmärkide suunas, nähakse kavandatud juhtimisraamistikuga ette täiustatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil (DESI) põhinev seiresüsteem ning Euroopa digiülemineku iga-aastaseks hindamiseks kasutatakse digikümnendi aastaaruannet. Selles aruandes i) määratakse kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta täiendavaid meetmeid, (ii) analüüsitakse investeerimis- ja muude ressursside puudujääke ning tuuakse esile meetmed, mida on vaja võtta ELi digitaalse suveräänsuse suurendamiseks ning iii) hinnatakse asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamist ning ELi ja liikmesriikide tasandil võetud meetmeid. Aruanne annab ka võimaluse teha kokkuvõte selle kohta, mil määral järgitakse tulevases deklaratsioonis sätestatavaid digipõhimõtteid.

    3.   Üldised märkused

    3.1.

    		 Komitee leiab, et programm „Tee digikümnendisse“ on oluline samm digiülemineku toetamisel ELis, kuna selles võetakse arvesse kiiremini vahetuvaid trende ja kasvavaid vajadusi digitaliseerimise järele, mida on esile toonud ka pandeemia. Endiselt on murekohaks lõhede kõrvaldamine Euroopa digisuutlikkuses, samuti on vaja kasutada ühtsemat lähenemisviisi ning investeerida suuremahulistesse digiprojektidesse, et saada osa digiüleminekuga kaasnevast kasust.

    3.2.

    		 Komitee leiab, et tähelepanu pööramine digioskustele, digitaristule, digiettevõtlusele ja avalikele teenustele on äärmiselt oluline, et toetada Euroopa majanduse taastumist ja majanduskasvu, mis on sissetulekute, elatustaseme ja töötingimuste parandamise seisukohast määrava tähtsusega. Eriti tuleks keskenduda ELi vananevale ja maapiirkondade elanikkonnale tagamaks, et nad ei jääks digiüleminekust kõrvale.

    3.3.

    		 Pealegi viib edukas digiüleminek Euroopa ülemaailmsetes arengusuundumustes esirinda, toetab konkurentsivõimet ja lihtsustab universaalsete standardite kehtestamist. Lisaks on digitehnoloogial täita ELi jaoks oluline roll rohelise kokkuleppe kestlikkuse eesmärkide saavutamisel.

    3.4.

    		 Komiteel on heameel selle üle, et komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamiseks. Kohe pärast poliitikaprogrammi „Tee digikümnesse“ kehtestamise otsuse jõustumistmääravad nad esimese sammuna ühiselt kindlaks ELi tasandi edasised trajektoorid iga eesmärgi tarvis. Need trajektoorid võimaldavad hinnata eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

    3.5.

    		 Komitee on teadlik sellest, et liikmesriigid vastutavad oma riiklike trajektooride lisamise eest digitaalsetesse strateegilistesse tegevuskavadesse, samuti praeguste või kavandatavate poliitikameetmete või vahendite eest, mida nad kavatsevad kasutada. Loomulikult ei nõua mitte kõik digikümnendi eesmärgid kõikidelt liikmesriikidelt võrdseid jõupingutusi. Mõned neist on juba teinud märkimisväärseid edusamme. Mitmed eesmärgid nõuavad aga mõnedelt liikmesriikidelt sihipäraseid jõupingutusi. Komitee tunnistab, et liikmesriikide potentsiaalne panus ELi tasandil seatud eesmärkide saavutamisse on mõnel juhul väga erinev, mida tuleb samuti arvesse võtta. Sellega seoses kutsub komitee üles kehtestama riiklikul tasandil konkreetsed peamised tulemusnäitajad, et jälgida edusamme ja tagada eesmärkide saavutamine.

    3.6.

