24.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/57

Raportöör:

Antonello PEZZINI

1.1.

Komitee on veendunud, et Euroopa jaoks omab keskset tähtsust jätkusuutlik reindustrialiseerimine, millega kaasneb konkurentsivõimeline ning uusi ja paremaid töökohti loov majanduskasv, ning et ELi CO2 heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) peab sobituma sellesse raamistikku kui Euroopa poliitika võtmeelement kliimamuutustega võitlemise ja maailma majanduse dekarboniseerimise valdkonnas.

1.2.

Komitee on seisukohal, et ELi energiavaldkonna heitkoguste vähendamise vahendina peaks ELi heitkogustega kauplemise süsteem andma CO2-hinnasignaali, ning mõjutama positiivselt jätkusuutlikku investeerimist uutesse vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse.

1.3.

Komitee arvates on vaja muuta CO2-turg stabiilsemaks, paindlikumaks ja avatumaks maailma kõigile olulistele osalejatele üksikasjalikult ja hästi kooskõlastatud raamistikus, et saavutada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku tööstusliku tootmise süsteemi eesmärk.

1.4.

Komitee leiab, et komisjon peaks rangelt järgima energia- ja kliimapoliitika raamistikus aastani 2030 määratletud mandaati, mis kinnitati 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogul. Eelkõige kehtib see selgete soovituste kohta süsinikdioksiidi heite ülekandumist käsitlevate sätete osas, mis tuleb välja töötada ELi HKSi reformi käigus.

1.5.

Komitee hinnangul tuleb tagada piisavad üleminekumehhanismid, et säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime ning vältida investeeringute väljavoolu ja riski Euroopa tööstusele, mida kujutab endast ebaaus konkurents riikidest, kus puuduvad võrreldavad kliimaeeskirjad.

1.6.

Komitee soovitab tagada asjakohase eeskirjade raamistiku, eelkõige saastekvootide tasuta eraldamise tasemete, süsinikdioksiidi heite lubatava ülekandumise, võrdlusanalüüsi parameetrite läbivaatamise ja elektrienergia hindadesse ülekanduvate kulude hüvitamise osas, et tagada 100-protsendiliselt saastekvootide tasuta eraldamine ja kaudsete kulude täielik hüvitamine kõikides liikmesriikides 10 % ulatuses kõige tõhusamate seadmete puhul sektorites, kus süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht on suur.

1.7.

Komitee soovitab, et reform sisaldaks järgmisi punkte:

1.8.

Lõpuks soovitab komitee maksimaalset sidusust, täit koostoimet, minimaalset nõuete kattumist ja liigse halduskoormuse kaotamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise uute õigusnormide ning paralleelsete ja täiendavate õigusnormide vahel, millega need suhestuvad.

1.9.

Komitee on seisukohal, et tuleks tagada rahvusvaheline saastekvootidega kauplemise raamistik, mille roll peaks olema saavutada mitmepoolsete ja kahepoolsete rahvusvaheliste kokkulepete toega ulatuslikumad heitkoguste vähendamise eesmärgid Euroopas.

1.10.

Komitee peab vajalikuks koostada 2015. aasta lõpus toimuva Pariisi kliimakonverentsi järel kõnealuses küsimuses omaalgatuslik arvamus.

2.1.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) hakkas toimima 1. jaanuaril 2005 ja see on üks ELi kliimapoliitika kõige olulisemaid vahendeid tänu võimalusele, mida ta pakub kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

2.2.

ELi HKSi eesmärk on alates selle loomisest olnud pakkuda süsinikdioksiidi võrdlusnäitaja, mille abil oleks võimalik vähendada heitkoguseid Euroopa majanduse kõigis sektorites, mis põhjustavad ligi poole ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest.

2.3.

Komitee on alati pidanud ELi HKSi liidu kliima- ja energiapoliitika põhiinstrumendiks ELi tööstuse heitkoguste vähendamisel ning on nõudnud selle tõelist reformimist ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks, säilitades ELi tööstuse konkurentsivõime ja vältides investeeringute mujale viimist.

2.4.

Euroopa Ülemkogu kutsus 21. märtsi 2014. aasta kohtumisel üles võtma meetmeid ELi kliimapoliitikast tulenevate otseste ja kaudsete kulude täielikuks hüvitamiseks ülemaailmses konkurentsis tegutsevatele sektoritele seni, kuni ulatusliku rahvusvahelise kliimakokkuleppega on kehtestatud üleilmselt võrdsed tingimused.

2.4.1.

Komitee toetab igati Euroopa Kontrollikoja märkusi, milles tuuakse välja olulised puudused ELi HKSi rakendamisel ja esitab terve rea soovitusi, mille eesmärk on parandada kõnealuse süsteemi terviklikkust ja rakendamist, kinnitades tööstuse tulemuslikkuse kontseptsiooni, mis peab tagama ELi majanduse täieliku konkurentsivõime.

