4.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/39

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna roll ELi, Colombia ja Peruu vahelises mitmepoolses kaubanduslepingus”

2012/C 299/08

Raportöör: Giuseppe Antonio Maria IULIANO

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 19. jaanuaril 2012 vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„Kodanikuühiskonna roll ELi, Colombia ja Peruu vahelises mitmepoolses kaubanduslepingus”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 139, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 8 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Kuna kõikide Andide piirkonda kuuluvate riikidega ei olnud võimalik läbirääkimisi partnerluslepingu sõlmimiseks lõpetada, otsustas EL Colombia ja Peruu palvel selle kasuks, et asuda looma uusi kaubandussuhteid nende riikidega. Läbirääkimised lõppesid 2010. aasta mais, kolm lepinguosalist parafeerisid mitmepoolse kaubanduslepingu 24. märtsil 2011 ja kinnitasid ametlikult 13. aprillil 2011. Praegu vaatab lepingut läbi Euroopa Parlament, kes peab otsustama selle heakskiitmise või tagasilükkamise, ilma et lepingut oleks võimalik muuta. Selles etapis annab komitee oma hinnangu ja mitmeid suuniseid kõikidele asjaosalistele, et neid võetaks lepingu heakskiitmise ja ratifitseerimise korral arvesse (1).

1.2   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et ELi mitmepoolne kaubandusleping Colombia ja Peruuga võib osutuda heaks vahendiks nii Euroopa kui ka kõigi selles osalevate Andide piirkonna riikide jaoks. Ecuador ja Boliivia oleksid võib-olla valmis taas läbirääkimisi pidama. Mitmepoolne kaubandusleping võib aidata saavutada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja inimväärset tööd, sest kaubandus on tähtis mehhanism arengu toetamiseks ja vaesuse leevendamiseks. Selle majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju tuleb siiski hoolikalt, läbipaistvalt ja kõikehõlmavalt kõikide poolte huvides hinnata. Kodanikuühiskond saab ja võib täita selles põhitähtsat osa.

1.3   Kõnealuse mitmepoolse kaubanduslepingu läbirääkimistel täheldati, et lepingupoolte organiseeritud kodanikuühiskonnaga ei peetud piisavalt dialoogi. Selle lünga tagantjärele täitmiseks ja selleks, et kaasata kodanikuühiskond dialoogi institutsiooni tasandil, teeb komitee, olles arutanud seda küsimust oma hiljutisel missioonil Peruusse ja Colombiasse nende mõlema riigi institutsiooniliste ja organiseeritud kodanikuühiskonna sidusrühmadega, ettepaneku asutada ühine nõuandekomitee, kuhu kuuluvad Euroopa, Peruu ja Colombia kodanikuühiskonna esindajad ja mis täidab nõuandeülesandeid inimõiguste, säästva arengu ning mitmepoolse kaubanduslepingu valdkondlike mõjude hindamise teemadel. Ühine nõuandekomitee töötab välja teemavaldkonnad, mida ta hakkab jälgima (2) ning mille üle võib temaga lepingupoolte nõudmisel konsulteerida või mille kohta ta võib avaldada omaalgatuslikult arvamusi, teha soovitusi või uuringuid. Ühine nõuandekomitee peab lepingupoolte esindusorganiga ühe aastakoosoleku, v.a, kui ühiselt lepitakse teisiti kokku. Ühine nõuandekomitee sobib kogu kodanikuühiskonnale ja kodanikkonnale avatud koosolekuga, mis on ette nähtud lepingu artiklis 282. Ühine nõuandekomitee võib lepingupooltega läbi rääkida võimaluse üle kehtestada lepingu kohaldamise valdkondliku mõju näitajad. Sellise konsultatsiooniorgani loomise eeskujuks võib võtta ELi ning teiste maailma riikide ja piirkondade vahelistes varasemates lepingutes juba heaks kiidetud mehhanismid.

1.4   Komitee peab oluliseks tugevdada Euroopa Parlamendi ning Colombia ja Peruu parlamendi koostööd, ja väljendab selles suhtes heameelt Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni üle, mille tulemusel võidakse käima panna parlamentaarsed mehhanismid samaaegselt võetud kohustuste täitmise jälgimiseks, eelkõige seoses inimõiguste olukorraga, ILO inimväärika töö tegevuskavaga töö- ja ametiühingutingimuste kohta, soolise võrdõiguslikkusega, seadusliku sisserändega ja tagatistega, keskkonnakaitselepingutega ning nende suhtes võimaliku õiguskaitsevahendite rakendamisega vaidluste lahendamise komisjonis.

1.5   Komitee leiab, et sedalaadi nõuandeorgan võimaldaks kaasata kodanikuühiskonna mitmepoolsesse kaubanduslepingusse, konsultatsioonid institutsionaliseerida, mõjutada nende toimumist, tulla toime selle käigus tekkivate raskustega, tagada sujuv ja otsene suhtlemine lepingu kohaldamise eest vastutavate isikutega ja teha konkreetseid soovitusi lepingu kohaldamise positiivsete või negatiivsete tagajärgede kohta.