    		 Komitee ootab nende kaalutluste lisamist komisjoni iga-aastasesse digikümnendi aruandesse. Sellega seoses on tal heameel kohustuse üle, mille kohaselt teevad komisjon ja liikmesriigid viie kuu jooksul pärast aruande avaldamist tihedat koostööd, et tuvastada valdkonnad, kus edusammud ei ole piisavad, ning lepivad kokku meetmetes, millega tagatakse eesmärkide saavutamine. Ka siinkohal on liikmesriigid vastutavad oma riiklike strateegiliste tegevuskavade kohandamise eest, et võtta arvesse aruandes esitatud soovitusi. On väga oluline, et liikmesriigid võtaksid endale kohustuse võtta parandusmeetmeid ja/või algatada projekte, nt mitut riiki hõlmavaid projekte.

    3.7.

    		 Komiteel on heameel ka kõigi kavandatud otsustamisvahendite üle, millega tagatakse, et liikmesriikide võetud meetmed on piisavad edusammude tegemiseks digikümnendi eesmärkide saavutamisel. Need vahendid, mis sisaldavad vastastikust eksperdihinnangut, komisjoni soovitusi, võimalikke edasisi meetmeid ELi tasandil ja sihipärast dialoogi, näivad olevat tõhususe seisukohast väga paljulubavad, seda loomulikult eeldusel, et kõiki soovitusi järgitakse.

    3.8.

    		 Mis puudutab aruandlust, siis komitee rõhutab vajadust siduda digikümnendi eesmärgid Euroopa poolaastaga. Digiaspektid Euroopa poolaasta kontekstis ja ELis digiüleminekul tehtavate edusammude seire on äärmiselt olulised ning komitee toetab ettepanekut, et digikümnendi aastaaruannet kasutataks Euroopa poolaastas. Deklaratsiooni eesmärkide saavutamise seiret tuleks teostada konkreetsete näitajate abil, millega mõõdetakse näiteks edusamme kutsealaste digioskuste vallas ja seoses internetis valeteabe tuvastamise oskustega, samuti digilõhe vähendamist ja toetust inimestele, kellel puudub juurdepääs veebipõhistele teenustele. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ka taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspekte.

    3.9.

    		 Komitee kordab oma asjaomases arvamuses avaldatud pooldavat seisukohta selliste mitut riiki hõlmavate projektide suhtes, mille puhul on tegu ELi digiülemineku eesmärke toetavate suuremahuliste projektidega. Asjakohane on koordineeritud investeeringute juhtimise lähenemisviis, millesse on kaasatud vähemalt kolm liikmesriiki ja vajaduse korral muud avaliku või kodanikuühiskonna sidusrühmad (2).

    3.10.

    		 Need projektid toetavad Euroopa majanduse tootlikkust ja vastupanuvõimet ning seetõttu on vaja sõnastada selged suunised selle kohta, kuidas teha rahalised vahendid kättesaadavaks mitut riiki hõlmavate projektide jaoks. Võimalikud rahastamisallikad sisaldavad nii ELi kui ka liikmesriikide poolset rahastamist. Euroopa poole pealt võime mainida taaste ja vastupidavusrahastut, programmi „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastut, programmi „InvestEU“, programmi „Euroopa horisont“ ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ühtekuuluvusfonde. Siiski soovitab komitee liikmesriikidel tungivalt panustada mitut riiki hõlmavatesse projektidesse, mida peab tõhusama ja koordineerituma Euroopa digiülemineku seisukohast äärmiselt oluliseks.

    3.11.

    		 Komitee usub, et mitut riiki hõlmavate projektide elujõulisust tuleks korrapäraselt hinnata ning tal on heameel ettepaneku üle, mille kohaselt komisjon on valmis nõustama ja andma vajaduse korral asjakohaseid suuniseid, et toetada mitut riiki hõlmavate projektide rakendamist.

    4.   Konkreetsed märkused

    4.1.

    		 Komisjoni ettepanekud annavad Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aluse ja argumentatsiooni ühisdeklaratsiooni koostamiseks ja allkirjastamiseks. Deklaratsioon, mis koondab ühte dokumenti digiüleminekuga seotud erinevad põhimõtted, oleks komitee arvates kasulik võrdlusalus digikompassi ja poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ rakendamisel. Parimal juhul suurendaks see deklaratsioon inimeste ja ettevõtjate usaldust. Selleks peavad tekst ja teavitamine olema selged ja kergesti mõistetavad.

    4.2.

