52010IP0276

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52010IP0276 - EN

Document 52010IP0276

Help

Piiriülene kriisijuhtimine pangandussektoris Euroopa Parlamendi 7. juuli 2010 . aasta resolutsioon soovitustega komisjonile piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris (2010/2006(INI))
RESOLUTSIOONI LISA

ELT C 351E, 2.12.2011, p. 61–69 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

2.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

CE 351/61

Kolmapäev, 7. juuli 2010
Piiriülene kriisijuhtimine pangandussektoris

P7_TA(2010)0276

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2010. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris (2010/2006(INI))

2011/C 351 E/09

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225;

võttes arvesse oma 13. aprilli 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” (1) kohta;

võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatist „ELi raamistik piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris” (KOM(2009)0561);

võttes arvesse 23. septembri 2009. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (KOM(2009)0499);

võttes arvesse 23. septembri 2009. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (KOM(2009)0500);

võttes arvesse 23. septembri 2009. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (KOM(2009)0501);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (2);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (3);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (4);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (5);

võttes arvesse 13. detsembri 1976. aasta teist nõukogu direktiivi 77/91/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (6), 9. oktoobri 1978. aasta nõukogu kolmandat direktiivi 78/855/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist) (7) ja 17. detsembri 1982. aasta kuuendat nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist) (8);

võttes arvesse 1. juuni 2008. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit finantsjärelevalveasutuste, keskpankade ja Euroopa Liidu rahandusministrite vahelise koostöö kohta piiriülese finantsstabiilsuse valdkonnas;

võttes arvesse Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise finantsjärelevalve töörühma raporti soovitust nr 13, mis esitati president Barrosole 25. veebruaril 2009 ja milles märgiti, et töörühm nõuab ühtse ja toimiva kriisijuhtimist reguleeriva raamistiku loomist ELis;

võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0213/2010),

A.	arvestades, et liidus toimib pangateenuste siseturg, mitte üksteisest sõltumatute teenuste sulam, ja arvestades, et see siseturg on liidu ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast otsustava tähtsusega;

B.	arvestades, et rahvusvahelisel tasandil on kriisijuhtimist pangandussektoris praegu ebapiisavalt reguleeritud;

C.	arvestades, et olemasolevad ELi ja rahvusvahelised finantssektori järelevalvemehhanismid on osutunud ebatõhusaks, et hoida ära kriisi ja selle levikut piisavalt tõkestada;

D.	arvestades, et kriisiohjamise kulud jäid liiga tugevalt maksumaksjate kanda ning mõjutasid majanduskasvu ja tööhõivet;

E.	arvestades, et kui tahetakse minimeerida finantsturgude ja finantseerimisasutuste mis tahes kriisist maksumaksjatele tekkivaid kulusid, on väga oluline, et selle koormuse jagamisel osaleksid aktsionärid ja seejärel võlausaldajad;

F.	arvestades, et liidu õigusaktide ja järelevalve puudumine või nõrkus on toonud kaasa liikmesriikide ametiasutuste kooskõlastamata meetmed ning suurendanud protektsionismiohtu ja konkurentsimoonutusi (sealhulgas riigiabi kaudu) ning ohustab finantsteenuste siseturu loomist;

G.	arvestades, et ühtne lähenemisviis panganduskontsernide krahhi ennetamisele oleks rohkem kooskõlas siseturu olemusega;

H.	arvestades, et tugev finantsteenuste siseturg on liidu ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast ülimalt oluline;

I.	arvestades, et pangandussektoris osalejatele tuleks panna vastutus, ning arvestades, et see vastutus peaks aitama saavutada peamist eesmärki – taastada finantsturud majanduse rahastamiseks;

arvestades, et kriisi tõttu on vaja ja kodanikud ootavad, et G20 ja teiste rahvusvaheliste foorumitega koostöös tegutsevad ELi institutsioonid looksid viivitamatult nõuetekohase raamistiku, millega säilitakse kriisiolukordades finantsstabiilsus, minimeeritakse kulusid maksumaksjatele, tagatakse peamiste pangateenuste osutamine ja kaitstakse hoiustajaid;

K.	arvestades, et finantsstabiilsus ja integreeritud finantsturud eeldavad piiriülest järelevalvet rahvusvaheliste ja süsteemselt oluliste finantseerimisasutuste üle;

arvestades, et ELi piiriülese kriisijuhtimisraamistiku eesmärk on anda ametiasutustele volitused meetmete vastuvõtmiseks, mille hulka kuulub ka panganduskontsernide juhtimisse sekkumine, kui see on vajalik (ja eelkõige, kuid mitte ainult, hoiuseid võtvate pankade puhul, juhul kui võib tekkida süsteemne risk);

