4.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/133

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta]”

KOM(2011) 804 lõplik – 2011/0380 (COD)

2012/C 299/24

Raportöör: Gabriel Sarró IPARRAGUIRRE

15. detsembril 2011 otsustas komisjon ja 16. jaanuaril 2012 Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta]”

COM(2011) 804 final – 2011/0380 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 26. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 150, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 6.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut ning jagab selle eesmärke ja prioriteete. Komitee leiab siiski, et esimese eesmärgi puhul tuleb täpsustada, et kalandus ja vesiviljelus peavad olema jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka keskkonnaalases mõttes. Samuti väljendab komitee muret, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkide seas ei ole esitatud konkreetset viidet kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise sektorile.

1.2   Seoses mõiste „väikesemahuline rannapüük” määratlusega kordab komitee seisukohta, mille ta esitas ühise kalanduspoliitika reformi käsitlevas arvamuses, ning kutsub nõukogu ja parlamenti üles komisjoni ettepanekut vastavalt laiendama.

1.3   Komitee pooldab eesmärki kaotada laevade liigne püügivõimsus laevastike puhul, kus seda esineb. Selleks peab komitee vajalikuks säilitada toetused kalalaevade tegevuse lõpetamisele, eeldusel et see võimaldab kohandada iga laevastikuosa reaalselt olemasolevate püügivõimalustega.

1.4   Samuti peab komitee vajalikuks säilitada toetused laevade püügitegevuse katkestamisele.

1.5   Komitee peab väga olulisteks toetusi, mis on suunatud teadlaste ja kalurite vaheliste sidemete ja partnerluse edendamisele, inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamisele, mitmekesisuse soodustamisele, töökohtade loomisele ning ohutuse suurendamisele kalalaeval. Lisaks leiab komitee, et tuleks ette näha meetmed noorte erialainimeste meelitamiseks kalandussektorisse, et aidata leevendada põlvkonnavahetuse probleemi ning pöörata rohkem tähelepanu töökohtade loomisele ja säilitamisele.

1.6   Komitee nõustub toetustega, mis on suunatud ühise kalanduspoliitika kohaste kaitsemeetmete rakendamisele, kalapüügist merekeskkonnale tekkiva mõju piiramisele, innovatsioonile, bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja taastamisele, kliimamuutuste leevendamisele, soovimatu püügi paremale kasutamisele ja energiatõhususe suurendamisele.

1.7   Komitee on nõus ka sisevete kalapüügile ette nähtud toetustega. Komitee leiab siiski, et tuleks võtta meetmeid, millega toetatakse seda, et magevee vesiviljelus ja põllumajandus ei mõjutaks mageveekalapüüki.

1.8   Komitee toetab meetmeid, millega edendatakse vesiviljeluse ja kalanduspiirkondade jätkusuutlikku arengut, tehes arvamuses mõned olulised parandusettepanekud.

1.9   Komitee tervitab turustamise ja töötlemisega seotud meetmeid. Komitee peab aga vajalikuks säilitada toetused, millega hüvitatakse tootjaorganisatsioonidele kalatoodete ladustamine, kuni Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendusperioodi lõpuni. Samuti peab komitee hädavajalikuks säilitada töötlemiseks ettenähtud tuunikala puhul makstava hüvitise mehhanism. Lisaks leiab komitee, et tuleb lisada järgmised erieesmärgid: töötleva tööstuse konkurentsivõime parandamine; tervishoiutingimuste ja tootekvaliteedi parandamine; negatiivse keskkonnamõju vähendamine ja energiatõhususe suurendamine; vähe kasutatud liikide, kõrvalsaaduste ja jäätmete parem kasutamine; uute toodete väljatöötamine, tootmine ja turustamine ning uute tehnoloogiate ja uuenduslike meetodite kasutamine tootmises; turgude avamine ja arendamine; ning töötingimuste parandamine ja töötajate parem koolitamine.

1.10   Komitee tervitab kõiki integreeritud merenduspoliitikaga seotud ettepanekuid.

2.   Taust

2.1   Ühise kalanduspoliitika reform jõustub 1. jaanuaril 2013 (1).

2.2   Kehtiva ühise kalanduspoliitika rahastamine toimub vastavalt määrusele (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta, mida oli kavas muuta enne 1. jaanuari 2014.

2.3   Integreeritud merenduspoliitikat rahastati aastatel 2008–2010 mitme katseprojekti ja ettevalmistava meetme kaudu. Komisjon tegi ettepaneku uue rahastamisvahendi loomiseks perioodiks 2012–2013.

2.4   Ühise kalanduspoliitika reform ja integreeritud merenduspoliitika arendamine tagatakse uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, mis jõustub 1. jaanuaril 2014.