1.6   2012. aasta mais külastas komitee delegatsioon Colombiat ja Peruud. Missioon oli edukas, kui arvestada küsitletud osaliste hulka ja taset ning kogutud teabe asjakohasust. See aitas tagada, et käesolevas arvamuses kajastuvad mõlema riigi kodanikuühiskonna seisukohad ja et tehakse ettepanek luua mitmepoolse kaubanduslepingu jälgimiseks kodanikuühiskonna ühine nõuandekomitee. Arvamuses analüüsitakse peamisi probleeme Colombias ja Peruus, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid jälgima.

2.   Üldised märkused

2.1   Euroopa Liidul on Andide piirkonnaga ning eriti Colombia ja Peruuga üha arenevad majandus- ja kaubandussuhted. EL on praegu Andide piirkonna riikide teine kaubanduspartner pärast Ameerika Ühendriike. ELi ja Andide piirkonna riikide kaubavahetus on viimasel kümnendil märkimisväärselt kasvanud: kahepoolsed kaubavood on suurenenud 9 100 miljonilt eurolt 2000. aastal 15 800 miljoni euroni 2007. aastal, keskmise kasvumääraga 8,25 % aastas (3). 2010. aastal oli ELi, Colombia ja Peruu kahepoolse kaubavahetuse maht 16 000 miljonit eurot.

2.2   Kaubanduslepingu osalised on loonud sidemed, mis lähevad majandussfäärist kaugemale ja hõlmavad muu hulgas selliseid valdkondi nagu poliitiline dialoog, kultuur, haridus ja teadus. EL on kaasanud demokraatiale ülemineku protsesse ja aidanud kaasa põhiõiguste kaitsele, võttes solidaarsuskohustusi, mida komitee heaks kiidab ja jagab.

2.3   Käesolev mitmepoolne kaubandusleping põhineb 2003. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Andide Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud poliitilise dialoogi ja koostöö lepingul ning vastavatel õigustel ja kohustustel, mille lepingupooled on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetena võtnud (4).

2.4   Mitmepoolne kaubandusleping võimaldab lepingupoolte kaupu ja tooteid vastavate riikide turule sisse tuua tunduvalt väiksemate tariifidega. Paljude Colombia ja Peruu tööstussektori toodete jaoks, mille suhtes kehtivad GSP+ alusel kitsendavamad normid, muudetakse liitu sissetoomise kriteeriumeid paindlikumaks (5). Muude sektorite hulgas peeti läbirääkimisi kaubavahetuse üle naftakeemiatööstuses, plasti-, tekstiili- ja rõivasektoris, kalandustoodete, banaani-, suhkru- ja kohvisektoris. Samuti on oluline jälgida mitmepoolse kaubanduslepingu kohaldamise mõju lepingupoolte põllumajandussektorile sellistes küsimustes nagu päritolunimetused, kaitseklauslid ja valdkondlikud stabiilsusmehhanismid, mida tuleks jälgida ja hinnata. Komitee väärtustab lepingus viiteid kaubanduse tähtsusele säästva arengu ning ausa ja õiglase kaubanduse edendamise jaoks. (6)

2.5   Mitteametliku majanduse määr on kõrge nii Peruus kui ka Colombias. Üks selle kõige tõsisematest mõjudest on mitteametliku töö kõrge määr Andide piirkonna riikides, mistõttu väljendab komitee muret tööstandardite pärast Colombias ja Peruus. Eriti raske on noorte ja naiste olukord, sest nende jaoks on tööpuudus ning töölevõtmise ja töötamise tingimused kõige ebasoodsamad. Mõjuhinnangud peavad sisaldama soolist mõõdet ja nendes tuleb tähelepanu pöörata noorsoo töötingimustele, sest naistel ja noortel on erilisi raskusi (7). Samuti kordab komitee, et vaja on otsustada ja käivitada konkreetsed ja tõhusad meetmed mõlemas riigis esineva muret tekitava nähtuse – lapstööjõu järkjärguliseks kaotamiseks.

2.6   Inimõiguste, sealhulgas töö- ja ametiühinguõiguste olukord Colombias ja Peruus valmistab Colombia ja Peruu rahvale ja Euroopa kodanikuühiskonnale tõsist muret. Komitee avaldab heameelt, et mitmepoolse kaubanduslepingu artiklis 1 on selgelt sätestatud, et demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste rikkumine võib tuua kaasa lepingu peatamise või lõpetamise. Samuti kiidab komitee asjaolu, et lepingu artikli 269 lõikes 3 võtavad lepingupooled kohustuse järgida ILO peamisi konventsioone (8) ja loodab, et lepingu kohaldamisel tagatakse nendest konventsioonidest kinnipidamine ja täitmine.