2.5.

Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta kohtumisel määrati kindlaks kliima- ja energiaraamistik aastani 2030. Sellel võeti samuti vastu järeldused ning eelkõige kinnitati mõned olulised eesmärgid:

2.5.1.

ELi eesmärk vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, mis võeti ametlikult vastu keskkonnanõukogu 6. märtsi 2015. aasta istungil, on aluseks ELi panusele läbirääkimistesse uue ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe üle.

2.5.2.

Nõukogu vaatab kõik need raamistiku elemendid korrapäraselt läbi, jätkates strateegiliste suuniste andmist nii heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluvate kui ka selle alla mitte kuuluvate sektorite jaoks ning vastastikuse ühendamise ja energiatõhususe kohta.

2.5.3.

Heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe edendamiseks peavad vahendid ja meetmed olema orienteeritud terviklikule ja tehnoloogiliselt neutraalsele lähenemisviisile.

2.6.

13. mail 2015 jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformimises otsusega turustabiilsusreservi kohta:

2.7.

Energialiidu strateegia raames ja Pariisi kliimakonverentsi silmas pidades tegi komisjon meetmepaketi ettepaneku, eesmärgiga vaadata mh läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem nõukogu juhiste järgi, jätkates Euroopa majanduse reindustrialiseerimise ja nende tööstussektorite rahvusvahelise konkurentsivõime prioriseerimist, kus valitseb suur tootmise mujale viimise oht.

2.8.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise meetmed hõlmavad lisaks energiapoliitikale palju teisi liidu poliitikavaldkondi.

2.9.

Komitee on käivitanud ELi keskkonnakaitse vahenditest (2) rahastatavate meetmete mõju kohta uuringu, milles rõhutatakse, et on tähtis kasutada turupõhiste vahenditega loodud tulu tulemuslikult keskkonnatingimuste parandamiseks kooskõlas rohelise majanduse edendamisega, samuti ELi heitkogustega kauplemise süsteemi poolt loodud tulu, mis pakub eriti hea võimaluse nende edusamme rahastamiseks ning tööstuse ja tööhõive üleminekuks süsinikdioksiidiheiteta majandusele.

3.1.

Euroopa Komisjoni algatusega, millega muudetakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ, soovitakse vähendada mitme omavahel seotud ettepaneku abil veelgi aastas lubatud heitkoguste taset, nii et igal aastal kogu Euroopa Majanduspiirkonnas välja antud kvootide tase väheneks alates 2021. aastast lineaarse teguri võrra, mis on suurem kui 2,2 %, et saavutada 2030. aastaks 43-protsendiline vähendamine 2005. aasta tasemega võrreldes.

3.2.

Ettepanekuga nähakse ette mitmeid rahastamismehhanisme, et toetada ettevõtjaid, kes peavad võitlema süsinikdioksiidi heite ülekandumisega ja tulema toime suurte väljakutsetega, mis on tingitud innovatsioonist ja investeeringust, mis on vajalikud käitiste ajakohastamise ning energiatõhususe jaoks, et heitkoguste vähendamisele kaasa aidata.

4.1.

Heitkogustega kauplemise süsteemide hulk suureneb kogu maailmas, sh ka väljaspool ELi, ning riiklikud või piirkondlikud süsteemid toimivad juba paljudes riikides.

4.2.

USAs kuulutas president Obama välja puhta energia kava (Clean Power Plan, CPP) eeskirjad, milles on märgitud iga osariigi jaoks eraldi – peamiselt söel ja gaasil töötavate – elektrijaamade süsinikdioksiidi heitkoguste 2030. aastaks vähendamise standardid.

4.2.1.

Californias käivitati 2012. aastal heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise programm. Connecticuti, Delaware’i, Maine’i, Marylandi, Massachusettsi, New Hampshire’, New Yorgi, Rhode Islandi ja Vermonti osariikides kehtib piirkondlik kasvuhoonegaaside algatus RGGI.

4.3.

Austraalias toimib heitkogustega kauplemise süsteem, mis vastavalt Euroopa Komisjoniga 2012. aastal sõlmitud kokkuleppele ühendatakse Euroopa süsteemiga aastaks 2018.

4.4.

Kanadas võeti 2012. aastal kasutusele Québeci kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise süsteem ning alates 2013. aastast hõlmab see 85 % Québeci heitkogustest.

4.5.

Uus-Meremaal käivitati 2008. aastal Uus-Meremaa heitkogustega kauplemise süsteem, mis hõlmab metsandust ja põllumajandust, fossiilseid vedelkütuseid, elektrijaamu ja tööstusprotsesse.