    		 Kuigi selline deklaratsioon oleks poliitilist laadi ja ei oleks õiguslikult siduv, oleks see kindlaks võrdlusaluseks ja suuniseks tulevaste poliitikameetmete võtmisel. Nagu teatises märgitud, ei mõjutaks deklaratsioon praegusi juriidilisi õigusi. Seepärast tuleks deklaratsioonil põhinevate teiste meetmete puhul võtta nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid õiguslikke ja muid vahendeid.

    4.3.

    		 Samuti on oluline tugevdada mitmeid vahendeid ja meetmeid, mis aitavad kaasa deklaratsiooni rakendamisele. Näiteks on ilmtingimata vaja suurendada teadlikkust põhimõtete praktilisest tähendusest ja edendada nende mõistmist. See kehtib ettevõtjate, töötajate, tarbijate ja inimeste kohta üldiselt.

    4.4.

    		 Mõistlik on kasutada olemasolevaid mehhanisme, et jälgida, kuidas neid põhimõtteid rakendatakse praegu ja tulevikus. Sellega seoses on kõige asjakohasem programmis „Tee digikümnendisse“ ette nähtud juhtimismehhanism ja selle üldeesmärgid. Lisaks on kasulik jälgida kodanike suhtumise arenguid Eurobaromeetri uuringute abil.

    4.5.

    		 Komitee on mitmes oma varasemas arvamuses rõhutanud, et oluline on digiülemineku läbiviimine inimkesksel, kaasaval ja kestlikul viisil ning deklaratsioon toetaks kindlalt seda lähenemist. Vastavad eesmärgid on lisatud ka programmi „Tee digikümnendisse“ ning komitee usub, et need loovad kvalitatiivse raamistiku käesolevas dokumendis ja digikompassi puudutavates dokumentides seatud kvantitatiivsete eesmärkide saavutamiseks (3).

    4.6.

    		 Deklaratsiooni eelnõus kirjeldatud erinevad põhimõtted ja õigused kattuvad mitmes küsimuses ning igaüks neist sisaldab erinevaid aspekte, millest mõned on üsna üksikasjalikud. Seetõttu on teksti sisu põhiolemust raske hoomata. Põhimõtete ja õiguste läbisegi kasutamine hägustab seda sisu veelgi. Komisjoni poolt algselt konsulteerimiseks avaldatud digipõhimõtted olid selgemad ja arusaadavamad ning seega oli see eelistatav lähenemisviis, mille raames kasutati ära konsultatsiooni käigus kogutud kasulikku teavet.

    4.7.

    		 Komitee on seisukohal, et digiõigused tulenevad olemasolevatest põhiõigustest ja on määratletud nendest lähtuvalt. Need on osa ELi väärtustest ja põhimõtetest, mis moodustavad mitmetasandilise ja mitmemõõtmelise terviku, kus eksisteerivad koos erinevad õigused ja vabadused ning kus väärtused seavad piirid ja kindlustavad asjakohase tasakaalu. Nii on see näiteks väljendusvabaduse ja mittediskrimineerimise põhimõtete puhul vaenukõne kontekstis, mis on internetis üha kasvav nähtus.

    4.8.

    		 Komitee on seisukohal, et digipõhimõtted peaksid teenima kõige huve, mida mõeldakse kestliku arengu all. Kuid näib, et deklaratsiooni eelnõus sisalduva kestlikkuse põhimõttega viidatakse esmajoones keskkonnaalasele kestlikkusele, samas kui ülejäänud viie põhimõtte puhul keskendutakse peamiselt sotsiaalsele kestlikkusele. Komitee on seisukohal, et digitehnoloogia arendamisel ja kasutamisel tuleks kestlikkusega arvestada kahel viisil: minimeerides tehnoloogiate kahjulikku ja maksimeerides nende positiivset mõju majandusele ja ühiskonnale. Digiülemineku edu on seega kombinatsioon majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest kasust, mis tuleneb selle panusest suurema konkurentsivõime, jõukuse, töökohtade ja heaolu loomisse ning üleminekust ringmajandusele ja kliimaneutraalsele majandusele.