2.7   Komitee on korduvalt väljendanud oma seisukohta selle kohta, kuidas võiks kaubanduslepingute läbirääkimised toimuda. Komitee arvates peavad kahepoolsed lepingud ühilduma mitmepoolsusega (9). Komitee leiab, et EL ei või kahepoolsete läbirääkimiste tulemusel vähendada oma sotsiaalseid, töö- ja keskkonnaalaseid nõudmisi. Neid mõõtmeid tuleb hoolega arvesse võtta, samamoodi nagu majanduslikku mõõdet, ja tuleb otsida mehhanisme nende ühtlustamiseks lepingute kohaldamise ajal.

2.8   Teisalt tunduvad kogemused komitee jaoks kinnitavat, et kodanikuühiskonna aktiivne roll lepingute kohaldamisel võimaldab kindlaks teha võimalikke olulisi partnereid osalisriikides, luua kõikidele lepingupooltele kasulikud suhted ja hõlbustada võimalike vaidluste lahendamist. Nõuet lisada läbiräägitud või läbirääkimisel olevatesse lepingutesse sotsiaalne mõõde on komitee pidevalt väljendanud, sealhulgas oma varasemates arvamustest (10).

2.9   Komitee on varasemates arvamustes juba kiitnud ELi otsust koostada mõjuhindamised kaubanduslepingute mõju kohta säästvusele, mis võimaldaksid teha ettepanekuid ja kehtestada parandusmeetmeid, mis maksimeeriksid kaubanduslepingu positiivset mõju ja minimeeriksid võimalikke negatiivseid mõjusid. Komitee kordab oma taotlust, et säästva arengu mõjuhinnangud koostataks kodanikuühiskonna täie osalemisega, nii et oleks tagatud võetud kohustuste täitmine, minimeeritaks kaubanduse avamisega kaasnevaid riske ja võimendataks sellest tulenevaid võimalusi (11).

2.10   Komitee ei saa jätta märkimata, et lepingu läbirääkimine Colombia ja Peruuga pälvis kriitikat ja tekitas küsimusi lepingupoolte ühiskondlikelt organisatsioonidelt ja ametiühinguliikumiselt (12). Komitee jagab eelkõige muret vähese dialoogi pärast kodanikuühiskonnaga läbirääkimiste ajal. Seetõttu väljendab heameelt Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle, milles rõhutatakse, kui tähtis on kehtestada selged seire- ja jälgimismehhanismid kodanikuühiskonna esindajate osalemisega mitmepoolse kaubanduslepingu kohaldamise ajal (13).

2.11   Komitee leiab, et kodanikuühiskonna seisukohast peavad kaubanduslepingud hõlbustama kaubavahetust, mis muu hulgas soodustab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse arendamist, kohustab Euroopa ettevõtjaid järgima samu töötavasid, kui nende päritoluriigis, loob kvaliteetseid ja tagatistega töökohti, soodustab kollektiivläbirääkimiste arengut, võimaldab lähedalt jälgida loodusvarade kasutamist ning aitab vähendada mitteametlikku majandust ja tööd. Samuti aitab see kaotada inimõiguste rikkumisi, võidelda vaesuse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning võimaldab parandada elanike, eriti ebasoodsamas olukorras inimeste elutingimusi.

2.12   Komitee leiab, et mitmepoolses kaubanduslepingus on sätestatud artiklid – nagu viidatud artikkel 1 inimõiguste kohta, artikkel 282 kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise kohta või artikkel 286 mõjuhindamise kohta –, mis võimaldavad juhtida mõlema lepingupoole kodanikuühiskonna organisatsioonide institutsionaalset, esindus- ja sõltumatut osalemist vähendatud koosseisus (14), luues ühise nõuandekomitee ning kogu Peruu, Colombia ja Euroopa kodanikuühiskonnale avatud foorumi.

2.13   Komitee loodab, et see mitmepoolne kaubandusleping aitab lepingupooltel toime tulla kõige kiireloomulisemate sotsiaal-majanduslike probleemidega, nagu vaesus, sotsiaalne ebavõrdsus ja vägivald, ning võimaldab parandada oma elanikkonna, eriti ebasoodsamas olukorras inimeste elutingimusi, milleks peab tingimata vajalikuks, et kõigi kolme poole kodanikuühiskond saaks aktiivselt osaleda lepingu kohaldamises ja selle mõju hindamises.

2.14   2012. aasta mais külastas komitee delegatsioon Colombiat ja Peruud. Missioon oli edukas, kui arvestada küsitletud osaliste hulka ja taset ning kogutud teabe asjakohasust. See aitas tagada, et arvamuses kajastuvad mõlema riigi kodanikuühiskonna seisukohad ja et tehakse ettepanek luua kaubanduslepingu jälgimiseks kodanikuühiskonna ühine nõuandekomitee. Missioon andis võimaluse märgata mõlema riigi sotsiaalseid, tööturu- ja majanduslikke hetkeprobleeme ning kodanikuühiskonna organisatsioonide skeptilist suhtumist (v.a tööandjate organisatsioonide puhul, kes toetavad mõlema riigi lepingut) valitsuste ja lepingu võimesse neid probleeme lahendada. Missioon näitas, kui lahus on nende riikide valitsuste ja kodanikuühenduste arvamused selle kohta, kuidas on saadud hakkama ulatuslike konsultatsioonide ja teavitamistööga (15).