M.	arvestades, et ELi piiriülese kriisijuhtimisraamistiku eesmärk on ka reguleerida piiriüleste panganduskontsernide ja selliste üksikute pankade tegevust, mille piiriülene tegevus toimub ainult filiaalide kaudu; arvestades, et piiriüleste panganduskontsernide reguleerimine peaks olema ühtlustatud;

arvestades, et otsustav reageerimine kriisile eeldab sidusaid ja ulatuslikke meetmeid, näiteks järelevalve parandamist (ELi uue järelevalvestruktuuri rakendamine), paremat õigusloomet (näiteks direktiividega 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 94/19/EÜ seotud käimasolevad algatused ja juhtkonna tasustamine) ning tõhusat ELi kriisijuhtimisraamistikku finantseerimisasutuste jaoks;

O.	arvestades, et põhimõtet „saastaja maksab” tuleks laiendada rahandussektorile, kuna pankrotil on laastav mõju eri riikidele, sektoritele ja kogu majandusele üldiselt;

arvestades, et varajast sekkumist panganduskriisidesse ja nende lahendamist tuleks alustada selgelt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel, mis hõlmavad alakapitaliseeritust, vähenenud likviidsust ning varade kvaliteedi ja väärtuse langust; arvestades, et sekkumine peaks olema seotud hoiuste tagamise skeemidega;

Q.	arvestades, et ELis on vaja kehtestada äriühingute juhtkondadele suunatud range eetikakoodeks, samuti mehhanismid sobimatu käitumise tõkestamiseks, mis tuleks töötada välja kooskõlas sarnaste rahvusvaheliste algatustega;

R.	arvestades, et on oluline, et komisjon teostaks täielikud mõju-uuringud, juhul kui ta kaalub seda, kas äriühingute juhtimise uute suuniste väljatöötamine oleks asjakohane;

arvestades, et kolme aasta jooksul pärast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EPJA), ELi panganduskriisi lahendamise korra, ELi finantsstabiilsuse fondi ja kriisiohjamisüksuse toimima hakkamist peaks komisjon uurima, kas kriisijuhtimisraamistiku valdkonna laiendamine muudele kui pangaasutustele, sealhulgas (kuid mitte ainult) kindlustusseltsidele ja vara- ning fondihalduritele, on asjakohane, samuti peaks ta uurima, kas riikide stabiilsusfondide võrgustiku loomine kõigile neile asutustele, kes ei osale ELi finantsstabiilsuse fondis, on teostatav ja asjakohane, nagu soovitatakse lisas esitatud soovituses nr 3;

arvestades, et vältida tuleks moraalset ohtu, et takistada ülemääraste riskide võtmist, ning vaja on raamistikku, mis kaitseb süsteemi ja mitte süüdlasi selles süsteemis, kusjuures eriti ei tohiks kriisilahendamisfonde kasutada pankade aktsionäride väljaaitamiseks ega juhtkonna tasustamiseks tema enda ebaõnnestumise eest; arvestades, et sellega seoses peaksid ELi panganduskriisi lahendamise korda kasutavad asutused leppima ka tagajärgedega, nt haldus- ja parandusmeetmetega; arvestades, et seetõttu peaks finantsjärelevalve üks juhtpõhimõte edaspidi olema nn moraalse ohu kaotamine;

U.	arvestades, et praegused majandus-, finants- ja sotsiaalprobleemid ning mitmed uued õigusaktidest tulenevad nõuded pankadele vajavad järk-järgulist ja arukat lähenemist, kuid need ei tohiks takistada ambitsioonikat ja kiireloomulist tegevuskava;

arvestades, et pangakontserni sisene varade üleandmine ei tohiks mingil juhul ohustada vara loovutaja likviidsust ja finantsstabiilsust ja peaks toimuma õiglase turuväärtuse või hinnaga; arvestades, et välja tuleks töötada selged põhimõtted langenud väärtusega varade hindamiseks ja filiaalide ning tütarettevõtjate käsitlemiseks asukohariikides;

W.	arvestades, et liidus tuleks kujundada ühine arusaam sellest, kes peaks mida, millal ja kuidas finantseerimisasutuste kriisi korral ette võtma;