3.   Ettepaneku analüüs

3.1   Eesmärgid ja prioriteedid

3.1.1   Üldiselt reguleeritakse ettepanekuga toetusi, mida eraldatakse eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega (peamiselt ühine kalanduspoliitika) ja otsese eelarve täitmise raames (hõlmab integreeritud merenduspoliitika ning nii ühise kalanduspoliitika kui ka integreeritud merenduspoliitika lisameetmeid), ning kehtestatakse ELi finantsmeetmed, mille abil viia ellu

a)	ühine kalanduspoliitika,

b)	mereõigusega seotud asjakohased meetmed,

c)	kalanduspiirkondade ja sisevete kalapüügi jätkusuutlik areng,

d)	integreeritud merenduspoliitika.

3.1.2   Seoses mõiste „väikesemahuline rannapüük” määratlusega kordab komitee seisukohta, mille ta esitas reformi käsitlevas arvamuses. Komitee leiab, et määratluses ei arvestata väikesemahulise püügi tegelikku olukorda eri liikmesriikides, vaid kehtestatakse üksainus kunstlik kriteerium, mis võib luua diskrimineerivaid olukordi. Selle väga mitmekesise püügiliigi piiritlemiseks nõuab komitee seepärast olemasolevat suuruse kriteeriumi täiendavate kriteeriumide kehtestamist, näiteks merel oldud aeg, kaugus rannikust, püügiseadmete liik või seosed kohaliku kogukonnaga. Samuti tuleks väikesemahulise kalapüügi hulka arvata mõrrapüük.

3.1.3   Komitee leiab, et oleks vaja selgitada füüsilisest isikust kaluri ja palgatöötaja mõisteid, et määrata täpselt kindlaks isikud, kellel on õigus saada toetust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eri meetmetest, sest termin „kalur” võib sageli tähistada eri isikuid: kalalaevade omanikke, füüsilisest isikust kalureid, kes ei ole palgatöötajad, jne.

3.1.4   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärgid on järgmised:

a)	edendada jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist kalandust ja vesiviljelust;

b)	soodustada integreeritud merenduspoliitika arendamist ja rakendamist ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat täiendaval viisil;

c)	edendada kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasavat territoriaalset arengut;

d)	soodustada ühise kalanduspoliitika rakendamist.

3.1.5   Komitee leiab, et esimese eesmärgi puhul tuleb täpsustada, et kalandus ja vesiviljelus peavad olema jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka keskkonnaalases mõttes.

3.1.6   Samuti väljendab komitee muret, et ei eesmärkide kirjelduses ega ka ELi prioriteetides ei ole esitatud konkreetset viidet töötlemis- ja turustamissektorile, kuigi tegemist on ettepanekus käsitletud meetmete ühe sihtgrupiga. Sellega seoses väljendab komitee kahetsust, et eesmärkide seast puudub selliste investeeringute rahastamine, mis on suunatud toodete tervislikkuse ja kvaliteedi tagamisele, töötingimuste ja ettevõtluskeskkonna parandamisele ning sellise tugeva, innovaatilise ja säästva tööstusbaasi arengu toetamisele, mis suudab luua töökohti ja konkureerida maailmaturul.

3.1.7   Ettepaneku geograafiline reguleerimisala hõlmab ELi territooriumil toimuvat tegevust, kui määruses ei ole selgesõnaliselt teisiti sätestatud.

3.2   Taotluste vastuvõetavus ja toetuskõlbmatud tegevused

3.2.1   Kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul ei võeta vastu taotlusi, mille on esitanud ettevõtjad, kes on eiranud Euroopa Kalandusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eeskirju, ettevõtjad, kes on ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse kohaselt pannud toime tõsise rikkumise, ettevõtjad, kes on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja, ning ettevõtjad, kes on muul viisil tegutsenud vastuolus ühise kalanduspoliitika eeskirjadega, mis ohustab oluliselt asjaomaste kalavarude jätkusuutlikkust.

3.2.2   Järgmine tegevus ei ole Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuse kõlblik:

a)	tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust;

b)	uute kalalaevade ehitus, kalalaevade tegevuse lõpetamine või nende sissevedu;

c)	püügitegevuse ajutine katkestamine;

d)	eksperimentaalpüük;

e)	ettevõtte omandi üleminek;

f)	otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on ELi õigusaktis selge sõnaga ette nähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

3.2.3   Komitee leiab, et tuleb säilitada toetused kalalaevade tegevuse lõpetamisele, et ELi laevastik oluliselt ja põhjalikult ümber korraldada, eeldusel et see võimaldab kohandada iga laevastikuosa reaalselt olemasolevate püügivõimalustega majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügi raames. Samuti tuleks ette näha meetmed, millega hüvitada kaluri ametist loobumine kalalaevade tegevuse lõpetamise tõttu, näiteks ennetähtaegselt pensionile jäämine ja kindlasummalise hüvitise maksmine.