    4.9.

    		 ELi põhiõigused ja -väärtused on olulised nii inimeste kui ka ettevõtjate seisukohast. Enamik projektis sisalduvatest aspektidest ei ole olulised mitte ainult inimeste jaoks üldiselt, vaid ka ettevõtjate, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks. Deklaratsioonis tuleks seega tunnistada, et enamik neist, eriti VKEd, seisavad digitaalse maailmaga kohanemisel silmitsi enam-vähem samade probleemidega kui elanikkond üldiselt.

    4.10.

    		 Komitee on seisukohal, et suuremat rõhku tuleks panna ka digiüleminekust saadava kasu, sealhulgas majanduslikule jõukuse suurendamisele. See toonitab ühenduvuse, oskuste ja turvalisusega seotud põhimõtete tähtsust, mis on olulised sotsiaal-majandusliku arengu jaoks. Lisaks deklaratsiooni eelnõus esitatud põhimõtetele on digimaailmas tegutsevate ettevõtjate jaoks väga olulised innovatsiooni ja intellektuaalomandi ning ettevõtlusvabadusega seotud põhimõtted ning neid tuleks deklaratsioonis välja tuua.

    4.11.

    		 Venemaa ja Ukraina vaheline sõda on näidanud, kui olulised on nõuetekohaselt toimivad digitaalsed ühendused ja küberturvalisus ühiskonna kõigil tasanditel ja kõigis sektorites nagu ka rahvusvahelistes ühendustes. Samuti on see suurendanud vajadust arendada inimeste oskusi ja vahendeid, et nad tunneksid ära desinformatsiooni ja oskaksid selle vastu võidelda.

    4.12.

    		 Komitee on juba rõhutanud digitaalse suveräänsuse kui Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu keskse samba tähtsust ning on ka toonitanud, et see suveräänsus peab põhinema üleilmsel konkurentsivõimel ja tuginema liikmesriikidevahelisele tugevale koostööle. See on oluline eeltingimus, et EList saaks rahvusvahelisel areenil võrdlusalus, sealhulgas seoses digitehnoloogia usaldusväärsusega. Eelkõige seoses eurooplaste andmete veebimajutusega rõhutab komitee vajadust viia lõpule Euroopa pilveprojekt Gaia-X, mis suurendaks Euroopa elanikkonna usaldust ja edendaks seeläbi andmete liikumist (4).

    4.13.

    		 Sujuvalt ja õiglaselt toimival ühtsel turul on oluline roll ELi digitaalses arengus. Seepärast leiab komitee, et vabaduste põhiolemust ühtsel turul tuleb täiel määral kaitsta. Andmete vaba liikumine ja omandiõigus on muutumas üha tähtsamaks, kuna see ei puuduta mitte ainult andmete ühtset turgu kui sellist, vaid see on lahutamatult seotud ka kapitali-, kaupade ja teenuste turgudega.

    4.14.

    		 Ühtne turg on ELile ka lähtepunktiks ja hüppelauaks välisturgude ja tarneahelate kasutamise laiendamisele ning sellele, et olla mõjukas ja jõuline ülemaailmne osaleja. Seega tuleks deklaratsiooni aktiivselt tutvustada ka rahvusvahelisel areenil. Kuigi väärtusi ei ole võimalik „eksportida“, on ELil potentsiaali avaldada ülemaailmset mõju mitmesuguste vahendite abil alates sotsiaalpartnerite poolt hargmaistes ettevõtetes sõlmitud ülemaailmsetest kokkulepetest kuni diplomaatilise tegevuse, innovatsioonialase koostöö, kaubandus- ja investeerimislepingute ning rahastamistingimusteni. See kehtib nii kahe- kui ka mitmepoolsete välissuhete kohta.

    Brüssel, 15. juuni 2022

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Christa SCHWENG

    (1)  COM(2021) 574 final.

    (2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse““ (ELT C 194, 12.5.2022, lk 87).

    (3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse““ (ELT C 194, 12.5.2022, lk 87).

    (4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse““ (ELT C 194, 12.5.2022, lk 87).

    Top