EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62018CA0274

kohtuasi C-274/18: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. oktoobri 2019. aasta otsus (Arbeits- und Sozialgericht Wieni eelotsusetaotlus – Austria) – Minoo Schuch-Ghannadan versus Medizinische Universität Wien (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe – Klausel 4 – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Osalise tööajaga töötajate ebasoodsam kohtlemine võrreldes täistööajaga töötajatega nende töötingimuste osas – Keeld – Riigisisesed õigusnormid, mis kehtestavad osalise tööajaga töötajatele pikema tähtajaliste töösuhete maksimaalse kestuse kui täistööajaga töötajatele – Pro rata temporis põhimõte – Direktiiv 2006/54/EÜ – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes – Artikli 2 lõike 1 punkt b – Mõiste „kaudne sooline diskrimineerimine“ – Artikli 14 lõike 1 punkt c – Tööhõive- ja töötingimused – Artikkel 19 – Tõendamiskohustus)

ELT C 413, 9.12.2019, p. 14–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 413/14


Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. oktoobri 2019. aasta otsus (Arbeits- und Sozialgericht Wieni eelotsusetaotlus – Austria) – Minoo Schuch-Ghannadan versus Medizinische Universität Wien

(kohtuasi C-274/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe - Klausel 4 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Osalise tööajaga töötajate ebasoodsam kohtlemine võrreldes täistööajaga töötajatega nende töötingimuste osas - Keeld - Riigisisesed õigusnormid, mis kehtestavad osalise tööajaga töötajatele pikema tähtajaliste töösuhete maksimaalse kestuse kui täistööajaga töötajatele - Pro rata temporis põhimõte - Direktiiv 2006/54/EÜ - Meeste ja naiste võrdne kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes - Artikli 2 lõike 1 punkt b - Mõiste „kaudne sooline diskrimineerimine“ - Artikli 14 lõike 1 punkt c - Tööhõive- ja töötingimused - Artikkel 19 - Tõendamiskohustus)

(2019/C 413/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeits- und Sozialgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Minoo Schuch-Ghannadan

Kostja: Medizinische Universität Wien

Resolutsioon

1.

Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta lisas toodud 6. juunil 1997 sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis kehtestab selles osutatud tähtajalistele töötajatele osalise tööajaga töötajate puhul pikema töösuhete maksimaalse kestuse kui võrreldavate täistööajaga töötajate puhul, välja arvatud juhul, kui erinevat kohtlemist õigustavad objektiivsed põhjused ja see on nimetatud põhjustega proportsionaalne, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et selles osutatud pro rata temporis põhimõte ei ole sellise õigusnormi suhtes kohaldatav.

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artikli 2 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis kehtestab selles osutatud tähtajalistele töötajatele osalise tööajaga töötajate puhul pikema töösuhete maksimaalse kestuse kui võrreldavate täistööajaga töötajate puhul, juhul kui tuvastatakse, et sellisel õigusnormil on protsentuaalselt oluliselt suurem ebasoodne mõju naissoost töötajatele kui meessoost töötajatele, ning kui nendel õigusnormidel ei ole objektiivselt põhjendatav õiguspärane eesmärk või kui selle eesmärgi saavutamise vahendid ei ole asjakohased ega vajalikud. Selle direktiivi artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt ei pea pool, kes leiab, et talle on niisuguse diskrimineerimise tõttu kahju tekitatud, esitama selle tõendamiseks, et esmapilgul on tegemist diskrimineerimisega, täpseid statistilisi või faktilisi andmeid nende töötajate kohta, keda kõnealused riigisisesed õigusnormid puudutavad, kui need andmed ei ole poolele kättesaadavad või on raskesti kättesaadavad.


(1)  ELT C 285, 13.8.2018.


Top