3.2.4   Toetudes Euroopa Kontrollikoja aruandele, milles analüüsitakse seda, kas võetud meetmed on aidanud kohandada laevastike püügivõimsust olemasolevate püügivõimalustega, põhjendab komisjon nimetatud toetuste kaotamist sellega, et nendega ei ole suudetud lahendada ELi laevastiku liigse püügivõimsuse probleemi.

3.2.5   Komitee märgib siiski, et nimetatud aruandes ei seata kahtluse alla tegevuse lõpetamise toetamist, vaid esitatakse komisjonile ja liikmesriikidele rida soovitusi.

3.2.5.1   Komisjonil soovitatakse võtta sobivamaid meetmeid saavutamaks tasakaalu püügivõimsuse ja -võimaluste vahel, kehtestada tõhusad piirangud laevastike püügivõimsusele ning tagada see, et püügiõiguste ülekande programmid aitaksid liigset püügivõimsust vähendada.

3.2.5.2   Liikmesriikidel soovitatakse jälgida seda, et pardal tehtavate investeeringute toetamise meetmed ei põhjustaks püügivõimsuse kasvu, tagada see, et kalalaevade lammutamise programmidel oleks positiivne mõju teatavate kalavarude jätkusuutlikkusele, ning vältida riigiabi andmist passiivsete laevade lammutamiseks.

3.2.6   Liigse püügivõimsuse probleemi lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku luua ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi. Komitee laitis oma reformiteemalises arvamuses nimetatud süsteemi maha, leides, et toetused tegevuse lõpetamisele tuleb säilitada, et vähendada võimalikku liigset püügivõimsust.

3.2.7   Samuti leiab komitee, et on vaja säilitada toetused püügitegevuse ajutisele katkestamisele, mis võimaldab kalavarude taastumist, eriti püügikeelu ajal, ning hüvitab kaluritele osaliselt püügitegevuse katkestamise ajal saamata jääva sissetuleku.

3.2.8   Püügitegevuse ajutise katkestamise toetamine on täielikult õigustatud järgmistel juhtudel:

a)	kvootide või püügikoormuse drastiline vähendamine kalanduse haldamise mitmeaastaste kavade raames;

b)	kalapüügi kokkulepete rikkumine või lõpetamine;

c)	keskkonnakatastroofid.

3.2.9   Komitee leiab, et need toetused on eriti olulised kalapüügist väga suurel määral sõltuvate piirkondade sotsiaal-majandusliku struktuuri säilitamiseks ja arendamiseks, sest need on suunatud nii laevaomanikele kui ka laevaperele ning tagavad püügitegevuse järjepidevuse.

3.3   Eelarvevahendid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega ja otsesel eelarve täitmisel

3.3.1   Ajavahemikul 2014–2020 ulatuvad eelarvevahendid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega 5,52 miljardi euroni ning see summa jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt ettepanekus kavandatud objektiivsetele kriteeriumidele. Otseseks eelarve täitmiseks suunatud vahendid, sh tehniline abi, ulatuvad 1,047 miljardi euroni.

3.3.2   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ettenähtud kaasrahastamise kasutamiseks koostavad kõik liikmesriigid ühe rakenduskava, mille abil rakendada ELi prioriteete. Komisjon kiidab liikmesriikide rakenduskavad ja nende muutmise heaks rakendusaktidega.

3.4   Meetmed, mida rahastatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

3.4.1   Kalanduse jätkusuutlik areng

3.4.1.1   Selles valdkonnas ette nähtud toetustega aidatakse kaasa järgmiste ELi prioriteetide saavutamisele:

—	uuendusliku ja konkurentsivõimelise kalanduse edendamine;

—	säästva ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine.

3.4.1.2   Üldtingimusena kehtestatakse, et kalalaeva omanik, kes on saanud toetust väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimiseks, et muuta nende sihtsotstarve kalandusväliseks tegevuseks, või kes on saanud toetust kalalaevade pardal tehtavateks investeeringuteks, et paremini ära kasutada kaubanduslike kalavarude soovimatut püüki ja suurendada vähe kasutust leidvate püütud kalaosade väärtust, ei tohi vähemalt viie aasta jooksul alates toetusesaajale makse tegeliku tegemise päevast laeva üle anda ELi mittekuuluvale kolmandale riigile.

3.4.1.3   Komitee leiab, et punkt 3.4.1.2 tuleb uuesti sõnastada nii, et oleks märgitud, et need kalalaevad, mis eksporditakse viie aasta jooksul pärast toetuse saamist, peavad selle toetuse tagastama vastavalt pro rata temporis põhimõttele.

3.4.1.4   Innovatsioon. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada projekte, mille eesmärk on välja töötada või kasutusele võtta uusi või tehnika tasemega võrreldes oluliselt parendatud tooteid, protsesse või juhtimis- ja korraldussüsteeme.

3.4.1.5   Komitee leiab, et tuleb täpsustada mõistet „tehnika tase”, ning meenutab, et innovatsioon hõlmab ka sotsiaalseid aspekte.