2.15   Arvamuses tuuakse esile mõned lepingu osalisriikide peamised probleemid, millele sealsed kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid tähelepanu pöörama. Colombia puhul võib välja tuua inimõiguste küsimuse selle positiivsetes ja negatiivsetes aspektides, ametiühinguõiguste rikkumised, ohvritele hüvitise maksmist ja maade tagastamist käsitleva seaduse kohaldamise hetkeseisu ning karistamatuse probleemi. Peruu puhul tuleb analüüsida sotsiaalset ning tööalast olukorda, eelkõige kaevandustes, lapstööjõudu, rännet Euroopasse ja põlisrahvaste õigusi.

2.16   Komitee kutsub asjaomaseid osapooli üles looma kodanikuühiskonnaga konsulteerides – ideaaljuhul ühise nõuandekomitee kaudu – mitmepoolset kaubanduslepingut täiendava läbipaistva ja siduva tegevuskava inim-, keskkonna- ja tööõiguste kohta. Tegevuskavas tuleks selgelt sätestada ajaliselt piiratud ja tulemustel põhinevad eesmärgid igas nimetatud valdkonnas. Selles mõttes ühineb komitee Euroopa Parlamendi Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni punktis 15 esitatud nõudmistega.

3.   Colombia

3.1   Inimõigused: päikesepool ja varjukülg

3.1.1   2010. aasta augustis tuli võimule uus valitsus. Valitsuse eesotsas on president Juan Manuel Santos, kes võttis seoses inimõigustega ette suunamuutuse. Asepresident on Angelino Garzón, endine tööliste keskliidu (Central Unitaria de Trabajadores – CUT) peasekretär ja tööminister, kes tema tausta arvestades toetab üleriigilise sotsiaalse dialoogi tugevdamist. President J. M. Santose seisukoht inimõiguste suhtes erineb tema eelkäija Álvaro Uribe valitsuse omast. Selle asemel, et kasutada karmi retoorikat, mis seadis inimõiguste eest võitlejad reaalsesse ohtu, on valitsus tooni madalamaks võtnud ja teinud dialoogi edendavaid žeste. Esimest korda on valitsus tunnustanud riigisisese relvakonflikti olemasolu ja tundub, et ta otsib konfliktile lõplikku lahendust.

3.1.2   Colombia kannatab riiki viimase 60 aasta vältel raputanud raske riigisisese konflikti tagajärgede all. Relvakonflikt, kus eri osalejad on ühtaegu vägivalla lähtekoht ja eestvedajad. Ja vaatamata valitsuse jõupingutustele, nagu seda tunnustab Amnesty International, on olukord jätkuvalt väga keeruline (16).

3.1.3   Colombias tegutseb jätkuvalt mandri vanim partisanirühmitus, Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (Fuerzas Armadas Revolucionarias de Colombia – FARC). Nii see rühmitus kui ka Rahvuslik Vabastusarmee (Ejército de Liberación Nacional – ELN) värbavad endiselt lapsi, nii poisse kui ka tüdrukuid, keda kasutatakse relvastatud konfliktis, ja on paljudesse kohtadesse paigaldanud maamiine, lisaks sellele, et neid rahastatakse tänu uimastiäriga loodud suhetele. Colombia on Kongo Demokraatliku Vabariigi järel teine riik, kus on kõige rohkem lapssõdureid (17).

3.1.4   1,5–3 miljonit inimest on oma tavalisest elu- ja töökohast mujale viidud. FARC teatas 2012. aasta veebruaris, et ta katkestab pantvangi võtmised, ja vabastas 10 sõjaväelist pantvangi. Kuid FARC hoiab pantvangis veel teadmata arvu tsiviilisikuid (18).

3.1.5   Aastate jooksul ja eriti alates 1970. aastatest on teiste seas tapetud loendamatul arvul talupoegi, töölisi, ametiühinguliikmeid, õpetajaid, inimõiguste eest võitlejaid, ühiskondlike organisatsioonide juhte linnaosade, valdade ja maapiirkondade tasandil. Inimõiguste ja ametiühinguõiguste kaitse alal tehtud töö eest tunnustatud valitsusvälise organisatsiooni Escuela Nacional Sindical sõnul on alates 1986. aastast mõrvatud ametiühinguliikmeid kokku üle 2 900. Uimastiäri on jätkuvalt sageliesinev ebaseaduslik tegevus, mille võrgustikud ulatuvad üle kogu riigi ja millel on rahvusvahelised harud. Püüded probleemi militaarsete vahenditega lahendada on paljudel juhtudel vägivallaspiraali hoopis kiirendanud. Riiklikud ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on süüdistanud paljusid relva- ja julgeolekujõudude liikmeid partisanide hulka arvatud inimeste tapmises (Falsos Positivos ehk valepositiivne tuvastus) (19).

