This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62016CA0684
Case C-684/16: Judgment of the Court (Grand Chamber) of 6 November 2018 (request for a preliminary ruling from the Bundesarbeitsgericht — Germany) — Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften e.V. v Tetsuji Shimizu (Reference for a preliminary ruling — Social policy — Organisation of working time — Directive 2003/88/EC — Article 7 — Right to paid annual leave — National legislation providing for the loss of annual leave not taken and of the allowance in lieu thereof where an application for leave has not been made by the worker prior to the termination of the employment relationship — Directive 2003/88/EC — Article 7 — Obligation to interpret national law in conformity with EU law — Charter of Fundamental Rights of the European Union — Article 31(2) — Whether it may be relied upon in a dispute between individuals)
Kohtuasi C-684/16: Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. novembri 2018. aasta otsus (Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften eV versus Tetsuji Shimizu (Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Tööaja korraldus — Direktiiv 2003/88/EÜ — Artikkel 7 — Õigus tasustatud põhipuhkusele — Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette kasutamata tasustatud põhipuhkuse ja selle eest makstava rahalise hüvitise kaotamise, kui töötaja ei taotlenud puhkust enne töösuhte lõppemist — Direktiiv 2003/88/EÜ — Artikkel 7 — Riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustus — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artikli 31 lõige 2 — Võimalus tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses)
Kohtuasi C-684/16: Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. novembri 2018. aasta otsus (Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften eV versus Tetsuji Shimizu (Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Tööaja korraldus — Direktiiv 2003/88/EÜ — Artikkel 7 — Õigus tasustatud põhipuhkusele — Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette kasutamata tasustatud põhipuhkuse ja selle eest makstava rahalise hüvitise kaotamise, kui töötaja ei taotlenud puhkust enne töösuhte lõppemist — Direktiiv 2003/88/EÜ — Artikkel 7 — Riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustus — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artikli 31 lõige 2 — Võimalus tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses)
ELT C 16, 14.1.2019, p. 5–6
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
14.1.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 16/5 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. novembri 2018. aasta otsus (Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften eV versus Tetsuji Shimizu
(Kohtuasi C-684/16) (1)
((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Tööaja korraldus - Direktiiv 2003/88/EÜ - Artikkel 7 - Õigus tasustatud põhipuhkusele - Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette kasutamata tasustatud põhipuhkuse ja selle eest makstava rahalise hüvitise kaotamise, kui töötaja ei taotlenud puhkust enne töösuhte lõppemist - Direktiiv 2003/88/EÜ - Artikkel 7 - Riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustus - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikli 31 lõige 2 - Võimalus tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses))
(2019/C 16/05)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesarbeitsgericht
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften eV
Kostja: Tetsuji Shimizu
Resolutsioon
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt juhul, kui töötaja ei ole taotlenud asjasse puutuval arvestusperioodil võimalust kasutada õigust tasustatud põhipuhkusele, kaotab see töötaja nimetatud perioodi lõppedes automaatselt ja ilma et eelnevalt kontrollitaks, kas tööandja andis töötajale eelkõige asjakohase teabe abil tegelikult võimaluse seda õigust kasutada, tasustatud põhipuhkuse päevad, mis ta on selle perioodi eest kõnesolevate sätete alusel omandanud, ning sellega seoses õiguse saada töösuhte lõppemisel kasutamata tasustatud põhipuhkuse eest rahalist hüvitist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on siinjuures hinnata, kas riigisisest õigust tervikuna arvesse võttes ja rakendades selles tunnustatud tõlgendamismeetodeid, saab ta seda riigisisest õigust tõlgendada viisil, mis tagaks liidu õiguse täieliku tõhususe. |
2. |
Juhul kui selliseid riigisiseseid õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei ole võimalik tõlgendada viisil, et oleks tagatud kooskõla direktiivi 2003/88 artikliga 7 ja põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 2, siis tuleneb viimati nimetatud sättest, et liikmesriigi kohus, kes menetleb töötaja ja tema endise eraõiguslikust isikust tööandja vahelist vaidlust, peab kõnealused riigisisesed õigusnormid kohaldamata jätma ja tagama, et kui tööandja ei suuda tõendada, et ta näitas üles nõutavat hoolsust, et töötajal oleks tegelikult olnud võimalik kasutada tasustatud põhipuhkust, mida tal oli õigus liidu õiguse alusel saada, ei või seda töötajat jätta ilma omandatud õigusest tasustatud põhipuhkusele ega töösuhte lõppemise korral sellega seotud rahalisest hüvitisest kasutamata puhkuse eest, mille maksmine on otseselt asjaomase tööandja kohustus. |