3.4.1.6   Innovatsioonipoliitika raames rahastatav tegevus tuleb ellu viia koostöös liikmesriigi tunnustatud teadus- või tehnikaasutusega, mis tõendab tegevuse tulemusi.

3.4.1.7   Komitee leiab, et kõik innovatsiooniprojektid ei vaja tingimata teadus- või tehnikainstituutide osalemist. Olulisem nõue peab olema majandustulemuste paranemine, mille kalandusettevõtted saavutavad kõnealuse tegevuse abil.

3.4.1.8   Nõuandeteenused. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada järgmist:

—	projektide elujõulisust hindavaid teostatavusuuringuid;

—	äri- ja turustamisstrateegiate erialast nõustamist.

3.4.1.9   Komisjon teeb ettepaneku, et projektide elujõulisust hindavad teostatavusuuringud ning äri- ja turustamisstrateegiate erialane nõustamine jääksid tunnustatud teadus- või tehnikainstituutide ülesandeks ning et selleks eraldatav toetus ei ületaks 3 000 eurot.

3.4.1.10   Komitee leiab, et neid toiminguid tuleks laiendada ka eraettevõtetele, kes oskavad kujundada strateegilisi äri- ja turustamiskavasid ning nende kohta nõu anda, ning et toetuse ülempiiri tuleks tõsta. Igal juhul tuleb toetussumma kehtestamisel kasutatav meetod määrata kindlaks siis, kui määratletakse projektide valikukriteeriumid.

3.4.1.11   Teadlaste ja kalurite partnerlus. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada järgmist:

—	sõltumatutest teadusasutustest ja kaluritest või kaluriorganisatsioonidest koosneva võrgustiku loomist;

—	selle võrgustiku tegevust.

3.4.1.12   Komitee peab teadlaste ja kalurite vaheliste suhete edendamist väga oluliseks.

3.4.1.13   Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada järgmist:

—	elukestvat õpet, teadusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega, tegevusega merendussektoris, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

—	suhtevõrgustike loomist ning kogemuste vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid õigusi edendavate organisatsioonide vahel;

—	kalureid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmi hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

3.4.1.14   Komitee hindab komisjoni püüdlusi hõlmata toiminguid, mis on suunatud inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamisele, töökohtade loomisele ning ohutuse ja tervise tagamisele kalalaeva pardal. Siiski leiab komitee, et teatud aspekte on vaja selgitada või täiendada. Esiteks soovib komitee täpsustada, et sotsiaaldialoogis osalevad sotsiaalpartnerid, st tööandjate ja töötajate organisatsioonid. Seepärast tuleb sotsiaaldialoogi edendamisest rääkides jätta välja viide „teistele asjassepuutuvatele sidusrühmadele”. Teiseks leiab komitee, et lisaks „kaluritele” tuleb kõnealuse toetuse saajate hulka arvata ka teised „ettevõtjad”, et toetust võiksid saada ka teised, abitöid tegevad kalandustöötajad: püügivahendite parandajad, sadamates laadijad jne. Lisaks peab komitee soovitavaks edendada kõnealuses sektoris tegutsevate Euroopa organisatsioonide poolt elluviidavate ELi meetmete, eelkõige ühise kalanduspoliitika arengu teemaliste teabeseminaride kaasrahastamist, et aidata sotsiaalpartneritel paremini mõista õigusnorme, edendada eeskirjade järgimist ja optimeerida vahendite kasutust. Lõpetuseks leiab komitee, et Euroopa Kalandus- ja Merendusfond peaks toetama rahaliselt ka kalurite õpetamist ja koolitamist, et nad suudaksid leida tööd teistes sektorites. See rahaline abi peaks sisaldama ka sissetuleku kaotuse hüvitamist koolitus- ja õppeperioodil.

3.4.1.15   Mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamine. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada järgmist:

—	kalandusväliseid alustavaid ettevõtteid;

—	väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtsotstarve kalandusväliseks tegevuseks.

3.4.1.16   Komitee leiab, et tuleb jätta välja viide väikesemahulisele kalapüügile, et soodustada mis tahes kalalaeva kohandamist muuks, kalandusväliseks tegevuseks.

3.4.1.17   Silma paistab toetuste puudumine töökohtade loomiseks kalandussektoris endas. Komitee peab vajalikuks mingisuguse meetme kehtestamist noorte erialainimeste meelitamiseks kalandussektorisse, et leevendada osaliselt ühte suurimat kõnealuse sektori probleemi: põlvkonnavahetust.

3.4.1.18   Tervis ja ohutus kalalaeval. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada kalureid ja kalalaevade omanikke, andes samale kalalaevale või samale toetusesaajale toetust üks kord programmitöö perioodi jooksul kalalaevade pardal tehtavateks investeeringuteks või investeeringuteks individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest, kui liikmesriikide või ELi õiguses ettenähtud standardid.