3.1.6   Colombia ühiskonna praegustes oludes kannatavad naised jätkuvalt ebavõrdsuse ja diskrimineerimise all. Sooline ebavõrdsus areneb välja perekeskkonnast, kus esineb palju koduvägivalda; majanduskeskkonnas, kus valitseb suur tööpuudus, suureneb mitteametlikus majanduses töötavate naiste osakaal (57 %) ja püsib sooline palgalõhe; ning poliitilises keskkonnas seetõttu, et naised on suurema otsustusõigusega valitsemistasanditel vähe esindatud.

3.1.7   Vastavalt riigi ametiühingukeskuste (CUT, CTC, CGT) raportitele ei ole sotsiaalses dialoogis, mis oli eelmiste valitsuste ajal tugevalt kahjustatud, ikka veel toimunud piisavaid muutusi, mis tähistaksid positiivset arengusuundumust. Keskliidud väidavad, et sotsiaalse dialoogi puudumise tõttu on ametiühingutega ühinemise määr langenud 14 protsendilt 4 protsendile. Tuleb meenutada, et ILO on ametiühinguõiguste olukorda Colombias viimastel aastatel lähedalt jälginud (20); see organisatsioon on korraldanud arvukaid uurimismissioone ja tal on riigis alaline osakond, mis jälgib inim-, töö- ja ametiühinguõiguste rikkumisi. 2011. aastal mõrvati 29 ametiühingute juhti ja aktivisti. Paljudel juhtudel on vastutavad nn demobiliseeritud poolsõjaväelased. Lisaks on tehtud mõrvakatse kümne ametiühinguliikme suhtes. Riikliku suhkruroolõikajate ametiühingu peasekretär Daniel Aguirre mõrvati 27. aprillil 2012, mis tõstab aastaga mõrvatud ametiühinguliikmete arvu seitsmele.

3.1.8   Positiivse uudisena tuleb märkida nende kuritegude ja süütegude selgitamiseks määratud riigiprokuratuuri (Fiscalía General de la Nación – FGN) töötajate arvu suurendamist. Samuti, et riigiprokuratuuri algatusel kiitis Rahvuskongress (Congreso Nacional) heaks karistusseadustiku artikli 200 muudatuse, millega pikendatakse vanglakaristusi ja suurendatakse trahve isikutele, kes takistavad või häirivad tööõiguste koosolekut või teostamist, või kes rakendab survemeetmeid õiguspärase streigi, koosoleku või ühinemise tõttu (21). 2012. aasta jaanuaris jõudsid riigiprokuratuur ja riiklik ametiühingute kool (Escuela Nacional Sindical) kokkuleppele teabevahetuses ja ametiühinguorganisatsioonide liikmete vastaste kuritegude kindlaksmääramiseks, tuvastamiseks ja dokumenteerimiseks ühtse meetodi väljatöötamises.

3.1.9   Kuid vaatamata sellele, et vägivald on riigis vähenenud, pannakse jätkuvalt toime terroriakte: samal päeval, kui jõustus vabakaubandusleping USAga, 15. mail 2012, korraldati endisele ministrile Fernando Londoño Hoyosele atentaat, kus kaotas elu kaks ihukaitsjat ja sai vigastada 49 inimest.

3.1.10   Ohvri- ja maade tagastamise seadus. Selles 2011. aastal vastu võetud seaduses tunnistatakse relvakonflikti olemasolu ja ohvrite õigusi. Seadus näeb ette kahju hüvitamise inimõiguste rikkumise, kaasa arvatud riigi ametnike toime pandud rikkumiste üleelanutele. Selle kohaldamine on seni olnud ebakorrapärane ja mittetäielik, aga see on oluline muutus ohvrite jaoks, kellele seni ei antud mingeid õigusi. Komitee missioonil teatasid kodanikuühiskonna organisatsioonid ähvardustest, mida on saanud inimesed ja kogukonnad, kellele on maa tagastatud. Põllumajandusministeerium teavitas komitee delegatsiooni kohtunike koolitusest põhjendamatu kaebuse alusel saadud maa tagastamise juhtumite teemal. Põhjendamatu kaebuse alusel oli nimelt võimalik osta maad väga odava hinna eest ja seaduslikult, ning asustada endised talupoegadest maaomanikud sunniviisiliselt ümber; maad kasutati paljudel juhtudel ebaseaduslike uimastite kasvatamiseks. Samuti pakutakse kaitset perekondadele, kes pöördusid tagasi maadele, mis jäeti varem partisanide survel sööti, kuna viimased püüdsid sel viisil piirkonda oma kontrolli alla saada.