X.	arvestades, et pangandussektori suhtes kohaldatavad meetmed peaksid edendama reaalmajandust lühi- ja pikaajalise rahastamise võimaldamiseks ja investeerimisvajaduste täimiseks;

Y.	arvestades, et suured erinevused õigusloomealaste ja maksejõuetust käsitlevate riiklike meetmete vahel tuleks ületada ühtlustatud raamistiku abil ning tõhustades riiklike järelevalveorganite ja asutuste vahelist dialoogi piiriülestes stabiilsust käsitlevates töörühmades;

arvestades, et kasvavad suurused, keerukus ja omavaheline seotus nii piirkondlikul kui ülemaailmsel tasandil on näidanud, et asutuste pankrotistumine võib nende suurusest sõltumatult avaldada ülekanduvat mõju kogu finantssüsteemile, mistõttu on nõutav tulemusliku kriisilahendamisraamistiku kehtestamine kõigile pankadele järk-järgult ja etapiviisiliselt, kusjuures soovitatav on võtta algselt sihikule suurima riskikontsentratsiooniga pangad; arvestades, et sellise kriisilahendamisraamistiku puhul tuleks võimalikult ulatuslikult arvesse võtta sarnaseid pingutusi rahvusvahelisel tasandil;

AA.

arvestades, et väike arv panku (süsteemselt olulised piiriülesed pangad) kujutavad endast oma suuruse, keerukuse ja kogu liitu hõlmavate seoste tõttu väga suurt süsteemiriski, nii et nende jaoks on vaja viivitamatult suunatud erikorda, muude piiriüleste finantseerimisasutuste jaoks on vaja üldisemat õiglast kriisilahenduskorda;

AB.	arvestades, et ELi kriisijuhtimisraamistik eeldab sekkumiste tulemuslikuks toetamiseks ühiseid eeskirju, vajalikke eriteadmisi ja rahalisi vahendeid, mis peaksid seetõttu ühtlasi olema süsteemselt oluliste piiriüleste pankade jaoks esitatud prioriteetrežiimi peamised tugisambad;

AC.	arvestades, et järelevalvet, varase sekkumise pädevust ja kriisi lahendamise meetmeid tuleks lugeda ühtse raamistiku kolmeks omavahel seotud etapiks;

AD.	arvestades, et süsteemselt olulistele piiriülestele pankadele kiirelt kohaldatavat erirežiimi tuleks keskpikas või pikas perspektiivis arendada edasi kõiki liidu piiriüleseid finantseerimisasutusi hõlmavaks terviklikuks süsteemiks ning see peaks hõlmama ka ELi ühtlustatud maksejõuetuskorda;

AE.	arvestades, et igasugune väljatöötatav kogu liitu hõlmav stabiilsusfond peaks olema reserveeritud vaid tulevaste kriiside lahendamiseks ning seda ei või kasutada 2007.-2008. aasta finantskriisist tingitud varasemate sekkumiste või probleemide rahaliseks hüvitamiseks,

palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile hiljemalt 31. detsembriks 2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 50 ja 114 alusel üks või mitu õigusakti ettepanekut seoses ELi kriisijuhtimisraamistiku, ELi finantsstabiilsuse fondi (fond) ja kriisiohjamisüksuse kohta, järgides lisas esitatud üksikasjalikke soovitusi, võttes arvesse rahvusvaheliste organite, näiteks G20 ja Rahvusvahelise Valuutafondi algatusi ülemaailmselt võrdsete tingimuste tagamiseks ning lähtudes kõigi võimalike alternatiivide põhjalikust analüüsist koos mõju hindamisega;

2.	kinnitab, et soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.	on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleks katta asjaomastest eelarveassigneeringutest (välja arvatud fondi osamaksed, mis peaksid jääma osalevate pankade kohustuseks);

4.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(2) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(3) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(4) EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

(5) EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15.

(6) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.

(7) EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36.

(8) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47.

