Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62018CA0285

kohtuasi C-285/18: Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. oktoobri 2019. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismase eelotsusetaotlus - Leedu) – Meneltuses, mille algatasid Kauno miesto savivaldybė, Kauno miesto savivaldybės administracija (Eelotsusetaotlus – Riigihange – Direktiiv 2014/24/EL – Artikli 12 lõige 1 – Ajaline kohaldamine – Liikmesriikide vabadus valida teenuste osutamise viisi – Piirid – Riigihankelepingud, mis sõlmitakse nn in-house-tehinguna – Sisetehing – Riigihanke ja sisetehingu kattumine)

ELT C 413, 9.12.2019, p. 15–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 413/15


Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. oktoobri 2019. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismase eelotsusetaotlus - Leedu) – Meneltuses, mille algatasid Kauno miesto savivaldybė, Kauno miesto savivaldybės administracija

(kohtuasi C-285/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Riigihange - Direktiiv 2014/24/EL - Artikli 12 lõige 1 - Ajaline kohaldamine - Liikmesriikide vabadus valida teenuste osutamise viisi - Piirid - Riigihankelepingud, mis sõlmitakse nn in-house-tehinguna - Sisetehing - Riigihanke ja sisetehingu kattumine)

(2019/C 413/16)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Kauno miesto savivaldybė, Kauno miesto savivaldybės administracija

Menetluses osalesid: UAB „Irgita“, UAB „Kauno švara“

Resolutsioon

1.

Niisugune olukord, nagu on põhikohtuasjas arutlusel ja kus hankija tunnistas edukaks juriidilise isiku, kelle üle ta teostab kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, ja tegi seda hankemenetluses, mis algatati ajal, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta veel kehtis, ja mille tulemusel sõlmiti leping pärast selle direktiivi kehtetuks tunnistamist ehk 18. aprillil 2016, kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18 kehtetuks tunnistamise kohta kohaldamisalasse, kui hankija on lõplikult lahendanud küsimuse, kas ta oli kohustatud pärast seda kuupäeva hankelepingu sõlmimiseks korraldama eelneva hankemenetluse.

2.

Direktiivi 2014/24 artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole riigisisene õigusnorm, millega liikmesriik seab sisetehingu sõlmimise sõltuvusse eelkõige tingimusest, et hankemenetluse korraldamine ei võimalda tagada osutatud teenuste kvaliteeti, kättesaadavust või järjepidevust, vastuolus siis, kui hankele eelnenud etapis konkreetselt teenuste osutamise viisi osas tehtud valik järgib võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

3.

Direktiivi 2014/24 artikli 12 lõiget 1 koostoimes läbipaistvuse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et tingimused, mille liikmesriigid kehtestavad sisetehingute sõlmimisele, peavad olema sätestatud riigihankeid reguleerivate konkreetsete ja selgete positiivse õiguse normide alusel, mis peavad olema piisavalt kättesaadavad ja kohaldamisel etteaimatavad, et vältida omavoli ohtu – need on asjaolud, mida vajaduse korral peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

4.

Sisetehingu sõlmimine, mis vastab direktiivi 2014/24 artikli 12 lõike 1 punktides a–c sätestatud tingimustele, ei ole iseenesest kooskõlas liidu õigusega.


(1)  ELT C 276, 6.8.2018.


Top