3.1.11   Karistamatus – Colombiale iseloomulik probleem. On toimunud teatud edasiminek inimõiguste alastes peamistes juurdlustes, sealhulgas parapoliitika skandaaliga seotud juhtudel, kus tuvastati ebaseaduslikke sidemeid seadusandjate ja poolsõjaväeliste rühmituste vahel. Uuriti üle 120 endise parlamendiliikme ja ligikaudu 40 neist mõisteti süüdi (22). Ent 2012. aasta veebruaris tühistati riigiprokuröri valimine, (23) kelle ülesandeks oli lahendada põhilised korruptsioonijuhud ja kohtuasjad poolsõjaväeliste rühmituste liikmete, uimastiäri ajajate ja partisaniliikumise liikmete vastu ning kes oli üles näidanud suurt teotahet teha lõpp karistamatusele. Tehtud juurdlustes selgusid seosed julgeolekuameti DAS ja poolsõjaväeliste rühmituste vahel ning nende otsene vastutus paljudel juhtudel, kui ähvardati ja mõrvati inimõiguste eest võitlejaid, kohtunikke, ajakirjanikke, ametiühinguliikmeid ja advokaate (24). 2011. aasta oktoobris saatis valitsus DASi laiali ja asutas uue luurekeskuse (Central de Inteligencia).

3.1.12   Valitsus on esitanud põhiseaduse artikli 221 vastuolulise muudatusettepaneku, mis annaks sõjaväelisele kriminaalkohtule õiguse viia läbi algne kontroll juurdluste üle julgeolekujõudude liikmete poolt toime pandud inimõiguste võimalikus rikkumises. Muudatus kehtestaks eelduse, et kõikidel avaliku jõudude liikmete poolt operatsioonide ja/või menetluste käigus toime pandud kuritegudel on „seos väeteenistusega” ning need kuuluksid seega vähemalt esimeses kohtuastmes sõjaväekohtu pädevusse. Ameerika Inimõiguste Komisjon ja ÜRO on korduvalt märkinud sõjaväekohtusüsteemi erapooletuse ja sõltumatuse puudumist, mis kaotab selle kohtu otsuste usaldusväärsuse (25). Colombia relva- ja julgeolekujõude on korduvalt süüdistatud kohtuvälistes hukkamistes ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku kabineti hinnangul on Colombias nende mõrvade ohvriks riigi teenistujate kätes langenud 2004. ja 2008. aastal üle 3 000 inimese. Sellest alates on juhtude arv märkimisväärselt vähenenud, aga see tava ei ole kadunud (26). Paljud riikide ja rahvusvahelised organisatsioonid on taotlenud president J. M. Santoselt, et ta võtaks muudatusettepaneku tagasi (27).

3.1.13   Erinevalt varasematest arvamustest tuli aruteludest ettevõtjatega välja, et nende arvates soodustaks leping seaduslikku majandust, töö ametlikuks muutumist, inimõigusi ja keskkonda ning aitaks vähendada vägivalda.

4.   Peruu

4.1   Viimasel kümnendil on vaesus vähenenud, kuid ikka elab Maailmapanga andmetel (28) 15 % elanikkonnast vähem kui kahe dollariga päevas. Linna- ja maapiirkondade erinevused on endiselt suured. Seetõttu on majanduskasv seni väljendunud sissetulekute väga ebakorrapärases jagunemises. Keskmine sissetulek (ja seega eratarbimine) on kasvanud, aga mitte piisavalt, ja 2010. aastal oli see 404 USA dollarit.

4.2   Töö ja ametiühingute olukord. 2009. aastal ei olnud peaaegu 73 % töötajatest töölepingut, 7 % oli tähtajatu tööleping ja 20 % tähtajaline tööleping (29). ILO täheldas 2011. aastal mitteametliku töö ja vaeghõive suurenemist, reaalse alampalga langust ja äärmiselt kõrget lapstööjõu taset (42 %). Peruus on põllumajandusekspordi buum, milles selle sektori töötajad ikka kasu ei saa. 2008. aastal enne rahvusvahelise kriisi puhkemist jõuti tööle võtta veidi üle 200 000 töötaja. 2011. aasta esimesel poolaastal täheldati majanduse taastumise konsolideerumist; palgatöö tase oli kõigi aegade kõrgeim. Aga selles sektoris võib tööpäev olla kumulatiivne, töötasu on väiksem tavalisest miinimumpalgast, (30) ületundide eest makstakse vähem ja valdav on tähtajaline tööleping (31).

4.3   Komitee peab positiivseks võetud kohustusi täita kõiki põhilisi ILO konventsioone ja inimväärse töö tegevuskava, ent kordab, et oleks kohane, kui Peruu ja Euroopa organiseeritud kodanikuühiskond saaksid osaleda nende konventsioonide kohaldamise jälgimises. Üks inimväärse töö kontseptsiooni põhitingimus on sotsiaalse dialoogi mõõde: see tähendab tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute osalemist kollektiivläbirääkimistes. Viimane on väga tähtis, sest see täiendab õigusakte, et parandada töötajate töötingimusi. Veel üks ülesanne, mille komitee soovitab formaalselt vormistada, on sotsiaalse dialoogiga seotud kogemuste jagamine.