Kolmapäev, 7. juuli 2010
RESOLUTSIOONI LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Soovitus nr 1 ELi ühise kriisijuhtimisraamistiku kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Luua Euroopa kriisijuhtimisraamistik, millel on ühised miinimumnormid ja lõppeesmärgina ka ühised kriisiohjamist ja maksejõuetust käsitlevad õigusaktid, mida kohaldatakse kõigi liidus tegutsevate pankade suhtes ning millel on järgmised eesmärgid:

—	edendada finantssüsteemi stabiilsust;

—	piirata või vältida finantskriiside levikut;

—	piirata sekkumisega seotud riigipoolseid kulusid;

—	optimeerida hoiustajate seisundit ja tagada neile kogu liidus võrdne kohtlemine;

—	tagada peamiste pangateenuste osutamine;

—	moraalse ohu vältimiseks nõuda kulud välja asjaomasest valdkonnast ja aktsionäridelt ning võtta arvesse finantsturgude ja finantseerimisasutuste tekitatud negatiivseid välismõjusid;

—	tagada liidu igat liiki võlausaldajate võrdne kohtlemine, sealhulgas tagada kõigis liikmesriikides ühe ja sama piiriülese asutuse filiaalide ja tütarettevõtjate õiglane kohtlemine;

—	tagada töötajate õiguste austamine;

—	tugevdada finantsteenuste siseturgu ja selle konkurentsivõimet.

2.	Ühtlustada järk-järgult olemasolevaid siseriiklikke kriisiohjamist ja maksejõuetust käsitlevaid õigusakte ning järelevalvega seotud volitusi ning töötada mõistliku ajakava alusel välja ühine ja tõhus ELi kord.

3.	Üleminekuperioodi lõpuks, kui maksejõuetust ja järelevalvet reguleerivate õigusnormide ühtlustamine on lõpule viidud, asutada ühtne ELi kriisilahendamisasutus kas eraldi asutuse või siis EPJA allüksusena.

4.	Koostöö ja läbipaistvuse parandamiseks teostada EPJA juhtimisel järelevalveasutuste eelneva enesehindamise põhjal korrapäraselt vastastikuseid eksperthinnanguid.

5.	Alati, kui kerkib küsimus piiriülese asutuse kriisi lahendamisest või tema tegevuse lõpetamisest, teostada põhjalik uurimine (EPJA määratud sõltumatute ekspertide kaudu) sellega seotud põhjuste ja vastutuse väljaselgitamiseks. Tagada Euroopa Parlamendi teavitamine nende uurimiste tulemustest.

Panna asjaomane järelevalveasutus vastutama kriisijuhtimise (sealhulgas varase sekkumise volituste osas) ja iga panga situatsiooniplaani vastuvõtmise eest järgmiselt:

—	piiriüleste süsteemselt oluliste pankade puhul: EPJA tihedas koostöös riiklike järelevalveasutuste kolleegiumi ja piiriüleste stabiilsust käsitlevate töörühmadega (nagu on kindlaks määratud 1. juuni 2008. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis);

—	kõigi muude piiriüleste, kuid süsteemi seisukohast mitteoluliste pankade puhul: konsolideeritud järelevalveasutus kolleegiumi sees (selle kokkulepitud juhtimise all) EPJA koordineerimisel ja piiriüleste stabiilsust käsitlevate töörühmadega konsulteerides;

—	kohalike pankade puhul: kohalik järelevalveasutus.

7.	Koostada ühised kriisijuhtimiseeskirjad, sh ühised meetodid, mõisted ja terminoloogia, samuti asjakohaste kriteeriumide kogum piiriüleste pankade nn stressitesti jaoks.

Tagada see, et kriisiohjekavad saavad kohustuslikuks õiguslikuks nõudeks; kriisiohjekavad peaksid sisaldama asutuse põhjalikku eneseanalüüsi ning kapitali ja varade õiglase jagamise üksikasju koos filiaalidelt ja tütarettevõtjatelt teistele üksustele kantud vara asjakohase tagasinõudmise ning ettevõtja eraldi mooduliteks jaotamise võimaluste määratlemisega, eriti seal, kus on olemas oluline, nt makseteenuste infrastruktuur. Kavade sisule esitatavad nõuded peaksid olema proportsioonis panga suuruse, tegevuse ja geograafilise haardega. Tagada selliste kriisiohjekavade korrapärane ajakohastamine.

Kujundada pankadele enne 2011. aasta detsembrit Euroopa järelevalvereiting (nn riskinäidikud), mis põhineks ühistel kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel. Riskinäidikute näitusid tuleks hinnata vastavalt kõnealuse asutuse olemusele, suurusele ja keerukusele, säilitades samas konfidentsiaalsuse. Riskinäidikud peaksid hõlmama vähemalt järgmist:

—

kapital;

—	finantsvõimendus;

—	likviidsus;

—	tähtaja, intressimäära ja vääringu mittevastavus;

—	varade likviidsus;

—	suured riskid ja riskide kontsentreerumine;

—	oodatav kahjum;

—	tundlikkus turuhindade, intressimäärade ja vahetuskursside suhtes;

—	rahastamise kättesaadavus;

—	stressitestide tulemused;

—	sisekontrolli tõhusus;

—	juhtimise ja äriühingu üldjuhtimise kvaliteet;

—	keerukus ja läbipaistmatus;

—	riskiprognoos;

—	õigusaktide või nõuete järgimine.