3.4.1.19   Komitee leiab, et ei tuleks piirduda ainult kalalaevade pardal tehtavate investeeringutega, vaid võimaldada toetuse andmist ka kaldalt toimuvale kalapüügile ja abitöötajatele. Samuti tuleks laiendada kõnealuste toetuste ulatust kalalaeva pardal valitsevate tingimuste üldiseks parandamiseks, st kutsealaste ohtude vältimiseks, töö- ja hügieenitingimuste parandamiseks jne, ning samuti eeluuringute tegemiseks, et hinnata kõnealuste investeeringute elujõulisust.

3.4.1.20   Lisaks tuleb kaotada piirang, et neid toetusi saab eraldada vaid üks kord programmitöö perioodi jooksul.

3.4.1.21   Ühise kalanduspoliitika ülekantavate püügikontsessioonide toetamine. Komisjon teeb ettepaneku toetada ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamist või muutmist. Komitee peab nende toetuste andmist asjakohaseks, kui kõnealune süsteem ühises kalanduspoliitikas lõpuks kehtestatakse.

3.4.1.22   Euroopa Merendus- ja Kalandusfond näeb ette toetused ühise kalanduspoliitika kohaste kaitsemeetmete rakendamisele, kalanduse merekeskkonnale avaldatava mõju piiramisele, merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsioonile ning merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele seoses jätkusuutliku püügitegevusega. Komitee nõustub nende eesmärkidega, märkides ära, kui oluline on kalurite endi roll, mida nad võivad etendada merekeskkonna puhastamisel ja kaitsel.

3.4.1.23   Kliimamuutuse mõju vähendamine. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib kliimamuutuse mõjude vähendamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid, ning energiatõhususe auditeid ja kavasid. Samas teeb komisjon ettepaneku kaotada toetused mootorite asendamisele või moderniseerimisele.

3.4.1.24   Komitee leiab, et tuleb lubada toetused mootorite asendamisele või moderniseerimisele, kui see ei suurenda laeva püügivõimsust. Vastasel juhul võib sattuda ohtu laeva ja laevapere ohutus, ei suureneks energiatõhusus ega väheneks saastatus.

3.4.1.25   Tootekvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on parandada püütud kala kvaliteeti ja kasutada paremini soovimatut püüki. Samale kalalaevale või samale toetusesaajale ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul. Samuti võib fond toetada kalasadamaid, lossimiskohti ja varjualuseid, mille eesmärk on energiatõhususe tõstmine, keskkonnakaitsele kaasaaitamine, ohutuse ja töötingimuste parandamine ning kalurite ohutuse suurendamiseks varjualuste ehitamine ja moderniseerimine.

3.4.1.26   Komitee peab kalasadamate, lossimiskohtade ja varjualuste jaoks kavandatud meetmeid asjakohasteks, märkides, et neid meetmeid tuleb laiendada ka toetustele, mis on suunatud investeeringutele kalatoodete ladustamisse ja oksjonimüüki, laevade tankimisele, laevade varustamisele vee, jää, elektri ja muuga ning oksjonihoonete elektroonilisele haldamisele.

3.4.1.27   Kalapüük sisevetel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada sisevetel tegutsevaid kalalaevu, et vähendada magevetel toimuva kalapüügi mõju keskkonnale, suurendada energiatõhusust, parandada kala kvaliteeti ning tööohutust ja -tingimusi. Samuti toetatakse siseveekalurite mitmekesisuse säilitamist ja nende osalemist NATURA 2000 alade haldamises, taastamises ja seires. Komitee nõustub pakutud meetmetega, kuid nii nagu ta on märkinud ühise kalanduspoliitika reformi käsitlevas arvamuses, peaks komisjon võtma meetmeid, millega toetatakse seda, et magevee vesiviljelus ja põllumajandus ei mõjutaks mageveekalapüüki.

3.4.1.28   ELi põhjapoolsemates piirkondades tegeletakse nii järvedel kui ka rannaaladel jääaluse talipüügiga kuni kuus kuud kestval hooajal. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks toetama mootorsaane ja talipüügiks kasutatavaid eriseadmeid.

3.4.2   Vesiviljeluse jätkusuutlik areng

3.4.2.1   Selles valdkonnas ette nähtud toetustega aidatakse kaasa järgmiste ELi prioriteetide saavutamisele:

—	uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise vesiviljeluse edendamine,

—	säästva ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine.

3.4.2.2   Komitee peab asjakohaseks toetuste andmist igas suuruses (mikro-, väikestele ja keskmise suurusega või suurtele) vesiviljelusettevõtetele, kuid leiab, et I lisas nimetatud toetuse vähendamine suurte vesiviljelusettevõtete puhul ei ole sobiv.

3.4.2.3   Ettepanekuga soovitakse toetada innovatsiooni, investeeringuid avamere vesiviljelusesse ja toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusesse, et edendada suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvorme, oma vesiviljelustoodete töötlemist, turustamist ja otse müümist, vesiviljelusettevõtete haldus-, asendus- ja nõuandeteenuste sisseseadmist ning inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamist.