4.4   Lapstööjõud Peruus on Peruu kodanikuühiskonna jaoks kauaaegne mureküsimus. Eriti märkimisväärne on see kaevandustööstuses, kus töötab ka tütarlapsi. Arve võib võtta vaid viiteks, sest ametlik statistika ei kajasta tavaliselt täielikult selle ulatust, aga IPEC-ILO (32) andmetel töötab kolmest kaevandusperekonnast kahes alla 18-aastaseid lapsi mõnes materjali kaevandamise, töötlemise ja transportimise segmendis. Ehkki tütarlapsed ei tööta tavaliselt kaevandusesügavustes, on nad üha enam kaasatud sisetöödesse ja tegelevad välisilma ja kaevanduse vaheliste kommunikatsioonidega. ILO rõhutab, et lapstööjõu kaotamine kaevandustes annab tõuke tehnoloogilisteks muutusteks, parandab sotsiaalkaitset ja suurendab töösse kaasatud alaealiste haridusvõimalusi. Kodanikuühiskonna osalemine on selles järkjärgulises protsessis põhitähtis. EL on võtnud lapstööjõu kaotamise alal oma kaubanduspartnerite suhtes ja teistel mandritel tegutsevate ELi ettevõtjate suhtes konkreetsed kohustused. Ettevõtjate sotsiaalse vastutuse ning töö- ja inimõigustega seotud küsimused ei piirdu Euroopa piiridega. Mitmepoolse kaubanduslepingu kohaldamise ajal tuleb neid kohustusi uuendada ja hinnata nende mõju lapstööjõu praegusele olukorrale.

4.5   Ränne Euroopa Liitu Riikliku statistika- ja infoinstituudi (Instituto Nacional de Estadística e Informática) (33) arvutuste kohaselt oli aastatel 1990–2009 peruulasi välisriikides 2 038 107. Hispaania järel (kus peruulasi elab umbes 200 000) on viimastel aastatel kõige rohkem peruulasi vastu võtnud Itaalia (34). Komitee leiab, et seaduslik ja tagatistega sisseränne on positiivne ja rikastav. Sisserändajate inimõiguste olukorra vaatlemise ja nende suhtes järelevalve teostamise ning rändajate salaja üle piiri toimetamise ennetamist tuleks arvesse võtta jälgimismehhanismis, mis kodanikuühiskonna osalusel mitmepoolses kaubanduslepingus sätestatakse.

4.6   Põlisrahvaste õigused. Komitee võtab teadmiseks, et on jõustunud 2011. aastal vastu võetud eelneva konsulteerimise seadus (35). Selle seadusega tunnustatakse põlisrahvaste õigusi, see võib kaasa aidata sotsiaalsele kaasatusele ja võimaldada pärismaistel rahvastel demokraatia hüvedest lõpuks osa saada. Paljude ühiskondlike osalejate, aga eelkõige pärismaiste rahvaste endi jõupingutuste tulemusel nõuti alaliselt seadust, mis tagaks tõhusalt konsulteerimisnõude kehtimise. Seaduse täiel määral kohaldamine näitab, et Peruu täidab ILO konventsioonis nr 169 võetud kohustusi.

4.7   Kui 2011. aastal asus ametisse valitsus, mida juhtis Ollanta Humala Tasso, oli tal vaja toime tulla suurte probleemidega ja tema suhtes oli palju ootusi. Mitmepoolse kaubanduslepingu sõlmimine ELiga võib aidata lahendada soodsalt neid probleeme ja muuta ootused kindlustundeks, et toimuvad muutused paremuse poole, aga tingimusel, et ei arvestataks, et soovitud muutused toimuvad pelgalt lepingule allakirjutamisega. Komitee väljendab käesolevas arvamuses oma kavatsust aidata kaasa ELi ja Peruu suhete paremale tulevikule oma osalemisega koos Peruu kodanikuühiskonnaga otsuste mõju jälgimise ja hindamise mehhanismides. Komitee on varem väitnud ja kordab siinkohal, kui tähtis on, et need kodanikuühiskonna osalemise struktuurid oleksid esindusorganid ja täitevvõimust sõltumatud.

---

(1)  Mitmepoolse kaubanduslepingu peavad ratifitseerima ELi liikmesriikide 27 parlamenti ning Colombia ja Peruu parlament.

(2)  Nagu on sätestatud näiteks Colombia ja USA kaubanduslepingusse lisatud tööõiguste tegevuskavas ja üldises soodustuste süsteemis GSP+.

(3)  Euroopa Komisjon palvel majanduspoliitika uuringukeskuse Development Solutions ja Manchesteri Ülikooli koostatud mõjuhinnang kaubanduse jätkusuutlikkuse kohta, 2009.