4.6.

EL ja Hiina jõudsid 2015. aasta juuni lõpus toimunud kahepoolsel tippkohtumisel kokkuleppele teha koostööd kliimamuutuste vastu võitlemise vallas.

4.7.

Lõuna-Koreas kehtib alates 2015. aasta jaanuarist programm KETS, mis on esimene riiklikul tasandil toimiv süsteem Aasias ja ELi HKSi järel teine maailmas.

4.8.

Jaapanis on kasutusel Tokyo heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise programm (TMG HKS), esimene kohustuslik heitkogustega kauplemise süsteem, mis algatati 2010. aasta aprillis.

4.9.

Šveitsis käivitati heitkogustega kauplemise süsteem CH HKS 2008. aastal viieks aastaks vabatahtlikul alusel alternatiivse võimalusena CO2-maksule fossiilkütuste pealt: alates 2013. aastast muutus süsteem suurte energiamahukate tööstusettevõtete jaoks kohustuslikuks.

5.1.

Komitee on seisukohal, et ELi HKS on tõhus esmatähtis vahend ELi energiavaldkonna heitkoguste vähendamiseks, kui see järgib turu loogikat, mis peaks andma signaali CO2-hinna kohta kooskõlas eesmärkidega, ent avaldama ka positiivset mõju investeeringutele vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse ning taastuvenergiaallikate arendamisele ja energiatõhususe suurendamisele.

5.1.1.

Komitee väljendab muret selle üle, et investeeringute leke kui süsinikdioksiidi heite ülekandumise erivorm võib muutuda üha kiiremaks ohustatud sektorites. Kõnealune protsess võib vähendada veelgi kõnealuste sektorite konkurentsivõimet ja nende võimalusi võtta vajalikke meetmeid, et minna üle vähese süsinikdioksiidiheitega ressursitõhusale majandusele, kooskõlas viimaste arvamustega (3).

5.2.

Komitee on veendunud vajaduses muuta süsinikdioksiiditurg stabiilsemaks, paindlikumaks ja avatumaks maailma kõigile olulistele osalejatele.

5.3.

23. ja 24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitud energia- ja kliimapoliitika raamistikus aastani 2030 on seatud ambitsioonikad heitkoguste ühepoolse vähendamise eesmärgid ja antud ka täpsed suunised süsinikdioksiidi heite ülekandumist käsitlevate sätete kohta, mis tuleb ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformi käigus välja arendada.

5.3.1.

Komitee leiab lisaks sellele, et ELi HKSi reform peaks kujutama endast kooskõlastatud poliitilist raamistikku, eelkõige koos ELi HKSi mittekuuluvate sektorite reformiga (jõupingutuste jagamist käsitlev otsus – ESD) ja poliitikameetmetega taastuvenergia (taastuvenergia direktiiv – RED) ja energiatõhususe (energiatõhususe direktiiv – EED ja hoonete energiatõhususe direktiiv – EPBD) valdkonnas.

5.4.

Komitee on seisukohal, et reform peaks sisaldama järgmisi olulisi punkte:

5.4.1.

Ettevõtetele, keda ohustab tegevuse ümberpaigutamine, tuleks eraldada teatud hulk tasuta heitelubasid.

5.5.

Komitee hinnangul tuleb tagada asjakohased üleminekumehhanismid, et tasakaalustatult vähendada vabu CO2 heitkoguste kvoote selleks, et säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime ning vältida investeeringute väljavoolu ja riski Euroopa tööstusele ja Euroopa tööhõivesektoritele, mida kujutab endast ebaaus konkurents riikidest, kus puuduvad võrreldavad eeskirjad.

5.5.1.

Eelkõige tuleb tagada asjakohaste eeskirjade pakett saastekvootide tasuta eraldamise tasemete, süsinikdioksiidi heite lubatava ülekandumise, võrdlusanalüüsi parameetrite läbivaatamise ja elektrienergia hindadesse ülekanduvate kulude hüvitamise kohta, et tagada 100-protsendiliselt saastekvootide tasuta eraldamine ja kaudsete kulude täielik hüvitamine kõikides liikmesriikides 10 % ulatuses kõige tõhusamate seadmete puhul sektorites, kus süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht on suur.

5.5.2.

Samuti tuleks uurida parimate tulemuste saavutaja premeerimise süsteemi kodanikuühiskonnale laiendamise võimalusi, tagades HKSi preemia peredele, kogukondadele ja avaliku halduse asutustele, kes vähendavad oluliselt oma energiatarbimist, mis tekitab CO2heidet, või kompenseerivad heitkogused keskkonnasäästlike investeeringutega .

5.6.