3.4.2.4   Komitee toetab neid ettepanekuid. Siiski teeb komitee seoses viimase punktiga ja selleks, et soodustada vesiviljelusettevõtete töötajate tegevust, ettepaneku luua eraldi toetused vesiviljelusettevõtete töötajate tervisekaitse ja tööohutuse tingimuste parandamiseks nii merel asuvates ettevõtetes kui ka vesiviljeluse abilaevade pardal asuvatel töökohtadel ja isegi maal asuvates vesiviljelusettevõtetes.

3.4.2.5   Komitee teeb ettepaneku kaotada piirang, mis on kehtestatud elukestva õppe, teadmiste ja uuenduslike tavade levitamise jms toetamisele suurettevõtetes, sest kõigi nende meetmete olulisus on piisav põhjus, miks ei tohi olla ettevõtete suurusest lähtuvaid piiranguid. Siiski leiab komitee, et väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid tuleb käsitada esmatähtsatena.

3.4.2.6   Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamiseks võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetada kõige sobivamate alade kindlakstegemist ja kaardistamist, infrastruktuuride täiustamist ja ränga kahju ärahoidmist vesiviljelusele.

3.4.2.7   Komitee peab vajalikuks toetada investeeringuid, mis on suunatud merevesiviljeluse sadamate või lossimiskohtade infrastruktuuride täiustamisele, ning investeeringuid jäätmete ja mereprahi kogumise struktuuridesse.

3.4.2.8   Uute vesiviljelusettevõtete julgustamine. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada vesiviljeluse mikroettevõtete loomist uute alustavate ettevõtjate poolt, tingimusel, et nad omavad kõnealuses sektoris tegevust alustades piisavas ulatuses erialaseid oskusi ja pädevusi, asutavad vesiviljeluse mikroettevõtte esimest korda ja juhivad seda ning esitavad äriplaani oma vesiviljelustegevuse arendamiseks.

3.4.2.9   Komitee teeb ettepaneku, et seda tüüpi toetused oleksid seotud ka töökohtade reaalse loomisega mis tahes vesiviljelusettevõttes, olgu ta uus või mitte.

3.4.2.10   Kõrge keskkonnakaitse tasemega vesiviljeluse edendamiseks võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetada teatud investeeringuid. Komitee leiab, et nagu kalanduses, tuleks ka siin toetada investeeringuid, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid, ning energiatõhususe auditeid ja kavasid.

3.4.2.11   Samuti võidakse toetada üleminekut keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele, vesiviljeluse keskkonnateenuseid, rahvatervishoiu meetmeid ning loomade tervist ja heaolu käsitlevaid meetmeid.

3.4.2.12   Komitee leiab, et loomatervis on vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse jaoks väga oluline, ning peab seepärast vajalikuks suurendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetust sellele teemale. Sellega seoses soovitab komitee luua ja välja arendada vesiviljeluses tervisekaitse rühmad, mis eksisteerivad juba edukalt maismaa loomakasvatuses.

3.4.2.13   Ettepanekus nähakse ette võimalus toetada sissemakseid vesiviljeluse varude kindlustusse, mis katab teatavad kahjud. Komitee leiab, et toetada on vaja ka vesiviljelusettevõttes loomulikel põhjustel, õnnetuse tagajärjel jne surnud loomade kokkukorjamise ja hävitamise kulud, samuti vesiviljelusettevõttes endas loomatervise huvides ja eelneva haldusloa alusel toimuva tapmise ja matmise kulud.

3.4.3   Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng

3.4.3.1   Selles valdkonnas ette nähtud toetustega aidatakse kaasa järgmise ELi prioriteedi saavutamisele: edendada kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasavat territoriaalset arengut, suurendades tööhõivet ja territoriaalset ühtekuuluvust. Neid toetusi võidakse anda kalanduspiirkondadele, mis on väiksemad kui ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse NUTS kolmas tase (2).

3.4.3.2   Komitee peab diskrimineerivaks, et toetused ei hõlma rannikul asuvaid omavalitsusüksusi, kus on üle 100 000 elaniku, sest kalalaevade paiknemine kalasadamas ei sõltu asjaomase omavalitsusüksuse rahvaarvust.

3.4.3.3   Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada ja tugevdada kalanduse kohalikke tegevusrühmi, kes koostavad integreeritud kohaliku arengu strateegia, mis peegeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku koosseisu erasektori, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tasakaalustatud esindatuse kaudu.

3.4.3.4   Selleks et suuta hinnata objektiivselt nende rühmade senise töö (mille eesmärk on rannikupiirkondade elavdamine) tulemusi, peab komitee ülitähtsaks, et komisjon koostaks selle hinnangu enne, kui kõnealused toetused uutesse fondidesse hõlmatakse.