10.	Anda järelevalveasutustele õigus järelevalvereitingu tulemuste alusel sekkuda (järgides täielikult proportsionaalsuse põhimõtet) ning võimaldada mõistlik heastamisaeg, et asutused saaksid ise oma vigu parandada.

11.

Anda järelevalveasutustele sekkumiseks asjakohased õiguslikud vahendid asjaomaste valdkondlike õigusaktide muutmise või uute valdkondlike õigusaktide vastuvõtmisega, et teha järgmist:

—	nõuda kapitali (üle õigusaktidega ettenähtud miinimumnõude) või likviidsuse kohandamist ja muutusi tegevusvaldkondades ja sisemistes protsessides;

—	soovitada või nõuda muudatusi juhtimises;

—	kehtestada dividendide mittemaksmise nõue ja piirangud dividendide jaotamisele, et tugevdada kapitalinõudeid; piirata panganduslitsentside tingimusi;

—	põhifunktsioonide jätkumise tagamiseks võimaldada järelevalveasutustel algatada nii edukate kui ka edutute eraldiseisvate moodulite finantseerimisasutusest lahutamist;

—	nõuda täielikku või osalist müüki;

—	kanda varad ja kohustused üle teistele asutustele, et tagada süsteemselt oluliste operatsioonide jätkumine;

—	luua nn sillapank või toimiv pank /rämpspank;

—	nõuda võla konverteerimist aktsiateks või asutuse iseloomust sõltuvalt muuks konverteeritavaks kapitaliks asjakohase allahindlusega;

—	teostada ajutiselt avalikku kontrolli;

—	nõuda panga vastu esitatud teatud tüüpi nõuete ajutist peatamist (kehtestada moratoorium);

—	kontrollida kontsernisisest varade ülekandmist;

—	nimetada ametisse spetsiaalne haldur kontserni tasandil;

—	reguleerida likvideerimist;

—	lubada EPJA-l anda volitused ELi finantsstabiilsuse fondi sekkumiseks, sealhulgas keskpika tähtajaga erakorraliseks rahastamiseks, kapitalisüstideks ja tagatisteks;

—	kehtestada haldus- ja parandusmeetmed fondi kasutavatele asutustele.

12.	Kõiki punktis 11 nimetatud vahendeid kohaldatakse täielikus kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega ning tagades võlausaldajate ja hoiustajate võrdse kohtlemise kõigis liikmesriikides.

Soovitus nr 2 piiriüleste süsteemselt oluliste pankade kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Piiriüleste süsteemselt oluliste pankade jaoks on nende erilise rolli tõttu finantsteenuste siseturul vaja kiiresti uut erikorda (Euroopa panganduse õigusakti), mis tuleb koostada 2011. aasta lõpuks. Ühtlasi tehakse ettepanek kõigile muudele piiriülestele pankadele kehtestatava üldisema korra kohta.

Piiriülesed süsteemselt olulised pangad järgivad uut tugevdatud erikorda; selle korra abil ületatakse piiriüleste tõhusate meetmete õiguslikud takistused, tagades samal ajal aktsionäride, hoiustajate, võlausaldajate, töötajate ja muude sidusrühmade selge, võrdse ja ettearvatava kohtlemise, eelkõige pärast kontsernisisest varade ülekandmist. Erikord sisaldab erilist „28. režiimi” süsteemselt oluliste piiriüleste pankade maksejõuetusmenetluseks, mida võib hiljem laiendada kõigile piiriülestele pankadele.

Komisjon võtab vastu meetme, millega kehtestatakse enne 2011. aasta aprilli kriteeriumid süsteemselt oluliste piiriüleste pankade mõiste määratlemiseks. Selliste kriteeriumide alusel selgitab järelevalveasutuste nõukogu pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist korrapäraselt välja sellised pangad (majandus- ja rahanduskomisjoni 17. mai 2010. aasta raporti (ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus) („EPJA raport”) artikkel 12b).

4.	EPJA teostab iga sellise süsteemselt olulise piiriülese panga suhtes järelevalvet ja tegutseb pädevate riiklike ametiasutuste kaudu (vastavalt EPJA raportile).