Komitee leiab, et puhta arengu mehhanism (clean development mechanism – CDM) tuleks säilitada ning seda tuleks tõhustada ja laiendada. Samuti tuleb asjakohaselt toetada seoseid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja maailma teistes piirkondades tekkivate uute süsteemide vahel.

5.7.

Kliimamuutused nõuavad globaalset lahendust lepingu näol koos hästi määratletud ja kindlate eesmärkidega kõigi suurte majanduste jaoks maailmas.

6.1.

Komitee soovitab läbi vaadata kvootide jagamise korra, tagades piisaval hulgal tasuta saastekvoote, et rahuldada nende ettevõtjate nõudmisi, kellel on tasuta kvootidele õigus. Nende sektorite määratlemine, mida ohustab ülekandumine, võib alates 2020. aastast piirmäära 0,18 korral kvalifitseerumise eeltingimusena viia asjaomase nimekirja märkimisväärse lühenemiseni.

6.2.

Komiteele teeb muret võrdlusnäitajate karmistamine, mis karistab veelgi enam ettevõtteid, kellel tuleb toime tulla raskete tingimustega: võrdlusnäitajate läbivas vähendamises ühe ainsa lineaarse parandusteguri abil, mis määratakse iga-aastaselt kindlaks minimaalselt 0,5 % ja maksimaalselt 1,5 % vahemikus, ei võeta arvesse seadmete kasutusiga ega tehnoloogia tegelikku olukorda väga erinevates sektorites.

6.3.

Komitee on seisukohal, et süsinikdioksiidi heite ülekandumise võrdlusnäitajad peaksid olema tehniliselt ja majanduslikult saavutatavad, et kajastada tegelikku tehnoloogia arengut, ning soovitab süsinikdioksiidi heite ülekandumise nimekirja kantud sektorite loetelu lühendamiseks 177 sektorilt 52 sektorini aastateks 2021–2030 rakendada metoodikat, mida toetavad sotsiaalpartnerid ja millega kaasnevad järkjärgulise väljajätmise meetmed.

6.4.

Komitee on ühtlasi seiskohal, et sektoriülene paranduskoefitsient tuleb kaotada. Ebaõigesti arvutatud paranduskoefitsient tekitaks ebakindlust kvootide tasuta eraldamisel ja põhjustaks kõige ohustatumate seadmete puhul alusetuid kulusid.

6.5.

Komitee on seisukohal, et tuleb ette näha Euroopa tasandil ühtlustatud ja kindlaksmääratud parameetrite alusel toimiv kaudsete kulude hüvitamise mehhanism (4), mis väldiks praeguseid siseturu moonutusi, muutes praeguse riigiabil põhineva süsteemi kohustuslikuks, ning kohustaks liikmesriike eraldama vähemalt osa oksjonituludest parimaid tulemusi saavutanud ettevõtjate kaudsete keskkonnakulude piisavaks hüvitamiseks ohustatud sektorites.

6.6.

Komitee nõuab, et paindlikum ja dünaamilisem tasuta kvootide eraldamine põhineks tegelikel ajakohastatud tootmistasemetel, toetades üksusi, mis parandavad tõhusust, säilitades neile tasuta kvootide eraldamise samas koguses.

6.7.

Süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohu kindlaksmääramise kriteeriumi paindlikuks muutmine on vajalik selleks, et paremini kajastada süsinikdioksiidi hinna mõju eri sektorite konkurentsivõimele, eelkõige VKEde jaoks, kvalitatiivse kriteeriumi järgi, nagu määratleti 2008. aastal.

6.8.

Komitee on seisukohal, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi vahendeid – stabiilsusfond, innovatsioonifond, moderniseerimisfond – tuleks vaadelda üldises raamistikus, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemide õige ja piisav toimimine, et vältida dubleerimist ja kattumist.

6.9.

Komitee on seisukohal, et

6.10.

Komitee loodab, et alla 25 000 tonni CO2-heitega väikeste seadmete jaoks ette nähtud meetmeid laiendatakse seadmetele, mille CO2 heitkogused on alla 50 000 tonni, mis moodustavad Euroopas umbes 75 % heitkogustega kauplemise süsteemi rajatistest, kuid moodustavad ainult 5 % koguheitest.

6.11.

Mineraloogilisest protsessist tulenevate heitkoguste puhul on ettevõtjate võimalused vähendada heitkoguseid sisuliselt olematud ja seega tuleks neile kõik kvoodid eraldada tasuta.

6.12.

Arvestades, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise meetmed hõlmavad lisaks energiapoliitikale mitmeid teisi liidu poliitikavaldkondi, soovitab komitee tagada maksimaalse sidususe ja kaotada ülemäärane bürokraatiaseoses uute õigusnormide ja nendega koostoimivate õigusnormidega.