3.4.4   Turustamine ja töötlemine

3.4.4.1   Komisjon kavandab turustamise ja töötlemisega seotud meetmeid, eelkõige meetmeid, mis on suunatud tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamisele ja rakendamisele.

3.4.4.2   Kuigi komitee toetab seda meedet, mis aitab kaasa varude jätkusuutlikkusele ja ettevõtete konkurentsivõimele, peab komitee samuti vajalikuks lisada kavadesse teatud paindlikkust, sest tegemist on globaliseerunud turuga, kus pakkumise ja nõudluse tingimused võivad iga hetk muutuda.

3.4.4.3   Ettepanekus nähakse ette toetused, millega hüvitatakse tootjaorganisatsioonidele ühist turukorraldust käsitleva määruse II lisas loetletud kalatoodete ladustamine. Selle toetuse maksmist vähendatakse järk-järgult ja lõpetatakse 2019. aastaks täielikult.

3.4.4.4   Komitee ei nõustu sellega, et nende toetuste maksmist vähendatakse järk-järgult ja lõpetatakse 2019. aastaks täielikult, sest nad annavad olulise panuse turgude stabiliseerimisse. Seepärast peab komitee vajalikuks säilitada need toetused aastani 2020.

3.4.4.5   Komitee täheldab, et kaotatud on töötlemiseks ettenähtud tuunikala puhul makstava hüvitise mehhanism, mis seni ühises turukorralduses sisaldus.

3.4.4.6   See mehhanism kehtestati vastusena ühise tollitariifistiku maksumäärade kohaldamise täielikule ja lõplikule peatamisele kolmandatest riikidest pärit ja töötleva tööstuse jaoks mõeldud terve tuuni puhul. Komitee leiab, et selle mehhanismi kaotamine paneb ELi tooted selgelt ebasoodsamasse olukorda, sest nad peavad võistlema toodetega, mille hügieeni- ja tervishoiunõuded on ELi toodetest madalamad. Seepärast kutsub komitee üles nimetatud hüvitusmehhanismi säilitama.

3.4.4.7   Komitee leiab, et ettepanekus kavandatud eraladustusabi ei hüvita tuuni tootjatele tuuni hindade alanemist ELi turul ega taga neile õiglast sissetulekut. Just sel eesmärgil loodi kõnealune hüvitusmehhanism.

3.4.4.8   Ettepanekus kavandatakse teatud turustamismeetmete toetamist.

3.4.4.9   Komitee peab vajalikuks laiendada neid toetusi teabekampaaniate väljatöötamisele ja korraldamisele kalanduse ja vesiviljeluse maine parandamiseks. Samuti teeb komitee ettepaneku lisada uusi valdkondi, nagu kõnealuses sektoris laatade ja kommertsürituste korraldamine ja neil osalemine, ettevõtjate innovatsioonivõimaluste parandamine, koolituste korraldamine tehnika tipptaseme, uute või parendatud protsesside ning uute või parendatud korraldussüsteemide kohta.

3.4.4.10   Arvestades tegevusalasiseste organisatsioonide olulist rolli toodete turustamise edendamisel ja parandamisel, peab komitee sobivaks toetada lisaks nende organisatsioonide loomisele ka nende toimimist, et nad suudaksid täita neile pandud ülesandeid.

3.4.4.11   Samuti võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetada teatud investeeringuid toodete töötlemisse. Komitee leiab, et tuleb lisada järgmised erieesmärgid: töötleva tööstuse konkurentsivõime parandamine; tervishoiutingimuste ja tootekvaliteedi parandamine; negatiivse keskkonnamõju vähendamine ja energiatõhususe kasv; vähe kasutatud liikide, kõrvalsaaduste ja jäätmete parem kasutamine; uute toodete väljatöötamine, tootmine ja turustamine ning uute tehnoloogiate ja uuenduslike meetodite kasutamine tootmises; turgude avamine ja arendamine; ning töötingimuste parandamine ja töötajate parem koolitamine.

3.4.5   Äärepoolseimad piirkonnad

3.4.5.1   Ettepanekus nähakse ette Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni kalandus- ja vesiviljelustoodetega kaasnevate lisakulude hüvitamine. Komitee leiab, et komisjon peaks üksikasjalikult selgitama tehtud arvutusi, mille tulemusena jõuti iga äärepoolseima piirkonna puhul vastava eelarvejaotuseni, ning samuti peaks komisjon selgitama, mis põhjusel vähendati Kanaari saartele määratud eelarvet, samal ajal kui teistele piirkondadele mõeldud eelarveid suurendati.

3.4.6   Ühise kalanduspoliitikaga kaasnevad meetmed

3.4.6.1   Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib toetada ELi kontrolli-, uurimis- ja rakendussüsteemi rakendamist ning esmaste bioloogiliste, tehniliste, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist ja haldamist vastavalt ühist kalanduspoliitikat käsitlevale määrusele. Komitee peab neid toetusi väga olulisteks, et tagada andmete kontroll ja kogumine kogu ELis, sealhulgas tööinspektsioonidega seonduvad andmed.