(4)  Samuti ELi ja Colombia inimõiguste protokolli eesmärgid, (2009) mis ratifitseeriti 30. jaanuaril 2012 Bogotás peetud inimõigustealase dialoogi mehhanismi VI korralisel koosolekul.

(5)  Üldiste tariifsete soodustuste kava GSP+.

(6)  Mitmepoolse kaubanduslepingu artiklid 271 ja 324.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Läbirääkimised uute kaubanduskokkulepete üle: EMSK seisukoht”, raportöör: Jonathan Peel ja Evelyne Pichenot (ELT C 19.08.2008, lk 82).

(8)  „Lepingupooled kohustuvad oma seadustes ja tavades kogu oma territooriumil edendama ja tõhusalt kohaldama rahvusvaheliselt tunnustatud põhilisi tööstandardeid, nagu need on sätestatud ILO põhilistes konventsioonides”, mitmepoolse kaubanduslepingu artikli 269 lõige 3.

(9)  ELT C 211 19.08.2008, lk 82.

(10)  „Komitee peab hädavajalikuks lisada assotsiatsioonilepingule sotsiaalne mõõde, et see leping oleks selline, mis läheb kaugemale kaubanduslikest aspektidest ja mille üldine eesmärk oleks sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine.”, raportöör: José María Zufiaur Narvaiza, (ELT C 248 25.08.2011, lk 55).

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Säästva arengu mõjuhinnangud ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika”, raportöör: Evelyne Pichenot (ELT C 218 23.07.2011, lk 14).

(12)  Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni, Rahvusvahelisse Ametiühingute Konföderatsiooni, Ameerika Ametiühingute Konföderatsiooni ja Maailma Ametiühingute Nõukogu 2012. aasta veebruari sõnum Euroopa Parlamendile. Colombia CGT seisukoht ELi–Colombia kaubanduslepingu suhtes, veebruar 2012.

(13)  Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu, Colombia ja Peruu mitmepoolse kaubanduslepingu kohta, mis võeti vastu 13. juunil 2012.

(14)  Euroopa Liitu esindab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

(15)  Lisas B on missiooni aruanne ja programm.

(16)  Inimõigusteorganisatsiooni Amnesty International deklaratsioon ÜRO inimõigustenõukogu 19. istungjärgul 2012. aastal, Genf.

(17)  Rahvusvaheline sõja ja vaesuse ohvriks langenud laste kohtu (http://www.tribunalinternacionalinfancia.org) 2012. aasta raport.

(18)  28. aprillil 2012 võttis FARC oma lubatustega vastuollu minnes kinni Prantsuse ajakirjaniku Romeo Laglois, kes paar nädalat hiljem vabastati.

(19)  Colombia õiguse kohaselt on tegemist kaitstud isikute mõrvamisega.

(20)  Allikas: ILO standardite kohaldamist jälgiva komisjoni järjestikused raportid, rahvusvahelised töökonverentsid.

(21)  Brüsselis asuva Colombia Suursaatkonna aruanne riigiprokuratuuri tegevuse kohta, märts 2012.

(22)  2011. aasta veebruarist leiti, et endine senaator Mario Uribe, endine kongressi esimees ja president Ávaro Uribe nõbu on süüdi suhetes poolsõjaväeliste rühmitustega.

(23)  Viviane Moralese valimine tühistati väidetava vorminõude rikkumise pärast ametissenimetamisel.

(24)  2011. aasta septembris mõisteti Jorge Noguera Cotes, kes juhtis DASi aastatel 2002–2005, süüdi luureagentuuri andmises poolsõjaväeliste rühmituste teenistusse ja ühe ülikooli professori mõrvas 2004. aastal.

(25)  Ameerika Inimõiguste Komisjoni raport Colombia kohta.

(26)  Maailma inimõiguste raport, 2012, Human Rights Watch.

(27)  Kiri president J. M. Santosele, Human Rights Watch, 9. veebruar 2012.

(28)  World Development Indicators (maailma arengunäitajad), Maailmapank, 2011.

(29)  Peruu tööministeeriumi andmed.

(30)  Päeva töötasu on 8,84-10 USA dollarit, toimetuleku alammäär on 259,61 USA dollarit kuus.

(31)  Üks selge näide tähtajalise töölepingu ebaõigest kasutamisest on õlipalmisektor.

(32)  ILO lapstööjõu kaotamise programm.(www.ilo.org).

(33)  Peruu: Peruulaste rahvusvahelise väljarände ja välismaalaste sisserände statistika, 1990–2009, Lima: 2010.

(34)  Alates 2011. aastast rahastab EL projekti „Peruu ränne”.

(35)  Seadus nr 29785, seadus põlisrahvaste või pärismaiste rahvaste õiguse kohta eelnevale konsulteerimisele, mis on tunnustatud ILO konventsioonis nr 169.

---