5.	Komisjon võtab vastu meetme, tehes ettepaneku varade ülekandmise mehhanismi kohta süsteemselt olulistes piiriülestes pankades ning võttes nõuekohaselt arvesse vajadust kaitsta asukohariikide õigusi.

6.	ELi finantsstabiilsuse fond ja kriisiohjamisüksus toetavad EPJA juhitavat sekkumist seoses kriisijuhtimise ja -ohjamise või maksejõuetusega süsteemselt oluliste piiriüleste pankade puhul.

Soovitus nr 3 ELi finantsstabiilsuse fondi kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Luuakse EPJA vastutusel toimiv ELi finantsstabiilsuse fond (fond), et rahastada sekkumist (taastamine või korrakohane likvideerimine), mille eesmärk on säilitada süsteemi stabiilsus ja piirata raskustesse sattunud pankadest tuleneva kriisi levikut. Komisjon esitab hiljemalt 2011. aasta aprilliks Euroopa Parlamendile ettepaneku, milles tuuakse välja üksikasjalikud andmed fondi põhikirja, struktuuri, juhtimise, suuruse, toimimismudeli ja rakendamise täpse ajakava kohta (allpool esitatud punktide 2 ja 3 kohaselt).

Asjaomane fond

—	on üleeuroopaline;

—

seda rahastatakse eelnevalt süsteemselt oluliste piiriüleste pankade poolt riskipõhiste ja tsüklilisi kõikumisi vähendavate kriteeriumide alusel, mille puhul võetakse arvesse konkreetse panga süsteemset riski. Fondis osalevad pangad ei ole kohustatud osalema oma riigis sarnastes stabiilsusfondides ega kriisiohjamisüksustes;

—	on hoiuste tagamise skeemidest eraldiseisev ja sõltumatu;

—	on piisava suurusega ajutiste sekkumiste (nt laenud, varade ost, kapitalisüstid) toetamiseks ja kriisiohjamise või maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks;

—	luuakse järk-järgult praegust majanduskeskkonda arvestades;

—	on kujundatud selliselt, et ta ei tekita moraalset ohtu, fondi ei kasutata pankade aktsionäride väljaaitamiseks ega juhtkonna tasustamiseks oma ebaõnnestumise eest.

Komisjon käsitleb ka järgmisi küsimusi:

—	suunised fondi varade investeerimiseks (risk, likviidsus, kooskõla ELi eesmärkidega);

—	fondi varahalduri valimise kriteeriumid (sisemine valik või kolmanda era- või avalik-õigusliku isiku, näiteks Euroopa Investeerimispanga kaudu);

—	võimalus teha sissemakseid, mida võetakse arvesse normkapitali suhtarvu arvutamisel;

—	haldusmeetmed (karistused või hüvituskavad) fondi kasutavatele süsteemselt olulistele piiriülestele pankadele;

—	tingimused fondi tegevusvaldkonna võimalikuks laiendamiseks, mis hõlmaks peale süsteemselt oluliste pankade kõiki piiriüleseid pankasid;

—	riikide stabiilsusfondide võrgustiku loomise ulatus (ja asjakohasus) kõigi nende asutuste jaoks, kes fondis ei osale. Seejärel tuleks luua ELi raamistik, millega reguleeritakse olemasolevaid ja tulevasi riiklikke fonde, mis järgivad ühtseid ja siduvaid eeskirju.

Soovitus nr 4 kriisiohjamisüksuse kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

EPJA sees luuakse sõltumatu kriisiohjamisüksus, mis juhiks süsteemselt olulisi piiriüleseid pankasid puudutavate kriiside lahendamist ja nendega seotud maksejõuetusmenetlusi. See üksus

—	tegutseb õiguslikus raamistikus ja EPJA pädevusega kindlaks määratud rangetes piirides;

—	koondab õigus- ja finantsalaseid eriteadmisi ja mis on spetsialiseerunud pankade ümberstruktureerimisele, ümberkorraldamisele ja likvideerimisele;

—	teeb tihedat koostööd riiklike ametiasutustega rakendamise, tehnilise abi ja töötajate ühise kasutamise valdkonnas;

—	teeb ettepanekuid fondist maksete tegemiseks;

—	alati, kui tekib vajadus piiriülese asutuse kriisi lahendamiseks või likvideerimiseks, tuleks EPJA määratud sõltumatutel ekspertidel teostada põhjalik uurimine sellega seotud põhjuste ja vastutuse analüüsimiseks ning väljatoomiseks. Euroopa Parlamenti tuleks uurimiste tulemustest teavitada.

Top