3.4.6.2   Paljude eelnimetatud meetmete puhul kehtestatakse ettepanekus piirang, et toetusi saab eraldada samale kalalaevale vaid üks kord programmitöö perioodi jooksul. See piirang tuleks kaotada.

3.4.6.3   Komitee leiab, et tuleb kaaluda nn kriisifondi loomist, mis võimaldaks vastata sektori erakorralistele vajadustele, nii et saaks võtta paindlikke kriisimeetmeid teatud eriolukordades, näiteks laevade sihtotstarbe muutmine kalapüügi kokkulepete katkestamise või mitte uuendamise korral, jooksevkulude järsk tõus, looduõnnetused jne.

3.5   Meetmed, mida rahastatakse otsesel eelarve täitmisel

3.5.1   Integreeritud merenduspoliitika

3.5.1.1   Ettepanekus kavandatakse rida toetusi, et toetada ELi integreeritud merenduspoliitika arendamist ja rakendamist. Selleks toetatakse integreeritud merendus- ja rannikupoliitikat, valdkonnaüleseid algatusi, millest võidavad vastastikku eri merendussektorid ja poliitikavaldkonnad, rannikualadel püsivat majanduskasvu, töökohtade loomist, innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid uutes ja tulevastes merendussektorites ning merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade kaitset ja mere- ning rannikuressursside säästvat kasutamist. Komitee tervitab kavandatud meetmeid.

3.5.1.2   Samuti kehtestatakse rida toetusi, millega aidatakse kaasa ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rakendamisele, eelkõige seoses teadusnõustamisega ühise kalanduspoliitika raames, erikontrolli ja täitemeetmetega ühise kalanduspoliitika raames, rahvusvaheliste organisatsioonide vabatahtliku kaasabiga, nõuandekomisjonidega, turgu käsitleva teabega ning teavitustegevusega. Komitee peab nimetatud toetusi asjakohasteks.

3.5.1.3   Komitee tunnistab olulist rolli, mida on etendanud kõiki sidusrühmi koondavad piirkondlikud nõuandekomisjonid komisjoni nõustavate organitena, käsitledes ühise kalanduspoliitikaga seonduvaid eri teemasid. Seepärast leiab komitee, et nimetatud toetus peaks olema piisav, et tagada nõuandekomisjonide nõuetekohane toimimine, nii et saaks tagada kõigi liikmete, sh teadlaste osalemine neis komisjonides.

3.5.1.4   Komitee leiab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks rahastama tulevast tööhõive ja oskustega tegelevat sektorilist nõuandekogu, mis lisatakse ühise kalanduspoliitika reformi, strateegia „Euroopa 2020” ja teatise „Uute töökohtade jaoks uued oskused” (3) eesmärkide hulka. Samuti leiab komitee, et tuleb jätkata ELi kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee rahastamist. Juhul kui nimetatud komitee peaks lõpuks laiali saadetama, kutsub komitee üles looma tööstuse, turu ja üldasjade nõuandekomisjoni.

3.5.1.5   Seoses turuteabega peab komitee positiivseks mis tahes toetust kalandus- ja vesiviljelustoodete turgu käsitleva teabe arendamisele ja levitamisele.

3.5.2   Tehniline abi

3.5.2.1   Ettepanekus kehtestatakse komisjoni algatusel eraldatavad toetused tehnilisele abile, toetades säästva kalanduse kokkulepete rakendamist ja ELi osalemist piirkondlikes kalamajanduse organisatsioonides ning Euroopa kohalike kalanduse tegevusrühmade võrgustiku loomist. Komitee peab nimetatud toetusi väga oluliseks.

3.6   Rakendamine

3.6.1   Lõpetuseks kirjeldatakse ettepanekus väga põhjalikult toetuskavade rakendamist nii eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega kui ka otsese eelarve täitmise korral, käsitledes rakendusmehhanisme, nii liikmesriikide kui ka komisjoni haldus- ja kontrollsüsteeme ning järelevalvet, hindamist, teabe kogumist ja teavitamist.

3.6.2   Komitee kiidab mõlema eelarvetäitmise rakendussüsteemid heaks, sest neis on lähtutud komisjoni kogemustest kõigis menetlustes, mis on vajalikud ühises kalanduspoliitikas ja integreeritud merenduspoliitikas ette nähtud toetuskavade käivitamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja lõpetamiseks.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus CESE ELT C 181, 21.6.2012, lk 183–195.

(2)  Vt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – Uute töökohtade jaoks uued oskused. Tööturu vajaduste ja vajaminevate oskuste prognoosimine ja ühitamine” COM(2008) 868 final (ELT C 128, 18.5.2010, lk 74).

---